Hea suvine juhus on mind toonud Alo Põldmäele külla. Helilooja Alo Põldmäe on avanud kaks näitus Tartu loodusmajas. Me räägime natuke nendest näitustest ja oli plaan ka kuulda pisut heliloojate liidu väljasõidust Hiiumaale, aga kõigepealt siis nendest näitustest Tartu loodusmajas. Mõned meist on näinud neid, kes on siis kuhu sattunud. Mina olen näinud ühte nendest Elleri muusikakoolis ja üks on olnud üleval Suure-Jaanis kohvikus Arturi juures. Aga mis siis sel suvel loodusmajas üleval on? Sellel suvel on Tartu loodusmajas üleval lausa kaks näitust korraga. Mul oli see tore üllatus. Jutt oli sellisest näitusest nagu polaarpäeva öised Kased, selline näitus, mille ma sain tehtud mõni aasta tagasi Norra ja Soome piiril kilbis järvel ja siis hakkasime vaatama, Ma et siin on ruumi ka teise näitlejaks, tehti ettepanek mulle, et panna üles teine näitus. Ja siis sai toodud Suure-Jaanist tagasi see näitus, muusikalised puud Neerutis. Nii et mullane sarnaselt hea meel, et kaks näitust korraga ja nad on üheformaadilised, A3 formaadi suurused näitused, mõlemad mõlemad on korralikult vormistatud tugevatel alustel ja mõlemad näitused on päris palju ringi käinud. Seesama Norra Soome piiri peal tehtud kilbi servi puude näitus, see on lausa ligi 30. kohas Eestis käinud ja, ja see on olnud kureerida Soome instituudil ja see oli ka finantseeritud Soome instituudi poolt, need siinkohal Soome Instituudile. Suur tänu. Nüüd on see näitus minu käsutuses on maal. Ma olen teda üles sinna, kuhu minut küsitakse või tellitakse või kuhu ma ise leian, et tal oleks väga tore pakkuda ja nii et kaks näitust ja väga toredas kohas Tartu loodusmaja annaks väga põnev koht. Ja minul vedas selles mõttes, et et näitus sai üles just sel ajal, kui seal on veel näitusi puudeteemalisi, nii et ma satun nagu muude teemade keskele ja täiendan seda loodusmaja temaatikat. Ja minu tõeline hobi on pildistada puid. Ja kogu see kogu see hobi sai alguse just muusikaliste puude pildistamisega. Ja jah, tõepoolest need päris paljudes kohtades on käinud väljas, ma ei liialda, kui ma ütlen neile 60. koha, Eestis on see muusikaliste buda neits väljas olnud. Aga kus siin sellises kontekstis, selle loodusmajaga. Ja mul on väga, väga hea meel, et need pildid siia sattusid. Ja nüüd toimuski see niisugune nagu loominguline kohtumine pildi autori ehk minuga siis. Ja ma sain mängida digitaalklaveril ja mul on selline klaver olemas, võtsin kaasa digitaalklaveri, mängisin looduseteemalisi lugusid. Neid on ju päris palju. Noh, alustasin iseenda lugudega, mul on siin mõned lastepalad küll karumõmmi jalutuskäik päikesetõus või vihmase päiksepaistel selliseid läbiaegades selliseid lugusid ka kirjutan lastele. Ja vahel mängin neid ka ise, nüüd oli hea võimalus jällegi proovida neid. Ja siis muidugi, klassikutel on ju loodusteemalisi palu, oi-oi-oi, kui palju näppude alt siis tulid sellised lood nagu kägu või siis üks väga armsa Ameerika helilooja McDougall üksik roos, väga ilus pole. Või siis minu ühe lemmikhelilooja, Soome meister Erki melartini laastudest looduseteemalised, väga ilusad lood. Kahte lugu ma seal mängisin ja siis Tõin ka näiteid oma pooleliolevast. Maastik Eesti maastike klaveritsüklist. Mul on selline maastik maastikutsükkel pooleli, seitse osa on valmis, kaheksas osa on pooleli, Suur Taevaskoda külastan suurt Taevaskoda kagu. Ja see on tõeliselt vaimustav koht. Nii et tõin ka väikseid näiteid sellest pooleliolevast, suure taevaskoja palast saan ikka natuke suurem, klaveripala kuulub sellesse tsüklisse, kokku tuleb 12 eestimaastikku. Ja nüüd siis saartelt tuleb ka veel juurde üks hüügu, pank on mul üks me väga lemmikkoht Muhu saarel. Omapärane koht, see saab ka muusikasse, nii et kokku 12 12 pala eesti maastikud. Nüüd ja rääkisin ka sellest, kuidas ma üldse nende puude pildistamiseni jõudsin. Ja see on ka omaette tore, kuidas neeruti mägedes. Leidsin ühel ringkäigule, et on kõik kohad täis muusikalisi puid aga selleks pidi olema lehtede vaba aeg, see tähendab aprilli lõpp. See oli täpselt 10 aastat tagasi ja siis ma äkki ühel hetkel nägin neeruti mägedes, et kõik kohad on täis ja küll muusikalisi märke küll igasuguste instrumentide, kujulisi, puude võrasid ja muusikalisi maastikke lisandus sinna ja see harrastus on jätkunud nüüd ja laienenud üldse semiootiliselt puude peale. Kõik kokku on üks semiootika tegelikult eriti kui metsas käia. Aga lihtsalt oli üks selline plõks käis 10 aastat tagasi ja ma nägin neid märke, muusikalisi märke neeruti metsades. Just sel hetkel ma kirjutasin ühte heliteost, neerud, tee sõiki klassiinile, Imbi Tarumi käe alt tuli esiettekandele ja siis ma käisin seal neeruti metsades sel hetkel palju rohkem ja sattusin jah, aprilli lõpus ja siis kui puude võrad on ilusti selgelt näha, siis võib ta tegelikult igas metsas näha erakordselt toredaid kujundeid, igasuguseid sümboleid ja ühesõnaga semiootikut eredamalt kui kuskil muul ajal. Kui on mets lehtes ja siis need kaovad need märgitsema lehtede vahel ära. Nii et mul nagu vedas, et ma üheaegselt kirjutasin seda teost just aprillikuus või märtsi lõpus aprilli alguses. Nii, ja nüüd selline näitus on siis neid üleval siin peaaegu terve suve ja mul on väga hea meel sellise toreda kohaga nagu Tartu loodusmaja koostööd teha. Just käis heliloojate liit oma väljasõidul ja tuli mõte küsida neid muljeid. Ma tahtsin veel juurde küsida, et kuidas on üldse nüüd selle heliloojate liidu Tartu osakonnaga, et vanasti oli vist. Mulle meenub juttude järgi, et oli olemas Tartu noorteosakond, aga nüüd enam sellist asja ei ole või. Jah, Tartu noorte noortesektsioon oli, aga see oli paralleelselt heliloojate liidu Tartu osakonnaga aga praegu sellist osakonda ei ole juba juba ammu. Eesti vabariigi algusest saadik sellist osakonda ei ole. Nii et kui tutvu Tartu kandis keegi helilooja tegutseb, siis tema ikka ikka on selle pealinnakeskuse üks liige ja osa osa sellest. Nii et jah, elu on selline, et lihtsalt teatud osakonnad lihtsalt kaovad ära ja ju siis on leitud, et, et seda ei ole tarvis, aga muidugi oma funktsioon tal kindlasti oli, aga praegu ta ei ole. Ja ka mina, kui ma võtame osa, siis ma sõidan Tallinnasse või nüüd kui on väljasõiduistung, üks väga omapärane, omapärane sündmus oli meie Eesti heliloojate liidu elus. Et aasta kokkuvõtet, sündmus ehk aastakoosolek toimus Hiiumaal. Ja see väga tervitatav ettevõtmine, see on ühtlasi ka puhkus, seltskondlik osa, suhtlemine omavahel vanade sõprade ja uute sõprade mutte heliloojate liidu liikmetega, minu jaoks oli see väga emotsionaalne. Talle sain tuttavaks lähemalt mitmete uute heliloojate liidu liikmetega. Ja mis kõige toredama endiste õpilastega, kes nüüd on üsna juhtivat heliloojat sellel Lotte liidus ja nendega suhelda nii sellises looduse keskel ja, ja, ja Erkki-Sven Tüüri kodus ja seal aias ja igal pool ringi liikudes. See oli väga tore kogemus, nii et igal juhul heliloojate liidu juhtkonnale kiitus ja kummardus, et niisugune idee ellu õigi. Ja me külastasime siis Erkki-Sven Tüüri talu, kus ta elab hirmuste küla Kõpu poolsaarel. Külastasime Kõpu muidugi kuulsamat tuletorni, Kõpu tuletorni, see on 16. sajandi vägev rajatis, Nonii vägevat tuletorni annab ikkagi otsida, isegi Euroopa mastaabis võib olla. Jaa, käisime Ristnal ja, ja siis kalana kämpingus oli tore kämping kalannal tore paik ja, ja väga sõbralik suhtumine ja tore rand ja tore saun. Väga omapärane saun seal kalannas. Tore natukene eksootilise nimega see kalana. Ja siis oli meil väga tore vastuvõtt, et sellise Hiiumaa kultuurielu ja üldse Hiiumaa jaoks üks, üks väga tore inimene on helgi põllu seal siis Hiiumaa muuseumi teadusdirektor, inimene, kes teab Hiiumaast vist kõike ja enamgi veel. Nii et oskab seda nii, nii hästi inimestele, kes tulevad külla, oskab seda nii hästi serveerida. Mae kõige tuimem inimene vist hakkab huvi tundma Hiiumaa vastu, nii et see Me käisime Tobiase muuseumis, Käinas Helgi Põlla tegime seal aga toreda emotsionaalse ringkäigu ja siis käisime Hi oma muuseumis seal Käinas seriga huvitavalt koostatud ekspositsioon läbi ühe meremehe elukäiku on kogu see Hiiumaa siis originaalne lähenemine sellisele et ta oma kodusaare ajaloo tutvustamine läbi ühe perekonnaelukäigu meremehe elukäiku. Ja sealsamas Erkki-Sven Tüüri talu hoovi peal toimus siis üldkoosolek. Seisime tõesti nagu, nagu tähtsad tegelased kuskil miitingu ajal. Ja meie esimees Märt-Matis Lill kandis ette aastaaruande, mida on tehtud, mis tegemata jäetud kodades rahaline seis on siis Gerhard Lock andis üle, on ülevad revisjonikomisjoni tegevusest ja me koosolek toimus delegeeritud häältega ja kellel oli hääled delegeeritud, kes ei saanud tulla nii et kõik oli juriidiliselt korrektne, häälte kokkulugemine toimus seal omas Erkki-Sven tüüri juuresolekul ja Erkki-Sven Tüür ütles väga toredasti, et küll on tore, et niisugune, et siis ma saan ka, tehke ikka siin. Siis ma saan ka alati tulla. Ei saa alati tulla Tallinnasse. Nii et täiesti loominguline väljusid Hiiumaale koos ühe mehe, auväärse kuulsa helilooja Erkki-Sven Tüüri hoovis toimus selline meie meie aastalõpetuse koosolek, nii-öelda kokkuvõttev koosolek. Jah, ilmad olid väga toredad. Seltskond, oli tore ja toimusid mitmel polder, kohtumised ja arutelud, loomingulised arutelud. Klassikaraadio poolt olin külas heliloojal ja harrastusfotograafil, Alo Põldmäe ja ilusat suve jätku. Suur tänu, suvi jätkub ja ees seisab kohe üks minu jaoks üks lemmiktegevus siis käimine Santorini saarele. Kreekas.