Paljugi, mis võib juhtuda näiteks bussigum pauguga lõhki minna. Aga ei läinud, isegi vidinat ei olnud kuulda, kikita kõrvu, palju tahad, paugust rääkimata. Mõni matkaja võis jääda tulemata või siis kohutavalt hilineda. Aga ei, kõik viimne kui üks oli kohal haruldase täpsusega või pisut peale seda. Võis hakata vihma sadama. Kuid kes seda enne näinud on, need pilvitud taevast, vett alla kallab. Nii, meil ei jäänudki muud üle, kui teele asuda. Selle puhul pidas kolleeg väikese päevakohase kõne. Et matka algus on nagu sümboolne lipu heiskamine siis lubage olla natuke pidulik ja ütelda selle mikrofoni juures tere tulemast kõigile õige valiku matkast osavõtjatele. Vahest imestasite, kui lugesite teile saadetud kirjades soovitust, et igaüks võtaks kaasa ühe supipaki. Kui me need väga erinevad pakkide purgid, kõik ühte toidukatlasse kokku segame ja selle tulemusena väga maitsva õhtueine saame, kas me saame, see selgub õige peatselt. Eks see ole võrreldav ka ühe hästi kokku sobiva matkagrupiga, mis koosneb paljudest erineva iseloomuga inimestest. Vendlus on ilus sõna tuletatud sõnast vend. Aga et sellel teekonnal on ilmne ülekaal naissool, siis lubage tähendada, õelus ei ole mitte tuletatud sõnast õde. Toimugu siis meiereis vendluse vaimus ja eeloleval neljal päeval on meil ühine tee ja ühine elu. Ja rattad läksid veerema. Reisile Eesti kultuurilooga seotud paikadesse said tulla 18 parimatest õige valiku lahendajatest. Kes nad on, sellest kuuleme edaspidi. Tund sõitu mööda Tartu maanteed on juba selja taga ja jutuotsa võtab üles meie matkajuht. Muusikateadlane Johannes Jürisson. Artur kapil on kaks paika, kus tema looming on kirjutatud. Esimene paik on Suure-Jaani. Teine paik on siin liivamäel, nii et võiks öelda, et pool loomingut on Artur kapil siin kirjutatud. Kuigi suuri, Janis on Artur Kapp suurendavalda isakodu küll seal on ta võib-olla aastatelt rohkem olnud. Eriti ka nõukogude periood, oli ta Suure-Jaanis. Aga siiski võib-olla see niisugune kõige värskem ja kõige kaalukam looming näib kuuluvat siia liivamäeperioodi, kus Artur Kapp siia sattus. Selle kohta arvatakse, et täiesti juhuslikult. Sest Artur Kapi abikaasal oli Tallinnas eramuusikakooli häält olevat õppinud mõned inimesed, tütarlapsed nähtavasti siit rajoonist keegi ja kevaditi ikka küsitakse, et kuhu suvitama minna ja nii edasi ja siis olevat soovitatud tal seda talusin ja talu peremees võttis ta väga hästi vastu ja need olid väga soodustus hävitamiseks. Praegu siin inimesed elavad veel need inimesed, kes tollel ajalgi olid vana talu perenaine kui ta vahepeal ära surnud, aga siis, kui ma võin paar aastat tagasi viimati käis, siis oli 96, vist oli vana. Ja oli meil väga hea tervise juures. Siin on kaks toakene, kus Artur Kapp elas ja kust ta need lootik kirjutas. Orel on ka olemas. Astume puude all edasi maja poole. Sirelid lõpetavad ja Smiinid alustavad lisaks iga seltsi peenralilled. Õues on selle pere vanim ja noorim ligi sajaaastane. Vanaperenaine kõnnib üsna kerge sammuga ja naeratab tulijaile sõbralikult. Noor ilmakodanik magab rahulikult vankris. Aga juba tuleb ka üks keskmise generatsiooni esindaja, kes külaliste pärast on heinateole pausi teinud. Kuidas nimi on? Õunapuu praegu mina olen kolme kesid aastast saadik siin, tema oli juba varem, kui ma tema elasin 21. aastast kuni 41. aastani. Niimoodi mass kolm aastat, mis ta oli vahepeal oli ta teises kohas, ta merikülas vist proovis mitu korda. Ei ma seal tööd teha ei saa ja ma pean. Ma pean ikka vagas kohas olema. Kõik inimesed tööd ja mullaga tüüeisub jalgu. Et siin on kirjutatud niuksed kapitaalselt teosed nagu Artur Kapi esimene sümfoonia siis tema oratoorium Hiiob, siis terve rida soololaule. Humorist, eks soololaul sõites kosja õlekubu ja vöörmanni tekstile ja samuti metskohad liivi tekstile ja nii edasi pühapaik, koorilauludest ja paljud teised läheduses oli ka üks talupoeg Aare Niinemägi, praegu ta veel elavad, see oli luuletaja ka mõnevõrra ja siis nad tegid siin koostööd ka kahekesi. Artur Kapp kirjutas mõned koorilaulud Lillemäe tekstidele ja üks lauludest, talveõhtul on üks toredamaid laule ja siis sai 37. aastal isegi koorilaulude võistlusel sai hinnatud, sai auhinna. Tekst on hästi meeleolukas ja toreda teksti bussis vaadata, lugeda. Ja tal on veel mõned laulud. Läheme tuppa ja proovime, mis häält see orel ka teeb? Ja see Liiupis, see on piiblitekstile tegelikult see leiutis on üks tegelane, vana saatan tegelikult tähistamiseks progressiivse mõtte kuratoorium vaimuliku teksti taga. Ja seal oleks saatan negatiivne tegelane ja seda saatanat oli Artur kapil vaja siis ka iseloomustada vastavate karakterite teemadega. Vat peremees räägib siis, kuidas te selle teemasid leidis metsast seal nüüd ka igal pool ka ära toodud, see teema leidmine, sa oled täiesti tõsi. Leidis metsast liivamäe metsast selle saatana teema. Marused ilmad olid mets mesilas, siis ta meta otsesikele ei leidnud. Mõtlesin, et nüüd ma leidsin ja hakkas siis koduma, temal ei jälgi olnud seda paberit kaasa kohapeal kirjutanud, temal kõik paberilt toovad, mis tal meelde tuli, tuli elemetes siia, ta hakkas kole kiiresti jooksma, et meelest ära ei lähe, kukkus kartulivagude vahel, ammu, tahtis suur õnnetusele kestis, aga sellest kuraasi tuld välja midagi, sest ta aga siis hiljem veel üks suurem maruaeg oli, siis ta leidis sellet. Et nüüd nüüd mütsi hakkab, hakkab sinna küll vahelduvalt paides Kasel seigeriga seal paides, kui oled midagi tahab seal lihtsalt muusikapäevad ja midagi tema mängisusele Paide kiriku oreliga sisse, kui õnnistamine peale remonti ja õpetajate käe all läksid vastuollu ta seal mingi tappa õpetaja tahtis mingist erilist liturgia maitset sallinud jälle, et et see oli puhtalt slaavi kauppisimest segamist ajamisega mölluga. Ja siis nad pidid seal midagi teistmoodi minema. Aga kui au, kiitus tuli laulda, siis Agapsialistlik torud käima ja siis koht mängima. Row langes lahest, orel võttis. Ja teistel jäigi seal lugu pooleli, siis sekretesse. Artur Kapp oli niisugune koloriitne suurkuju ja nendest on alati anekdoote liikumas. Kuidas oli, kui üks õpilane läks talle head uut teemat näitama? Teema leidsin, aga edasi ei oska kuidagi teha. Ja Artur Kapp mängib selle teema siis ette, teem kõlab niimoodi ta ara. Ja see oli valesti laudadel, hõillasesse olivad alt üles. Artur Kapp vaatab seda teemat niimoodi, mõtleb, et nojah, ilus teema jah, et kuidas võiks edasi teha. Teeme edasi. Alla tagasi. Niimoodi lahendada see küsimus ära, aga parem Jutan Artur kapist veel see, kui ta Artur Kapp oli Peterburi konservatooriumis õppis konservatooriumis ainepuuga, seonduksid Polifooniline teos, mis tuleb kirjutada naastu otsesele, õpitakse kevade on eksam, siis hommikul tuleks eksamil ja siis antakse fuga teema ja sisse. Teatud aja järel tuleb see valmis teha ja Artur Kapp läheb eksamile. Niimoodi saab esimesel mail antaksis teemadel kätte ja teema peab valmis olema esimesel mail. Aga Artur Kapp kuidagi tööd valmis ei jõua, seal kell on juba kaks ja ei saagi valmis. Siis võtab selle asja kaelas, läheb kodu ja tuleb järgmisel päeval teeb kodus selle töö valmis ja tuleb siis teisel mail kell üks ütleb niimoodi, et mina sain aru, et teisel mail kell üks minul on töö valmis, niimoodi. Mulle öeldi. Kes meist ei teaks Mäo teeristi. Aga mida teame endise Mäo mõisa kohta? Mäo mõis on kuulunud tackelbergide suguvõsale ja paistab, et paljudes takilbergid on tegelenud ka muusikaga. Nii on teada, et üks tackelbergidest on Peterburi filharmoonia asutajate hulgas olnud üks Stackelberg on ka heliloojana tegutsenud demonton mõningaid romansid. Siis on teada, et üks takilbergidest oli Tallinnas olnud abielus Beethoveni ühe armsama õpilase Josephine kruntslikiga ja elanud laial tänaval. See Stackelberg ide mõis möödunud sajandil ka paistis silma oma muusikaarmastuse poolest. Ja ei olnud seega vist lihtsalt juhus, et selles mõisas nagu jälle tõestavad kodu-uurijad on suvitanud. Möödunud sajandi lõpupoole nimekas vene helilooja Rimski korsakov olevat korsakov organiseerinud ka selles mõisas mõningad kodukontserdid. Ja paistab, et see musitseerimine seal mõisas vist ei olnudki nii väga juhuslik, seal olid kah mingid traditsioonid juba varemgi. Mäo mõis, ka hiljem on seotodil mõningate muusikutega. Nimelt pärast teist maailmasõda oli seal algkooli juhatajaks Johan seiger ja seal Mäo mõisas, nagu jälle väidavad kodu-uurijad olevat peetud ka 1000 945. aastal. Esimene niisugune kohalik laulupidu, pärastsõjaaegne laulupidu. Milline koor Eestis on kõige vanem koor praegu, mis eksisteerib ja kuumana see koor andvat teiega nuputajad ja õige valiku tegijad. Mis kool see ongi, ütleb see on Põltsamaakoor, mis praegu tegutseb, see on heli ja tema asutategi Filbergi poolt 1840 ja praegu ta on 136 aastat ja kooron täies võimes hea koor tegutseb praegu, suur kooria, petise suured pidustused seal 125 aastat. No nüüd on ütlematagi selge, et meie matkagrupp on jõudnud Põltsamaale. Vaatame, mismoodi näevad välja ühe omaaegse kaunima lossi varemed. Tellingud müüride vahel ja kaevamistööd lossi õuel näitavad, et töö käib mitmel rindel. Vaat kui tore. Aga nüüd tagasi muusika juurde. Põltsamaa on Eesti muusikakultuuri üks hällidest, ma nimetan siin mitmuses, sest niukseid paikasi ju Eestis oli teisigi, kus tärkas kõigepealt möödunud sajandil muusikakultuur nagu Torma ja Suure-Jaani ja Põltsamaa muusika ajalugu algabki õieti juba möödunud sajandi neljakümnendaist aastaist kui tuli sinna koorijuhiks Martin Wilberk. Paistab, et ta on saksa päritoluga mees olnud nähtavasti rääkinud eesti keelt ja väga agar muusikamees olnud on asutanud seal koori Tauli seal kooli õpetajaks olnud. Esialgu laulsid kooris kooli õpilased, hiljem koor muidugi suurenes ja niimoodi koor sai juba omal ajal neljakümnendatel aastatel eestikooriks, mille kuulsus levis juba kaugemale kui oma kodunurka. Nii olevat koor käinud esinemas Viljandis ja mitmetes teistes kohtadeski. Juhtus veel teinegi õnnelik moment, mis selle Põltsamaa muusikakultuuri viis tollel ajal võrdlemisi kõrgele tasemele. Nimelt juhtus Põltsamaale tulema ka õpetajaks forsselmann jahersel manni kohta on ka kirjutatud et tema oli kunstnik pastori talaris. Tal oli ka eriline kalduvus muusika vastu ja kui ta olevat kuulnud Wilbergi koori, siis olevat ta lausa enesest välja läinud ja öelnud, et kas siis tõesti see korjastatud eesti rahvas võib nii ilusasti laulda kui seda põrdsema koor teeb. Tavaliselt eesti muusika ajaloos on ikka olnud niimoodi, et koolidel, kes tegelesid ilmaliku laulu laulmisega Nendel oli väga tugev opositsioon. Kas mõisnike poolt ja tihti ka kirikuõpetajate poolt, aga antud juhul kohalik kirikuõpetaja, nagu soosis koori ja tollel ajal oli ka valus probleem ikkagi koori repertuaari probleem. Sest Eestis ju endale heliloojaid tollel ajal ei olnud. Ja mitte ainult et heliloojaid olnud, vaid isegi noote oli küllaltki raske saada vaesel eesti rahval talupoegadel. Siis hõrsilmann olevat võtnud ka selle ülesande enda peale olevat hankinud laule Põltsamaa koorile. Ilmselt saksa literatuurist, tõlkinud nad eesti keelde, hiljem hakkas ka ise kirjutama laule sellele koorile, nimelt et see repertuaari saaks ja vürtsilmani looming. Uurijad ongi väitnud, et Hoshelmanni laulud ei olegi nii diletantlikud kui võiks arvata. Mõned nendest lauludest on tolle aja kohta nimetamisväärsel kunstilisel tasemel, nagu näiteks tema laul, päevad ja ööd. Lossi juurest üle tee asuvas pargis on tagasihoidlik mälestussammas kõige teenekamale ja mitmekülgse omale Põltsamaalt võrsunud muusikamehele. Karl August Hermanni-ile. Edermonist muusikamees sai, Herman ise arvab, et selleks oli Põltsamaa olukord ja Põltsamaa tolleaegne kultuuri miljöö tõuke jõugi Wilberg oli ühtlasi ka Karl August Hermanni üheks õpetajaks ja Hermann hiljem oma eluloolistes märkmetes ta märgibki niimoodi. Wilbergi mõju oli temale niivõrd tugev ja niivõrd suur et ta pidi tahes või tahtmatult muusika juurde jääma. Teiseks sündmuseks, mis Hermannile sind Põltsamaal veel osaks sai, on nimelt 69. aastal. Mindisid esimesele üldlaulupeole Tartusse noh ilmselt vist jala või hobusega, nagu see komme tollal oli. Ja Hermandaksena Tartusse selle mõttega, et seal saaks ka kontakti sealsete laulupidude juhiga Janseni ja, ja Kunileidiga. Aga see kontakt, isiklik kontakt tal ei õnnestunud. Aga see laulupeo mõju oli muidugi jälle Hermandile tohutult suur ja kohalikus elus Herman. Alguses ta oli siin kihelkonnakoolis, õppisin pärast jäi siia ka abiõpetajaks ja pärast seda ta läksid siis muidugi ära, nagu me teame, Tartusse ja ja seal juba oli tema kaalukam osa tema tegevusest. Hermanni suhtes on ikka niukseid, kaksipidi suhtumisi, paljudel juhtudel vaadatakse Hermanni peal ikka niisuguse alaväärtuslikku kunsti ja madala maitsega propageerija peale. Seda tuleks küll kategooriliselt ümber lükata sest et üldkokkuvõttes, mis Herman kõik ära tegi siinse tema töö ja see oli ikkagi kolossaalne ja kui ainult võtta ka tema laululooming, mida tema propageeris, võtke kõik need Hermanni kogumikud, mis Herman trükki andnud ja vaadake neid laule ja võrrelge seda Lääne-Euroopa tolleaegse kooriloominguga, siis peab ütlema, et ei ole sugugi halvad laulud seal sees, vaid on küllaltki head laulud ja Lääne-Euroopasse koorimuusika tollel ajal ei olnudki eriti eriti kiita, sest fermann valis ka sealt paremiku ikkagi niuksed nimed iseenesest juba nagu palistrina teed Owen, Karl Maria, Veebers, Puur, isegi praam ja vot niuksed nimelt iseenesest räägivad enda eest, et selles mõttes tema teened on muidugi suured ja lõpuks see, mis tema kõik ära tegi, tema oli universaalne kujud, oli luuletaja, tooli dirigent, koorijuht, tema oli keelemees ajalehe toimetaja, muusikaleht andis ta välja 13 aastakäiku ja nii edasi ja nii edasi. Põltsamaa kultuurielu kandub veel edasi ka selle Põltsamaa lossi juurde ja kiriku juurde, eks seal on ka muidugi Hermonist veel juttu. Karl August Hermanni suhtes me ei ole suutnud iga kord päris objektiivselt Hermanni hinnata, me loeme tema laulumängulehte tihti muigame sealset, see võib olla sihukeste keeleliste ütlemiste ja terminoloogia ja võib-olla ka sellega rahvalikku stiili poolest, mis meie haritud ajale näib natuke liiga primitiivse na vast, ehk. Kuid me unustame ikkagi selle ajastu ja selle keskkonna, kellega Herman tahtis rääkida ja kellele ta oma mõtet ka avaldas. Ja see keskkond oli ikkagi see toosama talupoeg, kes mõisapõllul tegi rasket tööd kes veeris õhtu peeruvalgel juturaamatuid, põnevusromaane ja kes oli siiski oma mõtlemiselt oma kunstiliselt mõtlemiselt siiski suhteliselt veel madalal tasemel nendega rääkida ja nende südamesse tee leida. See muidugi vajab juba erilist kunsti, mille suhtes meil ongi isegi Hermanni ühte teist õppida. See, et Hermanni kirjanduslik tegevus laulumängud lehe näol täitis täiesti oma otstarvet seda räägivad ka hilisemad heliloojad veel, kes seda mängulehte olnud lugenud oma nooruses, nagu Juhan Aavik kirjeldab, et missugusel vaimustusega loeti laulumängulehti ja missuguseid impulsse sealt saadi. Seda räägib Mart Saar, et see mänguleht oli läbi ja lõhki ikka eesti talupoegade. No kes vähegi huvi tundis, ikka niukseks laualeheks, mida loeti ja täie kire ja täie õhinaga ja saadiselt tõesti niuksed impulsse, nagu tolleks ajaks vaja oli. Ja ega needki laulud, mille autorid meile nimesid me tänapäeval võib-olla vähem tunneme, võib-olla isegi kui kuuleme seda nime, suhtume sellesse halvustavalt nagu näiteks seller ja mitmed teised ei olnud iga kord mitte nii halvad, nagu tänapäeval meil tundub, vaid Nende laul täitis kah omal ajal täiesti oma otstarvet. Herman andis välja kogumikud rahvalaule kus ta Tormise sõnade järele tunnetas juba rahvalaulu tol ajal niisugusel kujul, nagu meil tänapäevalgi tunnetatakse niimoodi, nagu rahvas seda laulis ja selleks on kah Karl August Hermanni esimene kogumik rahvalaule, mida Kaljuste kammerkoor seda ka tervikuna ette kandis ja lintidelt on vist praegugi veel kuulda. Kuuse käidi. Õhtu. See enda majas abil ja seal oli See ta maas. Ai. Sa too looma saad mas Ena oli see. Ei osanud me keegi välja sõites arvata, et muusikamatk viib meid Jõgeva sordiaretusjaama. Kes sealt pärit on? Seal on praegugi Eesti NSV teeneline teadlane Rudolf Tamm. Meie küsimärgi ilmelisi nägusid vaadates muheles Johannes Jürisson kavalalt ja ütles. Küll te näete Ja nägime tõepoolest, nägime, mida võib luua armastus, ilu, kunsti ja looduse vastu. Muru, puud, põõsad, lilled ja skulptuurid peamiselt Anton Starkopf, veomad. Darko tutvusin sinna 30. aastal, käime temaga siiniga suvel enamasti ja ja siis ma kõige esimene olite Ta üks puust skulptuur, mis ma temalt ostsin. Pärast oli lugu nii, et kui modemaltar skulptuur olin ostnud, siis ta ikka mulle kolmanda kinkis ja ta kinkis väga häid asju. Ja ma olin jälle moraalselt kohustanud temalt juurde ostma. Näiteks päevitaja, seal on ka kingitus, see on ju kallis skulptuur. Mõnigi teos maksis peremehele enam kui poole aasta palga. Kaua tuli koguda, enne kui ihaldatud kuju oma aeda sai. Aga siin leidis paiga, millest sobivamat ka kunstnikul endal poleks olnud võimalik valida. Käisime kõigi skulptuuride juures ja kuulsime nende kohta palju huvitavat. Kuidas nad siia aeda said, kuidas neid ilmastiku mõju eest kaitsta ja kuidas paigutada. See on väga oluline. Selle nimetus on leina ja eriti hea on vaadata teda siit aknast toast. Kui õhtul siin tuled põlevasse lampide rida valgustab seda elulõnga ja seda peenart ja ka see kuju jääb veel nende valguse piirkonda, siis on see vaade sellele kujule eriti hea ja see on ka nii kontrastne, siin vastu seda tumedat kadakad. Hele marmor jätab väga hea kontrast mulje. Üldse kontrastid on aias väga huvitavad ja neid kontraste ikesin püüdnud soetada. Näiteks need vabad vormid on siin ekkima püganud aga ükseks siiski kontrastiks puks nuhiks seal see on pöetud hekki, see mõjub ka kontrastina aias. Samuti elanitaalsed elupuud. Ma küsisin kunagi temalt, millal töö valmis ka nokitseda selle kallal, minu arvates oli ta ammu juba valmis. Tema ütles, et siis on valmis, kui ta laulma hakkab. Ja neelatasin, laulavad igaüks omamoodi. Seda ütles ka Ernesaks nende kohta, tema tuli siia aeda, ükskord nad olid Irdiga kahekesi. Vaatasin ringi, istusin ka seal tükk aega ja ütleb, et see on ju muusika, mis ma siin näen. Järgmisel päeval see oli peale laulupidu tuli Rudor näiteks siia, tema on minu koolivend seminarist ja tema ütles. Muusikaga on tammel olnud kokkupuuteid ka sõna otseses mõttes. Tulin 24. aastal olin instruktoriks sordiaretuse alal, käisin sorte tutvustamas mitmel pool, kus kutsuti, taheti, nüüd mu hääl väsis kõneldes ja ma kuigi kaua kõnelda ei saanud. No ja siis ma läksin Neumanni juurde hääleseadja ja rääkisin temale sellest hädast. Ta ütles, et noh, et ma võin ta teil korda seada. No ja siis, et kui teil on kannatust üks kaks aastat õppida või kaks ja pool siis seal ta teil korda, et ma teen seda küll laulumeetodiga. Aga see on ükskõik, tema tunnid olid nii huvitavad, et ma käisin seal tervelt viis aastat, seal käin, kui ta mitte ei oleks lahkunud ilusti. Aga me laulsime seal kõiksuguseid, ilusaid asju. Saare laule õppisime seal küll mõningaid. Samuti oli ta suur tobias austaja. Tõbi lauliga palju, õpetas kapilt metsade õitses ta kõikidega läbi, harilikult ikka. Küllap laulsid kauni aiaskulptuurid igaühe samamoodi edasi kui jätkasime oma teed Peipsi poole. Alatskivi kalmistu vanad puud heitsid juba õige pikki varje, kui seisime Juhan Weitzenbergi lugulaulu kaudu kogu Eestimaal tuntuks saanud laksi Tõnise haua juures. Ja kõige noorem matkaja luges vanast raamatust ette seda sajandivanust kurba lugu. Kuiva VTB Siina laadke teeki aega meelhaadee silmi suurenema ja. Kus on meesi mullad? Siis me ei saa. Raada raal, et loodan jah, lõpupoole. Eliidava ras. Agenda pink. Juhan Liiv on ju ka seotud muusikaga esiteks juba sellel moel, et ta ise nooruses unistas muusikukarjäärist tahtis saada viiulikunstnikuks ja teinekord klaverikunstnikuks, ühesõnaga kunstniku siht oli ta silmade ees. Ja teiseks on ju ka see, et Liivi luuletused on peetud siiski kirjandusteadlaste poolt muusikaalsemaiks luuletusteks, mis ise tingivad juba muusika tingivad viisi ja nii edasi. Muidugi, siin on jälle üks keeruline probleem luule, muusika ja muusika ise, missuguses vahekorras nemad on, Richard Wagner näiteks arvab niimoodi, et mida paremad luuletusin, seda vähem see annab muusikalist efekti, sest luuletus tahaks nagu iseenda eest rääkida ja muusikali ja seda enam ruumi liivi luuletustele on küll palju viise kirjutatud ja mõnele laulule on isegi mitu viisi kirjutatud näiteks üle v kui ma ei eksi vist kas neli või laulu, kuid seda luuletust üle v ju peetakse kirjandusmeeste poolt Üheks muusikaalsemaks luuletuseks, kuid millegipärast siiski need viisid, mis sellele laulule on tehtud, ei, ei vääri eriti mainimist. Ja üldse Liivi puhul on huvitav see siis statistika, mis on tehtud. Muidugi ei ole lõplik ja ei või pretendeerida mingisugusele absoluutsele täiusele, kuid esialgsete andmete poolt paistab, et liiv ei ole siiski kõige viisistatavam helilooja Eesti poeetide hulgast vaid selleks osutab hoopis Kalinud, sööd, kelle luuletusi paistab rohkem olevat muusikasse pandud. Noh, ükskord sai neid seal uuritud, siis paistis, me saime seal Liivi luuletustest tähendab muusikalisi muusikapalu, mis on 250, umbes, mis on Liivi tekstidele. Aga esialgsel vaatlusel paistis juba süüdi tekstidel üle 300 koorilaulu olevat. Maanteejärvest ajalist kronoloogiat ja nii läksimegi Juhan Liivi viimasest puhkepaigast tema sünnitalu juurde. Püüdsime tabada Peipsi kohinat ja uskusime seda kuulvat. Esimese reisipäeva programmi kuulus veel vaid laagripaiga leidmine. Kohaliku rahva lahkel juhatusel polnud seegi raske. Ilus künkal Meie telk linnale just parasjagu platsi ja lõkke asega keskel. Allikas künka jalamil veel pealekauba, mille kohta meie kohaliku päritoluga teejuht ütles, et seal iga teine supleja ära upub. Lubasime siis üle ühe vette minna. Kui pärast toimekalt laagriõhtut lõpuks kõik vaikselt telkide sund ootasid, muide vees keegi ei käinudki uskus igaüks kuulvat, kuidas Peipsi kuskil kaugel kohiseb või olid need hoopis selle päeva kirevad muljed?