Tere, mina olen Mart Ummelas, täna alustava uue saatesarja autosaade on oma nime saanud kunagi mulle Eesti Ekspressi poolt pandud iroonilisevõitu hüüdnime järgi. Küllap tundusin ma mõne inimese jaoks sellise üht ja sama asja vei java grammofonina, kes ei ta oma ja muudkui kordab ja kordab. Kui mulle pakuti nüüd kevadel võimalust hakata tegema päris oma saadet, tuli see hüüdnimi mulle kohe meelde, sest nüüdsest võin ma tõesti igal laupäeval teile rääkida ja korrata. Ta paljusid asju, mida ma oluliseks pean. Alustuseks otsustasin rääkida teile rahast, miks rahastab, aga sellepärast tänases Eestis võid olla kui tahes tubli arusaaja ja hea inimene, kui sul raha ikka ei ole, siis sind ka päris tõsiselt ei võeta. Pärast otsustasingi teid, meie tublid arusaajad ja head inimesed aidata oma rahalise olukorra parandamisel. Selleks on igas saates rubriik, mis valmib koostöös Eesti pangaliiduga ja koos püüame anda teile head nõu ja vihjeid selle kohta, kuidas oma raha oma sääste edukamalt teenima panna. Lähemalt sellest rubriigist aga juba pärast vestlust meie tänase esimese külalise tuntud visionääri pangajuhi Indrek Neiveltiga kes võtab kokku maailma majanduse viimaste aastate arengutrendid. Saate lõpuosas on aga nii-öelda suhkruna põhjas lähenevale Nemo turniiri 40.-le aastapäevale pühendatud rubriik kus täna jagab Katrin Vaga vahendusel Brüsselist meenutusi oma pikast Nemo turniiri saatejuhi ajast. Tänane euro OPA komisjoni asepresident Siim Kallas. Saate lõpuks esitame kuulajaile meie mini-viktoriini esimese heliküsimuse. Kas tunnete ära, kes laulab? Saatke oma vastus ja teid võidakse kutsuda memoturniiri avalikule salvestusele. 30. novembril. Ootame teilt vastuseid agaga kirju meie saate kohta ning küsimusi pangandusekspertidele kas elektronpostiga aadressil Ummafon ät ära. Või siis tavapostiga Ummafon, Kreutzwaldi 14 üks null üks kaks neli Tallinn head kuulamist. Esimeses omofoni saates on meil külaliseks Indrek Neivelt. Tere. Tervist. Oleme teiega siin vikerraadio stuudios kohtunud ju mitmel korral varemgi ja arutanud seda, millises seisus on Eesti majandus ja kuidas ta on sõltuv maailma majandusest ja oleme rääkinud probleemidest seoses eurole üleminekuga majanduse kuumenemisest. Ja nüüd peaksime rääkima majanduse jahtumisest. Ma küsiksin kõigepealt seda, et kas üks tavaline raadiokuulaja niisugune keskmine tarbija peab üldse teadma, millises seisus on majandus parajasti maailmas ja Eestis või ei lähe see talle korda? Eks ta kindlasti läheb korda, sellepärast et tegelikult on huvitav teada, mis maailmas toimub, siis saad isegi aru paremini sellest, et mis, mis siin kohapeal toimub, et, et me oleme ju väga avatud majandus, väga väike majandus siin. Ja me sõltume ikka nii palju mujal maailmas toimuvast, et tegelikult on minu arvates vastupidi, et meie räägime liiga vähe sellest, mis maailmas toimub ja räägime liiga palju sellest, mis siin kohapeal toimub. Kas Eesti on siis nii väike, et tegelikult meie oma majandusest ei sõltu palju midagi? Võime oma otsustest? Sõltub küll, aga mis seal siis Eesti majandus on? Võib ka niimoodi küsida. Et on erinevad tööstusharud, majandusharud ja selles summa moodustubki siinses selle Eesti majanduse aga igal majandusharule omad plussid, omad miinused, omad võimalused, omad probleemid ja veel arvestada seda praegult, et Euroopa liidus tööjõud, liikumine on, on üsna vaba, sest ta siis tegelikult võib-olla mingi varsti niimoodi, et siin majandusharusisesed erinevused on juba väiksemad kui riigisisesed erinevused. Nii et, et noh, näiteks, et kui me ei saa öelda, et näiteks eestimaalase läheb halvasti, siin on võib-olla väga palju majandusharusid, kellel läheb väga, väga hästi ja endiselt läheb hästi, kes näiteks midagi ekspordivad või, või midagi teevad või siis võime rääkida sellest, et mõned Laansalu läheb väga kehvasti, kuna tootmiskulud kasvavad kiiresti. Aga jällegi sellest me teha üldistusi kogu Eesti majandusel läheb kehvasti, et kui mõnel tööstusharu läheb kehvasti kui me vaatame eraisiku tasandilt, et seda, mis on need indikaatorid tema jaoks, kas majandusel läheb hästi või halvasti, siis eelkõige on see, millised on tema tulud, kuidas kasvatama palk ja teisest küljest, kuidas kasvatab, maksan laenuintressid või kuidas kasvavad tema ütleme säästutoodete intressid. Aga mis on, ütleme riigi puhul. Kui me nüüd räägime veel Eestist see indikaator, mis näitab ikkagi seda, kuidas riigil läheb majanduse aspektist, siin on erinevad mõõdikud välja mõelda alates SKP-st sellest kurikuulsast SKP-st, eks ole, võib, öeldakse, et kui palju ostetakse uusi autosid või kraavi, võib nii lihtsustada, asja võib võrrelda näiteks kuidas keskmised palgad kasvavad. Neid mõõdikuid on üsna palju, tegelikult võib-olla see SKP on jällegi natukene liialt üle tähtsustada, et eriti veel sellise avatud majanduse puhul nagu Eesti on väike, avatud majandus võib-olla peakski rohkem tegelikult rääkima, et palgakasvust näiteks üleüldse mitte rääkinud nii palju, sest paljud SKP kasvab seal selline suhteliselt segane abstraktne asi. Et ega tavale inimesest aru ei saa, aga inflatsioon on seal mingit tähendust. Riigi majanduse seisukohalt on inflatsioonil tähtsus, eks ole, aga, aga jällegi siin on, mis teha, eks ole, kui me mõtleme nüüd jällegi viis aastat tagasi, eks ole, mõelge, kui palju maksis poes päts leiba või bussipilet või mäletad, kui 80.-te lõpus maksis üks mark, maksis bensiin, eks valuuta bensiinijaamas see oli ikka väga kallis lugu, eks ole, keegi ostnudki sealt või üksikud, kes ostsid ja kui palju maksis tol hetkel näiteks Soomest päts leiba või metroopilet sest noh, siis on selge, et ega meil see erinevus peab vähenema. Ja nüüd ei saa olla ju niimoodi, eks ole, et meil on, teisel pool Soome lahte, on, oleksid kõik asjad meil need kaks või kolm korda odavamad selliselt loodusseaduste vastu. Et võib-olla ka teistpidi võib öelda, et mida kiirem inflatsioon, seda kiiremini areneb ja võib ka tegelikult niimoodi öelda, kuigi üks-üheselt ei saa tänases olukorras nii öeldagi. Jah, ainult et me teame, et kõrge inflatsioonitase igal juhul takistab meil eurole üleminek. Jah, see on küll niimoodi korduvalt juttu olnud, aga läheme nüüd siis selle maailma majanduse seisu juurde, et kas maailma majanduses räägitakse tsüklilisest arengust ja, ja maailma majandus sõltub suurel määral Ameerika majanduse olukorrast, aga üha rohkem ka ütleme, nende tõusevad, et uute riikide vaikse ookeani ümber olevate riikide olukorrast, aga mis praegu sel juhul maailma majandust üldse nagu määrab, mis on need põhilised tegurid, mis maailma majanduse arengutempo määratlevad, on, et kütuste hinnad või, või on need Ameerika kinnisvaraturul toimuv teie hinnang? No see on nagu väga hea küsimus ja sellele saab hästi pikalt vastata, sellele võiks rääkida järgmised paar päeva võib-olla, aga ma vaatasin lühem olla. Et tegelikult on, viimased viis aastat on maailma majandus on olnud väga head aastat tervikuna on maailma majandus väga kiiresti kasvanud. Ja näiteks eelmisel aastal oli maailma majanduskasv kuus protsenti tervikuna. Et kui meie räägime siin, et meil on 10 või 11, et oi, et see on jube kiire siin siis tegelikult ta on kiire, on kogu maailmas aga aga isegi meie põhjanaabrid, kes on ka väga kõrgelt arenenud majandusega eelmise aasta kasvõi üle viie protsendi majanduskasv. See on reaalkasv ja üldiselt on aastaid olnud viimased aastad väga head ja mis on siis selle kiire kasvu põhjusteks olnud, et sellist tegelikult kasvu ei ole olnud pärast teist maailmasõda nii pika perioodiga, nii suurte kasvuga periood ei ole olnud ja mis selle taga on olnud, et siin on mitmed põhjused loomulikult, ega midagi üheselt välja tuua. Aga esiteks on see, et 2001. aastal astus maailma kaubandusorganisatsiooni WTO saastus Hiina ja siis sealt hakkas peale tulema hästi palju Hiina kaupu. Täna ostab mingit mänguasja või midagi. Harva kui ei ole peale kirjutatud, Meidynsaina võib juba niimoodi olla. Kergetööstuses on väga palju Hiinas tehtud kaupu eksis nagu hiinakas osalema maailma tööjaotuses ja väga paljude toodete hinnad, kas alanesid või siis ütleme nii, et nad ei tõusnud vaatamata kõikidele tooraine hinnatõusudele kõikidele, et hinnad olid madalad või siis Hiinast iga aasta pähe paarkümmend või, või rohkem miljonit inimest, kes tuleb maalt linna ja selle võtavad osa sellises maailma tööjaotuses. See hoiab hinnad hästi madalal. Ehk meile kui tarbijatele. Siin on olnud tegelikult ka selles mõttes väga head ajad, et me saame väga odavalt kaupa oleme saanud osta tänu Hiina odavale tööjõule sealhulgas Hiina kaupa siis ka sealhulgas Hiina kaupa jaga peamiselt ongi Tiina kaupega varsti enam muud ei olegi siin, eks ole, noh, toiduained välja arvata, eks ole. Teiseks see, et, et kui me jällegi meenutame 2001.-st aastast 2001. aasta läheb ajalukku ka sellega, kui New Yorgi kaksiktornid sõideti maha. Nii et see terrorism on ka olnud, siis üks sein oli seal ka sellest alates, mis siis nagu toimus, oli kuiva keskpangad, nii Ameerika keskpank, föderaalreserv kui ka Euroopa keskpank kartsid tegelikult majanduslangus sellest tulenevalt ja nad väga kiiresti lõikest intresse, et kui ennem oli Ameerikas ka intresstase, kui mu mälu ei peta, oli kuskil kuus protsenti pankadevaheliselt nad lõikesele ühe protsendi peale või veel allapoole isegi 0,75 0,5. Ja intressid läksid ja samal ajal madalaks ja hiina kaupa tuli väga palju peale, siis oli ka inflatsioon, oli nii Ameerikas kui Euroopas oli väga madal inflatsioon ja mis madalate intresside tavalist ikka juhtub, on see, et kinnisvarahinnad tõusevad. Et inimesed võtavad rohkem laene, ostavad rohkem kinnisvara see on globaalselt, see on siin midagi eripärast Eestile. Ja tegelikult ongi viimaste aastate jooksul on toimunud ülemaailmselt väga suur krediidikasv laenuportfellid pankades kasvanud ja mitte ainult need on ka fondidesse see raha läinud ja kinnisvarahinnad on kiiresti kasvanud. Ja kolmandaks võib-olla miks selline kiire kasv on olnud, on see, et tehnoloogia areng ikkagi. Et jällegi võtame kasvõi internetti, võtame mobiiltelefoni, midagi ei ole teha, tegelikult elu on muutunud selles mõttes efektiivsemaks kas või noh, mingisugune dokumentide vahetus või enne, kui sa tahtsid näiteks kas või samasse Hiinasse saata oma dokumente, siis nüüd on ju ainult ühe kliki kaugusele saadud dokumendid ära näidata, täpselt tööjoonised, kuidas midagi tegema ja kaup saadetakse kohe varsti teele. Et see tehnoloogia arengud on ka väga kiiresti toimunud ja mõjutanud kiiresti kindlasti ka kogu maailma majanduskasvu. Nüüd kogu selle taustal, mis on toimunud, on see, et tooraine hinnad on kallinenud kõvasti ja dollar on odavnenud. Ehk et kui me siin vaatame ka näiteks nafta hinda, siis dollarites on nafta hind väga oluliselt kasvanud, aga näiteks eurodes eriti mitte. Ja praegu, ütleme dollar euro suhtes on ju kõige rekord rekordmadalal ja selles mõttes sellistel taset pole ennem olnud ja see omakorda tekitab probleeme võib-olla Euroopa eksportööridele jällegi, et nendel on, on raskusi, nii et see on selline nagu maailmas, mis on toimunud. Miks majanduskasv on kiire olnud, aga see kiire kasvuga järgmine huvitav trend on tekkinud? On see, et me rääkisime ka siin Euroopas ja Ameerikas. Et terve maailm ei saa nii palju tarbida, kui tarbib näiteks keskmine ameeriklane või eurooplane lihtsalt seda prügi pole mitte kusagile panna ja ja neid ressursse pole ka kusagilt nii palju võtta kui, kui kõik siis hiinlased ja India elanikud, kõik hakkaksid Nigol tar, rääkimata Aafrikast, rääkimata Aafrikast, jah. Ja aga samal ajal midagi ei ole teha ka Hiinas, tegelikult keskklass kasvab, Hiinas on ka puudus kvalifitseeritud tööjõust muuseas täpselt nagu meil. Nii et sama sama probleemi ähva probleem, viha võib niimoodi öelda, et eaka hiinlasi mitte siia tooma, vaid varsti peame ise minema? Ei, ega võib-olla küll jah, ja nemad siis ka nagu kasvavad seal ja nemad tahavad ka rohkem tarbida. Ja sellest tulenevalt alguses läksid tooraine hinnad üles, nüüd lähevad ka toiduainete hinnad üles, ehk siis nagu seesama ressurss on ikkagi maailmas vähem. Et kõik, mis on piiratud ressurss, see läheb kogu aeg kallimaks, et selles mõttes kindlasti nagu toiduainete hinnatõus jätkub, kui majanduskasv jätkub, siis toiduained lähevad rohkem kallimaks. Sellepärast et ka see kolmas maailm tahab rohkem tarbida ja rohkem rohkem süüa, et ühest biodees riisist enam päevas ei jätku. Aga kuidas siis hinnata sellel aastal Eestis tehtud valikuid, sest me teame, et me oleme Euroopa liidus, meil on ühtne põllumajanduspoliitika, kvoodid selle tõttu, pigem me oleme oma põllumajanduse, noh ma ei taha öelda, kokku surunud, aga siiski ta on üsna väikene, võrreldes sellega, mis ta kunagi oli, nii et meie selle tõttu hakkame nüüd maksma seda kallinenud toitu Hiina tarbimise tõttu kallinenud toitu. Tegelikult tootmise vähenemine toimus küll peamiselt enne Euroopa liitu astumist tegelikult mõele statistikat jälginud, aga tõenäoliselt on ikka nii, et pärast Euroopa liitu me tootmine pigem kasvanud, siin põllumajandustootmine, et siin on suured rahad, lähevad ikkagi tänu Euroopa liidule läinud põllumajandusse. Aga kindlasti jah, et ma ei tea, kas me nüüd nii rikkaks saame siin lähemalt 10 aasta jooksul või 15 aasta jooksul, et me hakkame jälle uudismaad tegema. Selles ma väga kindel ei ole, et need toiduainete hinnad nii kõrgeks lähevad, et me saame seda endale lubada. Et majanduslikult on näiteks uudismaad tegemine juba kasulik, et need sööti jäänud põllud ja, ja võssa kasvanud põllud siis ümbrarida. Aga mine tea, et kõik võib olla Indrek Neivelti hinnangut Eesti majanduse hetkeseisu kohta kuulakem nädala pärast aga enne veel üks isiklikumalt laadi küsimus temale. Kuidas te ise isiklikult suhtute rahasse, mis on raha teie jaoks, midagi, mis ma oskan öelda? Maksevahend, nagu vanasti kirjutati, mitte ebajumal või mitte, ei ole, et elu sisu ei ole. Ma lähen, kui seda olen vaadanud oma elus, et kui sa nagu hakkad keskenduma, mõtled, et kuidas nad seda nagu raha teen, siis sa seda ei teeni väga, kui sa teed midagi lihtsalt, et teed hästi et küll siis nagu ka raha tuleb. Seda ma olen küll nagu märganud, et kui sa võtad Hald eesmärgiks raha teenida sellest küll midagi välja ei tule. Nagu meie siin, püüame inimesi nagu virgutada mõttetu kulutamise asemel. Pigem säästma ja investeerima, et mis on teie arvates kõige parem investeering, ma isegi ei küsi, kes seal raha? No ma arvan, et kõige parem investeering on, on ikkagi, on lapsed tulevik jah. Et see on emotsionaalselt, on väga, väga tore on vaadata, kuidas lapsed kasvavad, aga lisaks on see ka mõelda, et kes siis nagu pensionipõlves siis nagu hoolitsev või kes siis kasvõi pensionis maksab või kui ka niimoodi mõelda. Ja siis investeerides lastesse ka, selles mõttes investeerides, püüdes neid siis Nasva kasvatada ja arendada nii palju kui võimalik, täpselt nii, et see nägu toob ka tagasi, ütleme inimesele vanemas eas selle turvalisuse jätta ja, ja emotsionaalselt hea vaadata, kuidas lapsed arenevad. Ma tahaks loota, et meie pankurite hulgas on oleks rohkem selliselt mõtlevaid inimesi, sest et see kindlasti annaks ühiskonnale surema vanuse tagasi, aga, aga kui tohib, siis ka küsiks, et peale laste, mis võiks olla selline majanduslik investeering, mida te teeksite? Kuhu ta investeeriks, et on need aktsiad, on need fondid, on mingid kinnisvara, mis võiks olla, ma ei küsi, kas te olete teinud, aga aga teie soovitus? Soovitusi on väga raske anda, eriti läbi raadiosaate selles mõttes, et siin on igalühel omad omad unistused, omad nagu mõtted ja tegelikult inimene, kui ta tuleb investeerimisnõustaja juurde, eks ole, tegelikult nagu. Me kõik mõtleme umbes niimoodi, eks, mina kaasa arvatud, kui ma läksin investeerimisnõustaja juurde, kus ma saaksin sellise toote, kus modeeniks hästi palju, aga kus ma kindlasti midagi ei kaotaks. Ainult sellist toodet ei ole olemas, eks ole, sellised tooted võivad tunduda tagantjärgi. Et vot, kus see aktsia tõusis näiteks, eks ole siin ja Viiast tagasi ilmselt olles aktsiad või väga riskantne aktsia näiteks üldse. Aga kus on, ma arvan seda, mis on nagu südamelähedane, jällegi unustad ära, et kust need nagu raha teenida, kus saab nagu natuke ka maailma muuta selle rahaga siis midagi paremaks teha, missioonitundeline investeerimine jahike natukene ja kindlasti on see, et kui nüüd rääkida jällegi üksust nagu statistikast või, või maailmakogemusest, siis, siis rikkaks saadakse ikkagi ainult ettevõtlusega, mitte investeeri inimesega. Enne peab olema ettevõtluset, ei, et kui sa oled ise ettevõtja ise investeerida oma ettevõtmisse seda raha, et siis sa saad rikkaks, tõeliselt rikkaks, investeerimise, saad ka midagi. Et kui hästi investeerinud, siis ka niimoodi võib, aga üldiselt ikkagi ettevõtjad on need, kes rikkaks saavad. Tänasest kuni kevadeni tahaksime teile paremini mõistetavaks teha müstilist raha maailma vähemasti seda osa, mis peaks meid kõiki nii või teisiti puudutama. Päästmist investeerimist. Selles on meile abiks pangandusspetsialistid kõigist Eesti suurimatest pankadest kellega viis meid kokku pangaliit. Järgnevalt ajamegi juttu Eesti pangaliidu tegevjuhi Katrin Tali Härmi ning Hansapanga investeeringute juhtimise osakonna tegevdirektori Helo Meigasega. Palju meil üldse võiks olla eraisikute raha kontodel? Tatarena. Jah, kui viimastest aastatest on jäänud niisugune mulje, et Eesti rahvas tegeleb ainult laenamisega ja säästmise peale ei mõtle üldse siis see vasta päris tegelikkusele, et kui võtta kõikide eraisikute laenukohustuste jää ehk siis on see tsirka 100 miljardit Eesti krooni krooni. Samas pangakontodel olevate vahendite hulk on 140 miljardit krooni. Nii et tegelikult on meil raha tallel tunduvalt rohkem kui meil olemasolevaid kohustusi olla nii-öelda vaba raha, nii-öelda vaba raha, see on see 140 miljardit krooni. Kui vaadata, et kus see raha nagu on, et siis 65 protsenti sellest summast on kõige tavapärasem maal arvelduskontol ja ülejäänud on siis paigutatud noh, reeglina tähtajalise hoiuse sisse. Aga lisaks sellele, kui me säästudest räägime, on paigutatud 11 miljardit ka pensionitoodetesse sisse teise ja kolmandasse pensionisambasse. Mõnigi kuulaja ütleb nüüd, miks me räägime üldse säästmisest ajal, kui meil on nii kõrge inflatsioon. Säästmisest on praegu just õige hetk rääkida, sellepärast et kui ma alustuseks ütlesin, et meil on 65 protsenti meie vahenditest on arvelduskontol ja arvelduskonto tootlikkus on meil suhteliselt tagasihoidlik samas inflatsiooninumbreid meil aina kasvavad, Vadja kasvavad, siis me peaksime seetõttu üha rohkem mõtlema selle peale, et see raha, mis meil täna on olemas, kuidas ja kuhu seda raha paigutada, nii et inflatsioon seda raha ära ei sööks. Et on pankadel pakkuda väga palju erinevaid tooteid, isegi tähti, ajaline hoius on ju mitmeid kordi tootlikum, kui on arvelduskontol raha hoidmine ja kui me räägime veel keerulisematest investeerimistoodetest, siis nende tootlus võib olla mitmeid kümneid kõrgem. Kui me, ütleme, sõnast säästmine, siis inimesel tekib esimene mulje, noh, see on raha, paneme sukasäärde või siis vähem tarbida. Kuidas teie, Helo, defineeriksite või mõtestaksite sõnasast Säästmine on kindlasti tuleviku vajaduste jaoks raha kõrvale panemine, kas see tuleb siis selle arvelt, et ma tarbin vähem või tullakse mingilt muult arvelt, tegelikult ma usun, et see ei ole oluline. Ja võib-olla kõnepruugis tervikuna kasutame päästmist rohkem. Samas peaks kindlasti käima koos sõnaga investeerimine, sest investeerimine on oluline osa säästmisest ja täpselt nii nagu Katrin ütles, et sõltuvalt sellest, mis on meie eesmärgid, milleks me säästame, me peaksime kindlasti valima need tooted, mis pakuvad meile parema lahenduse. Kas meil on pangaturul täna piisavalt selliseid tooteid, et inimesed ei kaotaks oma raha pangas hoides? Ja kui enne ma ütlesin, et on jäänud viimastest aastatest mulje, et Eesti rahvas tegeleb ajud laenamisega, siis täpselt nii mingil määral see on ja, ja inimeste teadlikkus erinevatest laenutoodetest on tänasel päeval päris hea. Teatakse, kust raha saab ja missugused laenutooted, missugusel otstarbel on kõige õigemad. Aga kui me räägime säästmisest, siis meile tundub küll, et see teadlikkus on tunduvalt madalam ja, ja erinevaid tooteid turul on tänaseks juba piisavalt palju. Ja kuidas nende erinevate toodete vahel valikut teha, see sõltub väga paljudest erinevatest asjaoludest. Et see sõltub sellest, kõigepealt, kui suur on see vaba raha hulk, mida oleks siis võimalik nendesse toodetesse paigutada. Loomulikult, nii nagu Elo ütles ka, et on oluline see, et mis eesmärgil seda teha siis on oluline see, kui pikaks ajaks soovitakse seda raha kõrvale panna. Oluline on ka see, kui võrdlikviidne peaks toode nagu selle toote kasutajale olema. Ja erinevaid võimalusi on ka selles osas, kuivõrd aktiivselt investeerija sellesse rahapaigutuse ise suhtub. Ehk siis kas ta usaldab täielikult professionaali või ta võtab endale ka mingisuguse kohustuse jälgida aktiivselt oma rahapaigutust ja ise päris sageli mingisuguseid muudatusi selles rahapaigutuses teha. Ja osade investeerimistoodete puhul on oluline ka see kõrge on investeerija riskitaluvus. Ma võib-olla isegi natukene täiendaks seda sellest seisukohast, et see hakkas kõlama hästi keeruliselt, et siin oli nii palju asju, millega ma pean arvestama ja noh, eks seal tegelikult on, aga kõige esimesed asjad ongi just see, et noh, mis on mu vajadused, kas ma tegelikult säästan endale lühiajaliselt nii-öelda tagavara juhuks, kui minuga tööga midagi juhtub või on, mul lihtsalt tekib ootamatu kulutus ja siis järgmine samm on, et võima säästan pikaajaliselt ja siis seal on ka see pikaajalisus on erinev, et kas ma näiteks panen raha kõrvale selleks, et mu laps läheb 10 aasta pärast ülikooli ja mul on vaja tegelikult tema õppemaksu tasuda. Võimab säästan selle jaoks, et mul on tegelikult 30 aasta pärast pensionile minna ja ma ju täna tean väga hästi, et riiklik pension ei kata mulle mingil juhul kulutusi samal tasemel, nagu ma nendega täna olen harjunud. Et kui kõigepealt teha nagu need otsused ära, siis sealt edasi läheb jälle natuke lihtsamaks, et noh, tegelikult kui ma säästan selliseks tagavaraks, siis tõenäoliselt minu soov võtta selle rahaga nagu riski selliste ja tema likviidsus peaks olema suhteliselt suur, ehk siis mul peaks olema teda võimalik kiiresti pangakontolt kätte saada siis ma tõenäoliselt valin oluliselt lihtsamaid tooteid või noh, pangatooteid ja, ja noh, väga ja väga tihti just nimelt on sellise lühiajalise tagavara jaoks ongi just nimelt see arvelduskonto. Kui ma nüüd lähen nagu pikemaajaliste vajaduste jaoks, siis hakkavad oluliselt rohkem tulema sisse need mõisted, et mis on ikkagi täpne ajahorisont, on ta viis aastat on ta 10 anda 30 siis sealt tuleb juurde see, et kui palju ma peaksin selle rahaga riski võtma ja siis on see, et kui palju ma peaksin sinna ise sekkuma. Et tegelikult, kuigi seal on hästi palju otsuseid vaja teha, et need esimesed lihtsad otsused tegelikult ei ole üldse keerulised ja nendes osas saavad ka ka ju väga paljud tõenäoliselt see saade kindlasti abiks ja on samamoodi ka pangad ise valmis aitama inimesi. Kas võib nii öelda, et kui eestlane on juba harjunud laenama 20-ks 30-ks aastaks või pikemaks aja peale, siis säästma ta ei ole harjunud veel nii pika aja peale? Ja kindlasti võib öelda, et ma ise olen selle peale väga palju mõelnud, olles selles valdkonnas, et meid hästi palju tegelikult mõjutab meie minevik ja kui me mõtleme, näiteks kui ma vaatan oma vanemaid, kes nii palju on oma elu jooksul oma säästetud raha ära kaotanud, siis noh, inimeste selline usk, et, et see, mis ma täna kõrvale panen, see mulle tõesti on vajalik ja kasutatav tuleviku jaoks on, on suhteliselt madal noh samas teiselt poolt, et ikkagi noh, me, meie tänane keskkond on oluliselt turvalisem, kui oli see, kus elasid meie vanemad mis tähendab seda, et, et see tõenäosus, et me kaotame oma säästud läbi hüperinflatsiooni või, või rahareformide või mingi poliitilise suure muudatuse, noh, need on muutunud nii palju väiksemaks, et sellele ettekäändel mitte tulevikuks raha kõrvale panna tegelikult enam ei, ei tohiks. Katrin teie esindate pangaliitu, kes on siis meie saatepartneriks? Kuivõrd pangad üldse on huvitatud, et inimesed säästavad, võib-olla neid huvitab rohkem see, kui inimesed kulutavad ja ja laenavad. Pangad on huvitatud sellest, et nende kliendid oleksid õnnelikud. Ja ma arvan, et nende kliendid on õnnelikud siis, kui nad oma rahaga mõistlikult ringi käivad. Ja säästmine on kindlasti üks niisugune asi, mis sinna mõistlikkuse alla läheb. Räägime siis mõne sõnaga ka sellest, millest me hakkame rääkima oma saab. Kuni kevadel on plaan siis niisugune, et räägiks säästmisest üldse, tähendab miks seda on vaja, räägiks sellest, miks iga inimene, sõltumata sellest, mis on tema töö koht täna, kas ta õpib, töötab või on pensionil, milleks tal oleks üleüldse vaja säästa, missuguse turvatunde siis niisugustesse erinevatesse pangatoodetesse investeerimine igale konkreetsele inimesele annaks. Ja püüaks vaadata niisukese lihttavalise panga, kliendi silmade läbi erinevate pankade poolt pakutavatele toodetele. Et me kindlasti soovime käsitleda niisuguseid tooted, mis seonduvad säästmisega pensioniks. Et kõigile on küllaltki tuttav niisugune asi nagu panustamine teise pensionisambasse, et kui me vaatame, täna on juba neid inimesi, kes teises sambas omale tulevikuks raha koguvad üle 560000 Eesti inimese siis samas kolmas sammas on tun tavalt vähem nagu teada ja iga viie töötava inimese kohta ainult üks mõtleb selle peale, et ta täiendavalt vajaks investeerimist ka kolmandasse pensionisambasse. Teiseks räägime kindlasti niisugustest lihtsamalt Nendest säästmise võimalustest, nagu on igasugused erinevad hoiused. Et kui tahta ajaline hoius, on kindlasti niisugune panga toode, millest me kõik oleme kuulnud ja teame, mida see tähendab. Siis tänaseks pakuvad pangad ka niisugust täiendavate lisaväärtusega tähtajalisi hoiuseid. Need on siis niisugused hoiused, kus garanteeritakse teatud tootlus aga lõplik tootlus sõltub sellest, kuidas selle kate varapank on suutnud turul investeerida, kui edukas tema oma investeeringutes on olnud. Räägime ja niisugusest investeerimisliigist nagu investeerimine erinevatesse fondidesse. See oleks vast paslik niisugustele inimestele, kellel on teatud huvi säästmise vastu, neil on ka vahendid olemas, kuid kellel ei ole teadmisi ega ka ütleme vaba aega või tahtmist ise pidevalt jälgida turgude seisu ja ise aktiivselt sekkuda. Ehk siis teisisõnu päevaselt väärtpabereid, osta-müüa räägime ka otse investeerimise võimalustesse, mida täna Eestis teha kaks? Suhteliselt vähe, ehk need on siis need võimalused, kus inimene otse börsil ostab, müüb, vahetab väärtpabereid ja räägime mingil määral ka kindlustusega seotud säästutoodetest. Helo teiega me alustame siis jutu säästmisest, teeme nagu sissejuhatuse säästmisesse ja siin oli sõna investeerimine, et missugune on teie jaoks suhe säästmise investeerimise vahel. Minu jaoks on säästmine just nimelt see lühiajalise puhvri loomine ja kõik see, mis on väljaspool seda, on tegelikult investeerimine ja just selle sama asja pärast, millest oli ka päriselt alguses juttu, et miks ma ikka peaksin raha säästma, kui mul inflatsioon, selle ju kõik ära sööd. Ja tegelikult ainukene võimalus, kuidas ma saan oma raha kaitsta inflatsiooni eest, ongi ongi investeerimine. Nii et eelkõige kõik, mis ei ole vajalik mul homset päeva kulude katteks on minu jaoks investeerimine. Missugustest rahasummadest me räägime üldse, mis on see summa, mille puhul me võime rääkida üldse investeerimisest, et noh, meie kuulajad mõistaksid, kellele on see saada suunama? Investeerida võib kindlasti juba alates viiest 1000-st kroonist ja sellisel juhul me räägime kindlasti investeerimisest põhiliselt nagu fondidesse, sest räägime investeerimisest üksikutesse, aktsiatesse, siis need summad selleks, et saaks endale ehitada portfelli, milles riskid oleksid piisavalt hajutatud, peaks olema oluliselt suuremad. Aga need summad ei pea olema üldse mitte suur. Ma ei tea, ma arvan, et see arusaamine sellest, et investeerimine ei ole rikaste lõbu, vaid investeerimine on tegelikult ju pensioniks kogumine on kindlasti investeerimine ja igalühel. Ühel, kellel on teine sammas, on esimene investeerimisotsus tehtud. Et seda arusaamist tahaks kindlasti hulga rohkem suurendada. Ja üks natuke provokatiivne küsimus, et mis takistab siis enim mõistlikku investeerimist, kas rahapuudus või teadmiste puudus? Ma arvan, et kõige rohkem takistab harjumuse puudus ja selle järel kindlasti on ka oluline teadmiste puudus. Sest noh, kui nüüd harjumuste poole pealt rääkida, siis kui me mõtleme, igaüks meist mõtleb tagasi oma elule, siis ma arvan, et väga paljud, me võime öelda, et me tegelikult ju tarbime nii palju, kui meil on raha, me ei tarbi nii palju, kui meil on vajadusi, see tähendab seda, et nii palju kui me otsustame, et me tahame kulutada, et me suudame alati ära kulutada. Ja seetõttu rahapuudus on tavaliselt ikkagi pigem ettekääne, mitte põhjus. Peadmist osa on kindlasti ka oluline just nimelt selle pärast, et me ei taha võtta riske, millest me aru ei saa, ei taha tegeleda sellega, milles me, millest me tegelikult ei ole selget ülevaadet ja usun, et me oleme ka natukene võib-olla liiga palju on müstifitseeritud seda mõistet investeerimine, tundub, et see on mingi tohutult keeruline asi, aga sellise samm-sammult oma vajaduste läbimõtlemine, nende arutamine oma valdkonna spetsialistidega tegelikult teeb selle teema igale ühele väga selgesti arusaadavaks ja selleks ei pea päris kindlasti olema majandust õppinud, et oma raha investeerida. Katrin pangaliit on lubanud olla meile abiks. Kas te olete abiks ka siis, kui kuulajad esitavad meile keerulisi vahelgi raskeid küsimusi seoses säästmise investeerimisega? Otse loomulikult, et kui me oleme rääkinud sellest, kuidas neid saateid üles ehitada siis alustada võiks kindlasti sellest, et anda mingisugusest pakutavast tootest üldülevaade. Aga kuulajatel on kindlasti väga palju väga praktilisi küsimusi, mis tulenevad konkreetselt nende enda perekonna hetkeseisust. Et kuidas ühel või teisel juhul oleks kõige mõistlikum käituda, missugust toodet valida just sellisel juhul, näiteks pere on neljaliikmeline, mul on kaks last. Vanemad, selles peres on 35 aastased, et mille peale nad peaksid mõtlema, missugused eesmärgid neil on investeerimise alustamisel ja missugused võiksid siis selle konkreetse, kelle jaoks nende konkreetsete sissetulekute juures olla kõige mõistlikumad valikud. Ja abiks on meil siis selles kõigi suuremate pankade spetsialist. Jahme mõtlesime küll niimoodi, et mitte teha seda hea nõu saadet ainult ühe panga baasil. Pangad on erinevad ja natukene erinevad, on ka säästu tooted ja natuke erinevad ka pankade vaated ja nende nõu oma klientidele. Nii et me pakume erinevaid nõuandeid ja kuulaja saab siis ise otsustada, kelle teenuseid ta kasutab. Jah, ma arvan, et see on väga oluline, anda kuulajale piisavalt informatsiooni selleks, et kuulaja siis ise hiljem saaks enda jaoks kõige õigemat valikuta. Järgmine kord siis võtame ette põhjalikumalt säästmise. Helo, öelge, missugune on esimene lause. Säästmine on oluline meie kõikide jaoks, sõltumata sellest, milline on meie tänane. Sisse tuleb. Detsembris saab Nemo turniir neljakümneseks, sel puhul meie juubelirubriik. Tähelepanu Remo turniir neli. Saturni Siim Kallas, kui te meenutate nüüd seda 70 kuuendat aastat, kes tegi teile ettepaneku Nemo turniiri saatejuhiks hakata ja millise tundega ta selle ettepaneku vastu võtsite? See oli üsna värvikas, tegelikult oli see Tõnu Laak, kes oli raadios mingi asjamees, siis ta äkki helistas mulle, ütles, et kuule, meil on probleem, nisugune saadem, nõuturniir ja selle saatejuht Hans Kiiver oli ootamatult surnud, jäätmeotsime uut saatejuhti ja et kas, kas ma ei võiks mõelda selle peale, mõtlesin, noh, et vaata, see on nii keeruline pakkumine, et ma pean ikka nagu järelemõtlemist, ta ütles mulle tund aega, mõtle siis ütle, et meil on juba stuudio tellitud ja meil on aeg surub peale ja siis ta ütles, et tead, et probleem on nagu selles, et ükski vanadest tegijatest ei taha seda saadet tegema hakata. Ja siis ma mõtlesin ja ütlesin, et olen nõus. Kui te tookord sellele esimese saate salvestusele läksite, siis millise tundega stuudiouksest sisse astusite? Ilmselt te saite aru, et mis võivad olla need põhjused, mis keegi vanadest tegijatest ei tahtnud seda saadet juhtida. Jah, eks ma olin üsna pabinas, see on päris kindel ja kindlasti ei tulnud esimene lindistus kajastus välja, see on ka kindel. Aga ega ma siis otse vist sellest keegi mulle seda otse ei rääkinud, aga nad asjaosalised on pärast nagu rääkisid korduvalt seda, et seda seltskonda, seda nõmedat tarkade klubi peeti niivõrd kapriis, eks ja niivõrd selliseks ülbeks või pahatahtlikuks saatejuhtide suhtes, et ükski vana saatejuht, kes oleks võinud, kes oli ka varem teinud seda saadet, need saatejuhid keeldusid selle saatevõtmisest, nii et see pidi olema väga raske seltskond, aga ma pean ausalt ütlema, et ma ei mäleta, et seal aulas kohe alguses räägitud, küll ma siis oleks ka võib-olla mõelnud natuke rohkem, aga pärast räägiti küll, jah, kuidas nad teid vastu võtsid, ütleme, mitte väga sõbralikult, algus ei olnud sõbralik üldse, eks nad vaatasid ja, ja hindasid ja mina olin kindlasti väga rabe, sest et tal on mingisugust sellise saate tegemise kogemust nagu paljudel juhtudel hiljemgi. Kindlasti kipuksime väga kiiresti rääkima esimese lindistusega, mis oli kindlasti neli saadet korraga, nagu üldiselt hakkas olema see praktika meie vahel veel küll minu meelest mingisugust usaldust erilist ei tekkinud. Aga ometi pidasite te seal 13 aastat vastu ja, ja see on ju selge märk, et mingil hetkel hakkas tarkade klubi täiesti saatejuhti aktsepteerima. Kui palju oli vaja teil seal konkreetselt teha eeltööd? Alguses oli väga pikad aastad, olid, ma ei mäleta, kui pikalt see oli, oli see nii eel- kui lõpp, tööli ainult minu peal, nii et ma läksin raadiosse, seal olid siis kogunenud küsimused, mida oli siis mõtlesin hulga mäletan, kilekottidega olid täiskirju. Et neid saatjaid oli palju, küsimusi oli palju, läksin koju, tegin nende küsimustega, siis nagu tööd, mingil hetkel enne seda saadet kontrollisin, ekraani kadus ära ja, ja siis läksin tagasi ja alguses oli ka, nii et ma lõpuks lõikasin selle saate ise. Muidugi oli selge, et ma uurisin väga hoolikalt küsimust, neid vastuseid, mis olid antud nagu kohustuslik, anda vastuse ära. Aga see oligi allikas, kust see võetud, ma uurisin neid allikaid. No et kui läks nagu vaidluseks, et kas minul on õigus, on, nendel on õigus, et siis me kaalusime nagu koos kõiki argumente ja kui mulle tundus, et neil on õigus, eks ole, et minul on midagi valesti, siis ma andsin nagu järele. Näiteks teema, kus oli Ameerika Ühendriikide, kus loodi Ameerika ühendesimese sümfooniaorkester ja see oli kuidagi. Ma mäletan vastust muide, aga, aga Eesti nõukogude entsüklopeedia ei andnud vastuseks New York. Ei, aga tegelikult tuli New York esimene ja see oli näiteks üks koht, kus ma mäletan, kus sai üle kontrollitud ja selgus, et seal oligi viga. Praegu te meenutasite küsimust hoolimata sellest, et tegelikult sellest teie viimasest tööpäevast seal memoturniiri juures on möödas varsti 20 aastat. Kui palju neid küsimusi on, on meelde jäänud? Eredaid küsimusi on päris palju meeles igasuguseid neid esimene konfliktiga, küsimus, kus puhkes nagu konflikt minu toimetuse vahel, on mul väga selgesti meeles, see oli, oli küsimus. Kas Johannes Käis on positiivne tegelane või mitte, Johannes Käis, silmapaistev pedagoog ja siis olete te ise küsimus ei lähe mitte, et see on välja võetud saatest, aga mina järjekordselt niisuguse seiklushimulise iseloomuga, mina seda asja ei jätnud, nii, ja mina siis pöördusin nagu kõrgemate võimukandjate poole ehk partei keskkomiteesse ja küsisin, et mis on suhtumine Johannes Käisi, kes oli silmapaistev pedagoogikateadlane pedagoog Eestis ja siis vastati, ma mäletan, selle mehe nimi, perekonnanimi oli keskküla, oli keskkonnaosakonna asetäitja, keda mu lõpuks nagu kellele võimaldati rääkida, siis tema ütles, et neil on täiesti selge seisukoht, on just koostanud vastava arvamused. Johannes Käis on läbinisti positiivne tegelane, aga ta oli selle 50. aasta laine sees. Ta on minu meelest ei pandud vangi, aga noh, igatahes ta võeti kõigilt kohtadelt maha ja siis ma läksin raadius tagasi. Ütlesin niisugune lugu, et käis on positiivne tegelane. See konflikt lõppes sellega, et tagasi ei pandud seda küsimust rohkem, mind ei puudutatud enam, aga siis oli igasuguseid naljakaid juhtumisi oli siis oli üks üks eredamaid küsimusi, mis oli arutelu poolest, et kes oli see inimene, kes osales Eduard Tolli ekspeditsioonil polaarekspeditsioonil. Eduard toll oli nagu Eesti alalt pärit kõige kuulsam maadeuurija ja tema ekspeditsiooni saga. Toll kirjutab oma päevikus, et tal on väga kahju, et see mees valis teise ala. Et kellest on jutt. Ja siis nad hakkasid arutama, esiteks ajastu 20 sajandi algus või 19-l lõpp järelikult vanus umbes selline. Mis tähendab, et, et oli hüdrotali hüdroloog valis teise ala, mis, mis ala saab valida hüdroloog ja ta peab olema kuulus nimi. Proloog saab olla mereväelane, see tähendab, et ta sai valida teadusliku ja sõjalise või meresõjakarjääri vahel. Kes on niisugune kuulus Vene meresõjaväelane, kellest kohta võiks küsimus olla, et see on Koltshak, admiral Koltshak ja oligi vastus oligi admiral Koltshak. Ja siis see pandiga parimaks küsimuseks, aga minu arust see näitas nagu seda tuletuskäiku väga efektselt välja, sellest oli ka parasjagu natuke väiksed naginad pärast ütleme ei saa öelda, et oleks pahandust olnud, aga selle äratas tähelepanu. Ja siis oli igast palju oli, seal oli, ma mäletan, et küsiti ühe mingisuguse rahvusliku laulu kohta, kes on selle sõnade autor ja ütlesin, et ega ikka ei tea, kes on vastane, Kamsena ta nii palju kirjutanud Kamsel. Siis ma mõtlesin, et vaadake, küsija kirjutas siin, et, et niikuinii vastavad, nab Reinhold Kamsel, tegelikult see vastus oli teine. Et see oli nagu väga vastu. Kams on üks paremaid asju, oli nii, et keegi saatis mulle kirja ja küsis, et kes võttis esimesena kasutusele sõna armastus. Ja vastus oli, et ega mina ka ei tea riiet lõbusaid asju oli. Ma töötasin sel ajal hoiukassade peavalitsuse juhataja, mis oli raske amet, täna tundub, et see oli nagu mingi pangadirektor, aga see oli väga kaugel sellest, et olla mingi pangadirektor ja siis oli nii, et et kuidagi need küsimusse aeg tuli siis kodus, siis ma võtsin need küsimused välja siis nagu kõige vaikseks lapsed läksid magama, siis ma hakkasin neid küsimusi ettevalmistamine. Ma tavaliselt töötasin hilja ööseni, siis nendega seal niikaua kuni silmaks looja vajuma. Tõusin ka väga vara üles, et jätkata, aga, aga noh, samas oli see nagu mentaalselt selline ümberlülitumine täiesti teistsuguse maailma peale ja raamatud ja entsüklopeediad ja kõik, see oli nii huvitav ja siis emotsionaalselt oli see mulle väga-väga vahva aeg. Mis see tarkade klubi seltskond endast kujutas, millised need omavahelised suhted olid sellepärast et eks seal tuli ette ka omavahelist sellist rivaliteeti, samas oli erinevad mehed olid ju spetsialistid või tundsid ennast tugevalt erinevatele aladele, igalühel oli oma mingisugune tuletamise käik või selline lemmikmeetod, kuidas tuletada vastuseid. Ja nad olid väga värvikad isiksused ja on, kes veel meie seas on, kogu see seltskond oli värvikad ja tõepoolest olid selles mõttes väga erinevad, et et kui näiteks ütleme väga selgelt kolm liiget, kelle pea oli no fakte nii täis, et nad peaaegu teadsid kõike, need olid tarri liidus Tõnis Laisaar või õigemini võib-olla Tõnis Laisaar esimesena Tiidus ja Tiit ulas ja samas oli oli siis oli niisugune mees nagu Mark Sinisoo, kellel oli nagu erakordselt huvitav loogika, jõudnud küsimuse õige vastusteni välja jõudmisel ja muidugi nad nad aasisid alati 11, aga, aga omavaheline läbisaamine oli suurepärane, see oli väga hea seltskond, tegelikult inimestena meil oli regulaarselt oli mingit ka mingeid väljasõiduistungeid, kord käisime Laisaare juures külase kord käisime Agu Aarna juures, lindistasime, lindistasime seal kodus ja. Kas omavahel tuli ette ka selliseid suuremaid ütlemisi või solvumisi või tülisid ja jõudis teinekord eetrisse midagi? Sellist, mis sinna ja oleks pidanud jõuna? Ei tülisid, ei olnud, muidugi oli olinisus, naginad oli küll, et ükskord oli see, kui näiteks küsiti, et kus külas on Põhja-Tammsaare talu, siis kõik vaatasid Tanel Moora otsa, kes oli tuntud asjatundja Eesti jala peale, kes ta teadis peaaegu kõik. Ja siis ta ütles, et mis küla seal polegi mingit küla ja siis kõikaks teda narrima, eriti Tiidused, armetu algajad, sina ütled, et seal pole külad, Eestis polegi niisugust kohta, mis ei ole, et alati on mingi küla. Ja siis selgus, et see oli ülemvetepere küla, ma mäletan seda nii, et, aga siis mis lindistuse muutub, see oli üks huvitav asi, oli see. See oli niisugune saade, mida tehniliselt peeti väga edevaks, mikrofonid asetus oli, oli nagu väga hoolikas ja mikrofonid võtsid kõike, mis räägiti. Nii et, et mina saatejuhina kuulsin alles pärast lindist. Mis mõnikord, mis nad, mis omavahel, keegi pomises omaette, aga seal oli nagu mikrofoni sees ja mäletan, ükskord oli küll niisugune lugu, kui arutasid, arutasid ja jõudsid ikkagi, vaidlesid, vaidlesid, panid vale vastuse. Siis oli, oli niisugune paus ja siis minu meelest oli see Heino Kask, kes ütles, südam teiega kurat. Hosid saates nagu sees, nii et täiesti efektselt tühja koha peal. See oli. Ja ma ausalt öelda lõigata seda välja, minu meelest läks saatesse, mis seda pannik mitmed inimesed tähele vannuvad, saates. Mis te arvate, mille pärast olin Nemo turniiri just nii meeletult populaarne, nagu ta oli, ega see kirjade hulk, nagu te enne mainisite, mille hulgast ta ju tegelikult neid küsimusi välja sorteeritud ja see oli ka ikka päris. Neid ei suutnud ju selles mõttes, kuna kokku lugeda, et mõnes kirjas oli, oli paarkümmend küsimust ja mõnes keeles oli üks küsimus. Aga ma ise lugesin kokku, et neid alalisi küsimuste saatjaid oli umbes 80 inimest. Populaarsus oli tegelikult suhteliselt selge seletus, selles oli oma niisugune Sublimatsiooni või ma ei tea, kuidas seda eesti keeles võiks öelda, efekt, et nii nagu ka ajakirjal küsimused ja vastused, kes seda mäletab, et tegelikult nagu kiretute küsimuste kaudu sai rääkida asjadest, mida muidu rääkida ei saanud. Ja no ma nii mäletan seda, et ükskõik kõrge partei ülemus oli haiglasse ja kuskil seal ravil või kuulab hoolega seda saadet, Te siis kärgatab, siis helistab raadiosse, ütleb, et niisugune lugu, et kuidas on võimalik, et kõik 10 küsimust, kõik on ainult eestiteemalised. Ja mulle öeldi, et kuule, pane midagi, siis ma ütlesin, mul ei ole probleemi, me paneme siin nõukogude küsimuse kohe sisse, et kes oli see eestlasest Nõukogude Liidu rahvakomissari justiitsrahvuse hukkus ebaseaduslikku Dropaseerituna aastal see ja see, see nõukogude küsimusi võtta nii palju kui tahad. Ma vahetevahel mõtlesin küll, et seal läheb vahel üle piiri. Sa viitasid nagu inimestele faktidele, et igaüks, kellel mõistus töötas, teadis, mis selle fakti ümber on, mis selle taust on ja see oli see efekt, mida tagasi ei tule, tähendab, see olnud puhas mälumäng, vihjati asjadele, mis tegelikult, millest muidu palju räägitud või rääkida ei saanudki, kõige rohkem ärritas või kõige rohkem äratas tähelepanuperiood Eesti iseseisvus kahe maailmasõja vahel, et noh, see koltšaki asi oli küll, see oli nagu nii kõva, et äratas tähelepanu, aga kui oli juttu mingitest vene valge kaotlastesse, ei äratanud nagu mingit erilist tähelepanu, kui sa rääkisid Eesti inimestest ja kui sa rääkisid ka Eesti ärkamisajast, siis, siis noh, see võib olla äratas natuke tähelepanu, aga, aga mitte nii palju, aga just periood 18 kuni 40 oli ja inimesed sellega seotud oli see, mis, mis nagu oli kõige riskantsem. Kuulsite Katrin Vaga intervjuud Siim Kallasega. Pange nüüd tähele, kes Teist tahaksid saada kutset Nemo turniiri juubelisaate salvestusele, siis kuulake, kes memoturniiri ajalooga tihedalt seotud isikuist laulab. Sellel arhiivilindil. Kanti hällist saadik käte pea nüüdise elust läbi lööma pea Maire Tiefi GRU sellest väikesest. Aga maja võib süttida ka äikesest. Saatke oma vastusmeiliaadressile Ummafon ät ära poee või siis tavapostiga uma fon Kreutzwaldi 14 üks null üks kaks neli, Tallinn. Ja kuulmiseni järgmisel nädalal, kui jätkame juttu Indrek Neiveltiga eestimaal majandusest, Helomeigasega säästmisvõimalustest Eestis. Lisaks KOHT teeme veel ühe endise tarkade klubi liikmega ning loodetavasti saame nuusutada ka pisut kulla lõhna. Saate autor on Mart Ummelas, helirežissöör Kätlin Maasik. Tänase saate kordus on homme kell 17, null viis. Jah, pidevalt kuuldav internetis edukat ja tulusat nädalat kuulmiseni.