Järgmise matkapäeva alguseni jäi umbes seitse tundi. Meie saates jõuab sõjaga teieni kuulajad seitsme päeva pärast taas neljapäeval. Nii lõpes eelmine saade seitse päeva on möödunud, ongi taas neljapäev ja aeg reisijuttu jätkata. Paljud jutud on sel reisil alanud ja lõppenud laulupidudega. Selle päeva hommikul panime Põlva Intsikurmus ise toime, laulupeo. Tõsi küll, see oli minipidu igas mõttes õige valiku ühendkoor mõjus laululaval üsna tillukestena. Dirigente oli üksainus, seegi mitte päris. Ja kavagi lühike. Aga lilled dirigendile olid päris aplaus ka, ehkki ainult lava poolelt. Sõitu jätkates lohutasin end sellega, et küll oleks publikudki kogunenud. Oleks meil kauem aega olnud, laulda. Paar kilomeetrit Väimelast Võru poole tegime peatuse suur maakivi, millel kirjad peale ei lase kahelda, et siinsamas aia taga on kuulsa pillimeistri August Teppo kodutalu. Teppo lõõtspille hindavad pillimehed väga kõrgelt. Kuulajad samuti. Aga meistripillid pakuvad silmalegi palju. Puhas nagu vabriku töö ütlevad, mõned ei ole. Vabriku töö on küll puhas, aga ikka ühtmoodi. Puudub see oma nägu, erinevad detailid, mis iseloomustavad igat meistri käe alt tulnud pilli. Lootsime kuulda mõnd lugu sama katuse all, kus need pillid tehtud. Kahjuks polnud pillimeistri perest kedagi kodus. Lugu tuleb siis nüüd meie fonoteegist. Kolmandat korda sellel reisil on meil põhjust meenutada lauluisa Kreutzwaldi. Võrus ei lasta 44 aastat siin väikeses ja vaikses linnas tegi ta oma suure elutöö kirja ja keelemehena valgustajana. Siin selles majas, kus praegu on muuseum, kirjutas ta ülakorrusel Kalevipoja ja võttis all vastu haigeid. Küllap 100 aastat tagasi, kui Kreutzwald võrust lahkus olid need puud alles noored, mis nüüd kasvanud Tamula järve kaldal varjuliseks pargiks. Siin on monument lauluisale ja selle juures seisata mägi. Esimene teadaolev katse Kreutzwaldi mälestust põrus jäädvustada oli 1891. aastal taheti püstitada Võrru Kreutzwaldi mälestussammas ja pöörati loa saamiseks siseministeeriumi poole. Vastus tuli, aga ebameeldiv. Lubati ainult haiglasse üles panna. Kreutzwaldi kui arsti rinna kuju. Kooliõpetaja Jaagup Tederi õhutusel korraldati Võrus Kreutzwaldi 100. sünniaastapäeva tähistamiseks maakondlik laulupäev. Esinesid 23 koori ja 12 orkestrit. Juhatasid Karl August Hermann ja Aleksander Läte laulupäevad puhastulu oli 100 rubla. Doktor Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestuse jäädvustamise selts asutati 1923. aasta alguses. Jakob Teder andis seltsile üle 75000 marka. See oli pidudega kogutud summa. Selts korraldas kontserte, kus käisid tasuta esinemas mitmete erialade inimesed. Cooperi solist Aleksander Arder oli esinenud. Korraldati ülemaalisi korjandusi, kuulutati välja võistlus parima Kreutzwaldi monumendi saamiseks, sest arvati, et raha on laekunud juba küllaldaselt. Seitsmelt autorilt saabus 25 kavandit kuid sobivat ei leitud. Nüüd pöörduti tellimusega skulptor Amandus Adamsoni poole. Adamson oli nõus ja asus kohe tööle kavatsenud graniitalusest tuli loobuda, sest ligi 20000 marka jäi puudu. Sokkel valati betoonist kuju paigaldamist jaluse valamist korraldas Amandus Adamson ise. Monument avati pidulikult 29. augustil 1926. aastal. Piduliku kõne sel puhul pidas Gustav suits Kreutzwaldi nimelises Võru esimeses keskkoolis on kombeks iga aasta 26. detsembril seal lauluisa sünnipäeval tulla tõrvikrongkäigus siia monumendi juurde. Siia tuuakse lilli, süüdatakse küünlad, esinetakse ettekannete ja koorilauludega. Võrust lõunasse sõites kerkivad kuplid järjest kõrgemaks ja muna jamaks kuni seisamegi Haanjas suure munamäe jalamil. Loomulikult ronime vaatetorni tippu. Kuigi ilm on nii halliks läinud, et võrugi vaevalt paistab. Ja kes arvad Tartut või Petserit silmavat, see on küll enda meelepettuse ohver, et mitte öelda suisa petis. Siis ikkagi on ilus teada, et just praegu oled 377 ja pool meetrit merepinnast kõrgemal. Ja miks poleks ilm pidanud hall olema, kui kõige aeglasemad tornist tulijad jäid niisuguse paduvihma kätte, et said bussi joostes läbimärjaks. Aga meid ei toonud Haanjasse ainult looduse ilu. Siingi on kuulsate pillimeistrite kodupaik. Haanjas kogeme talus sündisid ja kasvasid vennad Johann Jacob ja Dannyl kriisad. Noorima Dannyle. Huvi muusikariistade vastu paistis eriti suur olevat. Talle meeldis minna teiste pereliikmetega Rõuge kirikusse ja kuulata orelit. Kord lume sulamise aegu ei saanud vend Juhan Dannyle kaasa võtta. Ta polnud vettpidavaid jalanõusid. Et pois vägisi kaasa jookseks, seoti ta nööriga voodi külge kinni ja et igav ei hakkaks. Toodidele naabritalusulase lõõtspill mõtlemiseks. Kui kirikulised koju tulid, polnud ei poissi ega pilli. Nad leiti lepikust. Poiss oli pilli ära lõhkunud, tahtnud näha toda helitegijat. Juba karjapoisina valmistas ta ise mitmesuguseid pille. 12. Aastasena asus Dannyl valmistama oma esimest orelit. Kui Daniel sõjaväkke läks, õnnestus tal astuda orkestri liikmeks. Varsti sai temast orkestri juht. Sõjaväetöökodades oli tal võimalus leiutada, kuidas teha puukude hääle kindlaks. Seda võtet polnud keegi varem katsetanud. Koju jõudnud, Valmis Danieli näpunäidete järgi vendadel orel, mille Vastseliina üks õpetajaid ära ostis. Kriisad valmistasid Rõuge kiriku tarres oreli. Varsti oli Pindiaadi kirikusse vaja, orelit telliti jälle kriisadelt. Nüüd oli toimunud Rõuge kirikus pastorite vahetus. Uueks pastoriks oli tulnud Holman. Danil Kriisa läks kirikusse lepingut sõlmima. Ta oli talupoja moodi riides. Holman vaatas ja kuulanud ära, et Tallink riisa olevat orelitegija vastanud Valkretja Sauerit olen ma kuulnud oreleid tegemas, kuid talupoega kriisasinite. Kriisade orelit on veel Rannuskaarmal, Järva-Peetris, Võrus, Sangastes, Rakveres, Põltsamaal, Petseris, Türil, Paides ja mujalgi. Kuulame, kuidas kõlab Rakvere kiriku orel. Selles Võrumaanurgas on kõik asjad ülivõrrades kõige kõrgem mägi, kõige sügavam järv, Rõuge suurjärve, kõige vaheldusrikkam, loodus ja vihmasadu oli ka selle suve kõigevägevam, mis meid seal tabas. Sellepärast vaatasime kõige sügavamat järve kõige meelsamini ainult bussiaknast ja kõige romantilisem masse ööbikuorgu ei läinudki. Aga seda meenutasime küll, et Võrumaa kõige esimesed ja kõige kangemad, laulu ja mängukoorid tekkisid enne esimest üldlaulupidu Rõuge kihelkonnad suuru vallas. Neist sai tärgitust teisedki siitkandi muusikasõbrad. Jätkasime sõitu nagu allveelaevas vesi all ja vesi peal, vesi akna taga, nii läbitungimatu seinana, et midagi ei näe. Aga tasuks selle valingu eest ootas meid nii ilus õhtupoolik, mida annab mäletada. Paganamaal tuli päike välja ja laskis meil täies ilus imetleda. Kui paganama kaunis on see süngevõitu nimega nurgake oma sügava oru piirioja ja neljajärvega. Miks seda paikades pagana maks nimetatakse vist sellepärast, et siit otse loodesse jääb kolm sidendit, millest ühte vanapagana magamisasemeks nimetatakse ja kahte tema jälgedeks teisendi järgi jooksnud vanapagan siit läbi Lätimaale kolme jalajälge järele jättes. Vanapagan teinud siin kõvasti mürglit, viinud inimesi põrgusse, nõidunud inimestele ja loomadele haigusi imenud öösiti koduloomade verd. Kalevipoja lugude järgi olnud siin tühja paljasorg korra sattunud kikka orga Kalevipoeg ja ööbinud siin öösel, näinud ta unes, et org õitsenud ja Haiendanud. Hommikul läks kalevipojad lähedal olevasse männimetsa, kiskunud puud juurtega ülesse ja istutanud siia nõnda, et kikkaorg oleks igalt poolt külmade tuulte poolt kaitstud. Selle töö juurest käinudki Kalevipoeg head joogivett otsimas. Jõudis rõngasse, kaevas kaevu Rõuge suurjärve ja läinud tööle tagasi. Kui kalevipoja kaevu Rõuge Suurjärve vaatasime ainult läbi klaasi, siis paganama liivajärve vee proovisid kõik ujujad ära. Paganama mõnus oli. Ja vaatetornist nägime suure munamäe, torni ja palju muudki ilusat ja Lätimaalt, mis otse üle järve teisel kaldal kostis mõnusat simmani muusikat, nii et mine kasvõi sinna tantsima. Tantsima me siiski ei läinud. Läksime oma selle sõidu viimasele lõkkepaigale. Tagasiteel said kõik meie fotograafid pildistada kurge, kes mahajäetud maja korstna otsas kannatlikult poseeris. Kes leidis mõne haruldase taime, mida selle sõidu mälestuseks kaasa võtta. Kes korjas tee äärest vihmaussi, millega tulevasi suuri kalu püüda, kes ainult vaatas ja püüdis meelde jätta. See oli ilus õhtu. Sädemetevihud lendavad otse üles. Sääsed on meid enam-vähem rahule jätnud. Meenutame lähemalt kaugemale. Kõigepealt eile õhtust suppi. Õige valik. Meie peaperenaine traditsiooni kohaselt juba kolmandat korda on olnud Linda pere paluks meenutada, mis seal eilses supis kõik koos oli. Eilses supis ei olnudki midagi erilist koosnenud, põhiliselt olid pakisupid ja kaks purgisuppi, siis sai nad kõik ühtekokku pandud ja paistis, et söödi ära. Linda pere töötab endiselt Tallinna vabariikliku haigla vanemraamatupidajana laulab endiselt haridustööliste naiskooris, teeb endiselt edukalt õiget valikut ja jätkab tuleval aastal ka loodetavasti endise eduga. Veera valk, teiega me kohtume siin õige valiku lõkkeringis esimest korda, kellena töötate, mina elan rakveres, töötan Nurma tsehhis meistrina, Rakveret sihti, mänguasju ja siis majapidamistarbeid. Teie toodangust on tõenäoliselt meil kõigil midagi kodus kindlasti. Milline on muusikaline ettevalmistus ja huvi? Ja minul mingit ettevalmistust ei ole. Pilli nai mängi laulnud ana ainult kooris. Rakveres ei ole moel ühegi kooriga liitunud, sest mulle vahetustega töö segab palju. Meeliti lippov eelmise aasta oli vist teile mitmeski mõttes kasulik. Ja tänu eelmise aasta matkale ma leidsin endale uue töökoha. Töötan tootmiskoondisest, silikaat konstrueerimisbüroos, tehnikuna üks tänavune absoluutne tšempion õiges valikus. Eldur Mäenurm oligi see mees, kes teid siis enda juurde sinna tööle võttis. Täpselt. Olete te kunagi muusikaga tegelenud? Ainult kooli ajal olen lastekooris laulnud. Kes on õige valiku mängu jälginud, teavad, et sealt on väga edukalt võtnud osa kõik aastad. Ülle laud. Praegu istub meie ringis Ülle Klaus, kes on seesama inimene. Palju õnne, aitäh. Kuidas siis esimene tööaasta kulges, jagus väga edukalt. Töötan pudukaupade hulgibaasis kaubatundjana. Kuidas muusikaga on peale õige valiku, mis te veel teete? Momendil ma ei tee midagi, kui ta vahetult enne abiellumist laulsin. Skulptuuri palees tütarlaste ansamblis Kristiina, kas sealt need lisatakse välja, kes abielluvad või? Ei, aga aega jäi väheks. Jutujärg lähebki Uno Klausi kätte. Teie nimi ilmus vist tänavu esimest korda meie tabelitesse tõenäoliselt teie abikaasa vist mõjutas? See on küll õige, olete te muusikaga peale õige valiku ja raadio kuulamise tegemist teinud? Jah, alkulist sai tegeldud, mandoliinimänguga. Sai osa võetud veel näitemängudest ja siis hiljem, nagu see asi soikus, sellepärast tulid teised huvi nõudvad tehnilised huvid. Nii see vist siis hoiab ka elukutse poole juba? Jah, seda küll, ma töötan seal operaatoris lukksepp, keevitaja, nähtavasti siis tulevasta, kirjutame jälle kaks klausi kõrvuti. Õige valiku tabelisse. Kui aega on, siis kindlasti. Jälle möödunudaastane tuttav Eevi täht, teie töökoht on ilmselt endine? Jah, seda küll, töötan Jõgevalt kägis Teie laulsite kooris, kui ma õigesti mäletan. Jah, ma laulan praegugi, aga mis raskem on, kas instrumentaal või vokaalmuusika? Küsimused? Ikka nii nagu teistelegi ikka need lauljate äratundmine ja muidugi ka pillid ka. Kui ise pilli ei mängi, siis ikka pilli on ka raske ära tunda. Laanemets, kas te olete varem ka kaasa mänginud? Ei ole, esmakordselt mängis, kellena te töötate raadiojaamas operaatorina radist öösel, magistraal Peame muusikaga seal pistmist, otseselt küll ei ole. Muusikalist kuulmist muidugi peaks mingil määral olema, et tagada ühesõnaga morset ära. Koolis kooris lauldud ja põhiline ikka vanematelt. Sirje Pill, teie vist ka ei ole varem õiges valikus osalenud siiski juba teist aastat n kaasa. Eelmine aasta oli kergem, eriti esimene ring. Aga nüüd olid tulemused paremad. Kogemused kasvavad. Kellena töötate raadiooperaatorina raadiojaamas, Ahani kolleegid, Sizernalane metsaga? Jah, millised on teie suhted muusikaga, kuulatud saabeka raadiot seal kooliajal koorisse lauldud? Valdek Nigol, teie kirjad on tulnud haapsalu templiga ja nähtavasti ka teie töökoht on seal? Jah, on küll, töötan Haapsalu mehhaniseeritud kolonnis töökoja juhatajana. Remondime seal igasuguseid masinaid, autost, kuni seal teerull välja võis muidugi juba selle järgi oletada, et te olete mingi töökojaga seotud, Teil on meie matkagrupi kõige teravam kirves, jah, selle ma tervitasin just ennem siia ekskursioonile tulekut ära ja teie suhted muusikaga armastan muusikat kuulata raadiost ja Hollandada, isaga teinud, kui noorem olin, siis sai orkestris kitarri mängitud, seal umbes nii 52., kolmandal, neljandal, tol ajal oli kitarrimängijat üpris vähe, aga nüüd mängib toda pilliga mees nagu ei tahagi enam kuulata. Nüüd oleks vaja rohkem just akordionimängija tee ei ole endale ise katsunud elektrikitarri meisterda, ma olen neid mitu tükki meisterdanud ja jälle ära lõhkunud ja kui sa näed, et ikkagi kusagil on selline pill mis seal ikka võib-olla seal maailmaklassi väärt. No siis kaob igasugune himu ära. Ise seal võistleks hakata. Riian sulin, möödunud aastal olite ka meie vestlusringis. Kas selle aasta jooksul on midagi muutunud teie elus või töös? Jah, ma töötan teises kahastajatena antakse peavalitsuse majandusjuhatajana. Teie olete nii paljudes diktoriinidest osa võtnud ja alati edukalt, kuidas neid häid tulemusi saavutada? See vist oleks kõigile õpetlik, veel kord kuus, me oleme hästi tähelepanelikult koletaja. Ei oska ta retsepti teistele anda, sest see aasta mulle ei läinud nii hästi kui möödunud aasta. Ma usun, et teie mängite kindlasti, tule vasta jälle kaasa. Lada. Vagaste põld, nii palju kui mäletan, teie olete loodusteadlane ja teda Matsalu riikliku looduskaitse nooremteadurina. Tuleb lihtsalt vist kadedust tunda, et teil oli tore töö on ja te saate nendes kohtades viibida, kus teised inimesed, kuhu ligi ei pääse ja romantikat on nii kõrvaltvaataja küll palju aega ja tegelikult, kui kui seal kevadest sügiseni olla, siis seal on väga palju raskeid momente, ka kevadel on näiteks väga külm. Kui mere pealt tulevad, siis ei jõua enam hambaid registrile nii külmad ja suvera jälle kohutav kuumus. Siis käi need asjad seljas ja käest. Parmud söövad näiteks pesad, mõtlesime nõgeste seest ja roostikus, seal pole kuigi lihtne anda, meri näitab nägu igatpidi, aga seal on ka ohtusid ja muidugi üldiselt anda romantiline ja kena elukutse. Kas te muusikaga olete aktiivselt tegemist teinud kunagi koorilaulu, kes kooris ansambli laulurahaga. Ja see nüüd on omamoodi tõestuseks siiski, et tõesti õige valik ei vaja spetsiaalset muusikalist haridust, me tahame ikka ja jälle seda rõhutada. 90.-te nüüd ka. Heina amet saab ainult täis Ko vaikselt valva. Letuna taevas. Lendleb ei ole Eesti Päevalehes kes. Üks K. N R on mu juuksed, nagu saaks. Praegu soovin ainult et ETVs. Öiseks seal seal. Väga pleekinud ja suur ja ma. Pean. Mall Mailend on meie tabelis uus nimi, tegelikult ma olen kolmandat aastat mänginud, aga mängisin siiamaale. Mehe nõuandele panime seekord mõlemad nimed kirja. Kellena te töötate? Töötan kergetööstuse ministeeriumi arvutuskeskuses programmeerijana, kas olete te pilli või, või laulumees ka? Kui ma õppisin polütehnilises instituudis, siis ma laulsin selles naiskooris. Laste muusikakoolis on käinud saksofoni, mina küll ei tulnud, aga meil olid need rasked küsimused, õnneks jaotunud meeskondi selle paremini. Pille. Uno maininud ka teie olete pidev mängija olnud ja alati edukas, mis teie põhielukutse oli? Ma olen samuti, kui abikaasad on programmeerija. Teises asutuses töötame küberneetika instituudis. Kuidas teie muusikategemised on olnud? Aktiivne tegevus on olnud ka kooliajal ülikooli ajal laulsin ka veel meeskooris. Nüüd, pärast ülikooli lõpetamist ei ole küll aktiivselt osalenud kuskil. Jutujärk hakkas mööda ringi liikuma vastupäeva, mis vanarahva tarkuse järgi pidi üks halb asi olema. Otsustasime ebausukommetest üle olla ja mitte neist välja teha. Aga nüüd tagantjärele mõtleme, mine tea, äkki on selles tõetera sees. Kas just vastupäeva ring on süüdi, aga sõidust möödunud kuu aja jooksul on jäljetult kaduma saanud kaks intervjuud. Katsume selle patu heaks teha. Vestlusjärg peaks nüüd olema Tallinna mehe Tiit Kurema käes. Esimest aastat õige valiku mänguringis ja täiseduga laulab ilusa madala häälega, kui pill on käepärast, tõmbab looga välja. Pilli ei olnud, aga kõigis laagri ehitamise ja lõkke süütamisega seotud asjus lõi alati käed külge. Konstantin raid on kooperaatori plaaniosakonna juhataja hariduse ja huvialade poolest aga hoopis humanitaar, kaladele kaldub ise muusikat, ei tee, aga teiste pakutud, võtab mõnuga vastu. Mängivad kaasa koos abikaasaga, kellel samuti suur muusikahuvi nimed on tuttavad muudestki muusikalise tunni üritustele, kaasalöömisest ja ikka parimate lahendajate seas. Saaks vaid kas ta nüüd ka sillutab? Tulvil siire piilumajal saabub jaamu. Ta on leinapaju elik siire üksik töötapi, kiimad emas Haatuma viim põhijaamaga. Tornikiivrid Heleri tema laadis tuuleiili jälgi kohas süvis kindluse müüre maas ja maa. Edasi läheb kõik jälle õiget rada. Siim vanaselja, mina olen sajust organisti oma Eesti filiaalis, vaneminsener ja minu tean programmeerimine elektronarvutile, aga teie enda muusika tegemised? Mina olen lõpetanud lastemuusikakooli, õppisin viiulit. Aga peale seda olen mani tipimeeskoris väikse aja laulnud rohkem justkui selle aktiivse muusikaga, justkui ei ole tegemist olnud oma lõbuks ainult kodus. Leonhard toode, kellena te töötate? Mina töötan Tartu kontrollaparatuuri tehases fotograafina, seal on puhtalt nii tehnilised fotod, noh, jah, aga hobina kasutan tavalisi pilte ka teha, huvituda muusikast ja siis ka elektrotehnikas kuigivõrd, mis selle muusikaga tegelemise hulka kuulub? Mina pole nii külamuusiku tasemel pillimees, käin vahetevahel nii sünnipäevadel ja pulmades tantsumuusikat tegemas. Akordionil olete seda õppinud? Ei õppinud, ei ole, kuigi ma olen muusikakoolist. Me ei saa ütelda, mööda käinud, ma olen isegi seal paar talve sees käinud, aga siis ma õppisin poed. Siia juurde niipalju, et raadiolehes ilmunud pildid on ka Leonhard toode, tooted. Meie sõidu on muutnud meeldivaks ja sisukaks meie giid, leinike ader, mina töötan riiklikus raamatukogus rahvusbibliograafiaosakonnas vana Deblaurafina. See tähendab seda, et juba töö tõttu te puutute väga palju kokku meie kultuurilooga ja see on täiesti õigus. Ma olen seal väga palju materjali saadama, ekskursioonide tarris mööda Eestimaad, aga ma käin ka vahest Novgorodimaal, Pihkvamaal Leningradi ümbruses. Nüüd hakkas lõkke ümber midagi salapärast toimuma. Seni olid kõik üsna vaikselt istunud ja tähelepanuga jälginud, mida matkakaaslastel enda kohta öelda on. Nüüd tekkis mingi liikumine ja Konstantin raid võttis jutujärje enda kätte. Halbade asjade algust me üldse ei tahaks ja lõpu sooviksime, et see hästi ruttu tuleks. Aga heade asjade ja heade ürituste puhul olukord vastupidi, alles see oli, kui me kolm päeva tagasi Tallinnast reedesel päeval välja sõitsime, selleks et ühte väga ilusat ja meeldivat üritust alustada. Ja kui nüüd mõelda selle peale, et homme õhtusel ajal oleme juba igaüks oma kodus jälle ja kõik see asi on juba möödas, siis on tõesti kahju sellest, et nüüd ilus üritus toime on tulnud ja, ja me sellest kõik oleme võinud osa saada. Selleks oleme me küll õige mitmel seltsimehel siin väga suurt tänu võlgu. Ja kõige esimesena ma tahaksin tänada kogu meie grupi nimel meie lugupeetud giidi, seltsimees Aderit kogu südamest ja lubage siis kogukol meie pere nimel teile üle anda üks väikene, niisugune mälestus, tänan teid. See mälestusese meenutab tõepoolest meie reisipuuplaat, millele on põletatud Suur Munamäe vaatetorni kujutis. Plaadi tagaküljele kirjutasid järgmisel päeval kõik matkasellid omani. Need samasugused plaadid saime meiegi. Ja lõpetuseks on meil veel palve, et seltsimees võsamäe ja seltsimees Selberg üle annaksid ühe väikese suveniiri rekese Valter Ojakääru, tänu kelle algatusel ja suure vaevanägemisele. Me ju kolm aastat juba oleme võinud oma pead murda ja närve rikkuda. Õige valiku küllaltki krõbedate küsimustele vastamisega ja palun see väikene suurt munamäge meenutav suveniir ka temale koju jõudes üle anda. Järgmine päev oli pikk sõidupäev, sest oli vaja tulla ühest kaugeimast lõunasopist jälle Tallinna. Oli sellelgi päeval ilusaid paiku. Huvitavaid jutte, aga kõik ju saatesse ei mahu. Muidu peaks seegi saade kestma neli päeva. Nagu Konstantin raid oma lõpusõnas ütles, tuled ka headele ja ilusatele asjadele lõpp. Ilus sõit oli. Aga õigele valikule veel lõppu ei tule. Sügisel läheb uue hooga lahti ja järgmisel suvel sõidame jälle kuus uute ja vanade tuttavatega. Tere tulemast nende ringi, kohtumiseni.