Muusiku kõrvale on jõe rahulik vool mererütmiline kohin või kivide vahel lookleva oja sulin muusita. Veeluule on ammust ajast muusikasse kandunud Schopeni ja Liszti klaveri palades Schuberti lauludes, debiicii Äravelli, klaveri ja orkestriteostes ning paljude teiste heliloojate loomingus. Tänase muusikalise tunni esimesse poolde on valitud mõned teosed, mille loomisel on veepoeesia heliloojaid kaudselt inspireerinud. Kui Endel 1710. aastal esmakordselt Inglismaaga Lust tegi, oli London peaasjalikult kaupmeeste ja käsitööliste linn. Siin asusid kaubanduskompaniide poed, töökojad ja kontorid, mis ajasid äriasju kõikide maailmajagude ka, kuhu inglise laevad iganes jõudsid. Linn elas tormilist elutöökodades, kees töö agaralt, kauplesid kaupmehed, tänavatel, marssisid sõdurid ja lonkisid ringi, meremehed. Kõrgem aristokraatia ja kuninga õukonda ei elanud Londonis endas, vaid temast lääne pool piki Thamesi vasakut kallast, kus kõrgusid paleed ning kuninga residents. Ka Händeli edasine elukäik, ristus suuremal või vähemal määral kuningliku õukonna ka printsess Anne'i muusikaõpetaja, kuningliku muusikaakadeemia Hector esinemised organistina kuningakojas ja avalikud kontserdid. Linnakodanikele tegid Hendelist Inglismaa 18. sajandi esimese poole lugu keetavama muusiku Concerto krossode, arvukate orelile ja teistele instrumentidele kirjutatud kontserdil. Teie sonaatide kõrval on Händeli loomingus küllalt suur osakaal mitmesugustes sündmuste puhul kirjutatud tarbe muusikel. Lõbustusmuusikast on tänapäevani oma koha muusikaliteratuuris säilitanud esmajoones tulevärgi, muusika ja veemuusika. Kuningas George esimese valitsemisajal toimus kirev veepidu Thamesi jõel mille puhuks Hendelilt lastav muusik telliti lilledega ehitud päikese eest kerge kätega varjatud ühe või kahekohalised kondlid tiirutasid aeglaselt tülikuid jõe voogudesse. Nende vahel ristlesid osavalt mitme paarilistes õudjatega sõjameeste korteežid. Kalda läheduses hõljus vaikselt, Moosegantide suur pardas. Thamesi kallastelt jälgis leebidu lihcrafaski. Kuningamärguandele avasid veemuusika, pidulikult kutsuvad helid enam kui 20-st numbrist koosneva süüdi, milles tantsud vahelduvad lüüriliste rahvalaulu lähedastega. Kuigi Franz Schubert ei ole kaugeltki esimene soololaulude looja, on tema rohkem kui 600 laulu aegumatu väärtusega. Möödunud sajandi alguses oli soololaul üheks armastatumaks eneseväljenduse vahendiks. Soololaulu õitseaega täiendas kitarri renessanss. Kitarr sai uuesti lembelaulude saateinstrumendiks. Nii on saksa romantilise ooperiloojal Karl Maria Veeberil mitme laulutsükli saatjaks kitarr. Romantilised laulikud ei suutnud kuidagi leppida ajastu kitsa rinnalisusega. Schubert, kes laulude kõrval hulgaliselt luuledki sigi kirjutanud on võtab epohhi meeleolud kokku järgmiselt. Ning mina rinnas kannan valu suurt päev-päevalt semud, ahet, jõudu, neelad, mis tahes suurt mind korda saatmast keelab ma aja mõttetuses ainult kasutult. Ja rahvas lausa nõdra raugananid ehitab oma üllaid, nooru saab teid, ta kõiki suuri püüdlusi ja vaateid võib ainult arutuna pilgata. Oo püha kunst, paid sinus näha saad Me aia jõudu, tahte, rikaste elu ja saatusega leppimatut valussaa leevendada suudad ainsana kaotatud ideaalidest ja kokkuvarisenud õnne. Unistustest armastasid romantilised kangelased pihtida loodusele, lilledele, tähtedele, ojale. Schuberti 20-st laulust koosnevas tsüklis Ilus möldrineiu pöördub keskne tegelane Mölder, viies laulus oja poole. Vuliseb ojake, juhib teda laia maailma õnne otsima. Ojale järgnedes kohtab Mölder armsamat ja õnnejoovastuses, tänab ta oja. Ent ka petetud armastusest kuuleb kõigepealt oja, mis oma maheda vulinaga otsekui lohutada püüaks. Ma. Ma. Siin oli sööngi Möödunud sajandi viimased aastakümned pöörasid lausa pea peale muusikas seni valitsenud arusaamad. Terviklik muusikaline mõte asendus katkendlike otsekui hajutatud fraasidega. Akordide vahelised pinge ja lahenduse suhted tahtsid ülemvõimu. Nagu impressionistliku maalikunstnikud nautisid sama motiivi aasta- ja kellaaegadest sõltuvalt erinevais värvinguis. Nii omandas akord Klootegi siinjuures samuti eelkõige koloristliku tähenduse. CBC küpse perioodi teosed ei ole klassikalisi reegleid jäljendavad kompositsioonid, vaid värviküllased, kuuldepildid juba üksnes klaveripalade pealkirjad, puurijeed, aiad, vihma all, kanarbik uppunud katedraal ja teised viitavad poeetilist telehelimaalingutele. Klaveriprelüüdi uppunud katedraal loomisel, andebiicii inspireerinud legend vetevoogudesse kadunud linnast. Kaunilt ja suursuguselt laius mere kaldal iidne prantsuse linn. Ent lõbujanused, linna ülikud olid kaotanud igasuguse piiritundeelu nautlemises. Ühe õhtuse talvetunni ajal hiiglasuures katedraalis, kuhu enamik linlasi kokku oli tulnud hakkas meri ähvardavalt möirates laineid tõstma. Ikka valjemaks muutus ehmunud inimeste laul ja kellahelin katedraalis. Kuid lähenev meremüha lämmatas varsti kõik hääled. Ja koos merre laskuvad päikesekiirtega vajuska linn merepõhja. Rannaäärse rahva seas räägitakse, et mõned kalurid olla kuulnud vahetevahel imelist laulu ja kellahelinat vee sügavusest. Kui 26 aastane moristravell kirjutas klaveripala vetemäng, sai temast korrapealt prantsuse moodsa muusika austajate üks lemmikuid. Sel perioodil käis Rawell tihedalt läbi mitmete Pariisi kunstnike, luuletajate ja heliloojat tega, kes oma sõprusringi liikmeid atašideks kutsusid. Ringis räägiti kirjandusest ja muusikast, esitati vastvalminud teoseid. Esmakordselt kõlas siin ka vetemäng, mis haaras kuulajaid sütitava hoo ja helikeele värskusega. See balan inspireeritud vee kohinast ja teistest purskkaevude koskede ning ojade muusikalistest helidest, on öelnud Rawell. Käesoleva sajandi alguseks oli küll TPS-i oma orkestriteostes jõudnud välja uue impressionistliku helikeeleni. Ent klaverimuusikas ennetas Ravelli vetemäng oma nõtke harmooniaga ja rafineeritud tult õrna meloodikaga. Debissid. Pianistidel pakkus vetemäng hiilgava võimaluse oma virtuoosse rõhutada, tamiseks ent sisuliselt rahuldada ka kõige nõudlikumad kuulajat. Instrumentaal suurvormide ja lavateoste kõrval on Pjotr Tšaikovski kogu oma loometee jooksul romanss laule kirjutanud. Nendes viimistletud miniatuurides haaras Tšaikovski kõige erinevamaid vokaalžanre. Siia mahuvad lende ja olustiku laulud, dramaatilised ballaadid ja lüürilised, valsi, laulud, pidulikud hümnid ja mustlasromansid laululoomingusse Sai Tšaikovski, valada kõik teda erutanud tunded. Paljude poeetide tekstidele komponeeritud vokaalteostes väljendub Tšaikovski meloodiline rism, siirus ja emotsionaalsus. Helilooja kasutas mitmetes suurteostes laulude ja romansside muusikalist materjali, kriipsutades sellega alla nende võrdväärsust. Romanss vaikselt uinoval jõel ei ole kirgliku armastuse tuline puhang vaid aegade hõlmast hõõgvel löönud kahetsus. Siin on vastandatud romansi alguseeleegiline meeleolu pateetilise ägedusega sest liiga hilja on jõutud arusaamisele. Jäädowitte suguvõsa on andnud Venemaale nagu Bachi Saksamaale palju muusikuid. Paljude aastakümnete vältel jätkus Leadoveid pillimeesteks lauljateks, tiridentideks ja heliloojaid. Silmapaistvaim neist oli Peterburi konservatooriumi professor ja helilooja Anatoli Ljadov, kelle juures on õppinud ka mitmed eesti heliloojad. Muusikateoreetilisi tarkusi. Sümfoonilise muusika valdkonnas osutus eriti viljakaks Leadovi tegevuse viimane periood. Aastatel 1000 904905 on loodud sellised sümfoonilised teosed nagu sümfooniline pilt vene muinasjuttude ainetel pada ja ka kaheksa vene rahvalauluorkestrile rahvamuistend orkestrile. Kiimora ja muinasjutupilk võlujärv. Võru Järve programmi kohta on Ljadov maininud kui maaliline ja puhas Järv. Selles salapärases sügavuses peegeldub tähtede mäng. Inimtühijärv on külm, salalik, kuid fantastiline nagu muinasjutus. On teada, et selliseid muljeid kogus helilooja suvel oma tusskoha lähedal olevast metsajärvest. Kuid arvatavasti on siin heliloojat vaimustanud ka eepose Kalevala ürgne loodus ja tabamatu ilu. Leidlik Ortestraktsioon, värvikat tämbrit ja huvitav harmoonia loovad võlujärvele salapärase, pisut müstilise meeleolu.