Kell on saanud kuus ja Päevakaja võtab kokku tänased sündmused. Mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. 17 aastat Eesti peredesse käitumishäiretega saksa noorukeid toonud sihtasutuselt tuletorn puudub tegevusluba. Lastel pole Eestis ka seaduslikku esindajat. Probleem tulebki esile siis, kui tekib mingisugune murelapsega või kui tal on vaja näiteks perearstiteenust. Läti seim arutas maksureformi muudatusi tulevast aastast jõustub Lätis astmeline tulumaks. Läänemerel algasid Vene-Hiina mereväeõppused. Pärnu linnaparkides algas hooldusraie. Maha võetakse puud, mis on muutunud ümbruskonnale ohtlikeks. Viis vahel võtame maha, nad on pundis kasvanud, nad on seest mädad juba nad tulevikus muutuvad ohtlikuks. Täna-homme nad ümber ei kuku, aga ennetame probleemi. Rahvusooper Estonia Grand õudmann Aarne Mikk sai Saaremaa ooperipäevadel Kuressaare aukodaniku tiitli. Eesti meeste võrkpallikoondis alistas eile hilisõhtul Hispaania ja jätkab võitlust maailmameistrivõistluste finaal turniiri nimel. Täna mängitakse tugeva koondise Saksamaaga. Ilm on õhtul ja öösel selge ning olulise sajuta, õhutemperatuur langeb kohati nelja kraadini. Homme päeval on nagu tänagi vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada hoovihma. Õhutemperatuur tõuseb 22 soojakraadini. Kõigepealt läheb meie lõunanaabrite juurde. Läti seim lõpetas äsjamaksuseaduse muudatuse eelnõu esimese lugemise. Põhimõtteliselt võeti maksureform ka vastu. Ragnar Kond on Riias, milline on põhisõnum Eestile? Põhisõnum on lätlaste julgus maksusüsteemis üldse midagi muuta, sest kui vaadata viimase aja arenguid, siis võib ju jätkata nii nagu seni, aga tegelikult ei ole rahul sellega ei ettevõtjad ega ka pangandustegelased. Ja samamoodi kui näiteks vaadata lätte arengut, siis süveneb ühiskonnas majanduslik ebavõrdsus. Nii et eelkõige on selle suure maksureformi eesmärk siis vähendada seda majanduslikku ebavõrdsust ja teisest küljest siis luua paremad võimalused investoritele ja ettevõtjatele siin Lätis tegutsemiseks. Kõige olulisemad muutused on see, et Läti viib siis alates järgmisest aastast siis astmelise tulumaksu mis tähendab seda, et need, kes teenivad üle 55000 euro aastas hakkavad tulumaksu maksma üle 31 protsendi. Need, kes aga teenivad alla 20000 hakkavad maksma 20 protsenti ja sinna vahepeale jääb siis 23 protsendiline tulumaks, nagu on Lätis olnud ka praegu. Ja põhimõtteliselt peaks siis andma inimestele, kes vähem teenivad, rohkem raha kätte. Sellega on tegelikult palju vastuolusid, sest ajakirjanikud on siin arvutanud, et näiteks mingisuguse 1000 eurose palga puhul see võit nagu väga suur ei olegi. Nii et nende arvude ümber on siin vaieldud ja muudetud neid üsna palju, aga praegu viimane info on siis see, et astmeline tulumaks ikkagi tuleb ja pisut tõuseb ka siis sotsiaalmaks järgmisest aastast ettevõtjatele. Oluline uudis on see, et, et investeeritud kasumilt siis enam maksu maksta ei tule ja see peaks siis andma võimaluse ettevõtetel siin Läti turul paremini tegutseda. Samas tõusevad järgmisest taustast ka aktsiisid aasta algusest, kohe peaks tõusma siis kütuseaktsiis ja esimesest märtsist alkoholiaktsiis. Neid numbreid on ka siin viimastel nädalatel suurendatud ja vähendatud, kuid lihtne arvutus näitab, et et näiteks diisli hinnatõus, aktsiiside hinnatõus on siis umbes kümmekond protsenti. Ja kui ma Läti rahandusministrilt küsisin, et mis võrdlus siis nüüd Eesti ja Leeduga saab olema, siis selgub, et Eestiga võrreldes on need aktsiisid ikkagi madalamad. Nii et see alkoholiralli, mis praegu siis Eestist ega Soomest Lätisse käib võib järgmisel aastal. Ikka veel jätkuda, aga tänane feimi istung ei teinud veel lõplikku otsust komisjonides. Vaidlused jätkuvad ja kui hästi läheb, siis järgmisel neljapäeval peaks siis Läti seim tegema maksureformi suhtes lõpliku otsuse. Aitäh, Ragnar ja veel olulisemad välissõnumid. Uku Toom, palun. Saksamaa on külmutanud kõik relvatarned Türgile, kirjutas ajaleht peld uuest arengust Berliini ja Ankara tülis Saksa majandusministeerium kinnitas relvatarnete ülevaatamist Saksa kantsleri Angela Merkeli kantseleiülem Pieter Altmeierei kinnitanud usutluses telekanalile pildi väiteid, kuid ei lükanud neid ka ümber. Ta hoiatas, et Saksa valitsus kaalub pidevalt edasiste meetmete vajalikkust. Saksa-Türgi suhete halvenemine on pärast Saksa inimõigusaktivisti kohtueelset vangistust Türgis toonud kaasa pooltevahelise sõnasõja ja ähvardused. Saksa valitsus manitses eile Türki reisijaid saksa kodanike ettevaatusele ja ähvardas üle vaadata garantiid välisinvesteeringutele. Ankara nimetas Berliini meetmeid väljapressimiseks ähvarduseks. Hiina sõjalaevastiku laevarühm eesotsas miiniristleja Kaaeffei saabus Läänemerele Venemaa Baltiiski laevastiku baasi reidile. Sealt siirdutakse edasi Vene-Hiina ühisõppustele marskoyal sõimeteist. V 2017. Mereväelased tulistavad mere- ja õhusihtmärkide pihta harjutavad üle parda kukkunud inimeste päästmist, kui plast ümberpaigutamist, laevalt laevale ja tinglikult hätta sattunud laevaaitamist edastas Venemaa kaitseministeerium. 17 aastat eesti peredesse saksa noorukeid toonud sihtasutusel tuletorn puudub tegevusluba, lastel pole Eestis ka seaduslikku esindajat. Norra sotsiaalsüsteemi arvelt miljoneid teeninud ettevõtjatega on murega Eesti sotsiaalkindlustusametil. Madis Hindre annab teada. Juunikuus kirjutas ajaleht Äripäev, kuidas Eestis elava ärimehe Beer salsramleuchi võrgustikku kuuluv sihtasutus sai Norra riigilt ligi 50 miljonit kasulastele mõeldud eurot. Ehkki raha saadi mittetulundusliku tegevuse tarvis, rändasin miljonit eurot Norra riigist välja seda kas teiste sama ärimehega seotud ettevõtete kaudu või lihtsalt kõrgete palkadega. Norra riik otsustas lõpetada sihtasutusega kõik lastekasvatusperedesse vahendamisel lepingud. Ärimehe, peamiselt sihtasutustest koosnev võrgustik paikneb üle euro kuid selle peakontor asub Tallinnas. Muuhulgas tegutseb Eestis juba 17 aastaga sihtasutus tuletorn, mis vahendab Saksa käitumishäiretega lapsi eesti peredesse. Sotsiaalkindlustusamet. Nii-öelda avastas tuletorni läinud aastal, räägib sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna nõunik Kadi Lauri. Meie osakonna loomise järgselt eelmise aasta sügisel hakkasid tulema meile kohalike omavalitsuste kaudu teated, et kõik ei pruugi olla väga hästi need lapsed, kes Saksamaalt Eestisse on tulnud, et nendel Eestis ei ole seaduslikku esindajat. Probleem tulebki esile siis, kui tekib mingisugune murelapsega või kui tal on vaja näiteks perearstiteenust. Peagi sai ka selgeks, et sihtasutuse poolt saksa lastele pakutud teenus ei mahu kuidagi Eesti seaduste sisse. Siis on selline põhimõte, et kui tegemist on hoolekandeteenusega, siis sellel asutusel peab olema tegevusluba, aga kuna selline teenus, mida tuletorn osutab, ei mahu Eesti seaduse raamesse, ei ole neil ka tegevusluba. Sellest tulenevalt puudub nii-öelda otsene järelevalveorgan. Lisaks on see küsimus ka muidugi, et kuidas neid peresid välja valitakse, kelle juurde lapsed paigutatakse? Ehk küsimusi on ülal palju ja ühes Saksamaa justiitsministeeriumiga on püütud neile juba mõnda aega ka vastust leida. Muuhulgas vajab lahendamist olukord, kus lapsega kaasas käiv taotlusi jõuab Eesti asutuste nii alles siis, kui laps ise juba mitu kuud Eestis viibib. Niisiis teatas sotsiaalkindlustusameti, kuniks tuletorni tegevus Eesti seadustega, kui ei käi nad siia, rohkem lapsi tuua ei tohi. Need 10 last, kes praegu eesti peredes elavad, saavad teenusele jätkata, kuid jäävad kohalike lastekaitsetöötajate tugevdatud järelevalve alla. Sihtasutus tuletorni juhatuse liige Meelis Austrial kirjutab rahvusringhäälingule, et enamik nende palgal olevaid peresid on kohalike omavalitsuste poolt ikkagi hinnatud ja laste siinset heaolu kontrollivad saksa noorsooametnikud. Ühtlasi on tuletorn Eesti ametkondi kõigi seitsmeteistkümne tegutsemisaasta jooksul informeerinud, kirjutab Lanstran. Sellega seoses jääb õhku küsimus, miks avastas riik sihtasutuse seadusevastase tegevuse alles nüüd rahvusringhäälingu raadiouudistele. Madis Hindre. Rakveres käivad vaidlused selle üle, kuhu võiks tulla plaanitav riigigümnaasium. Rakvere linnapea Mihkel Juhkami sõnul selgub asukoht sügisel. Maarja-Liis Orgmets räägib lähemalt. Toetusgrupp riigigümnaasium gümnaasiumisse soovib uue kooli rajamist ajaloolisse Rakvere Gümnaasiumi hoonesse. Rakvere linnavolikogu liige Andres Jaadla räägib, et toetusgrupi liikumine sai alguse linnavolikogu otsusest rajada Rakverre uus riigigümnaasiumi hoone. Jaadla sõnul tehti otsus kiirustades ning kõiki huvigruppe kaasemata. Andres Jaadla. Kui meil on olemas niivõrd väärika arhitekti Alar Kotli loominguna üle sajaaastast haridust andnud Rakvere gümnaasiumihoone siis miks mitte ei saaks sobitada riigigümnaasiumi hoonet, siis selle ajaloolise väärikuse ja järjepidevusega? Tänaseks on tehtud otsus vaidlustatud ja toetusgrupp soovib täiendavat analüüsi. Toetusgrupi petitsioonile on kogutud üle 300 allkirja. Andres Jaadla. Kindlasti kavatseme seda volikogu otsust ka veel edasi vaidlustada. Ehk me tõesti jõuaksime sisulise debatini linnavõimudega selle üle, et miks siis on otsus rajada uus hoone. Haridusministeeriumi riigivaraosakonna juhataja Indrek kriisaar ütleb, et enamik praegusest 12-st riigigümnaasiumis tegutseb uues hoonest. Indrek Riisaare sõnul ei otsusta ministeerium riigigümnaasiumi asukoha üle. See on Rakvere linna ettepanek. Rakvere linn on ära hinnanud olemasolevad hooned leiab, et see on täna kõige mõistlikum. Rakvere linnapea Mihkel Juhkami sõnul on riigigümnaasiumi vanasse May rajamine problemaatiline. Ruumijaotus ja kõik see on väga problemaatiline rajada seda gümnaasiumit selliste ootuste järgi nagu tegelikult inimestel on palju õppesuundi ja erineva suurusega õppekabinetid. Et muinsuskaitsealune objekt seab oma piirid. Juhkami sõnul pooldavad riigigümnaasiumi uue hoone ehitamist Rakvere teise suure kooli Rakvere reaalgümnaasiumi inimesed. Ikkagi mõlemal ideel on ikkagi arvestatav hulk inimesi taga, nii et ega see otsustusprotsess lihtne. Rakvere linnavolikogu tuleb kokku ja esindajad on volikogus mõlemalt poolt. Rakvere riigigümnaasiumi saatus selgub sügisel. Pärnu linnaparkides tehakse hooldusraiet, Harboristid hindasid parkide tervist ning puud, mis on oma aja ära elanud, võetakse maha. Pärnust jätkab Silvia sool. Pärast eelmisel pühapäeval Pärnu vallikääru pargis toimunud õnnetust, kus mahakukkunud puuoks vigastas kahte noort, on Pärnus ette võetud põhjalik parkide hooldus. Arboristid hindasid parkide tervist ning puud, mis on oma aja ära elanud, võetakse maha, jätkab Osaühing MK pargid arborist. Martin Kuusk. Viis vahelt võtame maha, nad on pundis kasvanud, nad on seest mädad juba nad tulevikus muutuvad ohtlikuks. Täna-homme nad ümber ei kuku, aga ennetame probleemi. Igapäevaselt jälgib pargi hooldusfirma puude tervist ja eemaldab kuivanud oksad. Mõne tõsisema probleemi kahtluse korral kutsutakse olukorda hindama Arboristid Martin Kuusk. Kõige vanemad puud võivad olla üle 100, ma arvan, üldine seisukord tegelikult on hea, lihtsalt nüüd tuleks kerge hoolduslõikust tuleb uuesti üle teha, et kui väljaosade Arud tagasi lõigata, teha puud ohutumaks. Pärnu parkides läheb hooldusesse 125 puud linna eelarves on parkide üldisteks hooldustöödeks küll piisavaid vahendeid, kuid Pärnu linnamajandusosakonna juhataja Mait Talvoja sõnutsi eraldi puude hoolduseks ette nähtud raha napib. Kui on aastas 6000 eurot eelarves, siis tööd, mis me praegu alustame, lähevad maksma peaaegu 19000 eurot või ilmselt peab puude peale üldse nagu rahalisi vahendeid rohkem ette nägema, sest ega need puud on ka vanad ja eks aeg teeb kõigiga meiega oma töö ja neid puid on vaja regulaarselt hooldada. Üks asi, teine asi on see, et kui me siin võtame puid maha, siis tegelikult ega me ei saa ju vallikäru lagedaks teha, me peame hakkama siia asemele istutama. Selle jaoks meil nagu rahalisi vahendeid ei ole. Nii suuremahulist hooldusraiet tuleb harva ette, viimati siis, kui kümmekond aastat tagasi rekonstrueeriti vallikääru ja rannaparke Silvia soolp. Pärnu. Arne Mikk, kes on 10 aastat olnud Saaremaa ooperipäevade kunstiline juht, sai Kuressaare linnavolikogu otsusega Kuressaare aukodanikuks. Tänavuste ooperipäevade peaesineja sõitis kohale Saksamaalt, järgmisel aastal tullakse Saaremaale, ooperipäevadele, Hiinast ja Ungarist. Margus Muld räägib lähemalt. 10 aastat, niikaua kui Eesti Kontsert on Saaremaa ooperipäevi korraldanud, on Aarne Mikk olnud ooperirepertuaari eest vastutav. Selle ajaga on ooperipäevad Saaremaal leidnud oma koha ja vähemalt mingist osast saarlastest on saanud ooperigurmaanid. Ja seda eelkõige tänu just ikkagi sellele, et maailmatasemel ooper tuuakse siiani öelda kojuga. Aga kas tegijatel endil on läinud 10 aastaga lihtsamaks või kergemaks? Aarne Mikk, Kuressaare linna aukodanik, Saaremaa ooperipäevade kunstiline juht tekkivat. Kontaktid ühe või teise teatriga me oleme ka üritanud saada näiteks Moskva suurt teatrit siia, nad on käinud kohapeal ära ja loomulikult nende nõudmiste võimalus on teistmoodi. Neid, kes tahaksid tulla uuesti ikka ja jälle on olemas, aga me oleme 10 aastat üritanud seda teha, kordumise ei ole ja võib-olla ülejärgmisel aastal, siis tuleb mõni teater tagasi. Sest et ka järgmise aasta valik oli nagu väga selge, et Eesti vabariik 100 siis selgus, et meil on võimalik Budapesti ooperiga saada selline hea suhe, neil läheb üks maja remonti ja nad on ka mingil määral soome-ugri vennasrahvas. Ja ma arvan, et Eesti vabariik 100 saab olema ka nende osavõtul. Kindlasti rõõmustav, aga kui me mõtleme, et Shanghaist Budapesti, nii siis see on üks suur uskumatu projekt. Aarne Mikk pälvis Kuressaare linna aukodaniku tiitli number kaks esimeseks Kuressaare aukodanikuks on nimetatud president Arnold Rüütel. Mikk ütleb, et tunneb nüüd lisaks ooperipäevadele veelgi suuremat austust Saaremaa ja Kuressaare vastu. Ja kui härra Kallas ütles, et mingeid kohustusi kaasa ei too, ma ei pea valimistel osalema ja nõnda edasi siis paar päeva tagasi sain tunda, et see toob küll kohustusi kaasa, kuna küsides raekoja kõrval, et kas te võite mulle öelda kus asub vallimaa tänav ühe soliidse proua käest, see vaatas mulle naeratades otsa ja ütles. Teate, te olete nüüd Kuressaare aukodanik, te peaksite tänavaid ise teadma. Tänane päev on olnud päikeseline, kas läheb ka soojemaks, kuuleme Merike Merilainelt. Homseks jääb külma õhuga kõrgrõhuala lõunaserv Eesti kohal püsima. Öö tuleb selge ja sajuta, kohati tekib udu. Puhub põhjakaare tuul kiirusega kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur tuur langeb sisemaal alla 10 kraadi, kohati isegi alla viie kraadi. Rannikul on soojem, seal on siis 10 kuni 14 kraadi. Päevane olukord on nagu tänagi. Pärastlõunal arenevad jahedas omassis üksikud rünksajupilved. Tuul on jätkuvalt põhjakaarest kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Sooja tuleb 17 kraadist rannikul kuni 22 kraadini sisemaal. Ja nüüd päevaspordis on see, et need võtab kokku Johannes vedru, ole hea. Eesti meeste võrkpallikoondis on Belgias peetavat MM-valiksarja ja kolmanda ringi turniiri alustanud kahe võiduga. Eile hilisõhtul mängis koondis tulemusega kolm. Null üle Hispaania. Geimides said vastased 22 20 ja 19 punkti. Hispaania üle saavutatud võit tähendab seda, et kahe mängu järel on Eestil tabelis täisedu ehk kuus punkti. Sama arvu punktidega jätkab ka Belgia. Tuleval aastal toimuvale MM-finaalturniirile tagab koha vaid turniiri võitja. Täna kell 21 kohtub Eesti-Saksamaaga, kolm aastat tagasi võitsid sakslased MM-pronksi. Eesti koondise kapten Kert Toobal. Iga mäng on nagu finaal, et iga mäng või võib selle selle eesmärgi lõpetada, et aga hetkel on kurss, on õige, Saksamaa, kes kindlasti sellest esimese mängu kaotusest on kurjust täis et nemad veel teavad, et kui nad meile kaotavad, siis on meil kõik, et kui nad võidavad, siis on veel mingisugused võimalused õhus olemuselt suure väärtusega mäng, aga nagu need kõik need mängud, et pinge kuidagimoodi ei vähene, et isegi kui sa oled 203 mängu võitnud, et see on nagu selles mõttes vahet ei ole. Naiste tennise Eesti esireket Anett Kontaveit mängib Tänaks taadi turniiril pääsu eest poolfinaali. Maailma 32. reketi vastaseks kaheksa parema hulgas on sakslanna Carina Without, kes WTA pingereas Kontaveidist tagapool 66.. Kontaveit on mitte ühtegi ka sel hooajal korra kohtunud, kui Hollandis sertoogenbushis jäi kahes setis peale 21 aastane eestlanna. Itaalias krossetas jätkuvatel alla 20 aastaste kergejõustiklaste Euroopa meistrivõistlustel on täna teine võistluspäev. Naiste odaviske finaalis sai Marcel Aliiv kuuenda koha. Eestlanna tulemus oli 50 33. Alla 20 aastaste Euroopa meistriks tuli tšehhitar Nikol tabatškova. Aitäh Johannes spordisõnumite eest selline oligi Päevakaja 21. juulil. Täname kuulamast. Head õhtut.