Nädal tagasi pakkusime muusikalise tunni kuulajatele õige valiku matka esimese päeva kroonika. Autobuss jõudis Kiidjärvele, kus veetsime õdusa õhtu koos Kalmer Tennosaarega. Tema kodupaigas. Sadakond kraadi saunakuumust ja selle kuumuse kontidest väljaajamine Ahja jõe jahedas vees. Tule kohal susisevad vorstid ja aurav teeämber. Laulud ja jutud lõkkeplatsil ning telklaager, mis jäi öörahule alles auvalguse aegu. Unenäod järgmisest päikesepaistelisest matkapäevast. Kaheksas juuli sai niimoodi kaheksa tundi vanaks. Õige valiku rahvas ei maga, kui bussi ei tule ja edasi sõita ei saa, siis mõeldi välja puutalgud kaljumäel. Esimene talguline pühib praegu higi. August Laasne, kui ta onnis päris mõnus. Kelle idee? Vaat seda ma ei tea. Oli kuulda lihtsalt, jah, kollektiivne rohkem. Igatahes mürtsud on, kõvad töövahendite puudust ei ole, kirveid on kolm kiht. Raiujaid on K3, naistebrigaad laob puid, riita brigadiriks on majaperemees Kalmer Tennosaar ja et asi ei oleks mitte niisama stiihiline, siis on kuuriukse küljes loosung, pühendame oma töövõidud kaheksandale Juulile. Kas võidud on suured, siin vanaselja kindlalt suured. Rinton jäänud üsna pisikeseks töö võib enne, ah, buss tuli ka täiesti õigel ajal, saab töö otsa. Kui nüüd õnnestub labürindist läbi minna, õnnestus läbi linna. Tere, jõudu kuuri brigaadile. Brigadiir, tööandja ja töö lõplik vastuvõtja, Rinta ladu ja kuidas siis on, kas talgud olid ette planeeritud ja bussijuhid kokku lepitud, et ta ei tule õigeks ajaks täpselt ära enne poolt kahtteist tulevat ta tuli isegi mitte väga tore rahvastatus. Nüüd lähevad ära ja ütlevad, et ka meie oleme teinud selle veest, mis leiva sees on. Kuule nüüd sa segad, riidleb viltu? No hea küll, ma lõpetan siis ära. Ja kipu Ri tuli täpipealt algtekstis on, tõesti algas. Peaasi et ei anna. Uue sai ja ta ei uuri. Hindaja jagu. Abina. Või sai võitu ja kui oli igat selle peale tee veegaadeeennukesetteropi mooni kõige Suurem jama on mitu ja ette olid. Ei, jah, aga kits, voore, uurila minule sai sellega tavalvisla. Mina oma laule On küll ise ei keela, MTÜ-le tuleb igatahes. Sääste ei ja nad tegid suure värina käega laula, saab koorida Riidaja uurida, uurida, uurida ja haaramine. Ja. Et kuulaja tõe vaimus ei jääks Lõmps juttu bussi hilinemise põhjuste kohta uskuma, langeb asjad õigesse paika. Meie bussi Achilleuse kand oli üks katkemist kartev ventilaatori, rihm muude mootorit teenindavate rihmade rägastikus. Sestap sohver nii murelik oli ja kohe pärast päralejõudmist algas tal jahihooaeg. Kuid nagu igasugusel jahil võib saagist ilma jääda, tulid hommikul tagasi uue rihmata. Reede õhtul ja laupäeva hommikul ei saa isegi lähedased sugulased aidata, kui kodus ei juhtunud olema ja kõik töökojad kinni. Aga juhtus hommikul ka üks kehvem asi, esimene vihmakrabin käis üle telgikatuste juba enne puutalguid siis, kui alles asju pakiti. Ja nüüd värvis keegi taevast hoolega hallidesse toonidesse. Kui need luugid veel päriselt lahti teha. See on saesaare paisu mürin taevaskoja lähedal. Pole küljus, Niagara-Aga ega siitki tünnis alla sõita ei taha, saaks palju pilpaid ja peale selle veel kurb teade rubriiki, mis juhtus. Kus iganes vesi kõrgelt kukub, läheb selle kujutamisel käiku standard orelimuusika. Bachi Tokaata on olnud saatemuusikaks filmidele, millelt võis vaadata Victoria juga, Niagara koske või karjala kärestike. Kuidas siis meiegi oleksime pidanud ilma läbi ajama? Jah, aga kärestikud selle suure paisjärve põhja on jäänud Ahja jõe ja kogu eesti ilusaim kärestik. Ilu ja majandus pole just alati suured sõbrad. Maa vajas hädasti elektrivoolu. Siin oli selle saamiseks jõud võtta. Saesaare hüdroelektrijaam rajati 1000 952. aastal ja tegutses paarkümmend aastat endises elektrijaamas on just neil päevil avatud uus muuseum kus saame siis tutvuda nende vanade elektrigeneraatoritega, mis sind töötasid ja ümberringi on väljapanekud taevaskoja loodusest, lindudest, taimedest. Nüüd turbiinid seisavad, kuid astuge sisse endisesse elektrijaama. Te saate siit ilusa ülevaate Ahja jõe ürgorust. Väike tõenäosus, kui ta neitsikoobas ja legendid sellest Koopa sügavikus istub linalakk, neitsi jagub, kuld. Telgedel kangast pirita kõrva ja sa saad nende telgede lõksumist kuulda. Kes võimega neitsid Kahata vaid jaaniööl. See, kes on leidnud sõnajalaõie. Ja veel minevikus olevat olnud kitsa koopasuud, aga suured kambrid kord nähtud koopa ees õmblevad tütarlast ent lähemale minnes ilmutus kadunud ära. Ja kui mehed läksid koopasse teda otsima, nägid nad tiiki ning ohvrikivi hirmuias mehed tagasi ja koopasuu langes nende kannul kinni. On veel teinegi koobas väikeses taevaskojas, millest voolab välja emale. Puhas karge allikavesi, mis joomisel või pesemisel olevat noorendava toimega tuli matkajaid hoiatada liialdust eest, sest laste ekskursiooni juhtimine poleks olnud meile jõukohane. Vastava kvalifikatsiooni puudumise tõttu. Vaheldi idas vaheleid ibanud vahel oli nõidade vihklemise aeg. Suur-Taevaskoda aga polnud kuigi kaugel. Suures taevaskojas pesitseb massiliselt, kägusid. Kas õnnestub kägu vahel ära, lõpetame? Ikka ikka on tulnud ette küll. Mis ta teeb? Vihaseks saab üldiselt, eks ta vist ikka kardad konkurentsi, siis tuleb automaat, kellega tuleb rinda pista. No ja siis näeb, et konkurente nii suur, et jõud ei hakka peale ja siiamaani ei ole mina peale jäänud, tema läheb eemale. Kuidas ta oma pahameelt väljendab? Ta loovat, seda on juba natuke raskem teha, teeb väga inetut, teavad seda kahekukkumise vahel. Kust sa võtad, et käo pesitsevad aga kust sa võtad, et nad käod olid? Aga kogu see lugu polnud küll üldse käojaanijutt. Siin on kalju seina pikkus umbes 150 meetrit suurem kõrgus 24 meetrit ja nende kaljuseinte vastasväljakul, kus me praegu oleme. Siin peeti sageli jaanipidusid, jaanituld mitmesuguseid rahvapidusid, laulupidusid ja kaljusein andis just laulule toreda kõlajõu. Varem on räägitud siin, et jõeservalt on väike koobas läinud, kus inimene mahtus vaevalt läbi ja see on siis viinud välja kolme kohta siin lähedal asuvasse hammastesse ning isegi Riiga ja Pihkvasse. Taevaskojast On kirjutanud Jaan Vahtra. Järgnevalt taevaskojad, ah, need on alles kaldad peaaegu püsti. Loodis tõuseb liivakivisein jõest üles, nii et sealt alla vaadates paneb pea pööritama Pole toredamat vaadet, kui säärasel taevas kojalt alla sügavusse kust suliseb kiirel jooksul üle kivide jõgi, külma klaas selge allikaveega teeb igal lühemal vahemaal kirjeldamatult kauneid, pöördus ja käänakuid, kadudes vahetevahel puude ja põõsaste rohelusse ning kohiseb väikeste koskedena, kus kiibia vahud tualettvesi kui nõiakatlas ülikaunis ürgorg, tore jõgi, taevasse jõudvad liivakiviseinad ja kõikjal põline männimets moodustavad toredamad vaatamisväärsuse, mida ei unusta keegi, kes seda kord on näinud. Kaldapääsukesed jäid vilkalt poegi toitma ja vahest polegi tänapäeval enam lindude rahurikkujaid, kes kivi paljandisse kraabitud nimega kuulsaks püüavad saada. Selle kuulsuse eest tulevat kõvasti maksta. Mida pikem nimi, seda rohkem. Nii need soovid surevad. Meie sõit läks edasi. Sedasi. Vihmaladina saatel põldude vahel sõites jõudsime Põlvasse. Arvatakse, et nimigi asulale neist põldudest külge jäänud teisalt jälle, et nimi tulnud põlvekujulisest kurvist, mille teetasule juures moodustavad. Aga on veel üks legend nime päritolu kohta. 13. 14. sajandivahetusel, kui siia kirikut hakati ehitama, vajunud igal ööl kõik päeval üles laotu jälle kokku. Alles seejärel, kui põlvitav neitsi seina sisse müüritud jäänud jumalakoda püsima püsib tänini. Ja asula kannab põlva nime. Põlva kirik on siis hiljem korduvalt sõdade tõttu kannatada saanud. Seitsmeteistkümnendal sajandil on ta siis üles ehitatud ja me näeme siin praegu üht küllaltki tähelepanu väärivat. Altarimaali baltisaksa kunstniku Maydeli poolt loodud kristus astub maale, siin on ka mälestustahvel meie suurele folklaristile Jakob Hurdale. Jakob Hurt on pärit Põlva mailt. Siit natuke Põlvast edasi. Himmaste külas on ta sündinud külakoolmeistri pojana 1839 ning tema on siis hiljem kujunenud meie rahvusliku liikumise üheks nimed. Kaks tegelaseks juhtis, organiseeris meie rahvaluule kogumist ning ta lõi rohkem kui 1000 liikmelise kaastööliste võrgu. Tartu kirjandusmuuseumis leidub erakordne kogu hurda rahvaluulet, et see on siis rohkem kui 122000 lehekülge. Ning Hurt alustas meie rahvaluule publitseerimist oma vana kandleraamatutega ning ta on mitmeid uurimusi veel kirjutanud. Vihim matkameest ei heiduta, aga see, mis meile Põlva kalmistul pähe tuli, oli juba üpris sarnane saesaare paisust alla tormava joaga. Kohmakas põllukivist ristnimega. Gustav Adolf kolde kopp oli esimene ja viimane, mille jõudsime siin ära vaadata. Edasine tutvumine selle vana ja huvitava surnuaiaga oli puhtteoreetiline ja leidis aset tööriistakuuri varjeva katuse all. Valdeko on töötanud kastid sajandi lõpule seitsmenda sajandi algul Põlvas pastorina ning on olnud üks esimesi eesti kirjamehi. Jaga luulet sajad, ta on just kirjutanud ka Lõuna-Eesti murdes ning tema suureks teeneks on see. Ta on koos kanepi pastori roodiga välja andnud 1806. aastal esimest eestikeelset ajalehte Tartu Maarahva nädalaleht ja seda ajaleht ilmus 41 numbrit, kuid kuna seal olid mõned lood sees, mis tsaarivõimudele ja basturitele ei meeldinud lehetegevus lõpetati ja kirikukantslist kli, anti korraldus need lehed hävitada. Ja ka hiljem ei ole õnnestunud neil test ajalehtedest leida ühtki numbrit meie imekal. Surnalistika mehel. Juhan peegel aga õnnestus arhiividest selgitada, millised artikleid leidusid selles ajalehes ning seetõttu meil ongi ülevaade olemas selle kõige varasema ajalehe sisust ja lisaks sellele on Oldekop avaldanud ka mitmeid luuletusi nagu talumehe, Põdrangu laul ja teisigi Põlva kalmistul on maetud mitmeid omaaegseid kultuuritegelasi. Nii on siinne Johann Georg Schwartz kes on tuntud koolikirjanikuna ja 1800 viiekümnendail aastail on ta avaldanud võru murdelise kooli raamatu. Sellest on ilmunud õige mitu trükki ja ühe osa kaasautoriks terviseõpetuse kaasautoriks oli Kreutzwald. Siia kalmistule on maetud veel väga teenekas pedagoog Johannes Käis, kes oli pikemat aega Võru seminari direktoriks kuni selle sulgemiseni kodanike võimude poolt. Ta oli tuntud omaaegse kooliuuendusliikumise juhina väga paljude õpikute autorina ning kalmistu teises otsas asub ka kunstniku ja kirjaniku Jaan Vahtra haud. Jaan Vahtra nimega kohtume siinmail igal sammul. Moostes sündinud kirjanik ja kunstnik töötas paljudes kohtades Põlva, Räpina ja Võru kandis ning on oma memuaarides andnud toredaid kirjeldusi. Tema valitud tööd oli meil reisil kaasas ja sealt sai mõnigi muhe peatükk ette loetud. Aga raadiokuulajad, las loevad igaüks omaette. Kui saade läbi. Oma nurmede orgudes Leva. Kui möini Järve. Nautida Hiinat, seen. Aknane. Siin aga ei, see laine Laseksin õla. Või healsiin juustaataat, voogu määr maas kui võlur siin riiklikkusi, naelu, miin puudu, seltsimees, no. Aga asi Põlvas? Kui mind on tele Mees ju sees. Ja nii. Siin. Nii läheb. Siinus. Sinusse. Oleme Ahja jõemailt jõudnud Võhandu maile. Ilus jõgi, mida mõiste peeti pühaks. Siin arvati olevat pikse asupaik kellele ohvreid tuues paluti vilja ja karja on üks niisugune piksepalve, mille pärast Pihtla Jüri kui ebajumalakummardaja üle kohut mõisteti on tänu sellele juba 1644. aastal trükki pääsenud. 330 aastat hiljem panid meeskoorid selle muistse loitsu kõuehäälel kõmisema tänu Veljo tormisele. Räpina on meile kõigile tuntud, eriti nii vanematele, oma kuulsa paberivabriku poolest ja Räpina paberivabrikus valmistati varem kaltsudest dokumendi paberit, rahapabereid, kõrgekvaliteedilist, paberit, sinna ümbrus ja Räpina ise. Siit on pärit mitmed meie muusikamehed kultuuritegelased näiteks Tartu ülikooli meeskoori kauaaegne dirigent ja väga paljude tuntud laulude autor Richard Ritsing siis veel Peeter Laja, Elmar Luhats. Siin on sündinud Tartu Ülikooli raamatukogu kauaaegne direktor ja nimekas raamatu ajaloo uurija Friedrich pukk, soo keelemees ja õpikute autor Jaan aine loo ning väga palju teisi. Võiks veel märkida, et varem on Räpina lähedal elanud Setu laulik šmalt kes on meile kõigile tuntud rahvalike laulude sauna taga tiigi ääres ning setukeses õitseva autorina. Setukese sõitsime Võõpsus potikoormaga. Eks neid potikoormaid veetigi mööda maad ringi Räpina paberivabriku pärast savinõude vastu vahetati talurahvalt vabriku tarvis kaltsud. Küll Joosep Toots teadis, mida reklaamfilmis rätsepmeistri sahvririiulilt ära tuua. Muidugi Värska vee, aga küllap Värska ise pakub muudki huvitavat. Laht vesiroosidega, õpetajate suvelaager ja ilus laagriplats meie telkide jaoks selle lähedal. Lootusrikas pilk täiesti lootusetult pilves taevasse ja läbi saju vapralt edasi küla vahelt metsateele. Peatume 160 aasta vanuse talumaja ees. Siin oma sünnikodus veedab suved Peipsi laulik Paul Haavaoks, kes meie väikesele kolmekümneliikmelisele seltskonnale koduõllega vastu tuli. See Peipsi on vist teile andnud kõige suuremaks luuleinspireerijaks. Eks ta juba lapsepõlvest peale jättis sellise äärmiselt aukartust äratava mulje. Oma suuruse oma varieeruva ilme poolest tekkis nagu armastus peipsi vastu, mis ei ole kaaseni lahtunud. Pihkva järve kohin kostab tormist ilmadega siiagi. Aga siia ulatub Värska laht, tal muidugi kolinat nagu sellist ei ole sahtel kitsas ja on ainult nii nagu väravaks suurele Peipsile. Siit Värskas sõites. Paul Haavaoksa tekstidele on loonud meie heliloojad 30 lauluringis. Kuulame praegu Hans Hindpere laulu, see suvi soe. Narva tuuner Oudova. Ruutsoopaare segu, et see, see saab seal. Hea meel. On öelda. Ja kauniga hoogu see saaga. Kui palju taevasina on päikse salakallatu? Kui Paal jojoba tuurina lohame, tree tallad. Aga uniga saaga. Ja see oleks sa köie käest ka ja kuuga. Ja ma ei oska vastata, aga. Teie luule on üldiselt kirjakeelne kaste oma kodumurdes olete palju kirjutanud. Seda ei ole ma palju teinud, aga ju mõned on nii, et kui koguda kukkuski pukika, tuletaks viik riimi värskenduse pärast ja teinekord proovid teha murdekeeles. Aga ilma sõnastikud ta ei saa, vist. Kirjakeelne lugeja. Või isegi kui aru saaks, siis ise kõva häälega seda lugeda ei oska, see, kes ei ole siitkandist pärit, aga äkki te loeksite meile ise natukene midagi, siis ta on nii nagu ta peab olema. Suur ela, luts sulpsu pilli, ru, mine asju pilli, Ruuga q. Kas mõjus meile nõnda Lainavas way tsipakese saamad targem pas? Nii ütleb nagu puulam, süüasju lihtja kauga kirvadi. Nii kate Harro nagu tulehark, läp, lääge, laim ja Elosossin tark. Nii kolme tahku nagu vastne viil heit vahel hinda. Kahre Me miil. Abieluarmastus on nii keeristorm, vain ele, Harodi iimitot, moodu nagu leivakäär, nõus asju nagu, mis väär. Ja otsustas kuu pehme usus äng. Kiri kull vait, juba vürtsimäng, suur vesilats Li sulpsu pilli, ru, minen asju pillirooga kuu. Ja mõjus meile nõnda Lainavas ja illukese saamat targem pas. See kant siin on üks väheseid, kus rahvalaulud elasid üle kõik need ajad, mil nad mujal kadusid. Kas teie kodus lauldi ka palju? Mul ema Leelutas ja võis olla ka Eestit. Ka laule ja ta võib ka Leelod ist ütelda. Aga no ma mäletan seda Lellot lapsepõlvest peale, vahel olid sellised igatsevad või lapsele lihtsalt tundus, et nad on sellised kist nagu endal ka selline igatses tunne näha, kes teeb leelotajaid on jaa, aga tal niivõrd kaugele, et ikkagi jõudnud selgusele kestad, siis leerutasid aga igas külas ikka hääled talguid ja kas või piisava tuldi rukkipõllult täiteks või eiralt, kui pärast naistekamp kokku sai. Üks hakkas ütlema, teised tagantjärgi ja kogu õhtu helisessicopeski pool Setumaa leelo ka ikka niivõrd läbi imbunud ja taas loota, et see kaasajal päris välja ei sureks, et ta ikkagi kuigivõrd kestaks. Need lauset rohkem sõjas kuuldud laule ja mitte niivõrd leelo taga kui naiselt lauset meeshääled hüppaskaadilivalt sekka ja mis leelo gruppe siin, nagu ma ei mäleta. Aga Meremäe kandis seal Obinitsa kandis, seal ma olen küll kohanud, seal veel praegu on veel eluvõimelisi selliseid mees neelugrupp olemas, ava kuus seitse eest ja nad olid ikka juba poissmehepõlvest kokku laulnud ja niivõrd hästi sulase hääle kokkuma Lausalustel kuulata setomaal ainus maanurka, kus meil oli mitmehäälne laul, kuidas need mängureeglid käivad selle mitmehäälsus juures, siin on vast ainult seesama hääletaju, varieeruda võib ju leelo. Nii ja teisiti natuke tähendab üks hääl Leelos, ehkki leelol on väga lihtne oma, loodi Alt. Aga natuke ikka peab vist olevat muusikalist kuulmist, kui siin oleks leelo grupp poiss ju isegi proovida kaasa ütelda, või siis proovimata on ka proovitud eestitleja ralli, olete proovinud? Ei, seda ma ei ole, istutamine on selline noh, peab harjuma. Kodune Setumaa helise kaasaga Anatoli kašmäki loomingus, Irboskas tariteli loojalegi on ilmselt Peipsi südamelähedane. Egas muidu kannaks tsükkel naiskoorilaule nime. Peipsi laulud. Leelo tehes on tähtis osa ikkagi sõnadel, jah, sõnadel muidugi ma imestan neid leelo naisi sest kõiki ei ole tituleeritud ju lauluemadeks, ehkki siin võiks nii mõnigi istutud Lea pretendeerida ka laulu imenimetusele veel, sest nende repertuaar on niivõrd suur ja laiaulatuslik. Nad on oma mälus talletanud tohutu tohutu too varamu kuuldud laule muidugi ja väga iidseid laule. Aga samal ajal nad on võimelised neid jälle kohendama sealsamas väga tänapäevaseks k kui on tarvis kedagi meenutada või, või midagi teada, võis seda sündmust rõhutada, mille puhul sesse leotamine on siis nad kohe võivad selle niimoodi sõnastada, et ta tundub väga aktuaalne olema viisiga niitsed või sünnivad need ka tänapäeval? Jah, millegipärast neid ei sünni niivõrd palju. Nad on juba olemas IZ. Jaa, iidsetel viisidel. Muidugi sünnivad sõnad aga haruharva kohta, et midagi ka värskemad, mis on nagu uue meil võib siin setomaal väga palju dialekte olla, nii et isegi teises külas kõneldakse pisut teisiti kui naaberkülas. Aga need eluviisid on ikkagi ühed ja samad, peaaegu üle. Aga kas võib umbkaudugi määrata nende viiside arvu? Palju neid teie olete oma elus kuulnud, kas tuleb kümnetega või sadadega tegemist? No ikkagi vast sadadega, ma usun. Aga on ka selliseid viise, mis on lauldavamat, millele rohkem nagu sõna seada, Nad tahavad sõnu ja on teisi, mis on raskemad ja teiste bussi teostada, ega ka niimoodi, et mõni saab väga tuntuks ja teine jääb paratamatult tahaplaanile. Mõnede rahvaluuleviisid on ikkagi Tiiver õnnestunud, et nende populaarsus ei ole taganenud või nad on arvatavasti leelo gruppidel kergemalt laulda. Raske viis ei, ei kõlari kosta, niivõrd pandi rõhku vanastika sellele, et oleks hästi kaugele kuulda veel külas ikka leelo ta ikkagi mitmesse külla oleks kuulda. Kui ka leelo kõlas, siis see oli leelo. See ongi nüüd ehtne leelo, mis kutsub jaanitulele. Õige jaaniõhtu oli olnud vihmane ja sellepärast lükati jaanituli edasi kalendri jaanipäevale. Just selleks päevaks mäe värskasse jõudsime, et kuulsa lauluema Anne Vabarna kodupaigas sellest peost osa saada ja näha-kuulda, kuidas leelo tatakse. Aga nüüd oli lugu veelgi hullem, kõigist taevaluukidest solises, lausa paduvihma. Tuli, jäi süütamata, kuid pidu peeti kultuurimajas. Laval on Värska setu koor, eestütleja, akulina, Pihlap. Nad on nii väärikad ja toredad oma kirjatud käiste ja uhkete peakatetega, igaühel kilo või enamgi, helisevad hõbedat rinnal. Lahke pererahvas laskis meid koolimajja ulu alla sest ega telk pole allveelaev. Vihmaplagin kõrvus, suikusid matkaselli, tunne. Ada kui sügavat muljet. Maailma vingerpussidest hoolimata jättis, see selgub alles viimases reisisaates.