Räägime ka kaasa õige valiku võidusõidu start on reedel, 10. juulil kell 10 uue raadiomaja juures ja finiš sealsamas esmaspäeval, 13. juulil. Tsirka kell 19 sõidu siht Lahemaa öömaja telkides, hommiku ja õhtusöökidel lõkke ääres. Teil palume kaasa võtta pass, mõnusad jalavarjud, soe magamisvarustus, isiklik serviis kui kurk suppi, hea tuju ja ilus ilm. Rõõmsa kohtumiseni muusikaline tund. Eelmise matka lõpust sai uue algus laulu laenasime 79. aasta hilisemast reisipäevikust. Juba tolle matka lõpul leppisime kokku, et ka järgmine kord viib tee lahemaale. Aeg jõudis kätte ning kiri Lugupeetud matkakaaslane tõi määratud päeva hommikuks raadiomaja juurde mitmest Eestimaa nurgast. Inimesed, kelle nimed möödunud õige valikuhooajal õige tihti eetris kõlasid. Kes nad kõik on, saame teada tänase saate lõpuosas. Praegu aga andkem raadiomaja juurest otsad lahti. Tahaksin ütelda suure aitäh kõigile, nii täht-tähelt ja kenasti mõistsid seda soovi kaasa võtta ilusilma ja ilusamat ilma tõesti on raske soovida. Loodame, et tänane seitsmevennapäev pakub ka seitse nädalat ilusat ilma, mille hulgas neli päeva siis mööduksid samasuguse sinise taeva all head matka. Luulenänni laule. Päeva mure haige ja tuuled langevad, haigla jälgi meelevad. Teel palusime bussijuhti ühe veel niitmata heinamaa ääres kinni pidada ning grupp kogus kimbu põllulilli meid Viitnal ootavale matkajuhile. Juba eelmisel Lahemaasõidul oskas ta paljus avardada arusaamu inimese ja looduse suhetest. Õpetas tundma mitmeid haruldasi, aga ka kõige igapäevasemaid taimi, mida küll kõikjal kohtame, kuid isegi nime ei tea. Temalt kuulsime toredaid lugusid Lahemaa inimeste elust minevikust, olevikust ja tulevikust. Olime rõõmsad, et ta leidis võimaluse tänavu meie tutvust Lahemaaga süvendada ning varasemaid teadmisi kinnitada. Jah, kuid lillekimpu üle andes tajusin, et olin vist siiski teinud midagi valesti. Inimesel, kes iga grupile tutvustamiseks pinnasest välja tõmmatud taime jälle hoole ja armastusega maha istutab on kahjutunne nopitud lillest suurem rõõmust teda näha oma vaasis. Eks lille kõige õigem koht oli tõesti tema loomulikus kasvukohas kuid nagu peatselt selgub, leidis meie matkajuhtosale neist lilledest väga asjaliku rakenduse. Viitna Väike-järve kaldal on rahvuspargi plaan, selle vastas asuval kallakul pingiread. Mõnus paik eelneva ülevaate andmiseks ja saamiseks lahemaast. Siia Lahemaa rahvuspargi Viitna matkakeskuse juhataja Anne Kurepalu meid kõigepealt õigi. No enne kui me jutt hakkame rääkima, ma tahaks kontrollida teie teadmisega, et mida te sealt tee äärest kaasa täiteks, ise teate kaasa tahaks vaadata, mis taimed need nüüd on, kes tunneb ära seal? Ja kollane karikakar, mis see on? Härjasilm. Ja see on valge, kes olid niimoodi siis edasi, mis see on? Ei ole kerahein, seda kellukad me ei jõudnud seal kiiruga ära vaadata, selleks peaks olema tema alumised, maapinnal olevad lehed ka nähtaval. Kas ta on nüüd ümaralehine kellukas või on siis väikseõieline kellukas üks nendest mis see on? Keegi ei tea Kera kellukas, vot sellest tunneb ära, et tal on otsas niisugune ilus kera moodi. Võitjad. Ja rahvas kutsub teda ka mõnikord põld lõvi lõuaks. Jätke niimoodi meelde, et käokannus kollane lõokannus lilla lõokannus on kevadel üks esimesi õitsejaid taimi võsade ja selliste lepikute ääres. Ja see punane ristik, jah, ta võib olla ka mägiristik. Selleks on jälle natukene tööd vaja täpselt ära määrata. Täitsa tubli võib lahemaale minna küll reisima. Lahemaa rahvuspargi territoorium ulatub Läänes Loo jõeni lõunas mõni kilomeeter üle Leningradi maanteeviita. Kohal on see piir isegi 15 kilomeetrit maanteest lõuna pool. Idapiiriks on vainupeajõgi. Pindala on 640 ruutkilomeetrit ehk umbes 1,4 protsenti eestist. Kust on see nimi tulnud Lahemaa tüks soome rahvusest professor kraane, kes 20.-te aastate algul oli Tartu Ülikoolis geograafia õppejõuks, tema uuris Põhja-Eestit ja nimetas lahemaaks selle ala, mis jäi Kuusalu ja Kunda vahele. Ja seda just nende kaugele merre ulatuvate poolsaarte ja nendevaheliste lahtede pärast. Kraane Lahemaa haaras ainult selle alamis, jäi klindijoonest mere poole, mitte aga seda maapoolset osa. Aga siis, kui 60.-te aastate lõpus rahvuspargi loomine oli juba nagu päevakorras, siis tuletati sekraane poolt mõeldud nimi uuesti jälle meelde ja nii sai siis rahvuspark omale Lahemaa nime. Vaevalt et õnnestunumalt nime sellel alal oleks võinud panna või kui, siis võib-olla ka kivide, maa, rahvust, parkway, metsade maa, sest nii ühte kui teist on meil kahvel väga rohkesti. Kõigepealt peaks oskama vahet teha sellel, et Lahemaa koosneb geograafiliselt kolmest väga eriilmelist maastikulisest rajoonist ja need oleksid kõigepealt kõrvemaa kõrb. Kõrve tähendas vanas eesti murdekeeles Paksu inimtühja metsa või Laant. See oli rabade ja metsade ja väga hõreda asustusega üksikutel kõrgematel rabasaartel. Nii oli see minevikus ja on ka tänapäeval, ainult selle vahega, et asustus on veelgi hõredamaks jäänud, sest nooremad inimesed on kõik juba kolinud ikkagi suurematesse keskustesse. Ja see maastik, mida me siin lõuna pool osas näha, võime Viikna ümbruses kõik need ilusad mõhnad ja hoosid. See näitab kõik meile viimase mandrijää taandumise tegevust. Teine piirkond on väga kitsas ala lahemaast, seda nimetatakse Põhja- ja Kirde-Eesti lavamaa ehk öeldakse, ka loopealse ala piirneb siis vot nende sakkidega, mis on näidatud siin kaardi peal, see sakilised kohad, see tähistab sedasama Põhja-Eesti paekallast või klindi, mis läbib kogu Eestimaad. Seda ala iseloomustab siis see, et paealuspõhi ulatub hästi maapinna lähedale välja ja sellest tingituna see huumusekiht on peal õhukene. No kohati on teda seal viis, 10 sentimeetrit, võib-olla paksemates kohtades 15 20 sentimeetrit ja siis on paas vastas. Ja sellel alal on siis noh, kui nii katsuda endale silma ette kujutada, mis tüüpi see maastik on siis kõige parem on ette kujutada omale Saaremaa maastiku, tähendab, kadakad, kiviaiad, seda on vaja nii-öelda näpuga katsuda ja ligemalt vaadata, et aru saada, mis asi üks loopealne üldse on. Aga nii palju võiks veel öelda, et nii maastikulise üksusena, loopealsed on Lahemaa kõige haruldasemad alad üldse. Sest loopealseid mujal kui siin, Põhja-Eestis, siis Saaremaal ja paaril Lõuna-Rootsi saartel üldse maailmas ei esine ja seetõttu ma mõtlen, et kui maailma uurimisteadlased hakkaksid lahemaad näiteks uurima ka igaüks oma programmide järgi, siis kõige rohkem külastajaid oleks ilmselt loopealsetel ja järgmine koht oleks tõenäoliselt vist rabad. Aga loopealse iga ruutmeetri peale tuleks kindlasti mitu teadusemeest käpuli maa suurimas niivõrd haruldased ja omapärased õnned. Ja kolmas ala on siis rannikumadalik ehk Lahemaa, mis jääb sellest klindijoonest kõik mere poole. Seda ala iseloomustavad need, kaugele merre ulatuvad poolsaared, esimene nendest Juminda pärispea Käsmu ja Vergi poolsaar. Peale selle on sellele alale iseloomulikud arvukad kivikülvid rändrahnud. See räägib kõik sellest samast mandrijääst, mis kunagi Skandinaaviast siia meie aladele tungis ja tõi endaga kaasa Skandinaavia poolsaarelt meile mälestuseks suure hulga suuri kive. Ajalooliselt on see ala jagunenud kaheks osaks, vanasti ja on see ka praegu. Niimoodi saab see ala, mis jääb klindijoones mere poole. Seda nimetati vanasti ranna Lahemaa ja teine siit klindi pealt alates on siis maa Lahemaa maa, Lahemaa oli see ala, kus on tegeletud iidsetest aegadest peale põlluharimise ja karjakasvatusega. Ja sellest oma perele elatust saadud ranna. Lahemaa oli jälle see, kus, nagu öeldi, et viie divergud mere püüeti kala ja reagiti kova kanget ohja keelt. Edasi oli juttu veel Lahemaa rahvuspargid soneerimisest, loodusmaastikest, põllumajandusaladest, puhkemaastikest ning reservaatides. Need on suurekõrvelaukaraba, Koljaku reservaat ja painopia reservaati. Need on siis need alad, kus loodus jäetakse täiesti iseenda reguleerida ja kus inimene loodusetoimingutele mingil moel vahele ei sega. Tohib sinna minna ainult teaduslikel eesmärkidel ja ainult rahvuspargi direktori eriloaga. Reservaadid on kõik ära tähistatud siltidega, nii et siis soovitan seene- ja marjametsa Sulkudes mitte sinna sildi taha sattuda mitte sellepärast, et siis võib rahakoti jumal kergendada, sest tehakse trahvi reservaadis viibimise pärast, aga eeskätt Need alad on omamoodi sellised võrdlusalad või etaloni samalaadsete aladega, mida väga tihedalt külastatakse. Võrreldakse kas selle põhjal, kuidas mõjub ühele rabaalale külastamine ja mis juht raba ka siis, kui teda üldse ikas ei külastada või ei kasutada. Nii et selles mõttes on need alad lahemaale väga vajalikud. Ja kui teinekord inimesed nurisevad, et miks meid reservaati, viida, me tahame ka reservaati näha, siis võime öelda, et me näitame samalaadset maastikku teistes kohtades lahemaal kusse. Võimalik on. Nii, et meie külastajad ikkagi millestki nagu ilma jääda ei tohiks. Viitna matkakeskuses ründasime agaralt müügipunkti, kus pakutakse rikkalikus valikus rahvuspargist puutuvat kirjandust, meeneid heliplaate lahema lauludega. Vanasõnade valimik, meri andab, Meryotab sisaldab mõtteteri ja motosid mitmeteks puhkudeks, mis meil edaspidi ette tulevad. Esimene võiks olla kohe Haljala vanasõna kodu seal, kus kotid maas kotita nime maha Ojaäärsele männimetsa ja paisjärve vahelisele osale, kes kiiresti 16 telki. Ja oligi meil olemas oma Lahemaakodu, kuhu õhtul tagasi tulla. Ning siis läks õige valik rappa. Sõna otseses mõttes. Kirjas antud korraldus võtta kaasa ilus ilm oli täht-tähelt täidetud. Ainult sinine taevas ja pimestav päike ei ainsatki pilve tuid. Tulnud bussist välja, männimetsaveerul otsisid matkajad varju, kuid tuul siia ei ulatunud ja palju see mänd varju pakub. Vanasõna ütleb, et parem päeva kuumus kui vihma vilu. Sellega olime kõik nõus, mis seljast ära võtta, andisse võeti. Ning siis läks sõjaks sääskedega ei tea, kui kaugelt nad tundsid suure inimeste gruppi lähenemist kuid üsna kähku hakkasid käed selle lennuväerünnakuid plaksudes tõrjuma ja vastase kaotused ei saanud küll väikesed olla. Iga löögiga langes neid ikka mitu tükki korraga. Sekka lõid veel raskepommitajad parmud. Kuid neilgi tuli eluga hüvasti jätta. Seda tapatööd ei keelanud ka meie loodusesõbralik matkajuht. Siin metsaveerel keset ägedaid tõrjelahinguid algas ka tähelepanelik looduse uurimine. Valdav osa meie metsadest on nõmme ja palumännikud tähendab niuksed kõrgelt kuivad nõmmemetsad. Antud juhul me oleme teiega. Missuguses männimetsas metsaalust vaatate ja praegu oleme palumetsas? Seda kinnitab see kõigepealt, et mändide seas on näha kuuski nõmmemetsas kuuske ei näe. Teiseks tuleb vaadata metsa alustada alustaimestikku ja palumetsas on kõigepealt metsa all valitsevat panusama teiseleid. Palumets on oma nime saanud ühest väga tüüpilisest ja meeldivast marjast palukest ehk oblast, jah, selge see, kus metsa tasub minna. Talu metsas esineb kuuske kuskil veerandi võrra aga kuna siin on liivapinnas ja kuuse jaoks on see ebasoodne, siis metsamehed teevad tavaliselt palun metsast möni monokultuuri, tähendab, nad püüavad kuuse välja raiuda. Sest Kuuske tabab liivapinnases üks niisugune juure haigus, mille nimi on juurepess. Kuuse juured läbi lahemaal on kah vanasti ikkagi seda tehtud, et on raiutud palu metsast kuuski välja, nüüd siiski võimalikult säilitatakse meil metsad oma selles looduslikus koosluses. Need on kodused metsad, kus igaüks meist on käinud. Aga kui puude tundmisega on veel enam-vähem, siis alustaimestikus ei oska enamikule tuttavatele nime anda. Sellepärast küsimusi kuhjaga. Kasvõi seesama tuttav samblikke, mida arhitektid makettidel puude märkimiseks pruugivad. Ta on üks põdrasamblik eest, aga on kolm väga sarnast, millele mina tõesti vahet ei teenädalane, hall, harilik ja mahe põdrasamblik. Maheda põdrasambliku tunnete sellest ära, et kui ta seda närib natukene aega, õdedel suus kibedaks ei lähe, siis oli järelikult mahe, aga teised on väga mõrud, kui hakata närima. Üks on kollakam. Ja teine on valkjas, vot see on valkjas, see peaks olema siis mahe põdrasamblik, proovime närida. Tema, ütleme. Nägemismahe täiesti maja heledam jah, näiteks meie vanarahvast annab mitmel korral On välja aidanud näljahädadest ka nimelt rannarahvas näiteks on rääkinud, et veel enne viimast sõda korjati üldse sügisel seda põdrasamblik omale koju, kui kevade poole tuli loba, toidust nappus kätte, siis anti põdrasambliku närida koduloomadele. See oli niisugust needust ka tehtud, et kallati samblikele kuum vesi peale, siis lasti tõmmata ja siis anti seda loomadele juua. Ja kuna samblikud sisaldavad antibiootikume ka, sest ta oli mingi raviva toimega eksper, kuigi palju oli mingit toiteväärtust ka ja siis inimesed on seda ka veel niimoodi kasutanud, et on jahvatatud ära tehtud jahu ja pandud tavalise leivajahul. Samblikke veel paarsada aastat tagasi ei tundnud taimeteadlased ka eriti ja siis neid nimetati issanda taimekeedu vaja üle jää kindlaks. Üldnimi pandi, nendele ei osanud kusagile taimede lasi tseerimisel ära toppida. Muidugi metsad käite marjul, siis vaadake teinekord niimoodi käpuli maas metsa all väga ilusaid ja erinevaid samblasse võib ikka kohatult. See on lehviksammal nii nagu pisikene lehvikuleht sedasi, kujutage ette, kuidas suur nagu sõnajala lehtede meenutab, justkui on vihma olnud ja, ja nad kõik on sirged ja kenad ja värsked. Nii nagu pisikene mini Sõnajalamets-nõmmeliivatee öeldakse ka nõmm-liivatee või nõmmeliivatee, nii nagu liivapealse taimed, teda ei tohi ka mitte rebida. Kui tahate omale teed teha, siis tuleks kääride või terava noaga ilusasti lõigata siit pealt ära. Sentimeetrit kõige parem tee on umbes pooleks, pärnaõitega pidi kah niimoodi üheksa tõbe puhul aitama. Pagaksist siin kõrval on kohe veel üks teine sammas on juba turbasammal neid. Me näeme raba rohkem, vaatame sealt vähemalt. Neid igasuguseid samblaid, samblikke ja muid taimi uurides lähenesime Viru Rabale maapind muutuse märjemaks, kuni algas laudtee, mis sundis gruppi kenasti halerita. Mõnid laskusid Maale lähemale, varju polnud neist enam üldse. Kahelt pool rada vett täis imbunud turbasammal mis suudab siduda 16 korda rohkem vett, kui tema enda kehakaal on 60 jala all, kohati vee alla kaduvad lauad sundisid ettevaatusele. Astud kõrvale samblavaibale hajut põlvini sisse. Külm küll ei olnud, aga porine. Ehkki see oli maailma puhtaim pori ära kuivanud, ei jäänud jälgegi järele. Kuumas päikeses on sookaljude lõhn, õõnestab sääskede ja parmude pealetung jätkub. Kuigi lagedamale jõudes hakkab mõnus tuuleke neid pisut eemale tõrjuma. Küllap osa satub ka putuktoidulisel taime huulheina kleepjatele lehtedele ja saab seal toiduks. Huulheinad küünitavad ennast hulgaliselt turbasambla kohal ja annavad kaugelt vaadates mätastele punaka varjundi. Seda kõik on lugenud või kuulnud, et raba kumer raba on tegelikult nagu me hakkame ka tõusma, siin on see tõhus, väga nõrk. Kõigepealt raba koosneb kolmest osast, see, kus me praegu oleme, see on jala. Nüüd me hakkame tõusma mööda nõlva ülespoole ja lõpuks jõuame välja lavale või platoole Viru rabasse. Nõlv on siiski vähe tajutav, aga kõige kõrgem möll või kõige kõrgem tõus on Eestis vist kuus meetrit on kuskil Viljandi ja Pärnumaa piiri peal. Kuresoo raba on praegu ka niisugune koht, kus te eestimaal võite tundras näha, võiks öelda, selles mõttes kõige esmased. Missugused taimekooslused, mis tekkisid siinkandis pärast seda, kui see mandrijää taandus. Esimesed rabad hakkasid tekkima kuskil seitse, 8000 aastat tagasi. Viru raba vanuseks peetakse umbes kolm kuni 4000 aastat ja vanust võetakse turbakihi paksuse järgi. Kui turbakiht on üks meeter, siis on 1000 aastat mööda läinud. Kuidas üks rada üldse tekib, mis selleks olemas, peab olema, jalgu lähtuvaks, selleks ei peab järv olema ka selleks võib näiteks metsas olla samasugune märg koht, kus turbasammal kasvama hakkab ja nüüd hakkavad turbasamblad ise seda keskkonda looma. Valitsevad on turbasamblad ja kasvada saavad siin kõik, kes turbasamblaga sõbrad on, kes temaga suudavad kohaneda ja läbi saada, ülejäänud teised tõrjutakse kõik välja. Selleks tuleb teadja inimesega koos sabas ära käia, et teada saada, missugune vaevakask olen tabanud mitmest kirjeldusest, et paljud peavad vaeva Kaseks rabas või soo peal kasvavad kõverad ja kiduralt päris kaske. Kuid tegelikult on ta madal, umbes sentimeetrise läbimõõduga ümmarguste lahkete mehikestega põõsastaim. Nagu ütles Anne Kurepalu, siis pärast jää taandumist olid vaevaga seltsi esimesi floora esindajaid. Tüüpiline tundra taim. Aga huulheinaga olevat vanasti ravitud armuvalu. Kuidas see just käis, vajab ilmselt uuesti avastamist, sest eks mõnigi ravimeetod on tänapäevaks unustuse hõlma vajunud. Ning kindlasti on kasulik teada, et bakteritest vada turbasammal on hea haava peale panemiseks. Ja nüüd tulevad laukad pruuni, kuid päikesepalavusest ära kutsuva veega. Proovijaid siiski pole, laseme vaid jalgadel vajuda põlvini laukaäärsesse pehmesse turbasamblasse. Mõni lauas on nagu väike järv ja kuna laukad on meie looduse kõige puhtamad veekogud, milles bakterid v happelise koosseisu tõttu hävivad, olevat neis ujumine nahale väga hea mõjuga. Tehes selle siidpehmeks, proovisime juua, kõlbab, kuid meenutab destilleeritud vett. Taas oleme laudteel ning peatsest lähenemegi Rumäele vall seiakule, mille taga ootab meid siia vastu sõitnud buss. Maapinda katavad jälle samblikud samblad ja männikäbid mis jalge all krõpsuga purunevad. Nende vahel on esimesed männiriisikad. Kanal on kui väljas, aga pärast rägastik sinist, ehkki mööda teed on siiski hästi mõnus istuda ja jalad jälgisin. Esimese päevaplaan on täidetud, annab veel meenutada ja vajaduse korral uuesti küsida. Kuna taimede nimesid vähemalt kahe tibatillukese kellukesega ja hõrgu lõhnaga Harakuljus on kõigil raudselt meeles ka ladinakeelse nimega Lynne aboreaalis kuulsa loodusteadlase Karl-line järgi. Jõuame oma koju Ojaäärsele. Aga enne, kui saame sinna, kus meie kotid maas ootab veel üks tore üllatus, mille pakub kohalik mees Arnold Ilves, kes tuleb salapärase näoga kuuri poolt. Fotoaparaadil vallikon. Minu käed ühti lihtsad puu kastikest. Aga ma ütlen teile, tolles kasti puhkab hirmsa murdja keha, kes elas meie planeedil enne meie aja arvamist umbes 2000 aastat tagasi. Ta on pärit Aafrikast Kongo jõe äärest. Ta kõndi Aafrika mandril kahel jalal. Ta lendas üleval sinitaevale. Ta ujus Atlandi ookeani ise. Ta on niivõrdmurdja, kui ta üleval, loavise. Sealgi piisoni härjad, hõivad rohtu liita pikeeris ülevalt alla piisonile turja ja imetlema Verde. Muide, tema nimi on vampiir, õige nimi. Keegi professor kirbet Piega pampiiraga, ta on vampiir. Ta praegu esineb meie nahkhiire elu. Vereimeja lihtsalt ahhaa. Selline ega see, kas ei ole, ei ole, ei ole. Näeb küll välja nagu kaifi, muu ja. Näete, siin seda tiivad liiva kohanonil olemas, siin veel. No see oli üks kohutav muumia küll, mis sealt kastist välja tuli, seal väike kuivanud, aga pikkade küünistega käpad ähvardavalt õieli, kihvadega suu kurjakuulutavalt pärani, saba pahaendeliselt lookas. Kellel on raadioleht, vaadaku pilti, kui julgust jätkub. Paks tuhakiht lõkkeasemel näitab, et ojaäärse ilusalt laagriplatsi on ennegi usinasti pruugitud kuigi vanasõnade raamat ütleb, et pikkamööda pidu parem aegamööda asi kaunis. Ei ole siin midagi pikalt viivitada, päev on juba pere liitnud, igaüks leiab tegevuse, lõkkemeistrid on platsis, Perenaine asutab õhtusööki, ämbrites läheb vesi keema, sünnib järjekordne õige valikusupp. Teistsugune kui kunagi varem ja maitsev nagu alati varem. Suuajal suhu ja palavalt parda. Nagu siinkandis mõista öeldud, siis on veel aega kaua mõnusalt lõkke ääres istuda ja juttu puhuda. Tavaliselt on olude sunnil nii välja kukkunud, et matkame koos kolm päeva ja alles siis teeme niinimetatud tutvumisõhtu. Seekord murdsime selle traditsiooni ja juba esimesel õhtul pajatas igaüks enda kohta paar sõna. Esimest korda istusid õige valiku lõkketule ääres Eli tervik, hilja Elis Mäe, Avo Falkenberg kita, Gustav son, Jaan, hall, Tiiu ja Arvo kaer Velli kalmu, Toivo Paulus, liilia bannerlein, Monika Jaago Rebane ning Tanja seeni. Teist korda olid matkakotid pakkinud ilmenourits Riina vilu ja Vello Västrik. Kolmandat korda tegi reisi kaasa Toomas Jüriaado, Kersti Kanepi, Tiiu Laan järv, Vaike leisalu, Leo lõigukene ja Linda Pentus. Ammused tuttavad on juba neljandat korda sõitjad Meeli Filippo liidija, Konstantin raid, Leonhard toode ja Veera valt. Viie sõiduga on veteranide hulka arvatud Eevi täht. Ja kõik kuus õige valiku matkateed on ainsana läbi käinud Linda pere. Õige valiku sõbrad on harjunud statistikaga iga saate lõpul. Pakume siis meiegi täna kõige vanem matkaseltskonna liige oli 66 aastane Konstantin raid ja kõige noorem kolmeteistaastane kita, kus takso. Kõik teised jäävad sinna kuhugi vahele ja keskmine vanus tuli täpselt 36 aastat. Geograafilise paigutuse järgi jagunes matkagrupp nii Tootsist üks, Paliverest üks, Rakverest üks, Jõgevalt kolm, tartust viis ja Tallinnast 18. Nagu varemgi, võis märgata, et mängijate vahel on veel teisigi sidemeid peale ühiste mänguhuvide. Seekordses matkagrupis oli kaks abielupaari kaks paari õdesid-vendi. Üks mängija oli teise tädi töökaaslastest ja muidu tuttavatest rääkimata. Ja ikka on üksteise mängima õhutanud. Ja pole hoopiski õigus neil, kes arvavad, et aega niisuguste harrastuste jaoks leiavad peamiselt vallalised ja pensionärid. Pensionäre oli võidusõidul vaid kaks ja vallalisi üheksa, aga need peaaegu kõik esimeses nooruses. Lapsi seevastu tuli kokku lugedes täpselt 30 või tuleks abielupaari lapsed lugeda topelt ja lapselapsi oli kaks. Tegevusalade poolest oli grupp hästi mitmekülgne. Kuuenda klassi lõpetaja nõust üle abituriendi ja üliõpilase Ülikooli vanemteadur, ini, harjameistreid ja metallitöölisi, mitmete alade insenere ja tehnoloogia, õpetajaid ja kasvatajaid. Ökonomisti ja raamatupidajaid, kunstnik, proviisor, ooperikoori, laulja rahvarõivastega ja, ja fotograaf. Et kõigi huviala on muusika, see on ütlematagi selge. Kaasa võetud akordioni leidus vähemalt 10 mängijat. Koorilauljaid praegusel momendil oli seitse orkestrite liikmeid kolm. 11 naist nimetasid lemmik harrastusena käsitööd. Aiandushuvi ja matkamine on samuti paljudele ühised. 12 inimest nimetas üheks meelisharrastusteks aktiivseks muidugi spordi. Nii meeste kui naiste poolt oli välja panna üks mälumängur. Kogutakse marke, postkaarte, heliplaate ja linte. Ka harrastusfotograaf on auto ja raadiotehnikahuvilised ning raadioamatöör on mesilaste pidaja harrastusornitoloog. Igebana huviline on mees, kelle huviks on pannkookide tegemine ja kaks naist, kes on ära kuulanud peaaegu kõik kultuuriülikooli kursused. Ühtekokku on see 29 väga toredat õige valiku lahendajat. Ja kui nii palju huvitavaid inimesi on koos, kui lõke põleb ja öö on soe, siis kuluvad tunnid märkamatult. Lahemaa vanasõnade raamat õpetab küll poed pea au sees, kui söömalauda pool elu aiga lähtebsul voodes. Telkides olid mõnusad asemed ootamas, aga vana sõnastel sõidul küll kinni ei peetud ja maha magada ei raatsinud mitte keegi veeranditki aega. Aga päri Suneta raisa viimaseid. Puhujad läksid telkides, kui tukki loputa ja otsustavalt lõkkeasemel ämbritäie vett peale valas. Ega väga kahju ei olnudki, mitu ilusat lõkkeõhtut on veel ootamas, mis juhtus enne järgmist lõkkeõhtut, sellest aga juba järgmises saates nädala pärast.