Meil on külas Indrek Tarand Laidoneri muuseumi direktor ja tema käest uurime, milline on tema meelisraamat raamatud. Jah, see on nagu alati väga raske küsimus heade asjade hulgast ühte esile tuua. Ja peab märkima ka seda, et erinevatel eluperioodidel on ka raamatud, mis meeldivad erinevad. Et aga küsimusele vastamisega pihta hakates Võiks ütelda nii, et inglise keeles kirjutajatest on mulle mingitel aegadel Hirmsasti meeldinud Jon põõs. Ja. Ja inglise keele vahendusel olen ma tegelikult lugenud ka Umberto Eco raamatuid kes ei ole kõike mitte otse inglisekeelne kirjutanud. Ja mingil ajal eriti nõukogude aja ummistuse lõpul lugesin ma küllalt palju vene autoreid pulgaakovid, platoonovit teisigi. Ja vene kirjanduse puhul panin tähele seda huvitavat tõsiasja, et. Väga head vene keeles kirjutava, et inimesed on enamasti surnud mitte just loomulikul teel, et see on kuidagi Vene kultuuri osa. Ilmselt aga täna tahtsin ma esile tõsta sellist raamatut. Mida ma vist pidasin oma lapsepõlves kõige olulisemaks sest väidetavalt olevat see esimene raamat, mida ma üldse olin lugenud ja selle nimi on. On kolm musketäri. Kohe siis kolm musketäri, täiesti esimene raamat. Jah, niimoodi kukkus välja ja, ja seda ma isegi mäletan, et esimene kord ma lugesin niimoodi, et ma ei saanud midagi aru, aga ma olin pähe võtnud, et ma pean seda lugema. Ja teisel ja kolmandal kohal sedasama raamatut järjest lugedes, mis ilmselt hakkas vanematele kerget muret tekitama, et lapsel on mingi vaimne häire, ta muid raamatuid ei loe ainult ühte. Ja oli seal ju selline huvitav leheks. Külg lõpus nagu nimede ligikaudne hääldamine ja siis ma leidsin, et see on liiga keeruline ja lugesin neid prantsuse keele koha- ja isikunimesid nii, nagu neid kirjutati. Aga miks ma seda raamatut Täna tahaks esile tõsta, et see on huvitav, et sellel raamatul on meie hilisemas uuemas poliitilises ajaloos olnud paar korda võimalus tõusta selleks suhkru teraks poliitilises debatis ja ma ei mäleta täpselt, mis asjaolul Tiit Vähi peaministrina ütles, et tema valitsusel on umbes selline moto, et et üks kõigi, kõik ühe eest ja siis ei läinud kaua aega, kui vist oli see Eesti vabariigi aastapäeva kõnes president Meri seda omal viisil kuidagi pilkas öeldes mälu järgi tsiteerides midagi sellist, et peab lugema ka natuke keerulisemaid raamatuid, et riiki valitseda. See oli üks koht ja teine koht oli siis see, kui Lauri Vahtre, kui ma õigesti meenutan, mingis artiklis vihjas ka kolmele musketär-ile ja see toimus samuti KMÜ valitsusperioodil ja ta ütles, et et nagu Alexander Dumas on osutanud, on käes vürtspoodnik. Käegi aadlimeestest ei taha keegi enam midagi kuulda. Raamatut mainida aga selline poisilik, kus märus on kindlasti. Esialgne põhjus ka see seikluslikkus absoluutselt õige, just just poisilikult mälus on eelkõige see, et mingi seiklus rullub sinu silme ees ja. Kes lahti tolles ajas ja siis ma arvan, see oli mõni 70.-st aastast 1900.. Et oli ju ka Prantsusmaa niisugune riik, kuhu just ei olnud väljapääs sama lihtne kui Läti. Ja selline suur ja kauge romantiline. Riik oma tegelastega, kes mingite põhimõtete pärast ei kõhkle kõike mängu panemast, et see, ma arvan, on, on mingis eas igale. Lapsele võib-olla poisslapsele rohkem tõesti oluline ja jätab oma mulje, võib mõju. Aitäh. Aitäh.