Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 22.-st juulist. Stuudios on Evelyn Villers. Poola parlament kiitis heaks seadusemuudatused, mis suurendavad veelgi poliitikute võimu kohtute üle. Täna toimub esimene koori Eurovisioon. Eestit esindab ETV tütarlastekoor, kes esitab Tormise muusikat. Kooriolümpia on sellepärast selline eriline sündmus, et siin on väga väga palju koore, kes osalevad ja siin on väga palju kategooriaid erinevaid. Loomakaitsjad ei ole rahul, et Noarootsi vald jättis algatamata Läänemaale Dirhami sadamasse plaanitava külastuskeskuse keskkonnamõju hindamise. Kui me mõtleme seda, et tuleb plaanitav mereloomadega park, mis kindlasti on muudab keskkonda Võrus esietendus suvelavastus saaks veel eestissegi põhineb Siberisse küüditatud Võru poisi päevikutel Nikolai Novosjolov onlaizzigis vehklemise maailmameistrivõistlustel võitnud vähemalt pronksmedali. Ilm on öösel sajuta, õhutemperatuur on viis kuni 12, rannikul 14 kraadi. Homne päev on sajuta. Sooja on 17 kuni 22 kraadi. Poola senat kiitis heaks seaduseelnõu, mis võimaldab välja vahetada ülemkohtu kohtunikud ja annab poliitikutele võimu kohtusüsteemi üle. Nii Euroopa Liit kui ka kriitikud Poolas on hoiatanud, et see kahjustab võimude lahususe lahususe põhimõtted ja demokraatiat. Senat arutas eelnõu eile hilisõhtuni, samal ajal kogunesid Varssavis ja teistes linnades inimesed küünaldega tänavatele, et avaldada meelt seadusemuudatuse vastu. Kahjuks läheme me tagasi vanade aegade juurde, kommunismivillad sulgesid meie suid ja kohtunikud langetasid võimudele meelepäraseid otsuseid, ütles üks meeleavaldaja. Ta ähvardas Pravna. Seaduse ja õigluse partei on väga tõhus oma plaanide elluviimisel ja meie kohus on pingutada selle nimel, et see neil ei õnnestuks, rääkis teine meeleavaldaja. Seaduse peab lõplikult heaks kiitma, president on, see ei tooda, kes on aga valitseva seaduse ja õigluse partei liitlane. Eratelekanalid teeveeenn küsitluse järgi soovib 55 protsenti poolakatest, et president seaduse tagasi lükkaks. 29 protsenti ootab seaduse allkirjastamist. Praegune valitsus on alates võimule, kus 2015. aastal järjekindlalt suurendanud oma mõjuvõimu kohtute üle viinud prokuratuuri ja ajakirjanduse valitsuse otsese kontrolli alla, piiranud ikke kogunemisi ning karmistanud valitsusväliste organisatsioonide tegutsemise tingimusi. Kriitikute sõnul liigub Poola üha rohkem autokraatia suunas. Euroopa Liit kaalub Poolalt hääleõiguse, mis sellise võimaluse näeb ette Euroopa Liidu aluslepingute artikkel seitse. Siiani ei ole Euroopa komisjon seda kordagi kasutanud. Hääleõiguse peatamise peavad heaks kiitma liikmesriigid ja ka kaks kolmandikku Euroopa parlamendist. Lätis Riias on täies hoos Euroopa kooride olümpia, mille raames algab juba kolme tunni pärast ka kooride Eurovisioon. Ragnar Kond. Lätlased on näinud kõvasti vaeva, et Läti ja Eesti laulu tava Euroopas ja kogu maailmas tutvustada. Mõne aasta eest peeti siin Riias üleilmselt kooria olümpiat. Praegu toimub kolmas Euroopa kooriolümpia ja mõne tunni pärast algab Riia Arenal lätlaste algatatud uus tavakooride Eurovisioon, millest näitab ülekannet ka ETV2. Kooliolümpial on kohal üle 150 koori ligi 40-st riigist. Eestit esindab neidudekoor leelo, kes tegi täna kongressi majas žürii ees oma etteaste. See pääses edasi homsele lõppvõistlusele. Leelo dirigent Külli Kiivet Kooriolümpia on sellepärast selline eriline sündmus, et siin on väga väga palju koore, kes osalevad ja siin on väga palju kategooriaid, erinevaid, kus saab osaleda ja siia saavad tulla kõik, et siin on väga palju siis võimalust nagu tasemelt tasemele edasi liikuda oma kooriga meie siis osalesime sellises kategoorias, mis oli rahvamuusikasaatega ja see sai valituks sellepärast, et meile lihtsalt väga meeldib olla eesti rahvamuusikat laulda ja meil on tellitud toredat seadet ja, ja ka võtsime kaasa siis akordioni. Esimesel kooride eurovisioonil esindab Eestit ETV tütarlastekoor Aarne Saluveere juhtimisel, kes esitab etteantud kuue minuti jooksul Veljo Tormise muusikat. Kokku osaleb Eurovisioonil üheksa riiki. Loomakaitsjad ei ole rahul, et Noarootsi vald jättis algatamata Läänemaale Dirhami sadamasse plaanitava külastuskeskuse meritäht. Keskkonnamõju hindamise meritähes oleks plaanide kohaselt muudetud fraktsioonide seas ookeanikalade akvaarium, kus elaksid ka haid. Arendaja loodab meritähe valmis saada 2019. aastal. Juhan Hepner lugu. Loomakaitseorganisatsioon loomus leiab, et ookeanikalade vangistuses pidamine on ebaeetiline ja alustas selle vastu kevadel petitsiooni, millel on tänaseks üle 10000 allkirja. Loomakaitsjatest tekitab ka hämmingut, et Noarootsi vald otsustas jätta algatamata meritähekeskkonnamõjude hindamise, jätkab MTÜ Loomus juhatuse liige Kadri tapperson. Kui me mõtleme seda, et tuleb plaanitav mereloomadega park, mis kindlasti on, muudab keskkonda niisiis selle pargi ehitus enda teemal, kui ka selles osas, et sinnani oodatud väga palju inimesi sõitma Meritäheaastast külastajate arvu näeb arendaja alguses 60000 ringis, kuid 2023.-ks aastaks loodab selle kasvatada 100000-ni. Noarootsi. Abivallavanem Aivo Hirmo ütles, et eetikaküsimuste nagu akvaariumis elavate mereloomade hingeelu üle otsustamine ei ole valla pädevuses. Rajatise laiema keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest lähtusid nad aga DPD ekspert OÜ tellitud eelhinnangust. Mille kohaselt projekti elluviimisel ja hilisemal kasutusel oluline keskkonnamõju puudub, samale seisukohale jõudis ka keskkonnaamet, seega puudub põhjendatud vajadus algatada täiendavat keskkonnamõju hindamist. EASilt loodab arendaja saada toetust 2,25 miljonit eurot. Hetkel tegeletakse vastava põhitaotluse koostamisega, mille peab esitama järgmise aasta kevadeks. Kokku läheb keskus maksma viis miljonit eurot ja omafinantseeringu peamiseks allikaks on plaanitud pangalaen. Meritäheprojektijuht. Mart Vahtel ütles, et liikide valiti elutingimused saavad paika koostöös teadlastega. Projekt meritähteesmärk on tuua loodust inimestele võimalikult lähedale, et tekiks sügavam mõistmine, austus meid ümbritseva suhtes. Me soovime arendada teadlikkust, teadmust ja teadust. Kadri tappersoni sõnul ei ole meritähe teema loomakaitsjate jaoks lõppenud ja lisas, et suve jooksul on loomuse käest selle kohta infot küsinud juba kaks rahvusvahelist loomakaitseorganisatsiooni rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Dirhami. Võrus saab kuni juuli lõpuni näha lavastaja Tarmo Tagametsalavastust saaks veel eestissegi, mis valminud võrus pärit harrastuskunstniku ja luulet Aado kisandi Siberis kirja pandud päevikute põhjal. Lavastuse keskmeks on noore poisi kujunemislugu ümbritseva tragöödia keskel. Mirjam Nutov annab teada. 1929. aastal Võrus sündinud Ado kisanud on kõigest 12 aastane, kui ta küüditatakse ühes perega Tomski oblastisse Siberisse. Etendus haarabki vaatajaid endaga Toomas Suumanni kehastatud isa ja Imre õunapuu kehastatud poja Aadu vahelistesse dialoogides rongivagunis, kus reaktsioonina keerulisele olukorrale asub Aadu pidama päevikut ning joonistama pilte. Edasi räägib, saaks veel eestissegi lavastaja Tarmo Tagamets. Kui ma seda ADO päevikuid lugesin, siis ma nägin seal väga palju helgust ja mulle tundus, et, et see noor inimene nägi seda aega hoopis teistsugusena. Mõistagi pole sellistes oludes teisitiolemine lihtne, nii tulebki lavastuse saad unenägudesse agu trolla kehastatud mustkunstnikust mulk, kelle ülesanne on panna ta uskuma uskumatus ehk jääma truuks iseendale. Rakvere teatri näitleja Imre õunapuu räägib edasi. Et ta ei lasknud ennast kuidagi nagu liialt nagu mõjutada, et ta ikkagi jäi hambad ristis, ikkagi iseendaks, mulle tundub, et see nii oli, et isa teda keelas, käskis, poos ja laskis, aga ta ikkagi ajas oma jonni. Tänan, metsalavastusi, ma kõiki ei ole näinud, et on väga huvitavad, aga see oli minu arvates klass kõrgem, isegi see siiani oli põimitud midagi muud. Peale rodo elulooga. Nii kõlas Aado kisandi teise abikaasa Juta kisandi kommentaar lavastusele. Ado kisanud kolis 1959. aastal perega Siberist Eestisse tagasi, kus ta inseneritöö kõrval jätkas ka maalimisega. Tema töödega saab tutvuda võru uues alternatiivse skulptuuri katlas Stedingu majas, kus toimuvad ka saaksel Eestis segi etendused kuni 30. juulini, raadiouudistele võrust Mirjam Nutov. Sünoptik Merike Merilain räägib nüüd ilmast. Homme olulist ilmamuutust ei toimu. Kõrgrõhuala kese paigutub Norra merelt Barentsi merele, kuid kõrgrõhuala lõunaserv jääb endiselt Baltimaade kohale. Öö on selge ja sajuta, kohati tekib udu. Puhub nõrk muutliku suunaga tuul. Õhutemperatuur tuur langeb viie kuni 11 kraadini, rannikul on sooja kuni 14 kraadi. Päev tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega, taas võivad Sisemaal rünksajupilved areneda. Puhub nõrk põhjakaare tuul. Sooja tuleb 17 kuni 22 kraadi. Ja spordisündmustest teeb ülevaate Ragnar Kaasik. Nikolai Novosjolov onlaizzigis vehklemise maailmameistrivõistlustel võitnud vähemalt pronksmedali kaheksandikfinaalis võitis ta kindlalt 15, kaheksa Londoni olümpiavõitjat. Ruuben limardogasgoonid. Veerandfinaalis alistas torgetega 15 14 prantslase Daniel Chereni. Eestlane jäi raskesse seisu, kui Reen asus matši 14 12 juhtima, kuid suutis seejärel kolme järjestikuse torkega tagada endale koha poolfinaalis. Kuna kolmandat ja neljandat kohta välja ei vehelda, on Novosjolov juba kindlasti võitnud pronksmedali. Šveitsis toimuval WTA tenniseturniiril sai Anett Kontaveit poolfinaalis kuus. Neli, kuus. Üksjagu Tšehhi esindajast Theresa Martin savast. Homses finaalis on Kontaveidi vastaseks hollandlanna Kiki Pertens. Kontaveit asub maailma edetabelis 32. kohal. Pertens 35.. Eesti jalgpallimeistrivõistlustel võitis Tallinna FC Flora täna võõrsil Tartu Tammeka kolm. Kaks. Flora juhib tabelit 52 punktiga, Tallinna Levadial on teisena neli punkti vähem. Selline sai tänane Päevakaja kena õhtut.