Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku neljapäeva, 27. juuli olulisemad päeva sündmused, mina olen Uku toom. Valitsus kiitis heaks otsuse, et kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamiseks ja uue ravimihüvitise süsteemi loomiseks. Toimima hakkab siis kaheastmeliselt, ehk siis, kui inimene kulutab aastas üle 100 euro retseptiravimitele, siis iga järgneva euro pealt maksab 50 protsenti sellest haigekassa. Riigil jääb iga aasta ümbrikupalkade tõttu saamata ligi 50 miljonit eurot. Kuigi palka makstakse töötajatele mustalt vähem kui paar aastat tagasi, on kasvutrendi näitamas osaline ümbrikupalga saajate arv. Savonlinnas Vene riigipead Vladimir Putinit võõrustanud Soome president Sauli Niinistö rõhutas, et dialoog Venemaaga on vajalik. Läti seim on vastu võtmas maksureformi. Seaduste paketti suurenevad aktsiisid hakkab kehtima astmeline tulumaks. Läti jaoks olulisim muudatus on astmeline tulumaks, mis tähendab, et kuni 20000 eurot aastas teenivad inimesed hakkavad tulumaksu maksma vähem ehk senise 23 protsendi asemel 20. Rohkem kui 55 tuhandese aasta sissetulekuga Lättimaalaste jaoks tõuseb aga tulumaksumäär üle 31 protsendi. Viljandis algas pärimusmuusika festival. Viljandi pärimusmuusika festivali külaliste kirev Rigi sammus rongkäigus läbi linna. Pealtvaatajate rõõmuks löödi kohe pillilood lahti. Ilm püsib vahelduva pilvisusega, öösel on sooja 12 kuni 17, homme päeval 18 kuni 26 kraadi. Valitsus otsustas oma tänasel kabineti nõupidamisel suurendada kohalike omavalitsuste tulubaasi ja uuendada tasandusfondi jaotuspõhimõtteid riigihalduse minister jagab. Põhimõtteliselt otsustasin ära, et järgmise nelja aasta jooksul kokku läheb tulubaasi, omavalitsuste tulubaasi juurde vähemalt 185 miljonit eurot. Väga täpne number sõltub tulumaksuvaatamisest. Me kindlasti tahame tõsta selle üksikisiku tulumaksu osa, mis laekub omavalitsustele teatud kindlate protsentide. Ja siis selleks, et tasandada ka teatud tagamaalisust ja omavalitsuste tulude laekumist. Nii nagu teda on siiani tehtud, siis ka visatakse tasandusfondi eraldi raha. Järgmine aasta on need proportsioonid 20 10 miljonit, 2019 on lapsel viis miljonit 20 miljonit ja 22020, siis tulime läbi tulumaksu 30 miljonit ja tasandusfondi jooksen viis miljonit. Ja see on nüüd see raha, mis antakse omavalitsustele. Paiglassandeid panemata, taastatakse tegelikult see situatsioon, mis oli enne 2000 üheksandat aastat, kui kriise leiate, omavalitsuste tulubaas. Uute ülesannete osas omavalitsustele jätkatakse eraldi arutelu, aga valitsus kiitis heaks ka tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ettepanekud uue ravimihüvitise süsteemi loomiseks. Ossinovski rõhutas, et Eestis on omaosaluskoormus jõudmas kriitilise piirini ja kõige suurem osa on seal ravimitel. Loodav täiendava ravimihüvitise skeem vähendab oluliselt, suurenes ravimivajadusega inimeste kulusid retseptiravimitele. Toimima hakkab siis kaheastmeliselt, ehk siis kui inimene kulutab aastas üle 100 euro retseptiravimitele, siis iga järgneva euro pealt maksab 50 protsenti sellest haigekassa loomulikult, mida rohkem inimene kulutab, seda rohkem siis haigekassaga enda kanda võtab ja alates 300-st eurost retseptiravimite kuludest siis hakkab haigekassa hüvitama tervelt 90 protsenti sellest summast. Ja selle tulemusena me jõuame järgmisest aastast olukord kus sisuliselt üle 300 euroseid retseptiravimikulutusi Eestis enam ei ole. Eelmise aasta statistika järgi on meil tervelt 15000 inimest, kes aastas kulutavad retseptiravimitele üle 300 euro ja see on siis ilma käsimüügiravimite arvestuse, mis tegelikult tuleb, tuleb sellele juurde. Teame, et loomulikult enamik koormusest langeb eakatele pensionäridele ja loomulikult see, et 15000 inimest peavad aastas sisuliselt ühe pensioni ära maksma. Retseptiravimitele kuidagi kuidagi normaalne ei ole. Ja oleme statistiliselt ka näinud seda, et, et Eestis jääb noh, laias laastus 15 kuni 20 protsenti retseptidest välja ostmata sellel põhjusel, et inimestel ei ole raha tegelikult neid retsepte välja osta. Kuigi ümbrikupalga saajate arv püsib meil kaks viimast aastat pigem madal ja stabiilne, on kasvanud osaliselt musta rahasaajate hulk ja Kärt Kelder räägib sel teemal lähemalt. Iga aasta jääb riigile ümbrikupalkade tõttu saamata ligikaudu 50 miljonit eurot. Viimastel aastatel on ümbrikupalga maksmine stabiliseerunud. Siivi keskuse andmetel tunnistas eelmine aasta ümbrikupalga saamisest üle 12 protsendi ja sel aastal ligi 14 protsenti inimestest. 2015. aastal oli see arv aga 31 protsenti. Maksu- ja tolliameti hinnangul on langus küll toimunud, kuid siiski tagasihoidlikult 11-lt protsendilt kaheksale. Selle üks põhjustest on maksu- ja tolliameti teabeosakonna juhataja Janek Leisi sõnul töötajate töötamise registri loomine. 2015 16 oli see langus nagu märgatav kolm protsendipunkti, siis see ongi tegelikult töötaja töötamise registri mõju seal tegelikult võitlemegi selle vastu, mis on 100 protsenti Hendrikut, et kõik inimesed oleks pildil saaksid vähemalt miinimumpalka, aga uschweinkadesse osaleda. Hendrik ehk inimesed saavad küll palka saavad rohkem kui miinimum, aga tegelikult sektoris keskmiselt me näeme, et makstakse rohkem palka ja tegelikult on alust arvata, et seal siis osa tuleb ümbrikus nii-öelda. Osalise ümbrikupalga maksmine on seotud paljuski hooajaliste tööde pakkumistega, ütles Tööportaali CV-Keskus e Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. 8,1 protsenti küsitletutest sai osa palgast ümbrikus ja 5,8 protsenti teenit töötasu tervenisti varjatult, et võrreldes eelmise aastaga nüüd on täielikult varjatud töötasu saamata töövõtjate arv pisut langenud, kuid just osalise ümbrikupalga saajate arv kasvanud ja taoline trend tuleneda nüüd väga aktiivselt hooajaliste tööde perioodist. Nimelt on tööandjad tänavu tegelikult avaldanud palju hooajalisi tööpakkumisi ja töödega käib kahjuks kaasas ka seene varjatud töötasu maksmise oht. Värske uuring tõi välja selle, et ümbrikupalk on levinuim just ehitus ja toitlustussektorites. Ehitussektori tõttu jääb riigil iga-aastaselt saamata umbkaudu 10 miljonit eurot tulu, tõdes Janek Klais. Seetõttu kavatseb maksu- ja tolliamet hakata varasemast rohkem tegema koostööd ka alaliitudega. Et seal tegelikult alaliit ise võtaks ka samme vastu selles suunas vähendada ümbrikupalga osakaalu ja siis teise suunaga, kui me räägime ehitussektoris sama moodi, et riigihangetel osalevad täna saavad kõik, aga töö käib selles suunas, et ka sinna oleks siis sisse pandud mingi ausa maksmise nagu kriteerium sisse, et, et need, kes ausalt palka maksavad, oleksid siis ka riigihangetes eelistatud. Indrek Lepik jätkab nüüd välisuudistega. Venemaa president Vladimir Putin oli täna ühepäevasel visiidil Soomes. Putin kohtus Savonlinnas Soome presidendi Sauli Niinistö ka ning poole tunni eest lõppes ka riigipeade ühine pressikonverents. Putini sõnul oli tänane kohtumine sõbralik ja arutelud konstruktiivsed. Vastates ajakirjanike mitmetele küsimustele rõhutas Putin, et sõltumata asjaoludest tuleb Venemaal lähiajal kehtestada Ameerikaga mingis vormis strateegiline läbikäimine. Rääkides Vene-Hiina ühistest mereväeõppustest, sõnas Putin, et tegu on tavapärase õppusega ei midagi enamat. Ta lisas, et Venemaa on valmis tegema koostööd Läänemere piirkonna neutraalsete riikidega. Riigi juhid arutasid ka Ukraina küsimust, kuid Niinistö sõnul on sõjas hetkel raske edasiminekuid näha. Niinistö sõnul oleks üheks relvarahu eelduseks vangide vahetamine. Niinistö rõhutas ka seda, et dialoog Venemaaga on vajalik. Riigipea sõnul on seda mõistnud ka teised Euroopa juhid eesotsas Saksa kantsleri Angela Merkeli ja Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga. Rootsi valitsus ei astu tagasi, aga peaminister Stefan Loveeni sõnul vahetatakse välja ministreid. Taristuminister, siseminister, jaga terviseminister lahkuvad ametist. Veeni sõnul teevad nad seda omal soovil. Parempoolne opositsioon nõudis ka kaitseministri lahkumist. Tagaleweeni sõnul ei saa kaitseministrile umbusalduse avaldamist tõsiselt võtta. Kaitseminister jääb ametisse ja umbusaldushääletus võib siiski toimuda, kui opositsioon seda endiselt soovib. Opositsioon tahtis kolmele ministrile umbusaldust avaldada hiljutised teabelekke tõttu. Opositsiooni hinnangul seadsid ministrid ohtu Rootsi julgeolek, kuna ei reageerinud piisavalt kiiresti. Prantsusmaa rajab veel sel suvel Liibüasse menetluskeskused asüülitaotlejatele, kes kavatsevad minna üle Vahemere Euroopasse. President Emmanuel Macroni sõnul rakendub plaan sõltumata sellest, kas teised Euroopa riigid sellega liituvad. Macron teatas kavatsusest kaks päeva pärast Pariisis toimunud kõnelusi Liibüa peaministri riigi idaosas tegutseva mõjuka kindrali vahel. Pooled leppisid kokku relvarahu toetamises ja valimiste korraldamises ja järgmise aasta kevadel. Alates jaanuarist on asunud Liibüast Vahemere kaudu teele üle 100000 inimese, samal perioodil Vahemerel surma saanud 2300 inimest. Valdav osa Euroopasse jõudvatest maabub Itaalias, kelle hinnangul pole naaberriigid teda piisavalt aidanud. Läti seim arutab praegu viimasel lugemisel maksureformi eelnõusid, arutelu algas õhtupoolikul, kestab ilmselt hilisõhtuni, kui täna üldse hääletamiseni jõutakse, viiakse sisse astmeline tulumaks, muudetakse ettevõtte tulumaksu, suurendatakse sotsiaalmaksu ja aktsiise. Ragnar Kond jätkab. Läti jaoks olulisim muudatus on astmeline tulumaks, mis tähendab, et kuni 20000 eurot aastas teenivad inimesed hakkavad tulumaksu maksma vähem ehk senise 23 protsendi asemel 20. Rohkem kui 55 tuhandese aasta sissetulekuga Lättimaalaste jaoks tõuseb aga tulumaksumäär üle 31 protsendi ja vahepealse palga saajal säilib senine 20 kolmeprotsendine määr. Gripp, suure palga saajad peavad hakkama rohkem maksma, see on olnud poliitikute, sealhulgas ka seimi liikmete otsus. Nad toetavad progresseeruva tulumaksu, nii et need, kes teenivad rohkem, peavad ka suuremaid makse tasuma. Eestis on Keskerakond andnud riigikogus sisse vähemalt 10 eelnõud astmelise tulumaksu kehtestamiseks. Erakonna ase aseesimees Kadri Simson ütleb, et Lätis läbiviidav meenutab Keskerakonna ideid, aga ka tegelik ümberkorraldus Eestis. Ta meenutab seda ka veel selle tõttu, et ka Lätis jääb siis tulumaksuvaba miinimum alles ainult väiksemat tulu teenivatele inimestele. Ja igaüks, kelle palgatulu kuus on üle 1000 euro. Et seda sammu me saame näha ka järgmisel aastal Eestis, kus tulumaksuvaba miinimum väikest ja keskmist palka teenivatele inimestele kasvab 500-le suurt tulu teenivatel inimestel tuleb maksu hakata maksma esimesest eurost. Mis puudutab tulumaksuvaba miinimumi, siis selles suhtes on Eesti teinud isegi pikema sammu kui Läti. Ja tõstnud tulumaksuvaba miinimumi siis ikkagi niivõrd suureks, et 86 protsenti töötavatest inimestest sellest võidab. Astmelist tulumaksu meie selles koalitsioonis kokku lepitud ei saanud. Aga see läti lihtne skeem kolme astmega on olnud ka Keskerakonnal mõttes, kui me oleme rääkinud astmelisest tulumaksust. Ehkki EKRE'l on Tartus mõtteid nii eurorahadega ühistranspordi tarvis, seda siis kohalikeks valimisteks valmistumisel, soovib erakond valimistel ikkagi oma põhiteemade juurde jääda. Madis Hindre jätkab. Eesti Konservatiivse rahvaerakonna Tartu piirkonna esimees Indrek Särg räägib, et Tartu on kristlik linn ja siis ütleb särg, et Tartus on ka teatavat ma usutunnetuse juured olemas. Aga mošeed Tartusse rajada ei tohiks, nad on sagedasti muuta tunud agressiivse, ennast peale suruma islamikeskusteks ja selliseid asju me teha ei lase ja ei luba. Aga kui kellelgi on kunagi kavatsus hakata rajama budistlikku templit, siis vaatame täpsemalt, millise seltskonnaga on tegu ja milliseid ohte või võimalusi meie linnale kujutab. Endast EKRE lubaks Tartusse ka pagulaskeskust. Ja tegelikult ei olegi Indrek särje sõnul väga vahet, kas rääkida pagulaskeskusest või perekondadest, kes juba rahvusvahelise kaitse saununa siia elama tulevad. Aga mõned perekonnad on ju juba ka tulnud, mida siis nendega teha, vaatame, mida meil seadusi järgides teha õnnestub, aga üldiselt on siiski nii. Ta elukeskkond peaks säilima, sellisena sellist rahvast ei tuleks siia meid häirivalt palju. Me vestleme Indrek särjega pool tundi ja kõigest kolmandiku sellest räägime erinevatest rahvustest. Näiteks räägib särk ka sellest, et Euroopa maksumaksja raha ei tohigi linn uisapäisa. Täna just seal, Roosi tänaval, mis läheb sinna üles ERMi juurde on pandud üles niisugused metallpostid, parkimise suunamised ja kohati takistamiseks, aga need ei sobi meie kliimasse. Lumekoristuse ja libeduse ja kõige muuga. Postid jäävad jalgu ja nagu ikka kohalikel valimistel, tuleb ka tänavu juttu ühistranspordist. Indrek Särg usub, et ühistranspordiskeem peaks meenutama karikakart, kus iga bussiring käib ära linna ääres jõuab tagasi kesklinna. Linna äärepõhiasumeid ühendaks omavahel aga nii-öelda väliring. Ma tean, et on tehtud uuringuid selle kohta, millised on sõitjate voode, kuidas ja kuhu ühistranspordi suunata. See on kõik väga tore, aga mulle näib, et praktiline tulemus väga palju nendest uuringutest ei hooli või ei arvesta. 2015. aasta parlamendivalimistel sai EKRE nimekiri ligi seitse protsenti tartlaste häältest. Eelmistel kohalikel valimistel tuli tulemus alla kolme protsendi, kuid seekord on erakonna soovid suuremad linnapeaks ühtima. Konservatiivne linnavalitsus ütleb. Särglinnapeakandidaadi käib erakond välja alles tuleval nädalal, kuid kuulsusi häältemagneteid särge ei luba. Lõpetuseks olgu öeldud, et Indrek Särg on intervjuud andes Ettevaatlik. Ta ei usalda rahvusringhäälingut ja arvab, et tema erakonda näidatakse nimme halvema külje pealt. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Madis Hindre. Tartu. Pärimusmuusikute ja selle muusika austajate aasta kõige olulisem sündmus Viljandi pärimusmuusika festival on taas avatud. Festivali teema on seekord uut ja vana, millega heidetakse tagasi pilt festivali 25 aastasele ajaloole. Olev Kenk käis avamisel. Viljandi pärimusmuusika festivali külaliste kirev ribi sammus rongkäigus läbi linna. Pealtvaatajate rõõmuks löödi kohe pillilood lahti. Avamisele koguneti kaevumäele president Kersti Kaljulaid rõhutas festivali peret tervitades, et 25 aasta jooksul on Viljandist saanud rahvusvaheline rahvusluse pealinnast folgipealinna siinus. Maailma parim folgikool. Me võime olla selle üle väga uhke ja kõik need, kes ei saa aru, et rahvuslus on avatus ja avatud rahvuslus, tulge siia Viljandisse ja see rahvas siin näitab teile nende päevade jooksul, et see niimoodi on. Festivali programmipealik Tarmo Noormaa ütleb, et Viljandi pärimusmuusika festivalile pandi sümboolne algus 1989. aastal, kui kohalikus kultuurikoolis avati rahvapillieriala ja selle eriala esimene kursus, kelle hulka kuulub Ando Kiviberg ja paljud teised käisid esimest korda kaaluni etnolaagris 90.-te alguses ja nägib, kui orgaaniliselt on sealse pärimusmuusika noorte omavahelise suhtlemise osa ja tahtsid Eestis ka, et see toimuks ja mõtlesin, et kuidas saavutada seda, et pärimusmuusika Eesti rahva vereringesse tagasi tuua. Ja kõige parem moodus selleks on ikkagi jah, üks suur üritus, suur sündmus ja nad alustasid ka 93. aastal, siis Viljandi pärimusmuusika festivaliga, mis toimus ühel laval. Tallinna noormees Kaarel on festivalikülaline juba kümnendat korda. Tema sõbrale Miia Marisele Untsaga teine festival. Oleme teinud täitsa listi, keda kuulata ja, ja kuhu täpselt jõuab. Ja lemmikesinejad on untsakad ja ülemakstud rentslihärrad. Angus on väga hea. Naised köögis kindlasti. Vaatame, tulite neljaks päevaks. Ei tulnud, tulime kaheks päevaks ja lähme pärast seda matkale. Aga naudime nii kaua, kui saab. Viljandi pärimusmuusika festival on avatud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi. Kuidas ilm festivali ja üldse taolisi üritusi soosib, sellest nüüd Merike Merilain. Homseks ootame uut väikest tsüklonid, mis praegu veel Kaliningradi lähedal ja suundub piki Läänemerele põhja poole. Lühiajaliselt võib see homme päeval saartel ja läänerannikul edelatuult tõsta. Öösel on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma ja suurem on saju tõenäosus Põhja-Eestis. Paiguti võib tekkida udu. Puhub valdavalt kagutuul kaks kuni kaheksa, hommikul tugevneb saartel ja läänerannikul lõuna ja edelatuul kaheksa kuni 12, puhanguti kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 12 kuni 17 kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hoovihma, võib olla äikest. Puhub lõunakaare tuul kolm kuni üheksa, saartel ja lääne rannikul edela ja lõunatuul seitse kuni 12, puhanguti kuni 17 meetrit sekundis, õhtuks tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur tõuseb 20 kuni 26 kraadini, meretuulega rannikul 18 kraadini. Lennujaamas võetakse praegu vastu pidulikult epee maailmameistriks tulnud Eesti naiskonda, vähemalt tseremoonia kestis Päevakaja alguses aga tänastest sündmustest. Ragnar Kaasik. Autoralli MM-sarja üheksandal etapil Soomes said Ott Tänak ja Martin Järveoja testikatsel kirja kolmanda aja. Kiireima aja sõitis välja Krismiksid, röönil, teine oli Thierry Neuville. Hyundai. Tänakule järgnes Jari-Matti Latvalat Toyotal. Rallitiimi M-Spordi omanik Malcolm Wilson. Ott Tänakust. Viidi ta ees saadi, nii et ma arvan, et otil ei ole vaja midagi enam tõestada. Ta näitas Sardiinia rallil, et tal on olemas kõik selleks, et papp võita. Tähtis on see, et ta suudaks ralli lõpetada. Kiirust on tal loomulikult palju, aga tähtis on läbida etapp ilma probleemideta ja saada kirja korralik tulemus. Et sellele küll on. Soome ralli algab täna õhtul Eesti aja järgi kell 20 publikukatsega, millest teeb otseülekande ka ERR-i spordiportaal. Konsoomes kavas 25 kiiruskatset. Rahvusvaheline kergejõustikuliit saatis Londoni maailmameistrivõistluste kutsega vasaraheitja Anna-Maria orelile. Odaviskaja Liina Laasma otsustas. Aga MMil võistlemisest õlavigastuse tõttu loobuda. MMi normi täitnud maratoonar Leila Luik ei saa osaleda puusavigastuse tõttu. Neljandast kuni 13. augustini toimuval MM-il esindab Eestit 13 liikmeline koondis. Ja see oli tänaõhtune Päevakaja kuulmiseni.