Kaugemaid külalisi on aga Uus-Meremaalt. Uus-Meremaalt olid meil käesoleva nädala lõpul välismaaga sõpruse ja kultuurisidemete arendamise Eesti ühingu külalisteks muusikaprofessor Frederick Page sõprusühingu Uus-Meremaa Nõukogude Liit Ühe osakonna sekretär, ajakirjanik William McLeod ja tervishoiu inspektor Peeter magnolti. Külalised tundsid siin suurt huvi meie vabariigi elu vastu. Nad tahtsid võimalikult rohkem näha-kuulda saada, igaüks oma erialalt viibisid vastavatel kohtumistel jutuajamistel kontserditel käisite sõjaskulptuuri ja ametiasutustes. Me oleme tulnud väga kaugelt teisest maailmaosast Uus-Meremaalt ja ma tunnen väga suurt huvi Nõukogude Eesti vastu. Ja isegi uusmeremaalaste enamiku hulgas kasvab huvi Nõukogude Eesti vastu ja ma arvan pärast meie külaskäiku, me saame neid rohkem abistada materjalidega ja tutvustada paremini Nõukogude Eestit, Uus-Meremaal. Mister McLeod oli kaheksa aastat tagasi Moskvas noorsoofestivalil ja sai seal tuttavaks eesti noortega, kuulas eestlaste kontserti ja on siiamaani kirjavahetuses ühe õpetajaga Tartust. Mister nakk juulil on tuttavaid ka Tallinnas. Nendel on sugulased Uus-Meremaal. Eile õhtul külastas mister McLeod nende korterit ja talle jättis väga hea mulje elamistingimused nende juures. Nad elavad väga ilusas. Panduv naasperdade puu peibu Havestani endale. Ma olen olnud Tallinnas ainult kaks päeva, ma olen siin seega väga lühikest aega. Vaatamata sellele ma arvan, et ma olen suuteline rääkima inimestele Uus-Meremaal, elust Eestis ja Tallinnas. Seda ütles Pieter Mägnordi. Nad mõlemad on sõprusühingu Uus-Meremaa NSV Liit liikmed. Ja nad loevad enda peamiseks ülesandeks Nõukogude Liidu poliitika Nõukogude Liidu elu tutvustamist Uus-Meremaa inimestele sest Uus-Meremaal kohtab Nõukogude liidule vaenulikke inimesi. Nad arvavad siiski, et pärast seda reisu NSV liitu nad on rohkem suutelised ära tegema sellel alal. Saime suvel kuulda, et üks Ameerikast kodumaale külla sõitnud väliseestlane on siin murdnud jalaluu. Meil õnnestus temaga kohtuda alles siis, kui ta oli juba lahkumas, et laevaga sõita tagasi Ameerikasse. Niisiis istumegi hotell Tallinna ühes kolmanda korruse toas ja alustame juttu hallipäise, hea rühi ja elavate silmadega vanahärra kris Zorroga. Ei ole, tema tuli kaua nüüd ära olnud, võib-olla jutustada sellest, kuidas teist sai välismaalane. Oleksin siit 11. aastal mul pangas olid tööl ja ma vaatasin, et, Ja sealt siis üle vaja Ameerikasse ja võtta, see oli siis, kui mina õppisin keelt, raamatust, oma teada ma olin juba hea inglise keelemees. Vaatavad olin siin maal. Muidugi, siin olete istite toolis jäätantsumeest, kes praegu ei ole, ei ole, aga kuidas see siis juhtus? Pensionäride vanainimeste arstiabi seadus sel suvel alles ja see läheb varem ei olnud midagi niisugust ei olnud, see läheb juulikuu juuli 31. hakkas peal, aga see on ikka poolik see jalgrattateel. Ja vaata, kuidas ta välja näeb. Kuulsanduaal koplis joosta haamriga selle naelaga, eks ta seal põrutas, aga valu mingisugust ei olnud. Üleüldse mul valu ei ole, siiamaani pole valu diale operatsioonide elasite siin kuu aega täditütre juures õe juures ja siis oleksite, läksime lelletütre juurde. Siis ma tulen, tegi mõtlevas, võib-olla on täiesti õiged, tulla siia tagasi veel samade arstide juurde, oleneb sellest, kuidas jalg edaspidi paraneb. Võib-olla teavad, võib-olla ei tea, tulevad, hakkavad seal jamased urgitsema ja teevad mulle rohkem tüli, kui sealt kasu saada ja siis parem tuleb välja võtta siin siis on asi korrusel. Ringi sõita ja vaadata, kas eesti või õieti on ja antakse kindlasti aega. Mul on hea meel, et ma tulin. Kuulda oli meie reporteri jutuajamine kodumaal külas viibinud väliseestlase Tris Zorroga Ameerika ühendriikidest. Mõni päev tagasi oli meil meeldiv võimalus osa võtta ühest teatud mõttes pidulikust sündmusest, kus Austraaliast kodumaale tagasi saabunud Oskar savikule anti nõukogude pass ja ta võeti vastu Nõukogude Eesti kodanikuks. Oskar savik oli peale sõda Sydneys tuntud orhideearetaja kasvatajale. Ta ei unustanud aga kodumaad ja praegu on Tallinna botaanikaaias juba üle 200 sordi tema poolt aretatud orhideesid. Kuuletegi nüüd helikilde dokumendi üleandmise momendist, kus värsket Nõukogude Eesti kodanikku tervitavad väliseestlastega kultuurisidemete arendamise komitee aseesimees ajaloodoktor Johan Kahk, Moydela Tõnisson, botaanikaaiateaduslik töötaja virve roost ja teised. Kristlasena, kus hiljem võttis vastu seaduse millega Oskar Jaani poeg savik võeti vastu restamise kodakondsusesse vastavalt meie konsultatsioonile paragrahv 18. Iga meie vabariigi kodanik on ühtlasi NSV Liidu kodanik. Järelikult Taylor, kaks kodakondsust, olete istanduse kodanik ja samuti NSV Liidu kodanik. Lubage teid tervitada, jälitada kodumaale tagasipöördumise puhul täna väga hea üle anda, teile siis dokument selle kohta, et olete Nõukogude kodanik? Seal on täna, 40 aastat on sellest mööda läinud ja kõik ta tagasi selleks nii kaua ära olnud. Relisustest solidki kallis. Mahlane, ja nagu nüüd paar hetke tagasi, kallis kaaskodanik. Lubage teid tänasel päeval ja minu arvates ilusal hetkel tervitada väliseestlastega kultuurisidemete arendamise ühingu nimel. Meile on kujunenud kombeks, et kui meil riigis saab noor inimene kätel esimest korda Nõukogude passi siis see on üheks tema ilusamaks hetkeks. Seda tähistatakse noortepäevadega ja nii edasi sellises vanuses, kuid nii nooruslikult välja nägevaid passisaajad meil ei ole sageli. Kasvõi sellest, tunnistan, võib-olla see fakt, et teil tuli kodumaalt lahkuda 26. aastal ja see, kes praegu sõna võtab, see sündis kaks aastat hiljem, 28. aastal. Aga me oleme rõõmsad iga tagasi tuli üle, kuid mõningaid tagasitulijaid meil on põhjust ja õigust eraldi esile tõsta ja see olete teiega. Mõned targad inimesed räägivad, et te olevat toonud meie vabariigile väärtusi poole miljoni rubla eest vanas vääringus. Mõned vil targemad inimesed ütlevad, et seda, mis te meile tõite, seda ei saa üldse rahas väljendada, sest te tõite meile kilu. Ja võib-olla te teate, et on üks Ameerika kunstnik Rockwell Kent kes ka millegipärast Nõukogude riigile andis üle kõige ilusamaks, ta oli loonud oma elus kõik oma kunstiväärtused. Et teil on selles mõttes huvitav ees käia, uhked natukene ka, et üks eestlane kinkis nii palju ilu meie väikesele kaljusele ja ja loodusliku ilu poolest mitte nii rikkale maale. Aitäh, Tiloska savik ja, ja soovime teil. Tänan, südamest ma tänata. Kallis Oskar sähike, kui te lubate, siis väliseestlastega kultuurisidemete arendamise komitee poolt veel kõige soojemad tervitused teie tõite siiamaale kuningliku orhidee. Komitee õnnitleb teid nelgikimbuga selle lihtsa lillega, mis on Eestimaa mullas juba ammu kodunenud. Ja me soovime kogu südamest, et täna saadud passi omanikuna jätkuks teil veel aastakümneid näiteks jõudu ja energiat kasvatada ja luua enda ümber ilu. Tänan südamest. Aga seal on seal kõik, Tallinna botaanikaaia pere rõõmustab täna koos teiega sest te olete meie sõber olnud juba peaaegu 10 aastat. Nagu kõik teavad, olete teie Tallinna botaanika järe kinkinud orhideede kollektsiooni, mis nõukogude liidus on ainulaadne. Polnud ju kerge neid orhideesid Austraaliast tihti maale saata. Eks oli teil selle saatmisega ju väga palju sekeldusi ja väga palju kulutusi. Ja kui ma pean ühe järjekordse paki saadetise saamist kirjas ka nendest asjaoludest juttu tegin, siis vastasite teie järgmises kirjas. Nii nagu see justan teile iseloomulik, te ütlesite, et oma kodumaa jaoks ei ole midagi raske. Me soovime teile täna palju õnne ja loodan, et ehk varsti te tahate ka meie kolleegiks, sest ette ta koos nii optimistliku ja energilise ja elurõõmsa inimesega nagu Aaviksoo on tõepoolest tore. Sellepärast et alles hiljuti ta ütles. Kui ta meilgi ostimetes külas käid, et tema elus ei ole kunagi vihastanud, ei ole pahas tujus olnud, siis sellest pole midagi kasu, see teeb inimese ruttu vanaks ja teda vaatame, siis me võime tõesti otsustada, et nähtavasti on ta seda juhtmete järgi. Südamlik tänu teile selle eest, et ta pole nii palju soovite. Tal on väga hea näiteks täna väga ilusa kõne eest ja mind rõõmustab väga et ma olen nii kaugele jõudnud, kui ma ükskord tahtsin seda. See aeg on, need teated ei olnud, aga mis orhideedel puudub selleks ma tahan veel jõudu. Ja jätkab selleks küllalt, et ma ei jõua neid veel arendada. Ma tahaks, et Eestis neid väga palju oleks ja, ja isegi hakkame seemnetest ajama, nii et loodame hetkel. Neid jõuame edasi anda, ka paljud eestlased kaotasid, kui nendel see huvi pakub. Tänavaga. Veidi hiljem vestles meie toimetaja Oskar savikuga elust Austraalias ja praegustest plaanidest kuulakem ka seda. Teie olete võõrsil kindlasti näinud igasuguseid päini. Nojaa, muidugi, elasin ju 40 aastat seal ja selle aja jooksul ja pidi ka midagi nägema ja läbi elama, alguses oli ka taas kaunis raske, aga ma ei tea, mul oli nagu õnne või, või moreen on oma karakter, aitas mind välja, sest et ma küsin kohe kingsepatööd tegema, nägin, et sellega niukene pääsetee, siis oli tööpuudus ja siis ma tegin kaheksaaastasena. Muidugi teenisin muidugi kolme nädala palga, selle asemel teised teenistust, kolmentsi, liigud nädalasse. Ma läksin sinna detsembris 1926. aastal. Mis Austraalia sel ajal enesest kujutas nii? Aga kuidas ta oli ikkagi ütelda, ütleme nagu üks suur küla. Ja siis tööpuudus oli suur, sel ajal üleüldse peaaegu ei ütelda, tööd ei olnudki. Seda võis otsida tuletikuga. Kas ma ise tahaks, ma vähem? 16 tundi tööd tegin päevas kõik need 40 aastat seitse päeva nädalas. Ega iga inimese, sellega ei saa hakkama, energiline inimene, oleme, tabab põhjatuenergiahoonena ja need, kes seal on, ma tean Austraalias isegi neidki, keda maeti maha, tal polnud kopkot taskus eestlane, haritud inimest. Ega siis kõik, ei, ma ütlen, et ega kõigile ei lähe. Muidugi eestlased mõtlevad mõned, ma olen siin paljudega rääkinud, nurisevad ja teadmisi ja see ei meeldi võib-olla, kes väljamaal oleks parem. Aga nad ei usud, mis on nendele räägi. Nad võrdlevad, et seal on kõik, tule taevas, seal pole midagi muud kui sööjaio. Aga mis siis tuleb, kui te töötajate? Sest mõned paljud on seal, ma tean, mul oli tuttav. Ta, tema seisukoht läks nii halvaks, ta hävitas oma perekonna kolm last iseennast ja naise selle pääseda pisut töö juurest minema, Maja võlg aastatele mööblit, võlga ja kõik. Ja tal tuli neid maksta, tal kusagilt võtta ja tööd ka ei olnud ja niimatagi omale otsa peale. Ma tundsin 100 inimest ja mul on sellest inimesed tõesti kahju, noorin, energiline mees oli, see ei ole kaua taga, aga need ei ole mitte üksikud, seal on tallinlaste juhtisime olnud ja ja ma tean, mul vend Ameerikas teise, rääkis ta, käis, sai koha pool päeva oli tööl, lõunaks andinaariate, läks, järgmine nädal jälle pool päeva tööd tegi, siis ta läks sõpradele kaebama, et miks ta niimoodi ja nats panevad auru juurde. Kas ma juba isana kusagil pole võtta, see aur on kõik välja pandud. Nojah, aga ütleme, eestlased välismaal võib olla sunnib tööle ka just see hirm mustade päevade Vanaduspäevade just nimelt just nimelt ta on võõrsil, teda tal pole, isad ja emadel pole vendagi õde, seal ta peab tööd tegema, seal, tal ei ole mingit toetust kusagilt saada. Ja see hirm on talle ta korterist välja jääb ta jüri maksa ja, ja siis on tal võib-olla perekond ja lapsed toita seal kõik suurile. Ma kujutan hirm selle eest, et sa jääd, tööta hirm selle eest, et sa ükskord satud saega, kus enam ei jõua tööd teha ja võib-olla võib-olla siis ei ole seal midagi. Igaüks katsub oma eluga. Seejärel võib-olla kolleege, minul, sest liha küll mul oli väikene kapital taga vaja maja või majaosa, see mailis peab kusagil elama. Aga seda raha kanalist varsti otsa saanud ja siis ma oleksin tegema hakanud seal. Ega ma ei oleks saanud noortega võistelda, võistlema hakata seal need ordi teede kasutamise juures, seal peab ikka palju tööd tegema ja nüüd, kui päevad nende pottide juures mängima ja tegema ja ostma uusi juure uusi juure, kõik rahaks, mis sa saad, pead ostma, uute peale panema. Ja siis sa saad elada, kui sa seda ei tee, siis sa ei saa ka. Need aga kes võtab tööle kui 140 aastat vana, sind ei taha keegi tööle, kui salv, et siis on see aeg, võib-olla, kui liiga palju on tööd, et seda juba et ei ole inimest saada kusagilt, siis võetakse 50 aastane Portman tegi, oli üles 79 aastat vana, tegid vabrikus teed, selts talle ka kõik see paremtööline terve Sydneys. Aga, aga, aga kui ta olnud juba miski ütelda, poolik tööline välja lüüakse, teid seal ei anta, keegi ei hoolitse teie eest, et peremees ei saa teid pidada, sest tema peab rehkendama sellega, kuidas, mis te teete ja mis te jõuate teha? Ja tema oli taime ikka see kõikse parem timer Sydney's see peremees, kes teda võttis omale tööle, mis ta tegi 20 aastat tööd, see läks rikkaks temaga selleks, et kõik see peenema tööd oli kõik tooli antiport mõningate teha. Tema vahva, teeme siin, ta sai, korplasin juba mustamäele ja ma käisin teda vaatamas ka omaga väga rahul. Need algas 39. aastal jaanuaris, kui sõda algas peale, siis juba läks raha liikuma ja siis juba oli teed. Küla. Sel ajal läks Eestist ju võrdlemisi palju inimesi ära ja nad läksid kõik just tööd otsima. Ja muidugi hea sõna, umbes meid oli 800 inimese kaheksa perekonnad, üksikud inimesed. Siis muidugi, nendest on juba üle pooled on nendes juba kadunud, kaua aastaid mööda läinud, mõned üksikud veel järele jäänud. Aga siis need tuli palju sinna muidugi räägitakse mõni 8000 ümber või midagi selle peale sõda. Ja Saksamaalt ja Rootsist tuli sinna, Neid muidugi kutsutakse uueks austraallast, eks New Austraalias. Ja muidugi nendel vedas väga aastaselt rikkuvaid hoolitses, nende eest pandi ka kaks aastat garantii neile töö saamiseks sisendi Barakides laamiseks ruumi ja siis naised ja mehed läksid tööle, saevad siis üle tundis, tegid ja pühapäevad ja nad tegid palju raha siis muidugi fašism, ostavad omale majad ja kõik nii edasi mõned võla peale ja mõned võib-olla isegi pool sissemakstud ja nii, kuidas kellelgi juhtus, mõned tegelikult on jõudnud haljale oksale, võib-olla seal üks ainult ükssarve nimeline, keegi, kes töötab aeg-ajalt 300 inimesega, no tal oli raha ka eilsest siit Riias juba. Ja ta oli armeesse siis ta on vabriku omanik väega taga, siis niipalju kui teised seal rabelevad. Päevast päeva. Aga millega eestlased seal praegu tegelevad peamiselt nii? No enamjagu, nad töötavad ikka kas siin ja seal tehastes ehk mõned on riigiteedes seal vabrikutes ja pankades töötavad mõned, kes rohkem nii haritud olid ja siis õppisid inglise keele ära ja siis postiametis on mõned, ma tean, kõik on nii-ütelda, palgalised palgad olid väga head nendel alguses, aga muidugi need on kõik juba seeläbi, sest enam ükski seal üle tunnise idee ja püha päevici tee, nii et palk on hoopis teine, need on kukkunud allapoole vähemaks. Nii et omal ajal see sissetulek sõltub küllaltki palju ka ütleme, ületundidest. Vaja ületunnid seal üle tundis, makstakse pool rohkem, iga tund maksab kaks pikad päevad, siis muidugi. Ja naisega kaheksaseltsist ja muidugi peab midagi jääma. Ja kuidas sissetulekuid üldse sadanud? Sissetulek on pässik, vaid kutsutakse, on niisugune palk, mis on riigi poolt määratud, kes on lihttöölised näiteks nende palk on vist 15 16-le anda, nüüd on nende natuke juurde pandud jälle siis ehitustöölised, nende palkonn ripub ära, kuid ajatööline ta saab rohkem maksnud, kui ta on peremees, kaua aega töötanud, maksab talle rohkem kui asi, kuid see, mis on määratud talle palga miinimumpalk meeldima ja nad võivad saada isegi puus 125 naela nädalas kaks naela nädalaid palka, aga siiski see palk ei vasta praegalt sellele selles, et kõik asjad on hirmus kalliks läinud. Kortemaalselt määral, kui te võtate seal üks tuba nagu park, mõnel aastal ta maksab kolm naela, nädalaseks saanudki väike toakene voodi sees kapi, üks tool ja laud. See oli kõik. Ja sellest maksis kolm, aga nii odavat korterit ei saagi, tuba ei saagi enam, taevasse. Tuleb ikkagi maksta kuus kuni kaheksa ja isegi 10 naela. Muidugi need maale ei jõuagi keegi, maksa töölistest peab olema siis mõni ärimees või kedagi. Ja no kui juba arvestada sellega, et 25 naela nädalas 11 ja 25, kaks kuni 25 naela nädalas ja selle eest maksta kolm naela korteri eest, aga see ei olegi vist eriti palju Ja aga kui te saate kolmena Tema oli üksik inimene, aga kui te olete abi perekonnaga ja teid ei võetagi niisugust kohtade peal juba lastega üleüldse on raske korda saadagi, seal tuleb ikkagi maksta kaheksa 10 naela ehk nagu, kui ma oleks oma maja välja üürinud, seal oleks saanud 15 kuni 20 naela nädalas sellest mööbliga välja üürinud. Aga kisada ja maksa. Aga kuidas näeb välja, ütleme, eestlaste seltskonnaelu seal üldse? Ma nii palju, kui ma tean, et nad kõik võivad seal tööd teha. Ja paljud ju otsivad ja otsivad omale majad võla peale ja mööblit ja alguses oli väga hea, kõik paistis roosiline, ma isegi läksin vaidlema. Viis aastat tagasi kellelegiga ja mind hakati seal kohe siis sõimama, et siin ei või kunagi puudust tulla, siis võimataksin, tee puudus tuleb, aga, aga ta praegalt on juba. Ja siis nad ise räägivad seda hingama lehtedes, räägivad, need asjad pole enam need, mis nad olid viis aastat tagasi. Nendel on see klubi, mis meie tegime, ehitasime, see on nende käes, poegade käivad peavad pidulisi, tantsuõhtuid ja näitemängust ka. Isegi lätlased käivad, käisid Eesti klubis seal nendele anda oma klubi, nüüd on nendel pidi olema kusagil ja siis noodi, eks seal on muidugi õhtuti laupäeva õhtuti saval kõva Pummeldamine seal nendel ja nagu ikkagi armastatakse seda napsu võtta seal. Ja siis lüüakse tantsu seal kõvasti ja kodu, aga praegu asi on niimoodi, et alguses nad käisid ikkagi ka rohkem koos klubides, aga Need on niisugune asi, et eestlased on juba, nad on nagu jõudnud niisukese punktile, kus nad igaüks elab omaette ja siis nad jäävad juba eemale niisugustest kohtadest palli ja siis nad lähevad laiali, lapsed juba niisugused lapsed ei käi kusagil nendele nemad eesti keelt ära nüüd mõnede, kes juba vanemad ei oskagi sugugi siis nii eestlased täitsa kaovad seal ära, üks teine põlv veel ja siis ongi kadunud kõik sellepärast et inglise keelt võtab need omale võimalus. Austraalia eestlane, kas tema suudab omale ütleme raamatukogu muretseda omaette raamatukogu, ütleme seal kodus on palju raamatuid ka. Nendel raamatut ei ole palju, nendel mõned üksikud on ainult need, kes keda, keda huvitab raamat. Raamatud on kaunis kallid, seal ta hind on ikka kolm kord kallim, kui siin on. Ja siis üks asi on seal eesti keeles, raamatuid on neid saada. Need on seesama peaaegu, mis siingi on, sellepärast et saatmise hinda pole juurde pandud. Neid võib saada, annaks raamatukauplus, kutsutaks bajoneed, shop on ja seal müüakse kirss keelde, draamades. Seal on eesti keele raamatust Johannes Pall, ma ise olen seal palju raamatuid. Aga siis mina ei ole nii, Pakümna eestlaste juures olen käinud, ma ei ole raamatukogus näinud seal suuri kogusid vanni, tahaks mõne üksikraamat siin ja seal. Nüüd aga läbikäimine oma vahe teiste eestlastega ja kodumaaga. Teiste eestlastega nendel läbikäimine on ainult siis, kui nad seltsis käivad. Ja aga üksteise juures kodukäimist seal palju ei ole sellest, et üksteisest elavad nad väga kauge, võtab palju aega, enne kui naise tean, et kui tahad kusagile minna, siis läheb iga päev otsa ära, ennem kui paar tundi hoidvast seal olles juttu ajada. Nii et see läbikäimine ei ole nii lihtne. No paljudel on sugulased kodumaal suhted ja sidemed. Kodumaaga nad kirjavahetus on ja ma tean seda ka nad on saatnud omale sugulastele ikka Pakistavad ja mõnele ja nii edasi oma kas emadele või midagi. Seal võib ju mõned olla, kes suhtuvad väga hästi, aga nagu ma ütlesin, et nad ei julge seda avaldada. Aga siis enamjagu on vist kõik seal niisuguste vaadetega kodumaal pole lihtsalt siia singliga riiet inimestel selgas ega mitte midagi sellesarnast. Elavad siin sind seal koobastes ja ja kõik niisugused arvamused on nendel Eestis mingisugust arusaamist, neil ei ole selles. Aga ometi nad saavad, ütleme, kodumaalt kirju ja väga paljud saavad kirju. Kas nad tahavad nii kohe mõelda või on see propaganda seal ka küllalt tugev, sest seal on ka eesti keeleleht, ilmub teil seal vist kaks lehte isegi Austraalias? Kas selle mõju all ollakse siis või mispärast on niisugune arvamine kodumast? Ma arvan küll, et see leht teeb välja väga palju halba seal sellepärast, et see on niisugune väga Alblehteda. Iga artikkel, mis seal on, räägid rumalusi, et teda on tõsisel inimesel tõesti halb lugeda. Inimesed midagi muud kirjandust kätte ei saa ja see, kes kodumaal käinud ei ole, üldse midagi ei tea, see tahes ehk tahtmata peab. Nojah, tuleb niimoodi välja, sest nad isegi loeb, võib-olla paljud on ju need sealgi, isegi seda ei oska inglise keelt veel lugedes, nad ei osta seda harilikku lehte ka. Ütleme, kelle isa ema elavad siin ja võimalus on siia sõita, isa ema vaatama kas siis puhtpoliitiliste vaadete pärast salatakse, siis ütleme oma isa-ema oma perekond maha ja ei tulda neid üldse vaatama. Propagandaliiduga. Ei, ma ei usu, et see just propaganda on, aga ma arvan, see on ka see, et maksab Khanistik rahad siia sõita. Ega see nii kerge ei ole, see maksab. Kui siia sõita tagasi minna, peab ikka vähemalt taskurahaga kogunema, igaks kõik see vähem 2000 naela ikka peab raha olema. Tase 2000 naela ei tule taevast. Seda peab ikka teenima ja seda ei teeni mitte ütelda nii kergelt, ükskõik. Te võite korjata iga nädal seal panka panna oma palga eest viis naela kuidagi, kui teil võimalik on, aga tulete keda teenida nagu sellest, mida jätkub. Muidugi paljud vaatas selle peale, kuidas mina olen siin, kolm kordab ära, käänad, nunnu asjad on teistsugust. Ma töötasin omal alal ja teenisin rohkem, kui mõni tööline seal oleks teeninud ja selle tõttu mul oli ka võimalik. Nüüd aga mõned, ütleme nendest uutest saabuvatest peale sõda, kes olid fašismi teenistuses, neil ka neid on läinud sinna Austraaliasse võimalikult põgeneda nii-öelda kaugele. Seal oli vahepeal ju juttu ka ühest fiksist, kes siin oli saksa gestaapo agent ja seal oli sama ala peal, oli tööliste sadamatööliste sekka ennast poetanud. See on tõsi ja seda see oli lehes ja see, ta oli tallel maja, seal ostate ta, kanad olid tal seal ja siis kadus ühel päeval ära sadamatööliste hulgast ja siis tänapäeval on ta ka kindlasti daam kusagile pandud jälle ja nendel oli tarvis mingisugust pikki, sealhulgas kis nendel Fransse midagi teada annab ja seal on palju teisi, seal on veel. Mõned teisedki, on veel seal, on üks Kepleri nimeline veel, on seal, kes mulle ise ütles niimoodi, et tema kui Saksamaale läks tagasi Eestis, siis anti talle kõik see uhke maja elamiseks ja ta ei pruukinud tööd teha, aga midagi kindlasti teda siis oli midagi sakslastelt, midagi ja tegeleda, sinna sai muidugi amet oma ütle ta kodumaalasi nõnnamoodi hävitada ja ennast müüa sakslastele. Ehk kelle ükskõik kellele ja teha seda tööd, mille eest, et saada leiba selle, see on ikka üks inetu tegu Juudadega ja. No elasite ju väga jõukalt, seal kindlasti isegi jõukamad, kui te hakkate neid elava kodumaal täitsa õieti sündis tulema kodumaale. Ei, ma ei ole seda ülepeakaela midagi teinud, mina ei tee midagi, elus ei ole ülepeakaela teinud, nii et see oli kõik mulle ette nähtud juba see midagi, midagi uut siin ja teiseks, mind ei huvitanud enam väljas, sealpool elada, siis ma olin jäänud üksikuks ja olin ju nii kaua aastaid seal ära ja tähendab eestlase. Võib-olla giga inimese tung ei ole, aga teine inimene, mina mõtlesin Kodumaal taas palli kodumaal tagasi, igatses juba ammu see, aga teiseks mul oli siia 10 aastat tagasi saadetud juba botaanikaaega orhideesid ja et ma leidsin nad siin olid väga hästi kasvanud ja õitsesid pääste ja hakkasin veel rohkem, saavad nad, tagajärjed on head olnud ja siis ma mõtlesin, et ma isekale on üks kord. Panen käed külge ja siis võib-olla saab midagi head ära teha, preili, roostane seal haruldane teel aastal, osa on seal palju ära teinud ja need naised töötasin ka need nendel on üle 1000 potti natukene seal juba, nii et ma olen kindel selles mõne aasta pärast on ikka väga palju neid, nii et tuleb selle ruumi teha nende ja keede maja nad hakkasid juba ehitama, see paistab kaunis elus majad olema. Aga, sest ei jätka midagi ja nad peavad raha leidma. Äsja laiendada, laiendada sõnul on suur suur sissetulek bodaniga ajal. Põld on suur, riik häbeneda soo, Leningradi, Moskva tarvitaja, nii hirmus palju ka neile endale saadi astelad, inimene võib väga hästi elada, räägitakse, millal leian, et siinsed sugugi alles, ma olen selle peale kindel, et keegi kõik söövad, elavad siin on näha, inimesed on kõige rohkem raskelt siin, kui, kui kergekaaluline. Toidupuudus siinkõnelejal kultuurielu on siin ka muidugi last rikkalikum kätte saada on, kui ütleme Austraalias, kes tahab ja. Teatrite raamatut ja niisugused asjad kõik on või muusikaosa ja see on siin muidugi väga-väga palju tuge. Edeguna vähemalt minul ei olnud seda aega. Ja ma tean, eestlane, seal on eestlasi, kes pole kinos, jalaga käin 20 aastat elavad seal, ei ta ei saa minna, tal pole aega, teised tal pole masinatel kauge teadel, seal polegi meil siiamaale, pole teada, et ongi Austraalias, nüüd nad hakkasid ehitama kontserdi seal ooperimaja, sedagi nad on juba kolm aastat ehitanud seal Liz, teie praegused plaanid siis on? Mul ei olegi mingeid suuri plaanis midagi, oled lihtsalt elul rahunenud, rahulikult elan ja käin masinaga vast ringi sõitmas ka need oma sain masina kätte ja siis botaanikaaed, see on kõik moonid, seda ma tahan oma jõu panna nii palju andada. Ja sellest, et mind huvitab see ala väga. Ja ma leian, et see on mul kerge, mul ei ole tarvis, mingit muret ei ole, mis mure mul on seal, et kas ma pean mingi sortis joost mahusid juure ehk ei ole seal palkade maksta, kuidas ma palkas normaalselt? Isegi saan ise veel palga seal, kui ma teen, teen mis mured mul siis ikka võtku. Ela, et ma leian, et mul on see kergem neto kordagi järgi. On mingid plaanid, kuidas talv mööda saada. Tallama ei karda midagi, masin olime kolme 63. laastud, nina natuke ja low poly külmetes, aga ma arvan, et ma lähen vaatan, kuidas Kaukaasias talve palun. Mulle meeldib seal, ma olen seal elanud ka ja seal on ilus kaatia suveks suvepäeval jälle, kui natuke soojemaks läheb, tagasi ma mõtlesin, ma tahan ka tutvuste ja nende botaanikaaedadega seal ja Nendel seal giidina aiaga tirimm, kreemi oma, ma tean, nendel ei ole ühtegi orhidee seal. Nendel ei olegi klaasmäel seal. Võib-olla mõnes nurgas oli, aga mina küll ei näinud seal. Aga siis ma arvan, et üks asi on see, et sealpool kandis oleks neid kergem, neid saaks uttel paljundada seal. Ja selleks, et nad kasvavad seal juba neid võib väljas kasvatada siis talveks. Ja võib-olla, et ma arvan isegi padu, mis ei pruugi talvelgi siin, ma ei tea, ma ei ole küll käinud batoomis sellega niiske kliima, öeldakse ja niiske on hea, nad nii-öelda meeldib niiske asi niiske ja soe ja nad kasvavad kiirelt. Aga üsa üks asja sees, võib-olla nad ei õitse seal. Nii aasta kui nad õitsevad rohkem siin ülevalpool. Nii rohkem põhja pool. Eestis nad õitsevad väga hästi, haruldaselt hästi. Ma poleks uskunud Gesele nad siin nii hästi. Advokaadina, võib-olla see on teie kogemused? Nojah, seda kogemusi võib ka rehkendada, aga siis siin tuleb nende kallal ikka veel tööd teha, enne kui jõuame Nade, kui nad ümberad ja seavad siis üks asi on pealsele muld ja kelle sees nad kasvavad seal selle sellega. Aga ma arvan, mul on õige segunenud käes ka sinu kergema segu. Kui Austraalia seal Austraaliast oli vastase parem segu, kõikesemaksid palju raha. Männa puu koorseni samblasse, punane puu, mis Ameerikas kaasa Nad saadavad Austraaliasse nagu. Ja see maksab viis naela, viis rubla kott tsemendikoti täis ja see on ikka natuke lihtsalt sae midagi, mõni potitäis küljest sinna naela koort külla ja see on puhas, see saepuru ja siis, ja siis turvas rammu ka ja peaks olema väga. No ma loodan, et te panete veel käed külge. Ja asi muidugi muidu Välgi. Muidugi seda ma tahan teha kindlasti, mis muud teha, siin on siin ega mahistama ka ei taha jääda suurelt väravast sisse. Töötajad, siis elad kauem. Kuulsite helikilde Austraaliast kodumaale elama asunud Oskar savikule Nõukogude passi üleandmisest ja Eesti kodakondsuse tagasi andmisest ning hilisemast vestlusest temaga.