Laule on võetud laenuks, aga laen saab tagasi makstud ja seda kindlasti juba meie neljaseerialises õige valiku matkamälestuste sarjas. Ärgu siis Karepa inimesed meie üle pahandagu, seda enam, et Lahemaa rahvuspargis, mis sai sel korral meie nelja matkapäeva põhiliseks uurimisobjektiks on saba, võimsaid masti männikuid, kui Karepa kandis kivid veelgi suuremad. Vigade jaoks polnud silma Need kenad igal pool ja kangeid kalureidki leidub kõigis randades Lahemaa enda laulu veel pole, sellepärast võtsimegi laulu laenuks. Ent nüüd seisame tee hakul. Ei miks seisame, enamik istub bussi Ikarus Lux. Raadiomajaesine parkimisväljak. Kuues juuli kell 10, null null. Õige valikumat on algamas ja viiendat korda on hea meel ütelda kõigile õige valiku mängijatele, kes on väga edukad olnud. Tere tulemast. Hakkasimegi sõitma pea kohal päike ja kaasas paljude õige valiku sõprade kirjades ja suusõnal öeldud soomlane. Olgu teil ilusad ilmad. Ühes vanas laulus on öeldud kõik soovid täide, mis meeles, mõlguvad päikest jätkus kuhugi jagalani, pilvealust, ootust, Kuusaluni, edasi algasid veeprotseduurid. Nagu mullu. Aga nagu mullugi, jäi 25 reisikaaslase hea tuju sellest rikkumata. Mass sai paariks päevaks, meie kodusadam. Siit algasid ja siin lõppesid päevased retked. Siin kohtusime ka oma esimese kapteniga rahvuspargi vanemteaduri Anne Kurepaluga. Ja nüüd vahest oleks kuulajaile, kes ühinevad meiega raadiomatkaks Lahemaa radadel öelda, et seekord ei seadnud sihiks kultuuriloos arvestatavat rolli mänginud üksikisikute, sünnipaikade, mälestussammaste ja kalmude ülevaatamist. Lahemaa ja see on eeskätt loodus see, millest me kõik kogu oma kultuuriga pärit oleme. Inimlik suhe loodusega, mille me oma suures urbaniseerumis tuhinas kaotama kipume looduse mõju inimesele ja inimese mõju loodusele. Määrus Lahemaa rahvuspargi moodustamise kohta anti välja kaheksa aastat, üks kuu ja kuus päeva enne meie gruppi sinna jõudmist. Selle aja jooksul on rahvuspargi põhimõtetest nii palju kirjutatud, et neid kordama hakata oleks siin tarbetu. Küllap need matka käigus ise välja kooruvad. Esimene peatus Palmse mõis. Häärberi juures käivad restaureerimistööd siia asub tulevikus rahvuspargi keskus seatakse korda või ehitatakse sootuks uuesti üles ka kõik teised omaaegsed mõisaansambli hooned. Siis on oma töötajail ja mujalt tulnud uurijail tööruumi ja külastajaid huvitav näha terviklikku mõisaansamblit, mis suure pargiga nii hästi kokku sobitatud. Kerge see töö ei ole, sest mõnestki hoonest on järel vaid müürijupid, mõnest pole neidki, aga töö käib. Peahoone lähedal asuv kavaleride maja on juba valmis. Tiigi kaldaterrassid kenasti paika pandud. Nende nurkadel kaks värsket ehitist. Tibatilluke kohvimajake ja graatsiline sammas, paviljon rattunud. Selle lähedal on praegu näha vundament otse veepiiril. Siia tuleb supelmaja Anne Kurepalu, selgitab. Nii rott on kui, siis ka supelmaja taastatakse ainult tänu ühele krabüürile, möödunud sajandi keskel oli olemas üks selline mees nagu staavenhaa, kes tegi terve rea Põhja-Eesti väga ilusaid selliseid krabüüre tänu tema krabüürile Palmse kohta, mis on maalitud kuskilt siit ülemise tiigi nurga pealt on näha rotundi supelmaja, ainult tänu krabüürile on need ka uuesti üles ehitatud. Sellepärast Nendest hoonetest endist ei olnud käesoleva sajandi alguseks enam midagi järele jäänud, kohalik rahvas ainult veel teadis niipalju öelda, et vot selle koha peal üks hoone oli krabüüri pealt, nüüd restaureerijate lugesid selle hoone välisilme ja kaevasid vundamendid lahti. No võib-olla ka teatud osa nüüd sellest ehitusest on siis ka nii projekteerijate väike fantaasia vili. Aga ega vast ei olegi väga oluline see, et me nüüd teeme siin 100 protsenti absoluutselt täpselt nii, nagu kunagi Palmses oli. Seda me nagunii ei suuda, aga põhiline on see, et me taastaksime uuesti ikkagi selle mulje, nii nagu ta pole siin. Vanasti oli nii, et kui eeloleva aasta sügisel kest Palmsesse, ma arvan, võib supelmaja trepi pealt juba isegi ujuma. Min kes kannatab allikavett välja, tiik on Allikalise toitega. Palmse oli üldse vanasti väga Allikaline piirkond, sest siit läheb läbi see Põhja-Eesti klint ehk paekallas, klindinõlv on kõik kallis ikka täis, aga Palmses on vanasti ka tehtud maaparandust nendel paepealsetel aladel rumalast peast. See oli siis veel kuigi siis see loosung, et me ei oota looduselt armuandjaga, me võtame kõik, mis meil vaja on, võtsime ja nüüd loodus annab meile jalaga kõik tagasi, ka need, mida me omal ajal vägivaldselt võtsime. Ja Palmse allikad on ära kuivanud, suuremalt jaolt ainult mõned elujõulisemad allikad on siia veel eksisteerima jäänud ja ja see on siis üks nendest, mis seda ülemist tiiki siin toidab. Aga kusjuures ette on ka näha, et tulevikus ta seda teha enam ei suuda. Tulevikus hakkame puurkaevudest täitma neid tiike ja hoidma nende veetaset. 22. novembril 1755 seega 224 aasta eest kirjutas Palmse mõisa omanik Gustav Friedrich von Tarbalen kalendrisse. Täna oli esimene saanitee. Sellest alates jätkas ta aastakümneid fenoloogilisi vaatlusi, tegi seda esimesena meie maal süstemaatiliselt ja jättis hilisematele teadvuse meestele hindamatu väärtusega materjali. Aleksander fondartaalen, kellele mõis kuulus möödunud sajandi teisel poolel, tundis huvi suurte rändrahnude vastu, mida Palmse maadel nagu mujalgi põhjarannikul on väga palju. Nende siia sattumise põhjus oli tol ajal veel teadlastele tundmatu. Ta kutsus Talmsesse akadeemikud Gregor Helmerseni ja Friedrich Schmidti mõõtis ja kirjeldas nendega kuus suuri kivirahne Helmersenile andisse materjali mandrijää Tomis teooria põhjendamiseks. Schmidt avastas ja kirjeldas esimesena Neid haruldasi taimi ning kogus hulgaliselt väärtuslikke kivistisi. Alexander von Tartaalen oli omal ajal Eesti loodusuurijate seltsi president. Tema kivististe kollektsioon asub praegu Eesti riiklikus loodusmuuseumis. Matkajuht õigi meid nüüd suurte rändrahnude rühma juurde, mida teaduse maailmas tuntakse juba üle 100 aasta ning mis kannab kloostrikivide nime. Asjatundjate arvates võib võrrelda sellega veel Hiiumaal Kärdla lähedal olevat ühte rändrahnude rühma aga meie rõõmuks seal peal sammalt ei kasva. Meie kividel on jällegi sammal peal ja see on ka põhjus, miks me ei luba ekskursioone siia otsa ronida. Lapsed on alati väga pettunud selle üle, ütlevad, et no milleks need kivid siis on, kui nad ronimiseks ei ole, aga aga oskate te öelda, kui kaua kasvab üks selline samblakasukas kivile selga? Palju pakute? Seisnud annab siin natuke rohkem kui 10000 aastat. Ei ole keskeltläbi viis, 60 aastat, nii et peaaegu inimiga ja nüüd võite ette kujutada, kui üks lastest grupp tuleb siia, siis kolme nelja minutiga on see kõik kadunud. Puidega käite oma lastega näiteks kuskil väljas siis enne kui lasete nad kuskile selliste kivide peale ronid, oleks otstarbekas kivid üle vaadata oma silmaga, sest tihtipeale kasvab selliste vanade suurte sammaldunud rändrahnude peal väga Huldasi taimi. Üks sõnajalgadest kivi peal on seda kohati ka näha, mille nimi on kivi imar ja tema ainult niisuguste sammaldunud kivide peal kasvabki. Ja sellise ronimisega kitkumisega võib ta väga kiiresti ära hävitada see sammal, mis siin kivi peal kasvab. See on see kõige tavalisem palusammal tore pehmemelus kasukas kivil sel ja tänu nendele kividele võib-olla eeskätt Helmerson tõstataski juba möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel üles vajaduse suurte rändrahnude kaitseks hakkas juba tõstma häält päris nii teaduslikes ringkondades, et rändrahnud võetakse Eestis kaitse alla. Miks nad looste kivide nime on saanud? Rahvapärimus ja ajalugu on selle koha peal nii läbisegamini põimunud, et raske on aru saada, kus üks lõpeb ja teine algab. Ajalooline fakt on see, et Palmses oli 13. sajandil klooster olevat elanud siin nunnad Nad olevat niuksed, kergemeelsed olnud kuradid, käinud neil pidevalt külas. Aga 16. sajandi algul see klooster vahetas oma maad ära Tallinnale lähemale ja nunnad läksid siit minema. Aga kuna kuradid olid harjunud siin käima, siis nad tulid ikka ja jälle tagasi, ootasid ja igatsesid nende nunnade järele ja lõpuks kivistusid ära suurest ootusest ja igatsusest. Ehk nagu üks ekskursioonigrupp seda lugu kuuldes resümeeris, et need kivid olevat meeste truu armastuse ja ootuse sümbol siin metsa all. Millegipärast alati naised väga sarkastiliselt naeravad selle peale, eks ole, tegelikult ju põhjust ei ole ja vaadake, missugune eeskuju meestel siin olemas. Mina oleksin arvanud, et kui kuradid leidsid, et nunnusid enam ei ole, siis nad läksid nii tigedaks, pöörasid selle, maasin pahupidi, siis oli. Missugused mehed ükskord meie looduskaitsemehed õieti on teinud ka erandi ja lubanud siin peal päris nii ametlikult esineda, see oli kaks aastat tagasi, kui suvel siin Palmsest toimus vabariiklik looduskaitse seltsi kokkutulek siis Teaduste Akadeemia koorid esinesid just nende kivide peal, sest dirigent Arvo Ratassepp leidis, et see on kõige parem püüne esinemiseks. Looduskaitsemehed olid väga vastu, sellele ütlesid, et kui see 100 inimest siit kivide pealt maha tuleb, on sammal kõik läinud. Ratasepp ütles, et tema garanteerib, et see sammal siia jääb ja tõesti mõni päev hiljem 100. vihma ja sammal tõusis kõik ilusasti ülesrattasse. Pise ütles pärast, et pärast mitmesaja aastast ootust kohtusid siis lõpuks jälle Palmse nunnad ja Palmse kuradit, sest naiskoorgu mees, korralid kivide peal üles rivistatud esinemised. Teekond jätkub läbi Palmse pargi kus on muidugi väga ilus, see on kõigile selge. Aga kui palju on siin huvitavat ja tähelepanuväärset ja muidugi mitte ainult siin, vaid igal pool. See selgub ikkagi vaid siis, kui käid koos inimesega, kes teab ise ja oskab tähelepanu juhtida asjadele, millest muidu märkamata mööda lähed. Kui vähe me ikkagi tunneme oma rohttaimi? Enamikul ei tea isegi nime. Sõnajala sugulane kilpjalg on paljudele küll nimepidi tuttav, aga tema iseloom. Kui teda läbi peo väga tugevasti tõmmata, siis tal on üks hästi nisugune terav kant ka niimoodi näpuga katsudes ei tunne. Aga kui tugevasti tõmmata, siis võid tõmmata omale peopesasse sellise haavamistel hulk aastaid ei taha sugugi ära paraneda ja jääb väga kole arm sest ta mahla mürgine ja kui see satub sinna haava sisse, siis see haav on väga raskesti paranev. Nii et kilt jalgu peaks sellepärast teadma. Kui on ilus ilm, siis siin paremal pool tee ääres ei tohiks tegelikult käia sellepärast et see on kuklasterada. Metsas käies olete tähele pannud, et kuklased liiguvad väga kindlaid radasid pidi, aga mispärast. Keegi ei tea, siis nagu autod. Igal kuklase pesal on oma iseloomulik lõhn ja see teerada on immutatud selle pesahappe lõhnaga ja kui kuklane läheb väga kaugele selle teeraja pealt eksib ära tavaliselt üks kuni, ütleme kolm niisugust suurt pesa ühe hektari metsa kohta, see hoiab selle metsaala kahjuritest tasakaalus. Kahjurid sellel alal kunagi üle võimu ei saavuta. Seetõttu annad metsameeste hästi suured sõbrad. Teekonda jätkates hoiavad kõik kõndijad raja vasakpoolsele servale et mitte sipelgaid häirida. Ehkki neid vihma tõttu on üsna vähesel hulgal liikvel, aga õpitu tuleb kohe ellu viia, siis jätka meelde. Omal ajal oli Palmse pargis 36 versta teid. Suur osa nendest vahepeal rohtunud, hädadestan jälle kenas korras. Säilinud on pargiplaan 18. sajandi keskpaigast. Palju aitasid vanade kohalike elanike mälestused. Töö tegid ära peamiselt õpilased ja üliõpilasmalev tüdrukud, pahastasiteed, poisid, ehitasid sillad. Üks kaunimaid nendest on võre kaarega suur sild, mille juures sajandi algul olnud noorte mõisateenijate tantsuplats. Siin suure silla juures sama putk, mis kasvab ja niisugune pealt hallikas on. See ongi seal väga mürgine mürk, putk, vaat lapsed armastavad nende putkadega mängida alati ja teha nendest neid veepritse ja närivad kah, teinekord aga, kui üks putk kasvab vee ääres, siis võib enam-vähem alati kindel olla, et see on mürkputk. Nii et niisuguse koha pealt ei maksaks küll hakata seda putke korjama. Teeme tutvust veel näsiniine ka, mille ilusate, läikivate marjade söömisest on parem hoiduda saame hoiatusega väikese süütuna näiva palus jõu rohu eest, mille mustad marjad väga mürgised üldse soovitatakse, mustadest marjadest eemale hoida. Peale kõigile tuntud mustika pole neist teistest midagi head oodata. Vesine ilm oli meelitanud tee peale palju pisikesi konni. Tillukesed, aga juba päris konna moodi sabad tagant kadunud. Meie teejuht hellitas üht tillukest kruuksujat, peopesal, aga järgi jäid eriti ei leidnud. Näod ütlesid, libe, märg, vastik nagu uski. Ja kui äsja oline teatanud CO rohujuures, mille eest giid meid hoiatas, siis siugude endi vastu on tal hoopis teised. Tunded puhtalt harjumise asi vussi peab igaüks käes hoidma ja proovima, siis võib-olla saaksin vastikus üle rästikud proovile klassikute ei ole, aga roninastikuid küll. Nonii, sümpaatsed nagu käevõru, keeras ennast ümber käe, no mis seal vastikust olin. Rästikud elavad õue peal, aga pole kedagi hammustanud ka omasid. Muidugi, ega peateemaks nädal silitama minna, kui teid lüüakse teie lööte vastu, eks ole ikka või noh, vähemalt kaitsed ennast arestiti täpselt sama astute talle peale, te teete talle haiget, ega tema ei tea talle kogemata peale astusite lööb hambad säärde, ongi täitsa loomulik reaktsioon. Nüüd, kui maasikamaal käite, siis mina arvan, et piisab sellest, kui jalaga natukene niimoodi krõbinat õieti tema läheb müra peale eest ära, kui te näiteks teate koha ära, kust teil ütleme, kodu lähedal, rästik elab, siis kõige targem on see, et õpetage lapsi mitte minema selle koha lähedusse, kaks, kolm meetrit kodukohast oma pesast eemale ja kaugemale ta ei lähe naljalt. Kodu juurest oleks muidugi kõige kindlam, kui teil on mõni inimene, kes julgeks niisuguse kindaga võtta ja tähendab suruda kepiga ilusasti, pea maha ja niuke paks kinnas on käes. Võta tal sealt kaela ümbert pea tagant täitsa kohe kinni võtma. Seda tuleb väga rahulikult teha. Vaevalt et ta tagasi tuleb. Ta on küllalt tark loom, ma arvan, et ta saab aru, et ta on ebasoovitav, selles kohas karta ei tohi ja maha lüüa ka ei tohi. See on minu arust kõige rumalam asi. Tulises jõugude kaitseks peetud kõne saatel oleme jõudnud aruveskipaisjärve kõrgel neemikul asuvasse paviljonid millest avaneb igasse külge meelde sööbinud vaade otse järve avarus teistes kolmes suunas. Erinevate puuliikide vahelduvad roheluse toonid ning päikesepaistel kindlasti ka ilus valguse-varju mäng. No selle koha nimi on prest, miks ta nii kummaline nimi on, seda muidugi ei oska öelda, kohalik rahvas on nimetanud seda kohta lusthoone. See ehitus on uuesti taastatud jällegi tänu üliõpilasmalevale, kes 73. aastal ladus vundamendi üles ja siis meie vanade puude meeste brigaad pani selle puitosa siia uuesti. Siin on musitseerinud terve rida laulukoore ja on pillimehed mänginud ja on leidnud, et see on ütlemata meeltülendav paik esinemiseks, sest see org on niisugune omamoodi kõlakoda ja võimendab väga toredasti laulu. Üks ilusamaid momente ongi vist ekskursioonidel see olnud, kui möödunud aastal Türnpu nimeline meeskoor siin laulis ja me olime teise grupiga suure silla peal ja kuidas see laul üle veetuli? No seda on võimatu lihtsalt kirjeldada. Aga peale selle nii muusikarõõmu on suurim rõõm, see siin ei leiad kuskilt sissekirjutisi, et mina olin siin allkiri Jüri või või südameid sisse lõigatuna ja, ja neid autogramme ja kõiki neid. Niikaua kui esimest ime ei tule, ei tule ka teisi, tundub ka niimoodi, et mis seda võib-olla, et ehk inimesed on nii arusaajaks muutunud, et oskavad need mälestused viia omal nii silmade ja südamega kaasa, et ei pea endast mälestust maha jätma. Vanas Roomas on tekkinud üks selline ütlemine, et lollide nime võib igalt poolt leida. Kui see ehitus siin valmis sai, siis ehitusmehed arvasid, et paneme eraldi ette sinna niisuguse samba ja sildi juurde, et kes on loll, see kirjutagu siia. Mõtlesime, et jätame nii kaua panemata, kui esimene nimi tuleb ja ei ole seni tõesti vaja läinud. Sellel sõdimise maanial on oma väga kurvalt tagajärjed. Teadusemehed näiteks ütlevad ka, et Tori põrgu ühe osa sissekukkumise põhjuseks on olnud teataval määral kaseseintesse gripseldamine, sellepärast et vesi hakkab mööda neid gripseldusi kogu aeg seal edasi minema ja süvendab oma omakorda neid. Ja ühel heal hetkel tekivad suured lõhed ja kukubki sisse. Läti rahvuspargi rahvas võitleb praegu selle kaljudele kirjutamise vastu. Meie suguvendade nimesid võib sealt eestlaste aadresse kaljude pealt leida küll ja küll see on nii rumal komme, kohe ei oska öelda, kes selle esimesena välja mõtles, aga preemiat ei anna. Palju on Palmsest tehtud, palju on veel teha restauraatoritel rahvuspargi ametkonna töötajatel ehitajatel, noortele malevlastele küll võib-olla tore tunne, näiteks õpetajal, kes aastate pärast tuleb oma õpilastega siia ekskursioonile ja võib neile öelda selle silla ehitasime meie üliõpilaspõlves oma rühma. Meie tee viib üle Koljaku kõrge seljandiku läbi kõrgete metsade vahelt mere poole kaptenite ja tüürimeeste külla Käsmu. 1884. aastal avati siin kohalike Randlaste algatusel merekool kus 47 aasta kestel said meremehe Taderid 1664 kursanti, neist 94 kaugesõidukapteni diplomi. Selle kooli kasvandikud on leida teenistust kõigil maailma meredel. Seisamegi selle omaaegse koolihoone ees suur puitmaja, maheda peesiga värvitud meri otse selja taga. 1887 saigi seesama hoone siin valmis, muidu on ta välisilme sama. No muidugi mitte eterniitkatus ei olnud tol ajal ja katusel keskel oli üks niisugune torn lahtise platvormiga, sealt õpetati siis tähtede tundmist ja laevajuhtimist tähtede järgi, mis pärast Käsmu merekool erines teistest kohalik ümbruskonna rahvas, kuna kõigil oma pojad õppisid siin koolis, nemad lugesid ikka, et see on nende oma kool ja igav kohalik elanik maksis aastas üks rubla, merekooli toetus maksu siis, kui Käsmus näiteks korraldada mõni pidu või mingi niisugune, noh tol ajal hoidjad, loterii Allegri siis alati üks osa tuludest anti merekoolile õppevahendite ostmiseks. Enne esimest maailmasõda loeti Käsmu merekooli Eestis õppevahenditega kõige paremini varustatud merekooliks just tänu sellele oma koolitundele. Merekoolipoistel olid ka oma mundrid, need olid tumesinised kuldsete pagunite ja selliste ankrumärkidega ja praegu Käsmu küla. Vanad naisterahvad räägivad veel merekoolipoisid, nägid väga kenad välja nendes mundrites. Ja kui merekooli laupäeva õhtuti peod tehti või simmanit, nagu siin öeldi ka soomepäraselt juhulad küsis, külaneiud, trügisid kõik merekooli tantsima ja nagu üks naisterahvas ütles, et no tema oli siis niisugune 90 aastane väike plika ja vanem õde läks tantsima, teda ei lubatud kodust välja minna, tema siis rikkus koduseadust ja jooksis salaja ära siia merekooli juurde ja oli siis väljast nina vastu aknaklaasi surunud ja vaadanud, kuidas õde tantsib nende kenade merekoolipoistega ja oli siis musta kadedust oma hinges tundnud. Möödunud sajandi lõpukümnendil sai Käsmoga suureks purjelaevade ehitamise keskuseks. Ka Eesti kauneim purjelaev tormilind on 1922. aastal tehtud siin rannas. Käsmu masti männik selged tüved tõusevad, tagus hambad otse üles, võra tutid on kõrgel, kõrgel. Vahelduseks tuli isegi päike välja ning nüüd on kõigil nina taeva poole ja käib arupidamine, kui vanad need puutse õied on? Oma 100 aastat ikka. Pähe, kes rohkem, vaat kui veel vähe. Jah, 150 kuni 180 metsameeste juttu uskudes. No kui puu on juba 90 aasta vanune, siis tal hakkab tekkima selline paks koor, metsamehed nimetavad seda krokodillinahkne Corp. Nii et kui selline Corp on olemas juba siis 90 aastat võite puule kohe ära anda ja ülejäänu sõltub juba sellest, kui kõrgele see Corp on jõudnud. Muidu öeldakse ka niimoodi, et kui selline kaks krokodillinahkne Corp ulatub umbes pooleni puu kõrgusest, siis puu on 120 aasta vanune, see on väga ligilähedane. Aga neid mände muidugi Käsmu laevaehitajad mehed vanasti väga hoidsid, sest Käsmu meeste jaoks oli kaks kohta, kust saadi oma purjelaevadele mastipuid. Üks oli siin Käsmu poolsaare tipus ja teine oli Palmse mõisa metsapargis ja kuna need kohad olid väga haruldased, siis nendest ka väga peeti lugu ja ilma erilise vajaduseta siin keegi ühegi puu kallale ei läinud. Otsustajaks, missugune puu maha võtta, oli konkreetse laevaehitusmeister, nii et see meister tuli metsa vaatas ükshaaval kõik puud üle ja tegi vajalikule kahele või kolmele puule, märgid peale ja need ka maha võeti. Masti nende imetledes ei täita vaadatagi, mis kasvab all ligi maad. Tugev traavid mööda ja mida üldse tähele ei pane, sest ta on nii pisikene ja see nagu silmatorkavad tugevaks mõni teab, mis selle nimi võiks olla. Seal oli rootsi ja üldse maailma tuntud taimeteadlase Karlini lemmiklille. Kujutage ette, et nii suurel ja tuntud mehel oli niivõrd pisikene ja sümpaatne lemmiklill ja sai omale siis nime kahvline järgi lin hea boreaalis niisugune siis tema ladinakeelne nimi, mille kohta üks taimeteadlane on kah kuskil öelnud, et see on nii ilus, ladinakeelne nimi paneks või tütrele nimeks. See on Harakuljus väga iseloomulik nimi ka selles mõttes, et ta niimoodi nagu ühe varre otsas, kaks sellist pisikest kellukad, haruldaselt hea lõhn, sellise pisikese lille kohta nuusutage siis jätke meelde, kasvab sellistes noh, nagu praegu siin niisuguse männimetsa all. Otsige tuleval suvel ise männiku alt peenike vaevalt 10 sentimeetrit pikk varreke, mis kannab kaht vähem kui sentimeetri pikkust õrnroosat kelluke. Seda suurt lehte olete näinud metsas käies, mis taim see on, üksikleht ütles ja vot lesele üksikleht ütleb juba nime ära ja siis, kui ta õitsema hakkab, siis tuleb tal teine leht koos õiega juurde, nii nagu siin on selline väike valge õis, ehk nii nagu üks laps ütles väga tabavalt, et ennem oli lesk, aga siis on perekond valmis äkki hästi ilusa läikiva lehega, tüüpiline selliste hämaras salumetsade taim ja siin on veel üks niisugune kena kõrrekene peenelt. Vot niisugused lehed on. See on vunk, vars niimoodi, nagu võnked on tal siin sees üleval, kui kükitab näiteks maha päiksepaistelise ilmaga sellise metsa alla, kust seda kvart palju on ja vaatate vastu valgust, metsa allunud punakat valgust täis. Oleme jõudnud poolsaare tippu vana Jüri otsa ees paistavad. Suured vana üürikivid nendest edasi saart, neem, mida enamasti kiputakse kuradi saareks kutsuma. Kui möödunud sajandil hakkasid Võsul käima Peterburi suvitajad, siis nemad käisid siin Käsmus jalutamas ka ja nendele see kohaliku rahva poolt kiiresti öeldud saart neemse kõlas nagu sort. Ja vot sealt tuligi see kuradi nimetus ja kuradisaare nimi. Aga me oleme ikka soovitanud kasutada õiget nime, sellepärast et ühtegi kuradit Pole seal saare peal kunagi nähtud ja vaevalt et nähakse ka. Teiseks, kes just Saartneeme nimest lugu ei pea, et siis võiks öelda ka roosisaare roosisaare nime, on ta sellest saanud, et seal kasvab väga palju ühte Põhja-Eesti randadele iseloomulikku kibuvits alist son, kurdlehine, roos, talong, tumerohelised nahkjad, läikivad lehed. Rahvas nimetas teda tuli roosiks nende lehtede tõttu. Ta on hästi vastupidav ilmastikutingimustele ja haigustele. Marjad on tal palju suuremad, kui on tavalisel kibuvitsa all. Õitseb kauem, õied on suuremad, igati tõesti väga kena. Niisugune dekoratiivne põõsa liik. Metsas. Seesama, ja ega me ei saa puhata. Hävitati suvi möödub kui. Okasroosid. Aga saame kaasosaluse. Alguses majakas vilgub. Okasroosid ERA sõbrad, poissi õigel ajal on kaasahaaravad kaasa. Pöörame merele, selja ja hakkame astuma või mis astumisest siin rääkida saab rohkem ronima mööda Käsmu kivikülvi. Suuremad ja väiksemad, rahnud on nii tihedasti koos, et tundub imelik, kust need männid küll jõudu võtavad, siin kasvamiseks. Aga ometi nad kasvavad, mitte küll nii vägevad kui masti männikus, aga ikkagi ilusad. Kive on siin samblakasukaga ja ilma mitmete sammalde ja samblike ka teeme nimepidi tutvust. Kangemad, kellel kivi külil kõndimisest veel küllalt ei ole, ronivad ligi viie meetri kõrguse matsi kivi otsa ja vaatavad sealt võidukalt alla. Ka siin rahvuspargis leiame vastutustundetute inimeste jälgi, kes on pidanud kivirahne parajaks märklauaks pudelite puruks pildumisel. Korjame kilde kokku. Anne Kurepalu ütleb, et paber kõduneb metsa all mõne aastaga. Konservikarbid roostetavad olematuks mõnekümne aastaga. Aga klaasikillud on vaatet igavesed. Tänaste pildujate lapselapsed võivad need endale veel kunagi jalga astuda. Nii et hoidkem lapsi. Vanematega tõdeist nuhtlemisest. Kuidagi märkamatult oleme jõudnud tagasi külla vana ja väikese kalmistu juurde. Bizon imeilusasti korras. Selles avaldub jällegi Käsmu rahva tugev ühtehoidmise vahim mis merekooligi omal ajal jalule pani. Ristid, plaadid ja marmorsambad on paljud üsna vanad lilled kõigil kalmudel värsked, värava lähedal paelub pilku kaunis kuju. Käsmu inimene rääkis, et kunagi olevat Tiidemann merereisilt kaasa toodud olnud pisikene põlvitava naise figuur ja siis, kui tütar suri, siis ta oli näidanud seda skulptor Raudsep. Ma olen öelnud, et ta tahab oma tütre mälestuseks samasugust saada. Modelliks oli olnud üks Signega ühevanune Käsmu neiu. Ja nägu tehti Signe teise õe Elna järgi. Ja pronksi ta valati Soomes ja üldse see kuju on niivõrd hästi tehtud, et siis, kui kõvasti vihma sajab, siis vesi koondub silmadesse, siis tundub nagu kuju nutaks. Sellel kalmistul kohtame paljusid meresõidu ajaloost tuttavaid nimesid, kaptenid, laevaehitajad, Käsmu oli ka purjespordikeskus. Juba 1891. aastal peeti siin lahel rahva regate millest võtsid osa ühemassilised kalapaadid. Siit võrsus meie tuntuim ookeani purjetaja Ahto Valter kellega koos seilasid jänkimees Evald Tammlaan ja Rudolf Sirge. Balterid, Larentsid, Tiidemannid, Kristjan pruunid, kõik mere ja Käsmu ajalooga seotud nimed. Jaa, Magnus Männik, Erni krusteni, vana võrukaela prototüüp. Juba 15 aastat vist tagasi need kraps hakati kõhu peal kandma, siis vana moonus oli kah lasknud omale selle krabi tuua, oli riputanud oma lehmale kaela, keeranud selle mängima, saatnud niimoodi lehma läbi küla karjamaale ja kui siis külarahvas küsida, et miks sa niimoodi teed siis laulus öelnud, et tema ei saa aru, mis kasu on nendest linna lõngustest, aga et lehm annab piima ja peale selle on teadlased kindlaks teinud, et hea muusika mõjub soodsalt lehmapiimaannile. Üks reisipäev job õhtule. Jälle tuleb vihm. See vana vaenlane ja sunnib meid telklaagri asemel pugema katuse alla. Aga see tuju ei riku ja et õige valiku rahval on seekord ka oma orkester. Kaks akordioni, mandoliin seetõttu veel paremaks. Laulupidu käib Viitnal hilise ööni.