Tere päevast eetris teatri lup, mina olen Keiu Virro, ühtlasi on tegemist selle hooaja kõige viimase teatri luubiga. Ei tohiks, ma peaksin selle üle rõõmustama või kurvastama, aga rõõm on mul kahtlemata tervitada stuudios rahu Aadlate Renee köstrit. Põhjus on selles, et nemad tõid mõlemad lavale lavastuse, mida nad ühe õhtu jooksul ka mängivad. Kaks lavastust, üks õhtu lavastused on, mina olen ja mask, reid mängitakse igatahes Kanuti Gildi saalis ja ma ei tea, kas vastab tõele, et rool protsessis ei vaadanud teineteise töid. On see tõsi või see on sihuke alatu laim. Peaproovis vaatasime, mina isegi ei ole tervet raha asja ikka läinud. Sellepärast, et seal täiesti siukseid, nii mõndagi sarnast, aga enne seda, kui ma täpsemalt selle kohta küsinud, siis kas ma võin paluda teil lühidalt rääkida teineteise lavastustes, noh, nii palju, kui ta siis näinud olete selle mõttega, et raadiokuulaja praegu kuulekas teie enda käest kas tulla, miks tulla, miks mitte tulla? No kindlasti tuleb tulla selles suhtes, René kuidas ta on selle üles ehitanud minu jaoks vähemalt nii palju, kui ma suutsin siis päev enne esietendust keskenduda sellele esiteks on seal väga meeldiv muusika. Kuna mu enda lavastuses on pigem selline konstantne gammalained ja ülemhelid niimoodi võnguvad, siis olin nendega nii harjunud ja siis, kui maja Renee läbi mängu vaatasin, seal tuli selline mõnus tehnobi on õigesti öeldud. Renee enda tehtud muusika siis see oli selline mingi usse sütitas, esiteks juba see heli keel sütitas mind väga ülesse ja siis see, kuidas Renee seal sees liikus, ta liigub väga mõnusalt, plastilised sain. Ta paneb kuidagi voolama laval selle energia, nii et mina soovitan kindlasti tulla, aitäh. Palun räägiksid natukene raha, lavastusest raha lavastust nii palju kui ma olen teksti nagu kuulnud kõrvalt, aga seda teksti ma ei ole näinud, sest et me oleme lateks Brothers nii-öelda naga Priit raudtee peal ta siis alati selgituseks kaetud vedela lataka endale. Ja alati millegipärast minu protsess algab kuidagi hiljem, hilinen sellega nii, et kui raha läheb peale, siis ma alles Greenitan ennast või Mäkerdatakse. Aga üldiselt ma soovitaks ka väga kraaesse, vaata mulle. Minu jaoks on nagu sihuke mediteeriv kaasaegne tsirkus, kus peaaegu see et ta on väga, väga ilus ja just võrreldes minu omaga, mis on hästi nagu nilbe mõnes mõttes, et annab väga hea kontrasti. Olgu, aga nüüd katsetame niimoodi ka, et kui te mõlemad iseendale vastust räägid, kui ma näiteks alustan, raha, lavastus põhimõtteliselt sina tegeled jumalikkuse teemaga, mida kui publik saali läheb, ei ole ka keeruline ära arvata, sellepärast et nii vaba kujundus kui sinu enesekujunduse väga tugevalt päikesejumal Ra-le, ütleme niimoodi, et ei ole raske Vissiline. Aga miks sa oled seal jumalikkuse teema võtnud? See ei ole mitte esimene lavastus sel teemal sul ei ole, jah, ma ei oskagi öelda, miks see ja see on pigem selline üleüldse inimhinge avamine ja ma arvan, et sealt seest leida seda jumalikkust või noh, kõikides on see jumalikkuse olemas. Meest oma isaga ka ei lähe me pikalt rääkisime sellest, et kuidas siis nagu seda tõeliste inimeseks olemist üleüldse nagu välja tuua läbi, milles avaldub ja ma arvan, et inimene kui jumalik olend on midagi, mida tasuks kultuuris edasi kanda ja mõtestada. Usk on midagi, mis mõjutab meid kõiki, hoolimata sellest, kas me seda tahame või mitte ka jumalikkuse inimesele, see tähendab usku iseenesesse, siis jah, seal ei ole ka jällegi vahet nagu kas inimene usub või noh, esmalt loomulikult peab inimene uskuma iseendasse, kui on veel mingisuguseid kõrgemaid jõude, kelle poole püüelda või siis toetust leida, noh, see on juba selline igaühe enda vallikaga endasse tuleks küll kõigepealt uskuda ja ma arvan, et see on ka üks kõige selliseid jumaliku maid aspekte inimesel, et me suudame enda reaalsust luua. Hiljuti ühel muusikateemalisel seminaril räägiti sellest, kuidas näiteks muusika intellektuaalselt sa ei pruugigi poliitoli suhteliselt välja lugeda, aga samal ajal tunnetuslikult võib see ometigi mõjuda. Sa võid sellest aru saada, mulle tundub, et sinu lavastus on selles mõttes sarnane. Et kuigi seal on teksti, siis mitte see ei ole selles mõttes peamine, et inimene peaks modi hästi pingeliselt mõtestama kogu aeg, seda võid sa kuidagi tuleb modi, meditatiivset ja tunnetuslikult, võib-olla need teemad jõuavad paremini publikuni, ma ei tea, kas ma panen sellega hirmsasti mööda. Ei, ma nõustun sellega vägagi, et või noh, kui just nagu läbi poliitilise prisma vaadata, siis ma ei ütleks, et ma oma loomingut kunagi teen, mõeldes mingisugusele poliitilisele olukorrale või kuidas ma tahaksin siis mingisuguseid sotsiaalseid probleeme lahendada, aga samas Ta on alati noh, ma näen, mis ühiskonnas toimub ja mul on kuidagi selline roosa unelm, et kui on ilusti hästi esteetiliselt tehtud kunst, siis nagu võiks sobida ükstaspuha kellele nii pagulasele kui ka põliseestlasele, et ma olengi nagu püüdnud leida või otsida mingisuguseid selliseid kõrgemaid esteetilisi väärtusi või poliitiline vaade või nagu maailmavaade ei tohiks nagu mõjutada seda seda esteetikat, kuigi samas ma saan aru, et see, kui ma paljalt kuldsena pea alaspidi ripun 40 minutit, et või no ma ei kujuta ette, kas peaks kellelegi nagu mingisuguseid probleeme tekitama, sain ju nagu ilus või ei ole minu meelest konservatiivsem olla, vaatajale võivad mõlemad lavastused teatava välja kutsuda, kui ta oma julgeksin niimoodi öelda. Ma ei saa aru, miks. Aga tõepoolest, võib-olla eksin, hoopis mina olen selle, seda tasuks tral vaata, Renee, mulle tundub, et sinu lavastus on nüüd küll juba üsna otseselt, tegeleb laval kõikvõimalikke, no ma ei tea, kas ma ütlen sotsiaalsete teemadega, aga aga igal juhul meditatiivsusest on asi suhteliselt kaugel, ikkagi otse omadega. Lugesin, iseloomustaksid, maskuliinne maailm läbi LGBT prisma. Väga ilus konstruktsioon. Jah, üsna niisugune otsene on see teema mul seal see kokku jaguneb kolmeks nagu triloogia, eks kogu see asi on ja et see esimene osa oli nagu tegeles väga otseselt nagu geimeeste ja nende mõnes mõttes sellise nagu mingit seksuaalkultuuriga. Ütleme siis nii, et seal need ülejäänud L ja P ja T ja kuhu, ja mis seal tähendab, tuleb ikka terve tähestik ära siis kui on tarvis, et ma arvan, et seda teemat tuleb rohkem siis järgmistes vastustes. Aga jah, nojah, tegelebki selliste probleemidega, et miks selle poole nagu mulle tundub, et hästi palju pürgitakse vähem küll Eestis aga üleüldiselt maailmas nagu sellise hüpermas kuni inimsuse või nagu see on väga suur, nagu siin mingi fetiš isegi ma ütleks kuidagi stereotüüpidega seotud ka ma arvan, kindlasti on jällegi taaskord sama seminar, muusika teemast käsitlus sealt jäi kõrvaülema, ütlesin, kuna seal räägiti igavesest soolisuse teemadest, seksuaalsuse teemadest ja kõikidest neist voolavust tehtidest. Ma jäin mõtlema, et suure osa jaoks ühiskonnas on siiski veel esialgu nagu seegi probleem, et kas naistel üleüldse võrdne koht ühiskonnas või see, et üleüldse aktsepteerida, et tõepoolest on inimesed erineva seksuaalsusega erinevalt soolist enesemääratlust, aga aga see, millega näiteks sina tegeled, on ikkagi minu suureks rõõmuks näitab, et me oleme ikkagi valmis ühiskonnas, rääkige natukene laiemalt või natuke spetsiifilisemalt neist teemadest. Sa võtad ikkagi käsile juba ühe subkultuuri sees, sellised erinevad võimalused, põhimõtteliselt suulist identiteedi, teenese määratlemise võimalused, mis seal eesmärk või tagumine võtta, seal võiks olla. Ma ei tahaks öelda, et ma midagi konkreetset sellega öelda tahan, seda, et see ei ole. No ma enda jaoks seda tehes nagu ikkagist analüüsin seda teemat mõnes mõttes, aga ma ei taha seda esitada nagu analüüsiva lavastusena või neid üldse, ma ei taha, et see oleks mingi nüüd, mina arvan nii või no see on ikkagist mõelnud seni jutustav, ta läheb väga üle võlli nagu selliseid inimesi. Ma loodan, et ei ole väga palju, nagu seal lõpuks kaini vale. Ja mind huvitab, kes selle loo rääkimine mõtlesin selle teema, sest et mul pakkusse huvi ma üldiselt ei ole nagunii mehelik teemadega ja üleüldse nagu meestega töötanud siis ma tahtsin midagi teistsugust teha. Ma nüüd mõtlengi lõpetuseks, et võib-olla oleks olnud oluliselt traditsioonilisem võtta viimase teatriklubi teemaks suvelavastusega, midagi sellist. Mõtlesingi teid kutsudes ja selle peale, et võib-olla ongi hea võimaluse suve alustuseks natukene kastist välja vaadata. Kutsuksin inimesi raadiokuulajaid, kes ei ole Kanuti Gildi saali sattunud. Võib-olla on huvitav, ära vaadata neid kaks lavastust ja saada sealt mingisugune raputus, nii et kokkuvõttes lavastusi mask ja mina olen raal, näeb veel kaheksandal, üheksandal juunil kindlasti see, mis edasi saab. Ei tea, jah, meil edasi äkki sügisel laadale. Väga tore, aitäh stuudiosse tulemast. Haadla, Rene Köster, MINA, OLEN, Keiu Virro.