Tere tänastesse visanditest, räägime tabudest. Minu vestluskaaslane on kunstiülikooli õppejõud David Vseviov. Teie David Vseviov, olete ajaloos vist päris kodus. Te olete õppinud ajaloolane. Õppinud ajaloolane, aga kodus vist kaugeltki mitte, võib-olla esikus või teel koju või nonii näkku, köik ajalugu on üldse üks huvitav teadusharus on ju kõik kodus natukene meditsiiniga sarnane, selles mõttes. Aga on teid selline teema huvitanud nagu tabud. No paratamatult sellega puutub ükskõik mis ajalooperioodi käsitledes või, või mõtiskledes ju kop sest alati on olnud ju midagi, mis on, mis on keelatud. Neid tabusid võiks jõgi hakata jaotama, on vist mingisugused üldinimlikud tabud, mis peaksid olema nagu keelatud köigil, võib-olla nad on kokku võetud nendes tuntud käskudes meile, no ütleme, kasvõi ära tappa, see on ju tabu. Siis tõenäoliselt võiksid olla mingid tabud, mis kehtivad ainult teatud ajalooperioodil, mida tohib näiteks ühe võimu valitsemisajal teha ja teise võimu valitsemise ajal, kui mitte kuidagi ei tohi, kord tohib punase lipuga välja minna, kord tohib sinimustvalgega ja kord selles 25 pluss viis oli vist nii üks ja sama asi on lubatud ja üks ja sama asi võib juhtuda, et anud tabu, et ainult tabuvad suur kuritegu rikkusseegaagaa tabu või on ilmselt tabud, mis tulenevad näiteks maailmavaatest ja religioonist see, mida lubab üks religioon, no joome vist veini ilma Ühegi niisukese tundeta, et tegemist oleks tohutu tabuga, kui ta ei ole isiklik tabu. Aga islamimaailma jaoks on see jälle suur tabu. Nii et selles mõttes on see üks põnev põnev asi, tähendab, kui õnnestuks leida mingid asjad, mis on üldiselt ja kehtivad igal pool ja teised asjad, mis kehtivad kuskil kokkuleppe, lisades mingisugustes kitsamates raamides, no siis võib rääkida niisugustest suurtest tabudest ja, ja võib-olla väikestest tabudest ja lelle taha tulebki see huvitav asi, et tegelikult see ei ole vist mitte midagi muud kui lihtsalt kokkulepe. Muidugi, tõenäoliselt on mingeid paratamatut kokkuleppe nimetame seda paratamatuks kokkuleppeks ka sõda ära tappa. Sest kui inimühiskond selle tabu enda jaoks kuskil juba varajasel tekkimisperioodil ei teadvustaks, siis meid ilmselt no ei oleks, ei oleks üldse nii, et see on, mingis mõttes on see nisugune objektiivne piirang, see on nagu mingisugune enesekaitse, et sa ei tohi midagi ületada, sest siis järgneb katastroof on tõesti, sest igaüks Me teame, tabud ära papa viienda korruse aknast alla, tähendab, noh, sa ei saa seda lihtsalt teha. Nii et kaudselt või otseselt on tabu seotud hirmuga. Noh, võib öelda, hirmuga on seotud vist üldse väga palju asju aga mitte ainult on ka, no nii-öelda võib-olla on nii-öelda läbi ajalooeetilised nisukesed tabud, no naera, sülita Ta maha, miskit ju ei juhtu, kui me seda teeme, meie elu vaevalt saab nüüd rohkem ohustatud peale seda maha sülitamist, aga, aga noh, see on nüüd niisugune käitumisreeglid, sest kokkuleppeline tabu, et me oleme kokku leppinud, et kole on niimoodi teha. Aga see on jällegi sõltuvalt kultuurist. Ma nüüd ei tea, tähendab konkreetne näide ei ole hea, aga ilmselt on väga paljusid asju, mis ühe kultuuri puhul on lubatud ja teise puhul ei ole võib-olla palju, oleme näinud ju ekraanidelt, kuidas näiteks Vene riigijuhid väljudes lennukist kohe kedagi embavad ja suudlevad, son hoopis mingisugune teine asi ja lubatud, mis võiks olla jälle mõnes kultuuris täielikult tabuline, keelatud tegevused, võõrast inimest viimati embadi väljendada oma sooje tundeid just niimoodi, nii et selles mõttes on raskem. Need tabud, mis on ajast aega käinud kultuuriskulptuuri on tegelikult sellised eksistentsiaalsed tabud. Ma arvan, et neid võiks vist tõesti nii nimetada, jah, on ju olemas tabud, mis tõesti kehtivad kokkuleppe lihtsalt ainult meie kohta on ju nii, vot terve inimkonna ajalugu on ju ka huvitavalt jaotatud, on ju kogu aeg olnud meie ja on kogu aeg olnud keegi teine ja selle kellegi teise kohta mõnikord meie reeglid ei kehti. Võtame seesama suur jaotus, hakkame sealt kuskilt iidamast-aadamast peale tulema, inimeste orjad, lõikusorjad, samad inimesed, tegelikult mitte inimesed, vaid asjad, tuntud on ju see jaotus, Tööriistad vaikivad, märgivad rääkivat ja labidas, ESL oritööriista ei ole inimene, temasse saab suhtuda lähtudes teistest reeglitest. Tööriist ei meeldi, me viskame ta välja, kori ei meeldi, noh, põhimõtteliselt võib ju ära tappa, sõltuvalt nüüd läbi ajaloo, kus, mis piirangud on. Sama on siis edasi suhtumine barbaritesse, kasvõi see, mida roomlane lubas enda suhtes ja mis oli võib-olla keelatud, see ei olnud jälle keeratus suhetes barbar. Ja kuni viimase ajani kasvõi välja tulles. No kõik need lepingud alates näiteks see kuulus ja huvitav moment, see, mis toimub Venemaal ümber selle kuulsa Presclitovski rahulepingu, kui nad trootskiga ja Lenin seda sõlmisid. See oli ju teadlik samm teadlik, sõlmitud rahu, mida a priori põhimõtteliselt võis hiljem alati rikkuda. Lenin kirjutab sellest otseselt sellepärast, et püha eesmärk on teha ju liberalismile lõpp peale ja seega on mingisugused lepped, tegelikult ei kehti nendega seal ainukesest ajutiselt. Kokkulepped on taktikaliselt kokkulepet. Seega ongi nii kellelegi kohta nagu oleks tabud ja kellegi kohta neid, neid ei ole. See on nõnda inimühiskonnas. Aga mis siis, kui inimene võtab sinna elu mängu tabude mänguga, jumalad? Inimestel on ju alati olnud suured tabud, nii-öelda need tabud, mis tulevad jumalate poolt, aga aju, need tabud siis nii väga kehtinud ka ei ole, kui need on ju läbi terve inimkonna ajaloo pidevalt rikutud. Põhimõtteliselt seesama roomab seal ju põhimõtteliselt jumalaid, jutisatakse silma pilgutamata, lubades neile midagi ja täiteski seda oma lubadust, aga no mingis vormis ma luban, et kui te sööte seda, seda pärast teile see on kõik väga näitlikaga ohverdada või viia või annetada seal 10 pudelit veini. Seda võibki teha. Ja silma pilgutamata võib panna 10 tühja veinipudelit, sest me ei ole täpsustanud, kas need pudelid on täis või tühja. See on niisugune huvitav leping. Ega ei ole ju lihtsalt niimoodi ei olnud niimoodi, on paremalt, et me käitume vastavalt nendele tabudele, mida sealt ülevalt jumalate poolt meile määratud takse või meile on nagu nagu paika pandud ju, sõlmime lepingu, mitte ei taha teada, mis meile on lubatud ja mis meil on keelatud, vaid me tahame reeglina midagi vastu saada. Mida me teeme, möödub, palume kogu aeg on ju niimoodi ja see on ka üks niisugune huvitav moment, mille üle ajaloolased, kes tegelevad nende vanemate ühiskondadega, on mõtisklenud ja võib-olla ei leiagi seda õiget lahendust, see on, see ongi see, et kõik on nagu paigas kõik, alates kas või inimese saatus, see on, see on ära määratletud, ta on absoluutselt paigas. Ja siis tekib ja see suur küsimus, et miks siis läbi selle pika-pika ajaloo on ju ainult peaaegu peamiselt püstitatud, no näiteks sakraalehitusi, kus siis saabki midagi paluda, miks inimene on siis mida te seal mangud, mida ta palub, kui kõik on paigas, mis mõtet sellel, milline on see vahekord selle bataalsuse vahel, et kõik on fataalselt paigas ja selle vahel, et me kogu aeg midagi palum tähendab, tabud on paigas sõdaradel seda ratast sõdaratav tee seda, seda, seda ja võib-olla lahendan siis selles, et no no, mis siis, et on paigas, võib olla inimesele on nii omane või jällegi neid samu tabusi ja neid reegleid võib-olla need ei ole ühesed ja kunagi paika pandud meie üksikinimese jaoks. Võib-olla nad kogu aeg võib-olla pannakse iga hetk paika, kui nad kogu aeg muutuvad ja vastavalt sellele, kuidas me nüüd antud hetkel oleme käitunud, vot kui me oleme nüüd väga Paiad, siis meile homme määratakse natuke parem saatus, nii et selles mõttes on see see on väga huvitav. Tabude suhtumise lakmus võiks ollagi keel või näiteks paganausulised ja ka kristlased on ju teatud sõnu püüdnud vältida kartmaks, et see äkki midagi esile kutsub või. Mis siis ikka märgistab seda keeldu kui meie jaoks, see pole mitte sõna, see on ikka niimoodi õigus, sõna on ju pikka aega olnud ja ilmselt on tänapäevanigi tegu. Kui me mainime kurat, siis me nagu jaatame tema olemasolu, võime nagu maname ta ette või me toome ta nagu väljad võttes midagi suhumenakuta tekitama. Ja siin on loomulikult see seos tõesti väga lihtne, et ärme keelatud asju lihtsalt mainime või võtame nende kohta mingisugust või ka lubatud asju väga suuri asju. Siis nüüd nähtusi kas ei ole või, või nad jällegi on olemas. Tabude äärt pidi seotud kõika ebausuga. Tabudega ongi niimoodi, et ütleme, mida mastaapsemalt nad on, mida põhjapanevamalt nad on või mida, nagu te väga õieti ütlesite, eksistentsiaalselt nad on seda, seda kehtivamad nad kuidagi on võib-olla tõesti tabu ära, Tapa on universaalselt kehtiv amm kui võib-olla islamimaailmas, mida paratamatult ei tunne nii hästi tabu, ära joo, ma ei oska, ei öelda, me, me ju ei tea, kuivõrd võib-olla seda tabu rikutakse, kui võib-olla fundamentalistliku oma kallakuga maal või perekonnas peetakse sellest kinni rohkem ja, ja teises mitte. Et seda on väga raske. Ja väga tihti ju need asjad, et ka suured asjad, mis olid keelu naa tabud, siis kui kasvõi sedasama tapmine oli, ju see on, need on väga koledad, näitad ja, ja väga raske on mõelda selles suunas, aga no esimesel pilgul vot siin on ka kuskil suur piir sellel hetkel, kui seesama jube tapmine on tabuline ja, ja niivõrd eetiliselt taunitav, sest ta on kuidagi personaalne. Tapja on, noh, see on, see on niisugune õudne toiming, mis on, mis on tõesti kahe või, või ükskõik, palju neid siis summas neid inimesi ei ole. Vaat see a on kindlalt p. Tapjakoormat, ja vaadake, kuidas see asi läbi ajaloo tänu ütleme, tapariistade arenguga on muutunud. Kuidas tapja võib muutuda anonüümsemaks, kui palju on näidatud kas või nüüd dokumentaalfilme näidanud nendest Ameerika lenduritega, kes sõitsid siis Jaapanis selle aatomipommi ja sellel on juhitud tähelepanu, et kasvõi ka siin on piirid juba esimese maailmasõja ajal ja teise maailmasõja ajal ja mõnikord mõned uurijad on näitena toonud näiteks teise maailmasõjaaegse lenduri. Ta viskab pommi alla, ta nagu ta nagu sellest personaalsest koormast vaba, ta ei ole seda konkreetset aad kunagi tapnud ta, ta, tema toiming on olnud teine Ta vajutanud nupule, ta ei kanna nagu seda, seda, seda koormat, vastutus, vastutus ja isegi vaatsekkumatu ei leiagi õiget sõna, vastutus jääb nagu natukene kõhnaks, aga aga kogu seda, seda kõike, mida üks inimene võiks tunnetada, kui ta on selle, nagu me ütlesime, konkreetse inimese võib-olla isiklikku suhet. Vot see ongi jah, aga vaadake, milline need tühised nüanssid, võib-olla esimesel pilgul. Aga kuidas nad võivad seda ajaloolist tausta või seda pilti muuta, seda pilti, mis on tol ajal kus, kus iga otsus kedagi tapma Nii võiks öelda konkreetne otsus, see koorem on sul ja siin kui anonüümne ta vot sama, kas või kas või asjad, no ütleme, seesama tänapäev või vaadake nüanssi vahet, kas või ilmselt kuritegevuses, mis on tabu siis ja oli tabu, kui keegi tuleb tõesti kellelegiga noaga kallale, see on üks tabu. Ja milline on vahe, kui sa paned kuskile pommi, sa lahkud, sa ei kanna nagu sa ei ole nagu otseselt ju kedagi noaga lööma ja selle pommi lõhkemise tulemusena võivad surma saada 10 15 20 inimest, kellega sul ei ole mingit mingit persona. See on hoopis mingid teised niisugused eetilised tasandit. Eetika muutub või suhe muu. Ja need on huvitavat asja, vot tihti need asjad, mis on tabu lihtsalt meie mingis kokku leppelises, ükskõik perekonnas, ühiskonnas, no laiemas ringis need kellelegi suhtes võivad mitte kehtida. Need on, need on nisust huvitavad raamid, väga tihti need tabud on, on nii, nagu nendel mäletate, need vaevalt mäletutega omal ajal mina nüüd natuke mäletan, need viimased hobused, kes Tallinna tänavatel ju sõitsid ringi, neil olid nisukesed, klapid silmade siin kõrval ka väiksed tabud sõna on lubatud näha otsaette ja kõrvale sa ei näe, sest see lähedalt mööda kihutav auto on sulle ohtlikult tabuline, kui, kui nii võib öelda ja me käitume väga tihti. Ma ei anna praegu absoluutselt mitte mingisugust hinnangut, ei selliste teist, aga vaadake neid sellest aspektist kasvõi kasvõi sedasama seda suhtumist nendesse väikestesse, kurdi või bangladeshi lastesse, kes meil siin olid. Tähendab reaktsioon jällegi siin minu poolt ei ole mingit hinnangut, me räägime hoopis teistel tasanditel, aga vaadake, teatud tabud, mis, mis oleks koheselt hakanud tööle, kui tegemist oleks. No et ma oleksin mõõtnud suvalisest Tallinna perekonnast need lapsed ja paigutanud siin suhtumise tabu. Ja see, mis toimub siis, kui need lapsed ei ole mitte võetud suvalistest Tallinna perekondadest, vaid on tulnud kuskilt kuskilt mujalt, midagi ju ei muutu, välja arvatud, et nende peavärv oli natukene tumedam. Tähendab inimestena on nad samasugused abstraktsed lapsed ja tuleb välja, et nende suhtes mängureeglid kehtisid täis. Ja selle vot ongi tihti väga suurte keeldude taga ei ole tegelikult ju mitte midagi muud, kui nimetame neid poliitilisteks huvid, eks meie suur poliitiline huvi, arusaadav poliitiline huvi on, et meile saabuks palju põgenik. Ja vot nii võibki muutuda õelis poliitiline kui poliitiline niisugune lähtemoment. Ta võib muutuda jälle kellegi suhtes niisuguse üldkokku leppeliste, meie jaoks kehtivate tabuliste normide rikkumiseni silma pilgutamata. Ja siit tulebki see kuulus ja tuntud lause, et eesmärk õigustab abinõu abinõu. Kasvõi sellesama seitsmeteistkümnendal aastal, mida nad siis hakkavad tegema, Nad hakkavad ehitama helget tulevikku Kellegile ütleme siis nii ja selle helge tuleviku nimel, no on kõigepealt vaja tsaar maha lüüa, siis on vaja kapitalistid maha lüüa, siis on vaja veel mõned vastased maha lüüa, siis ma ei tea, keda on maha lüüa, rahvavaenlased maha lüüa ja nii edasi. Nad väga paljud ju tegelikult läbi ajaloo toimunud maha löömised on ju köik eetilistel noh, suurtel ega keegi ju ei, ei. Te teate, et see on eesmärk omaette, seal pole kunagi ajaloos olnud ju eesmärk omaette, see on alati kellegi jaoks paremate hiilgavamate nende tingimuste loomine. Ta lõi jälle ohjend õlles, põhjendas, ja, ja, ja kui me ehitame seda õilsat ilusad, ükskõik mis, võib-olla 1000 aastane Reich, igavene Rooma või kommunism, siin ei ole praegu vahe siis vaat me oleme niivõrd absoluutselt, no vot siis me oleme nii tabulikud ju jutumärkides ja ma ignoreerime absoluutselt kõike keelt ja, ja kõikeraam ja rikkuma kõike silma pilgutamata. Muidugi ei tasu nüüd arvata, Nad, kõik süsteemid on ka absoluutselt ühesuguste käitumismallidega ja, ja nii edasi, aga paratamatult on mingisugused üldised reeglid tänu millele inimühiskond funktsioneerib ja, ja, ja need on väga paljus kokkulepped. Ajalugu baseerub kokkulepetel ükskõik mis tasandil, riikidevahelisel tasandil on need lepingud, kas rahulepinguid igaveseks ajaks on sõlmitud vist inimkonna ajaloos. No ma arvan, et sadu tuhandeid vist. Neist pole kunagi vist kinni peetud, nii ongi. Sellepärast on seda niisukese Professionaalse ajaloolasena päris naljakas kuulata, et leitakse mõni rahuleping, mida arvatakse, et see peaks nüüd kehtima igavest, see on tegelikult natuke kurb. Tähendab ühest küljest see ongi nii, vot see on seesama vastuolu, tähendab mingisugused asjad, no otsanjukata puu. Me sõlmime lepingu igaveseks ajaks, see oleks ju tabu teatud mõttes, ütleme selles mõttes, et seda lepingut rikkuda enam enam ei tohiks, on ju nii, mille nimel me, see oli täielik tegelikult see on huvitav, kuidas me töötame palehigis, loome süsteeme terve, läbi terve inimkonna ajal, tuhandeid aastaid oleme me ju seda teinud kasvõi poliitilisel tasandil tõesti läbi nende lõpmatut rahulepingute. Ja alati tasub jõudude vahekorral muutuda. Need, need tabud ära riku, lepingud kehtivad ainult nii kaua. On näidanud inimkonna ajalugu, praktika, niikaua kui üks ei ole teisest lepingupoolest tunduvalt tugevamaks muutunud. Situatsioon pole muutunud ja ta silma pilgutamata seda lepingut rikub. Rikkumise tulemusena tekib uus situatsioon. Kas seda ühte poolt enam üldse ei ole või teda asendab keegi teine, sõlmitakse uus leping, lõikus, uus leping, mis muutub jällegi sellel poliitilisel tasandil uueks tabuks uueks seda rikkuda ei tohi, sellepärast et see on sõlmitud igaveseks ajaks ja mis möödub kaugeltki mitte igavene aeg mööduvat mõned aastad, nii on seda ajalugu näidanud ja jälle midagi juhtub sellest tasakaalus. See on niisugune paratamatu areng. Ja ta tagasivaatamine mõnikord ju teeb väga kurvaks just nimelt sellepärast, et et lehitseda seda pikka inimkonna ajalookaarti, seal ju näeb ainult seda, kuidas need tabusi, lepingut, seda kõik on rikutud. Ja loota sellele, et et vot nüüd me just elame selles ajajärgus, kus, kus need lõpuks on saabunud kätte aeg, kus tabud hakkavad kehtima, vot sellel tasandil, millest praegu rääkima, kus väänam rikkuma ei hakata. Siis me peame väga suured optimistid. Tabud need on olnud ka ajast aega ikkagi sellised tüliõunad ja vaidlusküsimused erinevate skulptuurides vist. Ma arvan, et kuskilt alates inimkonna koidikutes need üldisemad tabud on kehtinud kehtinud vist täpselt samasugustena, nagu nad kehtivad tänapäevani. Sellepärast et ma midagi pole parata, inimene on bioloogiline olevus, nii ta on, tema eluvorm on. Kui lähtuda nüüd sellest, kes meie, lähtudes teatud kontseptsioonis, kes need meie eelkäijad on siis siis mõnikord on väga lohutav võtta kätte mõne paksu raamatu ja vaadata, mis seal ahvikarjas toimub, kuidas seal, kes domineerib ja millised on seal suhted ja millised on vahekorrad. Kui hakata neid asju natukene siia inimühiskonna peale üle kandma siis mõned asjad saavad nii naljakalt selgeks. Inimühiskonna ajaloolaste või ma ei oskagi nii vanaperioodiga tegelevate inimeste kohta mingitki siukest märksõnale ehita tähendab, arvates vot selle ohjeldamatu seksuaaltungi tabuline reguleerimine on üks inimkonna eksisteerimise alustugesid siis ütleme niimoodi ta on igal pool vist nendes bioloogilistes soodžuumutas, nii, tähendab mõllatas seksuaalselt kontrollimata. Ta lihtsalt ei saa, ei saa. No ma ei oska, ma tõesti ei tunne seda valdkonda, aga tulevad kohe meelde kas või nende suurte isa loomade mäng, võitlused, kus nad võõrgavad ja taovad 11 sarvedega, aga tegelikult ju viga ei tee üksteisele on ju niimoodi, nad nad etendavad seda võitlus, tähendab vaadake, kui huvitav, selles on sees kassett, abuline märk, käib suur võitlus, aga võitlust mängitaks seepärast, et kui me hakkaksime tõsiselt võitlema, siis me, me ise Kaume. Ja kui neil seesama üle kanda inimühiskonnale siis on toimunud täpselt seesama, kui inimkonna arengus kuskil juba kätte tuleb ikka vägev suur nui. Ja kui nüüd lasta ikka vabalt võidelda oma sellel eesmärgil, et ma nüüd maksimaalselt saaks seda oma kirge rahuldada ja sisse ei jääks, siis midagi järgi on täielikud tapatalgud ja vot selle tungi piiramine läbi selle inimkonna ajaloo. No see on, see on märgata selles mõttes ütleme see üks suur tabu, et need suhted peavad olema reguleeritud, see on nagu kehtilt, mis ei tähenda, et nii nagu on võimalus, nii nagu struktuurid pole kindlat või nii nagu siin me oleme rääkinud natukene seda märkida seda ülemineku aega või ütleme, segastel aegadel Seraste vaadasse kohe kaob, vaadake mis segastel aegadel toimuvad nii-öelda kasvõi nendest samadest. Nimetame ainult selle ühe koleda märksõnana vägistamised, mis, mis teevad need sisse marssinud sõjaväes läbi ajaloo, kui köik on lirva, tapmised, vägistamised, tähendab need reeglid ei kehti? Tabud ei kehti, selles mõttes on, see, on see tõesti nii ja nüanssilise tabud on ju ka erinevad. Kui meie traditsiooniline on tabu, on sul tohib olla üks naine siis jälle selles samas islamimaailmas võib sul olla neli naist, sest eeskujuks Muhamed, kellel oli neli naist ja, ja nii edasi, vot siin on nüansid väga erinevad, võib-olla on mingid kultuurid, kus naisel tohib olla kuus meest lihtsalt praegu paugupealt ei tea ja ei oska täpselt näiteid tuua. Niiet nüanssilised tabud on vist tõesti väga erinevad müksas kõik, me näeme ju seda igal pool tasub meil turistina sõita näiteks kuskile araabia maailma ja naisturist võib-olla tunneb seda suhtumises endasse seda erinevust kindlasti ka omal ajal ütleme meie kesk Omaaegse liidu kesknende Aasia vabariikides lõikus ja teine on jälle. No kas vees? Teine on, ütleme see, mis toimub siin Euroopas, Põhja-Euroopas või kuidas me oma tundeid väljendama, kus seda võib teha nii, kus seda teha naa? Sõltuvalt kas või temperamendi ste muus need nendest nüanssiliselt tabud nüanssilised load ja keelud on, on väga erinevad, aga suured tabud, mis lähtuvad just nimelt sellest vajadusest seda inimkonda kui tervikut säilitada, need peaksid olema peaaegu võiks nii-öelda igavest. Et mis te arvate, kas praeguses meie ühiskonnas nendele tabudele üldse tähelepanu pööratakse või kehtivad nad, või on mängu tulemus, uued reeglid või? No ma arvan, et väga suured tapud loomulikult kehtivad, tähendab seda ei saaks üldsegi olla, et nad ei kehtiks, kui enam ei kehtiks tabu ära tappa. No ma ei tea, miks möni koleda näite tooma, aga võib-olla ta kuidagi härra vara ära varasta, ei ole, on, on ka hea, aga sa ära tappa on ikka teatud mõttes näitena parem, mis siis, et ta on kole. Kujutage ette, mis siis, mis siis lahti läheks, mis siis lahti läheks, kui ega nisukesi tabusid ei saa nüüd kuulutada, kuigi ajaloos on ka nisukesed näited, ma ei mäleta nüüd täpselt, kes oli kasse, olid Pontose kuningas mitritaates kuues vist, kes, soovides kallale tungida roomale, seal on niisugune, Roomas on vist parajasti suur virvarr. Jaa, ta tungib kallane sinna provintsides või tungib sisse nendesse provintsides, mis äsja olid läinud Rooma alla, siis ta annab välja väga ilusa jälle jutumärkides ilusa seadus, et järg umbes nii, et järgmine pühapäev kõik võivad tappa nii palju roomlasi, kui neil süda soovib. Ja seda viidi ellu suurema hea meelega, sest roomlased olid nende provintside jaoks vihatud uusokupandid meie mõistes aia saada nüüd luba ametlik luba neid tappa. No see ühtis nagu selle inimeste tolleaegsete ütleme soovidega või ütleme siis nende eetiliste vajadustega. Et jätame selle kõik kõrvale, kujutage ette ja käsu korras, aga mis juhtuks siis, kui, kui meis, no ma ei tea, oleks niisugune nupp, kuhu saaks vajutada ja meil see tabu ära võtta. Ta, et meile, et meil ei oleks seda, et iga asja vot vot iga asja lahend mulle näiteks meeldib kampsun siis siis selle selle täiesti normaalne käitumisnorm oleks, et no ma ei teagi jah, palun tihti ja vot, ja siis võtan selle kampsuni ära või veel parem näide, absoluutne tabu, ära varasta. No kujutame ette seda ühiskonda, seesama meie väikest Eestit kui seda, kui saaks mängida mängu, et sa enam absoluutselt siis, mis sealt, mitte ühegi meie jaoks. Ja hakkaks sellele sellele mängule edasi ehitama, mis siis saab? No esimene saab, et no midagi ei saa. See on kõik see ühiskond ainuüksi selle pisikese nupuvälja lülitamine ära varasta tähendab seda, et see ühiskond funktsioneerida enam ei saaks. Me oleme ka läbi ajaloo rääkinud, et on olemas perioodid ja on olemas riigid, kus neid riike valitsevad kuritegelikud jõugud, tegelikult stalinliku diktatuuri saab nimetada ikkagi kuritegeliku jõugu valitsemiseks, oligi tegelikult kuritegelik jõuk. Kas võimulepääs lõikus Stalin kui tuntud rongide röövia ja nii edasi on puhtalt su mafioosne struktuur, kui ajaloos uuritakse, ei oleks vaja teada, ega mafiooso, see ja see ei pea tähendama, vot selles Lääne mõistes raha kokku ajamist, raha ja võimu võib kokku ajada, kas selles Ida-variant stalinlikust variandis on puhtalt see näita ja siis ei kehti mingid need reeglid ei kehti mingid reeglid, ega siis sellele, et inimest saata siberisse, selleks ei olnud seal endise süsteem tuginebki sellele, et reegleid ei ole. Et neid tabusid ei ole ainus, mis on algusest sellele väga minu meelest õieti juhtisite tähelepanu, on hirm, et süsteemid tuginevadki hirmule nad saavadki ainult olla, inimene peab pidevalt kartma juba see, kes sellele esimesele allub, teisel aga see kardab. Ja vaadake, mis seal konkreetselt toimub, nende ju kas või nende niinimetatud teiste meeste naised näiteks Kalinini istuvad ju kõik kinni. Ja nad lakeidena teenivad seda esimest meest. Hir, absoluutmeer ja kuskil ei ole kirjas neid reegleid, mida täites sa garanteeriksid oma pea. Vot nendes süsteemides võib öelda tõesti nii. No kui nüüd vot see ongi tasakaalu siis küsimus, kui me lõpuks jõuame nii kaugele, et nagu te ütlesite, kuritegevus kasvab kogu aeg tõesti röövimiste, tapmiste, varastamise protsendid tõusevad. No me võime ju mängult nii palju, ütleme sõna mängutama ju praegu siin mängime leida ju mingi piiri, mida, kui, kui see muutub, kui see ületab teatud piiri ja muutub üleüldiseks normiks, kui see muutub eetiliseks, normiks niimoodi käituda, siis, siis on, leppisime kokku, siis on katastroof, see on katast, siis on seal, see on absoluutne katastroof, aga riik kui struktuur ta seda katastroofi ei tohiks ja ta ei saagi lubada. Kui ta tahab riigina edasi eksisteerida, siis ta ei saa seda lubada. Aga see ei tähenda seda, et ta ei saaks neid mafioosne struktuur ära seedida ja muutuda ise mafioosseks riigiks, nagu ma näitan seda Stalini riiki, tõime sealt teine näitaja. Nii võib ka juhtuda. Ja mida ta siis teeb, ta käitub täpselt samuti nagu iga mafioosne struktuur, taju, kus ja mis ajal olid parastamised kõige rängemalt karistatud selles samas Stalini ajal oli ju niimoodi. Ma enam ei mäleta peast neid paragrahve, mida kurgivarguse eest võis saada ja mis on nüüd see rea inimeste suur unistus, miks neid Moskvas plakateid Stalini pildiga kantakse? Mis selle taga on, mis oli ja see on ju üks sõna kord oli, on ju niimoodi kord olid tabud, ära varasta kehtisi, et need on, asjad, on väga paljud prognoositavad ükstaskõik, mis tasandil. Ja no nii, nii vist ei sobi öelda, aga, aga ja ennast kuidagi kiita üldse ei saa, aga, aga aga juba aastat tagasi ma vaatasin seda ühe silmaga ainult seda kuritegelikku statistikat. Ja mõtlesin igal pool plussmärgid ees. Ja natukene mõeldes ka nendele protsessidele, milles köik meie lehed kirjutasid pikalt-pikalt, tähendab kes sõidab uhke autoga paar aastat tagasi, olid need ju peamiselt nii oli, see ei ole minu väljamõeldis, Need olid mafiooso, struktuurid olid, olete sellega enam-vähem jõus, nonii, mainiti, et kellel on siis nüüd BMWd ja, ja viimased Mercedesed ja ma mõtlesin, et tõenäoliselt esimene kuritegevusliik, mille ette peatselt ilmub miinusmärk, mis väheneb, on, ma arvasin nii, selleks saab olema autode ärandamine. Ja mina ei tea, kas ma eksin, võimete, kontrollige, aga vaadake, viimasel ajal ilmuvad statistikat kuritegevuse kohta, te leiate igal pool plussmärke ja minu meelest on ainus koht, kus on miinusmärk, mis on vähenemise tendentsiga, on autot ärandada. Sedasama mafioosne struktuur, kes muretsedes kunagi või kasvades selleks struktuurist, tegeles autode ärandamise, aga nüüd ta on lahendanud oma Nõukogude ajast välja kasvanud inimese suurima unistuse saada endale hea lääne auto mille kallal ta hakkab nüüd esimesena töötama. Ta on ise muutunud nüüd teatud mõttes potentsiaalseks ohvriks, kellelt võib hakata autot ära ajama, on ju niimoodi, ta kardab, ta hakkab ja seal just samas korda, need on huvitavat protsessi. Ma ei, ma ei ole üldse nisuvalk, mis üldse ei tunne. Aga minu mäest, vot see märk, mis ilmus selle ette, et minu meelest on seal miinusmärk, autode ärandamise on vähenenud. Vaat seda võib ka, võib ka niimoodi. Vaadake kui meil, kuidas üks tabu võib jälle nagu taastekkida või hakata jällegi ehtima. Me võime mõelda, kuidas siis nüüd niimoodi, kuidas siis järsku, autode ärandamine on muutunud jälle nagu natukene tabulisemaks, kui ta oli aasta tagasi. Te ütlesite, et selle taga võivad olla need struktuurid, kes tegelikult on üles kasvanud tabude rikkumise pea, niiet rikkudes tabusid, võib tekitada ka uusi, tagusid kukutades tsaari, tappes kõik vasakule, paremale võis tekitada tabu, ära varasta pisikest asjaõigus, karistades selle eest 10 aastaga, nii et. Moderne maailm ei taha enam eriti uskuda millegi universaalse või üldinimliku sisse. Oma uskmatuses väga kaugele sellel maailmal ka minna ei lasta. Ja tabudel on sess inimkonda korrale kutsumas protsessis oma roll mängida. Tabudest rääkis kunstiülikooli õppejõud David Vseviov, küsis Terje Soots.