Lehto. Kui sai Paar ei näe, ma ei ela seekord täitsa robleela ajastu kolides oma eluga. Käesoleval. Aastal. Emad Alta OS Ado jaotav päises. Kägu jääb siis kukkumast ära, kui heina saatu näeb, ütleb Haljala vanasõna. Aga või see tegu, siis ainus Lyndon mõni laulab ka heina saatude ajal edasi. Kui inimene kord juba oma kivilinnast loodusmatkale tulnud avanevat ema meeledki eesmärgi kohaselt, kes teab, kas ta muidu oleks meie telklinnaku taguses metsas väikest lauljat tähele pannud. Nüüd aga hilisUudishimulik mikrofoniga kikivarvul hääle suunas ja oli hirmus õnnelik, kui linti pärast üle kuulates naabrimehe või naabrinaise hüüatused taas kuuldavale tulid. Meie harrastusornitoloog määras ta kohe ära aga määrange jäänud lindile, siis ütleme igaks juhuks, ainult et see on üks lehelindudest. Muidu võib meie kehva mälu tõttu sattuda kivi tema kapsaaeda. Kas kavatsete Fred Jüssile konkurendiks hakata päriste. Miks siis kohe konkurendiks, aga ilus amet ollakse häälte püüdmine küll. Nõnda oli siis teine matkapäeva Laanud kontorites büroodes, instituutides, teenindusmajas, postimajas ning raadiomajas keerati ette 11. juuli kalendrilehte ametnikust inimestel. Sinna märgitud kümned tegemised. Siin oja äärsel puu küljes, kalendrit ei olnud ja ega polnud vaja ka. Päevakava oli ühine kõigile ja pakkus tänaseks kõigepealt Palmse mõisa külastamist, õhtupoolikuks aga nõmmeveski õpperada. Palmse pargiteedel olime kõndinud ka eelmisel Lahemaareisil. Tänane rahvamatk tõotas siiski erinevat aspekti, sest matkajuhiks sai hirmsa eelajaloolise eluka tampiiri omanik Arnold Ilves. Muide, vampiir on leitud just Palmse mõisa niinimetatud kavaleride maja trepi alt. Aga see on vaid pisike detail tervikus, mis seob Arnold Ilvest Palmsega sest. Minu isal, muidu metsade ülemine yhel hünnid Vaivara tituudi oli pooleaastane, kui toodi siia Palmgi ja ei tahtnud minust saab metsandusega, keda tulitagi salaküttide poolt lasi oma keha raudrüü rinnakaitset kodu alles. Ja aiatahtsingi, et minust saaks kirikuõpetaja. Et mul on kergem risti kaelas kanda kui seda raskeid raudrüüd, aga minu arust ikkagi metsani. Mitte ainult metsamees ameteid on olnud palju omalajal kolhoosi esimeeski oldud ikka kodukohas. Nüüd on Arnold Ilves rahvuspargi teenistuses. Isalt päritud mõisapargi kaart ja isiklikud mälestused on olnud suureks abiks restaureerimistööde juures. Maalapse mälestused algavad ikka karjapõlvest ja Arnold Ilvese karjapõlve radu me just praegu käimegi. Kui ma olin karje, Porsche naudime 11 12 aastane? Ei, mul on hästi meeles, oli ainult üks must lehm, üks musta-valgekirju, pull oli ja mõned lambad. Ja mina olin hinnetega karjase, siis oligi kast käevarre jämedune. No nii umbes nagunii, et Kaseltsiine, aga ta oli pikene. Ja mina kui karjapoiss ronisin sinna. Sa võtsin ladvast kinni, kiikus kassiga sadasid, kordasid Kask jäi vähe nagu lahingusse, tema pind, natuke vigastatud, tekivad välja väikesed võsukesed, mida võsult suuremaks läksivad, seda rohkem temal pole vajuse. Ja näete, ütleme, et 25 30 aastat tagasi oli selle lakkmeeter-poolteist oli maa peal, kõrgele on, nüüd on ta kõvasti maa peal. Nihkebantiloorsed kaitsele. Kask on tõepoolest tähelepanu väärne mitme jõnksuline ja praegu juba õige jämeda tüvega. Eelmisel korral me seda ei näinud, sest siis astusime Palmse mõisa peavärava uhkete sammaste vahelt nagu ekskursioonidel tavaks. Praegu aga läheneme hoopis pargi tagaküljest kohalikul mehel ikka kohalikud rajad. Peame lõikeseisaku. Te näete, siin on harilik põllukivi, kinnis oli. Aga siin on raiutud siis need, kes on loonud need, vaadake, siin on kiil, nimi. Allun, aastanumber. Au muide, esimene täht on L täht luu kolmanda Kall lul luulu, Lulu, no mis te arvate, kes iluluu oli? Vaat see oli eelviimaselt Paaleni Aleksei Paalini proua halli Ilus kevalgis üle koerakene, 1912. aastal koerake, nii raskelt haiged, see on nüüd isa jutt, mis sa räägid tema siis viidsele Võsule loomaarsti juurde, arstis vaatad, juba krambid käisivad ja oli suremas juba. Ja siis ta oli läinud kapi juure, võtnud taldrik väikese pudeli ja see pani luule ja nina alla, lusi suri ära, mürgitas ära, toodi siia, kaevati haud haua põhja panti sulgpadi sulg padja peale pandi siidilinapotti luulus ja puhkama ja keerati lina peale kuskilt põllul kive raidkivi. Ja muide palk ja see oli väga palju koeri, kallid jahikoeri oli igasuguseid koeri, oli, oi, oma koerapoiss, seal ma nägin teda, ta oli punaste pükstega kollakaspluus oli seljas jahipasunakõver. See oli tal hind rihmaga puusa peal ja käis nendega jalutama, see nädal ja, ja kui koerad läksid laiali, siis oli puhul pasun oraga ema juures jälle. Ütle veel, et koera elu kui isegi pärast surma hauakivi pannakse. Kiridest siinmail muidugi puudust ei ole ja nad võivad muudki jutustada kui prouade lemmikkoertest. Näiteks näljakangrud. Seitsmeteistkümnenda 18. sajandi suurte ära tunnista, mis pärisorjad tasuks mõisast saadud, hiljem kokku pandud. Õiglus tegin. See on elav tunnistaja sellele, et oma ajaloo esimesed veerand 1000 aastat kuulus Palmse Tallinna Püha Mihkli nunnakloostrile. Suured teravatahulise tähendanud ise aga olevat rahvajutu järgi hoopis kuradid, kes varem kloostri mõisa nunnusid kimbutas, käinud viimaste Palmsest, lahkudes aga tegevusetusest metsaservale. Palmse pargis olevat vanasti olnud 36 versta seid. Kas kõnnime sellest hulgast läbi ühe või kaks kümnendikku? Ei julge öelda. Rohkem küll mitte. Ja nii palju neid teid praegu ka ei ole. Kaugeltki kõike pole jõutud taastada. Ilus vaade avaneb baroksele härrastemajale üle tiigi, mille kaldalt peegelduvad vete supelmaja kohvimajake protunud ilusad ja graatsiliselt nagu nipsasjakesed. Vatiin templis olidki staade, aadli lapseke finni sõitja selle paadiga ja seda nimetan siis pull värgis, no ütleme, paadi sildule. Ja siit lähme nüüd üles, mina olen paadiga nuut terava põhjaga. Muubiga pole suitsutoru, õiksid viljasaagi, meil on näidatud, et siin oli ka paadi Silde, seda padi, Hilda, mina ei mäleta, et minu isa Räekese selle 20. sajandi käesoleval sajandil. Alguses oli väga paduvihmade ja tuli väga suurvesi ja pais ei jõudnud seda vastu võtta. Kas need ette ja, ja velgi uuritade ei tee ümber selle paisu unustas ära võimsalt kuuske kasvu, nii et puuslik kangiga sisse. See jutt käib, kividame sillal, kust avaneb jällegi ilus vaade. Ja mitte asjata ei kannaoja ülemveskioja nime ja järv oruveskijärve nime. Nii oli järvevesi, saeveski ja jahuveski oli mölder, räägib ja tema oli püüdnudki. Kiidame auk, nimetagi forelli. Ainult forellid olid siin, teised kalad üldse ei pääsegi. Õigemini, tema olid nagu ühe küljelt forelli püüdnud, anti hommiku vara Eurogentumadki saarmas oli tulude ja hüppas vette. Võiks küll, ma ehmatasin, muidu, siit on üks, kuus kilomeetreid, viie, kuue inimese vahel on loobu jõgi ja seal siis käidud jälle loobu jõe saarmad orbiitide nagu sõja ja selle loobuja vahede. Ja minu isa, räägi. Üks Käsmu kapteni tulid siiski minu isa juures. Ehitas laeva. Et saaksid mastisike polkle pargis, tema oli kaptenivormis kapteni müts peas kõik ja läikiva mõisa minu isaga siis parun käest luba küsima, minu isa oli küll metsa porimüts ja ta võttis ikkagi paruni või võtsin mütsi peast ära. Huh, kapsli vormis ei laulnud tera parvunalüütil seal lurjus, tuled, müts peas, minu käest laeva masti ostma ja panin selle mütsi viruta peast maha. Kaptenile ise pani jälle trepist üles. Ei räägi küll slaide ihkapter olidel kehad, näete, mul on vorm kõik, peaasi, et kui ma praegu kohtusse kaebaks, ta saaks karistada millegi padruniga kohut käima. Ega ikka ei oleks saanud Eirsanud ja ja jäigi ilma. Ta oli selle peale praegu jõudsime väga ilusse suurte mastimändide vahele mida ka Palmse park näitab. Selles pargis on palju punkte, kust avanevad mitmes suunas ilusad vaated sildadele, hoonetele, tiikidele, ojadena, valguse-varju mängukannid. Nendele aga kõige kaunim vaade on kindlasti aruveskijärve kõrgel neemikul paiknevast Bresti nimelisest paviljonist. Ükskõik mis suunas pilgu pöörad, aina aheta. Ehk oli natuke teistmoodi, kolm külge olid kinni ajutise ees külje, Jermide oli lahti. Ja siin oli jällegi laudja, siis sind avali jõgi Kaiale. See Kungla rahvas ei kuulu meie seltskonda, ehkki jutt läks kohvi joomisel. Ekskursioone on laupäevasel päeval pargis õige mitmeid. Maha istusime küll, kuid mitte sööma, vaid kuulama lugusid fonderpaalenitest, kellele Palmse kuulus kolm ja poolsada aastat. Kõige silmapaistvamad, selle suguvõsa esindajad olid Karl Magnus elas 1779 kuni 1863 ja tema poeg Aleksander 1819 kuni 95. Esimene läks ajalukku kui silmapaistev sõjamees, 34 aastasena kindralmajor Tartu ülikooli kuraator ning Eesti, Liivi ja Kuramaa kindralkuberner. Teine oli balti raudtee ehitamise initsiaator ja paleontoloogia harrastaja, kelle külalisteks olid Palmsest mitmed nimekad teadlased. Mõlemad olid küllaltki edumeelsed mõisnikud. Karl Magnus asutas 1823. aastal Palmse mõisakooli, mis oli esimesi siinkandis. Aleksander arendas selle 1883. aastal kihelkonnakooliks. Mõlemad viisid mõisamajapidamises läbi uuendusi ja arendasid aiandust, kusjuures mõisast antud ka taluaedade rajamiseks viljapuude ja ilupõõsaste istikuid. Veiko Sepa selge, siin vaatan, mis need varemed oli, siin oli sepapada. Keedial kõrval oli linnakse lehti, hiljem keegi seal puutöökoda kõrval oli tõrvaaia, nii et Reegi vanker valmi saigi kõrvalt ära, et päike püsib, piin oli meil nüüd kolmas tantsuplats nende sepa sillale. Mul on hästi neljandik kõrvepoisid mängibki lõõtspill oligi istepink puu algi, meiegi nooresid võimedaltsusele, nii on nõndanimetatud muda tinti muidugi sellepärast et järgmiste näete, see kõik oli viinavabrik ja seal kõrval on varemetes, oli siis Saune muidugi, Aadi seal saunas ei käi töölgi saunas ja seal oli kaks Vass katage üks saadi pesu testi ühelt paistvalt ja teine asi tööliste jaoks hele, kus ajakirja esi see oli lukus ja see kvartal on praegu minu saunas. See pask umbes 18 20 Henry sealhulgas suuri punaseid vasesse. Vaadake linnulennult nüüd lääne poole on see suurlaukasoo reservaat umbes neli, kolm ja pool neli kilomeetrit on, ja minu isa rääkis veel, et see viinavabrikukorsten selle sajandi alguses oli loodisele laukasoopinnaga, näete, niivõrd madalal on Palmse mõisa niivõrd kõrgemal laukasoopinda. Ei oska silma järgi öelda, kui kõrge see korsten on, võib-olla 15, aga võib olla ka 20 meetrit. Igatahes veenev kinnitus eelmisel päeval Viru rabas kuuldule et raba on nagu mägi. Kuiva kolhoosist tegin. Minul oli siin puutöökoda üle, oli puutöökoda ja all oli, oli laua kuivatuse. Aga hiljem, kui ma tulin tagasi, oli kurepesa seal üle selle korstnaosad ei saanud, annab lause kuivatiga midagi. Ja siis minu järel jäi Tennis Riiast ei kopteri välja. Me ei pea siis nii, et puhastas selle selle kurje pesa sealt ära ja ta jättis ühtesama ja kõigis linna linnakuivati korsnota on praegu tänapäevani seal teha. Aga me tegime kõva suitsetaja, must kui tont seal üleval juba ära ei läinud teha veel. Olemegi jõudnud haarderiinid aia sissesõidutee. Ta jääb uhkete võlvkaartega tallihoone selle tallivõlvide all seisnud, aga vanasti Teksu kink. Küllap orjaajal oli seal kibedasti tööd, aga ka hiljem siiski. Kolmed kolmed, peksmised, mina nüüd jalgsi läbimine, Tuudia May üks vanavanainimene ja tema rääkis, et ema oli kuue-seitsmeteistkümne aastane oligi mõisa rehese peksti käsitsi rehti ja Maie stuudia maid. Teise vaimu Veevo kottigi tühjaks ja selle hai temagi kaks viisid hoopi ja siis mõisa naised käisid, ma nägin oma silmaga jälle olnud nimetatud mõisa naised käisid mõisale kudumas ja kere oma sõbra naisel piinade nõu ära, et ärme ei tulnudki tööle. Mõisaproua sai teada, et organiseeritud vastavalkami, kui laisad tulid tööle mõist teisel kolmel päeval siis kubjas vaat muide poolt määratud ele ihunuhtlust ja 25 vitsa hobi ja ja need täide viia. Ja kui naisel juba seal peksu klindi juures Olde laukasoo tuli kerkinud must äikesepilv ülesse. Hirm tuli löönud välku ja müristas kõik ilmneid mustaks. Ja mõisaproua oli tull suuresele paraadtrepi peal ja kubjas, ära sa neid naisi puudu jumal, tule, ta ise karistab neid. Ja naised pääsesid terve nahaga. Ja 1905. aasta. Vaid ENSV pingi peal ja siis, kui tal on kehtiv pingi peale minagi lihtal ütelda, Hollektre, mina vana tsaari solvad, miks te mind peksate lülid ja siis sepale oli öelnud? Ei löödud mitte siis need argumendid elu, vaid rohkem rohkem pingi peale, aga sepapoisse niivõrd kõvasti peksa, et mitu nädalat põdesid Abiklitavad. Kohalik vanasõna ütleb. Vihma sajab laisale häälvirgale. Me oleme tõesti virgalt kõndinud ja ilm on äraütlemata ilus. Joome veel paraja janu allika peale ehitatud mõisakaevust ja seame sammud tagasi oja äärde selle, kus ootab meie buss. Lõunavaheaeg võsu, küünlameri, kuumli, suplejad, päevitajad, näljased matkajad, rannarestoran. Kõigi nii hullusti ei läinud, kui selles laulus ühel laudkonnale õnnestus netosisse pääseda. Neli korda viis viimast lahendasid aga oma kõhumured, kohaliku kaupluse abi ning merega. Tal mändide all peeti väike piknik. Siis tuli kätte kokkulepitud kogunemise aeg, kuid restorani kadunuid pole. Pool tundi pole Torinon. Lõpuks muidugi ilmuvad olmes sfääridest välja ka kadunukesele ja olgu hilinemise põhjus küll täiesti kaalukas pikk-pikk, arve ootamine saavad viimased saabujad õhtuks siiski endale toimkonna. Nad peavad bussipäeva tolmust puhtaks tegema. Esialgu aga läheme veel seda tolmu juurde koguma. Koos Anne Kurepaluga sõidame vasaristi karstialale. Siit algab üht osa nõmmeveski õpperajast haarav jalgsimatk. Vasaristi oja praegu suvel on veevool vaikne kuid ühes lohus kaob ta hoopis ära, poeb pugemitest maa alla inimpilgule haaramatuisse koopaisse ja ilmub siit umbes 180 meetri kaugusel taas päevavalgusse. Joa kohal näete ilusasti ära kalda sees ka need allikakohad, kus seesama vesi, mis seal Kurizo sisse lähed, tähendab, hakkab siin allikatena välja tulema. Kõige ilusam vasarist juba ongi minu arust suvisel ajal, kui see vesi, mis ei jookse kohisedes üle nende, olete nagu see on varakevadel, aga tilgub läbi nende sammalde, mis siin Astangute peal kasvavad. Nii et vaadake, igaüks ise ja mõelge, seal on tuha tõesti sümpaatne koht. Aga ainult mööda rada pidi alla kuskil kallaste peale mitte minna. Laskuma joast allpool kanjonisse päikese palavused kõrgele kaldale, siin on mõnusalt jahe, eriti jalgadel. Palju üle lahemaal jugasid on neli, tähendab kõige kõrgemal turie keldri kaasa muuksis sinna jätkubetanudki kevadel ja sügisel suurde ajal turie keldrijoa kõrgus on sel juhul 4,1 meetrit siis kõrguse poolest järgmine on seesama vasaristi juba siis edasi tuleb nõmmeveski juga 1,2 meetrit, aga joaveski juba koosneb mitmest üksteisele järgnevast Astangust. Kõik on väga eriilmelised joad. Vasaristi koosneb nüüd kolmest sellisest õieti kahest kõrgemast astmest, ühest madalamast nõmmeveski on üks ainukene nisugune. Joa langus, turie kelder, voolab liivakivi, tähendab langeb alla liivakivi koopa kohal ja joaveski rahvapärimuse või rahvajuttude andmetel on kunstlik juga või õieti maastik kujundatud Sist kohalike tööliste, kes möödunud sajandi lõpul murdsid jõest gaasi selle papivabriku ehituste jaoks. Praegu me oleme karstialal, praegu oleme jah, karstialal karstiala on, meil võiks öelda kõige nõrgem või, või kõige kergemini haavatav ala selles mõttes, et tema pinnakate on äärmiselt õhukene, siin ei ole peal seda kaitsvat kihti ja kõik see, mis siia maa peale hoolimatult kallatakse, kas on see siis ämbritäis masuuti või õli või naftat või siis midagi muud, see kaob kõik väga kiiresti. Paepragusid pidi maa sisse ja jõuab välja väga rutuga põhjavette ja seetõttu Meie vastutus selle ala eest lahemaal on eriti suur, põhiliselt just suvel silotegemise ajal. Siis kipub ikka pahandusi olema, aga võib öelda, et võib-olla distsiplineerinud on paljud majandid ka see, et hüdrogeoloogide poolt on Lahemaa suurfarmide juurde rajatud kontrollkaevud. Eriti on need just nende farmide juures, mis on nendel samadel paepealse aladel ja iga nädal võetakse nendest kaevudest veeproovid, mis analüüsitakse kohe läbi ja sellele saab kaunis kiiresti jälile. Reostuskoldeid. Aga peab ütlema, et olukord selles suhtes on Lahemaa viimastel aastatel tublisti paremaks muutunud. Võib-olla just seetõttu ka, et kohalikud majandid on oma rahvale korraldanud Lahemaal ekskursioone, nad on isehakanud ennast tundma rohkem Lahemaa lastena, mida rohkem näiteks Meie oma territooriumi majandit oma rahvast Lahemaale toovad ja oma rahvast Lahemaapäevaprobleemidest informeerivad siis selles suhtes peaks iga aastaga see olukord üha paremaks muutuma. Nõmmeveski õpperada pakub vaheldusrikkaid, maastikke, lopsakaid, aasu, kus rohi, üleöönõmme, metsi, kidurate, mändide, kanarbiku, pohlade ja kukemarjadega, Salcorge jääajal kujunenud luite kuhilaid, kõrget männimetsa, geni vaateid oja jõe käändele. Sama vaheldusrikas on ka taimede koosseis, Anne Kurepalu, lamba ja mõnigi kord süveneda kaasasolevasse taimemäärajasse et anda päris täpne vastus. Valgejõgi andis karastava suplemise võimaluse ette nägelikele krikooga varustatud inimestele jalgade jahutamise võimaluse ettenägematute le inimestele. Järgmine peatus tuli pärast tõusu mööda oru väärt 25 meetrit valgejõe pinnast kõrgemale. Vaid pikimad kuused sealt alt suutsid oma Latodega jõuda umbes samale tasapinnale. Need, üksikud taimed, mis siin kasvavad, need on ainsad linnad kinni hoiavad jagu siia rada sisse tallatud vihmaveed hakkavad pinnast ära pesema, kallaste erosioon, inimesi. Kunagi selle koha peal, kus siis praegu on Soome laht, voolas tohutult suur jõgi, mida nimetatakse ürgNeevaks. Ja meie praegune seesama Põhja-Eesti klint või paekallas, seda loetakse, seda selleks ürg-Neeva lõuna kaldaks. Ja hiljem, kui need neli tumist või jääd siit üle käisid, siis need muidugi lehvisid seda lõunakallast kõik veel omakorda tõi kaasa igasuguseid setteid, need jõeorud, mis nüüd kunagi voolasid selles ürgNeevasse, need on suurelt jaolt maetud ja nende jää pealetungi hilisemate setete alla. Aga siis need praegused orud, nagu see valgeorg siin, need on siis selle viimase suure jääaja järel välja kujunenud või mandrijää taandumise järel kuskil siis no 10 12000 aastat tagasi sirgel põhjast oleneb siin raamatu järgi võtta on 25 meetrit, aga tundub, et need andmed on küll valed. Vaadake puude järgi, umbes Aino, see on veel tükk maad allpool võt, jõgi on seal ees näha, pakuks küll kuskil üle 30 mees, praegu silm petab sombune. See on jälle kohvil aga seekord võetud umbes 20 meetri kõrguselt paekaldalt. Meie giid Anne Kurepalu hoiatas kaldaäärele liiga ligidale minemisest, sest kogu see kaldaalune on õõnes. Ja ilmselt suured pangad, mis siin all on, näitavad ka, et varingud ei ole mitte väga haruldased. Ja siit nõmmeveski nii kindla visata peatselt sukeldume jahedasse jõe orgu ning janulised söövad ennast üle jõe ulatuva pika toru juurde järjekorda, et vastaskaldaallikast tulev vesi võiks kajastus pakkuda. Anne Kurepalu, läks kuhugi ainult talle teadaolevasse kohta vesinenti hankima. Õhtul võime selle tee hõrku lõhna oma lõkke juures tunda. Nii oli see ka eelmisel korral kaks aastat tagasi. Kes jõi, ise kiitis leida ka kõik. Kuni tema tagasitulekuni, vaatame siin ringi, nuusutame looduskaitse all olevaid guugrisse ning uurime kunagisi vesiehitisi. Järgmisel saatelõigud on juba õhtust. TVK keegi. Maarivaaregatteliku vaari liiga. Õige valiku supp söödud eilsest ja kõigist eelmistest loomulikult jälle erinev vesimünditee joodud gastronoomia Alt üle mindud astronoomiale sest kena kuuketas tõmbab sageli pilgu lõkke tulelt endale. Laulud võtavad hoogu. Nagu vanasõna ütleb küll Kaura purjed, kohalevi järved. Meil on Kaura purjed olemas. Kas te olete, mis nüüd on kohe kuulata? Niisugune võimalus on õige valikusõitudel seekord küll esimest korda, et meie käsutuses on taat. Kena pisike kollane. Kolme mehe taat. Naised võivad ka sõita. Ja nii me siis olemegi siin. Oja äärse paisjärvel. Kuu paistab, veepinnal on niisugune tihe auru, Moody udu higistab oma päevast sooja välja. Imevaikne on kaldal põleb meie rahvale. Seal mängib Pill. Kuu peegeldub vete ja kaldaäärsed puud on vees, vaatajaid veel selgemat kui niisama vastu heledad taevast vaadates. Meie telklaager ei ole siin oja äärsel ainuke. Meie naabriteks on TDI külalised mitmetest teistest liiduvabariikidest, kellel on siin. Kui ma ei eksi, siis mingi arvutusmasinate asju puudutav seminar. Ja siin paisjärve ääres on armas pisike saun. Selle saunaaken on veel valge ja aeg-ajalt kostab suur Sumakas, kui mõni saunaline Jutad ennast järve karastama. Nakkum kaldal. Tavaliselt näkid just veel rohkem, aga meil on vastupidi. Määra äramistrilti. Küll kohure purjed, kohalevi jäävad jälle kaldale. Anname need, see tähendab aerud järgmistele soovijatele üle. Nii ilusat. Laagrikohta nagu meil siin oja äärsel on, annab otsida paisjärve kõrgel kaldal valmis tehtud lõkkekoht. Kultuurkihi paksus näitab, et seda on kasutatud küllalt palju. Ilus avar väljak. Telkide jaoks. Kõigile on ruumi. Lõkkeplatsi ääres on kombineeritud kingid lauad pakkude peal, seal on mõnus ühises ringis istuda. Vaade on järvele, Kuu paistab otse läbi, puude. Lõke põleb vaikselt kenasti mõnusalt. Sädemed lendavad aeg-ajalt taeva poole. Taevas on nii hele hele, selle kahe päeva jooksul, mis on möödunud, meie sai, seal ei ole näinud ühtegi pisikestki pilve tagulat taevas. Ja nii kell on juba üks läbi, aga väga kahju on kõikidel telki minna ja mulle tundub, et kogu seltskond on praegu alles. Lõkke ümber. Aetakse juttu, pill käib käest kätte, pillimehi on palju selles seltskonnas. Ja kord võtabloojas, pillimees, kord hakkavad lauljad peale, pillinis liitub nendega üks laul tuleb teise otsa. Ja laulud on enamasti kõik lüürilise kallakuga, sest tänane õhtu ise meelestab kuidagi nii, et väga vallatuid lugusid polegi eriti repertuaari. Toon metsast hõõguva jaaniussi, kuid lõkke ääres ta laterna seal Ani erksalt, kui pimeduses viin ta taas puude varju. Sealt jääb järele vaatama roheline silm, mis hommikuvalguses kustub. Pole kaugel, auaeg tuleb minna puhkama. Kolmandast matkapäevast tulevad pajatused eetrisse taas nädala pärast.