Kell on saanud mõned minutit üle 10 ja eetris on reedene huvitaja. Eesti on tuntud edukate idufirmade poolest, kuid selleks ettevõtted saaksid üldse tegutseda, vajavad nad tihtipeale investeeringuid. Täna räägimegi sellest, kuidas iduettevõtted raha koguvad ning mida seejuures investorid mõtlevad. Asja tulevad selgitama Taxify kaasasutaja Martin Villig ning ingelinvestori Espani asutaja Ivar Siimar. Saate viimases osas annab hiljutistest tehnoloogiauudistest ülevaate Jakob Rosin, saatejuht Angregorzibold, head kuulamist. Stuudios on kohad sisse võtnud kaks inimest, kes teavad idufirmade maailma läbi ja lõhki. Neist esimene on ingelinvestor EstBANi asutaja Ivar Siimar, tere, Ivar tere. Ning teiseks Taxify kaasasutaja Martin Villig. Tere, Martin. Tere. Martin. Idufirmade rahastusest räägitakse väga tihti ja tihti me kuuleme uudiseid, kuidas mõni firma kaasa selle suure summa raha. Miks idufirmad neid seda raha vajavad, mida sellega tehakse? Jah, kuna idufirma on ju selline ettevõte, kes otsib kasso võiskaleeritavate ärimudelit, et siis ja tihti on need ideed üsna kreisid, millega alustatakse ja, ja kuhu soovitakse välja jõuda, et siis enamasti ei tehta midagi, midagi tavapärast, et kui sa avad nagu kohviku, siis sul on või autopesula või mõne muu ettevõttest, sul on enam-vähem see ärimudel välja kujunenud tööstusharusse, tead, mis sa teed ja võib-olla saab, saab äriplaaniga teha klassikalises mõttes võib-olla leida kapitali ja osta vahendid ja asja püsti panna, kui sa idufirmad teed, siis on olukord selle võrra segasem, et ega seal tihti ju ei tea, kuhu välja jõuad, et sul on mingi mingi tulevikunägemus ja selle realiseerimiseks ja tihti noh, sa ei tea isegi üldsegi veel, kust raha tulema hakkab alguses, ja siis sellepärast ongi vaja, et kuskile maale välja jõuda, ongi vaja teatud kapitali, et siis esimesed, mina olen peamiselt kokku puutunud siis tehnoloogia valdkonna ettevõtetega ja seal on vaja tiimi, kui sul pole parasjagu tiimis tehnilist kaasasutajat, et noh, siis on vaja inimeste leida või noh, mõned üritavad ka väljas teenust sisse osta. See iseenesest on keerulisem, aga, aga mõned ettevõtted proovivad ka seda või igatahes, isegi kui need inimesed leida, siis sõltub ka nende inimeste staatusest, et kui nad on üliõpilased, kulud väiksed, noh, siis saab hästi sedasi kokkuhoidlikult toimetada. Kui need inimesed on juba suurema elupagasiga, siis nad tahaksid ka palka saada, nii et selles mõttes kõige suurem idufirma kuluartikkel tavaliselt on ikkagi palgafond, et et see tegelikult on, kuhu see raha enam-vähem kulub, et jõuda siis prototüübini töötav ärimudeli nii turule tuua see toode ja kõike siis seda, et selle jaoks on seda kapitali vaja. Ja siis seda raha kogutakse suuresti selliste igapäevaste tegevuste jaoks, mis muidu tavalisel ettevõttel tuleks näiteks kohviku puhul kohvi ja leiva müügist siis idufirma saab selle raha investoritelt. Jah, enam-vähem, et eks eesmärk on see, et, et kaasata nii palju kapitali, et jõuda siis jõuda sinnamaani, et su ärimudel töötab, et sa oled tõestanud seda, seda tihtilugu paljud ettevõtted muudavad mitmeid kordi katsetavad ühte, teist, vaatavad mis, mis, mis kliendile siis meeldib, paljud ettevõtted ei jõuagi tulu, oli need siis, kes üritavad jõuda, ehk siis nemad, jah, mingi hetk, joo tuluni, aga loomulikult, eks need tulud on alguses väiksed, nii et, et selles mõttes ka kasvu jätkamiseks. Tihti on ka veel juba tulu perioodil vaja raha juurde kaasata, et selles mõttes, et kasv oleks kiiremaid, palgata rohkem inimesi, kui oma käive lubab ja kõik see, et selles mõttes, eks ta on selline omapärane maailm. Ivar, kuidas omapärane maailm töötab, kuidas raha idufirmani jõuab? Me oleme kuulnud erinevatest baasidest. Alguses kogutaks veidikene raha, pärast kogutakse veel raha, millised etapid on ja mida need endast kujutavad? No neid võimalusi ja variante on tegelikult päris päris mitmeid, et kui päris algusest alustada, siis, siis tavaliselt kutsutakse seda päris esimest raundi FF FF, et ehk et tamini Frensanud Thls ehk et kuidagi oma vahenditest sisuliselt ja pererahadest tavaliselt alustatakse. Kui jõutakse siis mingisuguse äratundmiseni sellest võidki äri tekkida, siis hakatakse vaatama väliseid investoreid ja, ja noh, üks üks, mida, mida mina võib-olla rohkem oskan, oskan rääkida, on niisugune ingelinvesteerimine, eesti keeles kõlab see nõmedalt, aga, aga noh, üle maailma, neid neid esimesi nagu hulle niimoodi kutsutakse. Aga siis selle kõrval on veel olemas need igasugused kaasrahastusplatvormid. Eestis on rohkem tuntud. Fander. Aga aga nojah, ja siis järgmised järgmised investorid on siis juba riskikapitali fondid ehk viisii fondid ja, ja need siis erinevates etappides midagi kutsutakse siis ABC-d raundideks investeerivad ja, ja parematel, kes ma arvan, et üks protsent või, või äkki viis siis kes jõuavad IPO, niisiis on siis avalikud ettevõtted ja rahastab, rahastavad siis suured suuremad fondid. Mida investor saab selle eest, et ta investeerib sinna firmasse, mis temale see reaalne konkreetse hetkekasu on sellest? Konkreetse hetkel kasu te tõenäoliselt ei olegi, et, et jälle sellest esimesest otsast ehk ehkki ingel investeerimisest rääkides, siis siis reeglina see rõõmuhetk on see, kui tehakse tehing ja raha üle kantakse, siis hakkavad tavaliselt nagu mured ja, ja siis siis tuleb nagu lisaks rahale panustada, panustada oma oma kogemuste, teadmiste kontaktide ja, ja, ja nii edasi nagu mis, mis sul sinna ettevõttesse nagu parasjagu anda on. Et see on võib-olla ka põnev teema, et. Tavaliselt investeeritakse, investeeritakse siis mitmekesi ehk me kutsume neid sündikaatideks, et sündikaadis võib siis olla nagu ma ei tea, kaks kuni kuni 10 investorit ja ja targemad ja kogenumad start-upperid või ettevõtjad siis proovivad valida omale piisavalt piisavalt erineva grupi inimesi, kes siis kes siis investeerivad ja kes saavad ettevõtete erineval kombel aidata. Martin, kuidas idufirmad ise endale investoreid leiavad, mida idufirma tegija tegema peab. Ja mõtlen, et Ivari jutu kommentaariks, et tegelikult meil on vist umbes samamoodi öeldud Me kõige esimese prototüübi arendasime nii-öelda oma pere rahadega, et mina andsin osa raha Markusele ja vanemad ehk siis olid nii-öelda esimene esimene rahastusring oligi nagu perekonna sees ja siis edasi tulidki juba ainsal investorid ja siis järgmised väiksemad fondid, nii et mõnes mõttes mulle tundub, et Taxify puhul on see enam-vähem sama loogika järgi läinud. Aga kuidas seda raha leida? Ma arvan, et kõige rohkem ilmselt puudutab see ikkagi tiimi, et selles mõttes investor vaatab kõige rohkem suures osas, mida varasema faasi projekt on, seda rohkem peab vaatama sellele asutajale silma ja hindama, et, et kas see jutt, mis ta räägib ja kas olek ja tema taust nii-öelda saavad usaldust ja on see, mida investor usub, et ega, ega seal alguses ongi üsna vähe, et loomulikult, kui see projekt edasi areneb, noh, siis tekib inglise keeles on see nagu traction või eesti keeles ilmselt kliendi huvi ja, ja tagasiside, et seal on näha, et klientidel on selle teenuse vastu huvi, hakkavad seda kasutama alguses tihtilugu esimene periood on tasuta, et vaadatakse, et üldse, et kas kliendid panevad ennast sinna teenusesse kirja, kui aktiivselt nad seda kasutavad igapäevaselt iganädalaselt, noh see juba näitab teatud trende siis kui hakatakse raha klientide käest küsima, siis ka, et kui palju siis Nendest tasuta kasutajatest konverteerub maksjateks ja nii edasi, et noh, selline nagu elutsükkel käib, et selles mõttes, et igas selles etapis saab vaadata ja eks siis investorid üritavad ka hinnata, et mis kiirusega see ettevõte kasvab, kui palju siis on näha? Ta on reaalselt maksjate huvi, et noh, tihti tasuta kasutajaid on pigem lihtne saada, aga aga mõnes valdkonnas on ka see keeruline, nii et selles mõttes noh, neid komistuskive on seal nagu palju, mille osas ettevõtja peab vaatama ja noh, meie kogemus on puhtalt see, et kui sa kiiresti kasvad, sul on hea tuntus, siis on pigem teiste raha leida, et meil oli esimesel aastal Eestist hästi lihtne raha leida, meil läks hästi. Me olime ajujahis televisioonis, igal pool oli nii-öelda suur haip. Teisel aastal, kui me üritasime Euroopasse minna, siis seal ei olnud kas või esialgu nii kiire ja siis oli Euroopas selle võrra raskem raha leida, et et me ei kasvanud nii kiiresti, kui me lootsime ja rahastamine oli keeruline. Et kui me kolmanda lastele kolmandat tüüpi ärimudeli leidsime, hakkasime jälle kiiremini kasvama, siis jälle investorite huvi tuli tagasi, et meie vaates on puhtalt seotud sellega, kui hästi ettevõttel läheb ja vastavalt sellele on investorite huvi, et kui sul läheb kehvasti, on raha kaasamine ülikeeruline. Kui sul läheb hästi, siis pigem on investoreid ukse taga palju, sa saad valida, keda sa võtad, nii et et, et selles mõttes mõnes mõttes selline tavamajanduse loogikat. Kui sul läheb hästi, siis pakutakse raha ja kui läheb kehvasti, siis pead ise nuruma kõvasti vaeva nägema. Sellest järjekorrast rääkides, kui tihti seda juhtub, et mõni idufirma ütleb mõnele investorile, et ei, ma ei taha sinu raha vastu võtta, kuna sa ei meeldi mulle. Ma ei tea, kas küsimus otseselt meeldimises on võib-olla vaest seda ka. Selles mõttes aga, aga eks meie puhul on samamoodi olnud, et me oleme siin viimasel aastal nii kiiresti kasvanud, et me oleme mitme investoriga läbirääkimisi pidanud, aga neile tegelikult mingi hetk ära öelnud, sellepärast et me oleme. Nad ei ole nõus olnud oma pakkumist parandama näiteks. Me oleme liiga kiiresti eest ära kasvanud, et selles mõttes me oleme siis alustanud läbirääkimisi jälle uutega ja niimoodi see käib, aga eks see sõltub ka väga palju sellest, mis faasis sa oled. Kui sul on nagu tõesti raha vaja, palgad on vaja välja maksta, siis sul on valikut palju vähem, kui sulle ettevõte juba piisavalt raha teenib, siis sul on valikuvõimalust rohkem, nii et selles mõttes see on jällegi selline tasakaal, otsimise koht, et kui sa tahad firma ellu jääb, siis saab ja on vaja, on vaja raha, siis ilmselt tead selle võtnud, mis iganes tingimustel pakutakse. Ivar, mida sina investorina vaatad ettevõttes, enne kui sa sinna raha paigutad, mis on need põhilised asjad, mis tal peavad olemas olema, mida ta peab näitama? No Martin juba siin olulise mainis ära, et eks investeerimine on ka kaunis keeruline kunst ja, ja me oleme seda nüüd oma erinevate partneritega teinud Eestis juba üheksa aastat olime tegelikult ka pioneerid sellel alal, nii et see on kaunis, värske, värske tegevusala ja ja ajapikku on see asi muutunud, aga, aga no tänaseks päevaks on ilmselge, et, et selles varajases veidi kutsume siit faasis enamus auru läheb selle peale, et aru saada, kas asutajate tiim on, on see, kellega saame suuri asju ette võtta. Ja, ja miks ma ütlen just tiim, et, et me hindame seda, et on olemas mingisugune kokku töötanud nagu tuumik, paremal juhul kolm funderit. Sest sest see see algusaeg on nagu kaunis, keeruline ja erinevates valdkondades peab peab suutma ettevõtet nagu arendada. Ja teadupärast on, on see tiime nagu töötab, pidevas defitsiidis. Et tal on aega vähe, raha vähe, kõike on vähe ja, ja siis ette tulevad. Mäed, mida ületada, on nagu kaunis suured, et pigem pigem me palume siis asutajal, kui ta on üksikasutaja, et ta leiaks endale nagu kõrvale paar paarteist kompetentset nagu inimest, kellega ta kellega ta siis ettevõtet kavatseb kasvatada, aga, aga no umbes niimoodi on, et tiim siis on tehnoloogiat, mida ta, et proovime aru saada, et kas see tehnoloogia on uuenduslik, kas see ärimudel võiks, võiks üks nendest ärimudelitest võiks töötada siis siis me tahaks saada mingisugust esialgset traktsionit või siis kasutajate tagasisidet. Üks oluline asi on ka nagu ajastus veidi taiming. Et kas see toode või teenus on, on parasjagu nagu liiga vara liiga hilja või on selle jaoks nagu täpselt õigeaegselt sellega nagu alustada. Ja, ja üsna lõpu lõpupoole on siis küsimus selles, et, et mis on selle tehingu tingimused, et vahest ülehinnatakse tehingu tingimused, meie jaoks on see üks viimaseid punkte. Ja reeglina kui me kui meile, kui meie sobime ettevõtjale ja, ja ettevõtja meile, siis me pole kunagi tingimuste taha tehingud jäänud. Ja, ja siis veel päris lõpetuseks on see, et et me tahaks näha, et kes võiks olla meie kaasinvestorit selles tehingus. Et kui, kui me leiame kaasinvestoreid eri valdkondades, siis siis me ühiselt saame nagu parem parema pildi, et et kas me, kas me julgeme seda riski võtta? Ehk siis selliseid rõngaid, millest tuleb läbi hüpata idufirmal on ikkagi äärmiselt palju. Jah, aga, aga neid on palju, aga nad võivad olla nagu selle need, need rõngad võivad üksteisest kaugel olla. Aga nad võivad olla ka väga-väga lähedal, nii et et ikkagi ikkagi need tublimad tead ja kellel on ka mingi kogemus, siis, siis nende jaoks ei pruugi nii nii keeruline olla see see raha tõstmine, kui võib-olla praegu selle pika jutu peale tundub. Kui rääkida juba konkreetsematest summadest, kuidas otsustab investor, kas ta investeerib 10000 100000 miljon eurot, mis selle määrab? Box no hästi, palju määrab selle investori nagu profiil ja rahakott. Kui kui rääkida nagu fondidest, siis neil on väga selgelt nagu kriteeriumid, kui sul on fond 30 miljonit, siis sa saad investeerida. Ma ei tea nagu 500 kuni miljon ühte tehingusse või parimatesse siis kolm miljonit. Kui sa oled ingelinvestor, siis sa pead ise oma rahakoti hindama, et kui palju sul kui palju sulle nagu võimalust, aga, aga see, et kui palju ühte ettevõttesse investeerida, see sõltub hästi palju sellest, et palju ettevõtte raha vaja on. Selle peale me kulutame küllaltki palju nagu tunde aruteludes, et ta jõuaks selle sinu antud rahaga kuhugi järgmisele tasemele. Tavaliselt tähendab see järgmine tase seda, et järgmisse ringi investorid oleks huvitatud investeerima paremal juhul see tähendab seda, et ettevõte saab ise hakkama oma oma siis juba rahavoog oma rahavooga ja oma klientide rahaga, sest alati parim raha on kliendi kliendi raha teenuse eest. Kui riskantne see investeering investori jaoks on, kui tõenäoline on see, et ta saab vastu pükse ja kui tõenäoline on see, et ta saab reaseka mingisugust kasumit sellest lõpuks? Noh, eks ta nii 10, et üks 10-le mis noh, niisugune rusikareegel on see, et mida soovitatakse ingelinvestoritele, investeeri vähemalt 10-sse ettevõttesse või veel parem 20-sse. Et kui mõni sealt õnnestub, et siis see toob kogu raha tagasi, aga ka kasumi. Nii et, aga noh, optimistlik, kuna loodame, et ikka vähemalt pooled jäävad ellu. Mis on ingelinvestori jaoks kõige-kõige halvem stsenaarium on see, et ettevõte ei sure kiiresti ära. Ja, ja ta jääb nagu tiksuma ja siis sa pead sinna ja kui sul ei ole julgust seda nagu ettevõtted nagu kinni panna, et siis, siis on see lihtsalt nagu mure ja, ja aja selles mõttes nagu raiskamine. Ja, ja tegelikult sa nagu oma raha sealt nagu tagasi teeninud niikuinii. Kuulame vahepeal veidikene muusikat ja jätkame siis jutuga investeeringutest. Kui iduinvestorite jaoks on investeerimine kohati üpris riskantne, siis kindlasti ei ole see ilma riskideta ka idufirma jaoks endale. Martin, mis on see, mida firma ära annab, kui ta võtab investorite raha vastu? Et eks jah, muidugi, igas asjas on jah kaks poolt, et raha saamine on nagu tore, aga teisest küljest muidugi Nestor tahab, tahab kontrolli või ülevaadet ja, ja siis sa pead hakkama oma otsuseid kellegagi rohkem läbi arutama, et kui sa Teed idufirmat näiteks kahe kolme asutajaks, saad ühes toas kõik otsused ära teha ja asjad lähevad kiiresti, aga kui kui ettevõte kasvab investoreid on rohkem, et meil täna on vist 18 investorit, et selles mõttes on, on päris keeruline osasid küsimusi läbi arutada või näiteks kas või järgmise investeerimisraundi tingimusi, et selles mõttes iga investor tahab mingit, et oma punkti oma asja, nii et selles mõttes sellist koordineerimist on palju. Aga jah, kui investorid on alguses vähem, et siis siis kindlasti peab vaatama seda, et esiteks investoritega visioon läheb kokku, sest ega meil on samamoodi olnud, et me oleme iga aasta põhimõttelist oma strateegiat muutnud. Vahepeal, kui me oleme tahtnud seda teha, siis mõned investorid on arvanud, et see uus strateegia ei ole liiga õige. On nagu vastu vaielnud, siis peab olema asutajatel selline jälle endal kindel usk, et see suund, kus nad lähevad, on õige ja, ja loodetavasti noh, kui see töötab, siis investorid on pärast rahul, kui see ei tööta, eks nad siis nagu ütlevad, et näed, et mina soovitasin teiste asja selles mõttes sellist läbirääkimist on palju ja ma arvan, et et mõnes mõttes on ta ikka seal, on palju võrreldud nii-öelda abieluga ka, et selles mõttes, et investori valik on ikkagi umbes nagu abikaasa valik, et et nad tulevad aastateks vähemalt ütleme siin eeldatav normaalne ettevõtte kasvuiga on viis kuni seitse kuni 10 aastat. Et selles mõttes selle aja peab nii nagu oma kaasasutajatega pead sa tegelikult nende esimeste investoritega hästi läbi saama ja ja olema nii-öelda mõistus ja heas suhtes. Aga mida, no mis infot tuleb nendega jagada. Meie puhul näiteks igakuised ülevaated, kuidas asjad lähevad ja noh, siis ongi, et võib-olla keerulisemate otsuste puhul strateegiliste puhul nende konsulteerimine igas investeerimisraundis on vaja Nendega infot läbi arutada ja muid asju, nii et seda tegemist, tegemist jätkub, aga Ma arvangi, et meil on siiamaani läinud päris hästi, et selles osas on investoritega ka olnud suhted pigem head, et, et ma arvan, Ivaril on igasuguseid kogemusi, et kui ettevõttel läheb ka kehvemini, et kuidas siis need suhted kujunevad ja kuidas siis neid asju klaarida, et selles mõttes seesama, kas ettevõtted kinni panna või kui investorid näevad, et võib-olla mingi hetk selgub, et ette võtta see asutaja või tegevtiim ei ole piisavalt hea, võib-olla on seal vaja mingeid inimesi välja vahetada, noh, need on kõik sellised päris keerulised olukorrad, kus on, kus on hulk läbirääkimisi ja pinget õhus, et selles mõttes, et, et jah, ma arvan, et kui asjad lähevad hästi, et siis pigem on. On on nagu kõik enam-vähem rõõmsad, aga kui asjad hakkavad keeruliseks minema, siis ma arvan, läheb, läheb olukord. Ja ma arvan, keerulistes olukordadeks peabki selles mõttes ka juba algusest peale nagu valmis olema ja aega kulutama ja investeerima aega investeerima nii ettevõtja poole pealt kui, kui, siis investori poole pealt, et tunnetada seda enne investeeringu tegemist juba juba pisut mitmekülgsemalt nagu üksteise üksteisega nihukesed tatsi või suhet, aga aga ma arvan, et, et investorid noh, reeglina on nagu enam-vähem OK, OK, nagu inimesed, nad on ise midagi mingid äri teinud, et nad on noh, teavad, et et kõik ei ole ainult nagu jube hästi, eks ju. Et tuleb etega nagu kehvemaid aegu ja mis, mis minu soovitus on nendele siis ettevõtjatele, et hoida, hoida stabiilselt nagu oma investorit kursis. Mitte ainult sellega, kui nad saavad mõne mõne hea uue kliendi, vaid ka vaid oma oma tavaeluga. Väga hea variant on see, kui on kokku lepitud iga igakuine raport ja iga ja selle vorm, et mida siis üks teine tahab siis sellest ettevõttest kuulda. Ja, ja kui on ja, ja kindlasti ka siukest kommunikatsiooni üleval hoida, et, et kui teil on 18 või või 10 investorit, siis siis kindlasti on seal eri valdkondade nagu spetsialiste kellelegi noh, et sa ei lähe, et sa ei lähe investori juurde, siis kui kõik on väga hapu vaid sa vaid sa proovid nagu ennetada, kaasata ja, ja siis minu meelest peaksid need asjad nagu laabuma. Eesti on muutumas maailmapildis ka järjest atraktiivsemaks riigiks. Kuidas on see üle kandunud sellisesse idufirmade maailma? Kui palju soovivad välisinvestor investeerida Eesti firmadesse? Ma arvan, et see on väga palju seotud sellega, mis, mis me enne arutasime, et kui firmal läheb hästi, siis on investoreid põhimõtteliselt igalt poolt, et selles mõttes, kui sul ettevõte saab meediakajastust, on näha, et ettevõte kasvab klientide arv, käive, et noh, siis on siis on selge, et välisinvestorid hakkavad ka järjest rohkem tähelepanu pöörama, et et kui nokitseda siin ainult Eestis, siis on ilmselt noh, välisinvestorite huvi ka mõnevõrra väiksem, et selles mõttes mina näen, et ta on nagu väga selgelt seoses sellega, et kui, kui ambitsioonikas ettevõte andmisturgudele tahab minna ja kuidas teil praktiliselt läheb, et, et selles mõttes, et meil väga hea näide, et kui meil esimene aasta Me toimetasime Eestis palju, olime siin palju pildil meedias igal pool, et noh, siis Eesti investorid tulid kõik hurraaga investeerisid ette siis kui me summad olid ka väiksemad, et kui me läksime siis edasi Euroopasse toimetasime peamiselt Ida-Euroopas ja nagu ma ütlesin, et siis teisel aastal kasv ei olnud niigi oli küll kasv, aga ei olnud nii kiire, nagu me lootsime, siis oli rahadestmine keeruline, rääkisime päris hulga Euroopa fondidega läbi, tingimused olid pigem kehvad ja otsustasime seda raha lõpuks mitte tõsta, et selles mõttes mina näen, et meie näitab ahel puhtalt seotud sellega, kuidas ettevõttel läheb, vastavalt sellele on ka investorite huvi, et et aga üldiselt, et noh, kui me vaatame Eesti edukamaid ettevõtteid, siis nendest paljud on välismaalt raha kaasanud, et selles mõttes Pipedrive Transferwise enamus nende raha ju tuleb kõik välismaalt, et et Eesti investoritele on ka teatud määral mingid piirid, et, et ma arvan, et palju Eesti investoreid insenerid vist investeerivad umbes kuus-seitse miljonit aastas ja, või suurusjärgus ja ütleme, võib-olla muud investorit, mingid fondid ka kokku, et me räägime siin paarikümne miljoni suurusjärgust, mis, mis võib-olla tuleb Eestist ja Baltikumist, et et kui me räägime ikkagi suurematest raundidest, siis suurem osa sellest tuleb ikkagi kas siis Inglismaalt, Euroopast, Ameerikast, et et aasia investoreid on nüüd ka viimasel ajal tulnud Eesti ettevõtetesse, mõned mõned on, aga. Ma tahtsin ka seda, seda poolte kui riigi kontekstis öelda, et kui kui mõni Eesti ettevõttena Transfer TransferWise nüüd viimase viimase, et aga neid on nagu 10 või 20, kes on, kes on kaasanud eri riikidest eriinvestoritelt raha, et kui, kui see peaks õnnestuma kellelgi siis, siis tekib automaatselt ka mingisugune sidemes siis nendel investoritel, kes esimest korda Eestisse on investeerinud või Eesti ettevõtet sesse tekib side Eestiga, nad hakkavad siin käima, kui nad juba siia tulevad, siis nad tahavad näha, mis veel toimub. No üks üks hea konverents, mis on, on siis Laditud, mis tavaliselt kokku toob hästi paljud need, et investorid, kes on Eesti ettevõtetesse investeerinud Jaapanist, Hiinast, USAst ja nii et ja sealt tulevadki siis need uued uued sidemed, et oh, mis siin investorid ei tahaks, ei taha investeerida kodust liiga kaugele ja, ja kui ta on juba selle korra ette võtnud, siis ta tahaks, selles piirkonnas on midagi rohkemat omada kui, kui ühte investeeringut. Ja, ja sellepärast tuleb nagu tuleb neid neid startup kõvasti kiita, kes, kes tegelikult aitavad ka aitavad ka neid oma oma nagu sõpru-tuttavaid startup'e siis neid kontakte tekitada. Et selles investeerimisvaldkonnas on sihuke indi intro, taksin tutvust, tutvustus on nagu kõige kõige olulisem asi üldse. Kas asi on kuidagi läinud investori vaatepunktist niimoodi, et Eesti investor investeerib nüüd juba ka välisfirmadesse, kui võimalik, see väikese Eesti jaoks on? Pea aina rohkem, et on mõned mõned mehed, kes investeerivad kant Singapuri ettevõtetesse ja aga noh, need on nagu üksikud, aga, aga no me oleme EstBANiga viis aastat oleme tegutsenud kaunis aktiivsed olnud näiteks ka Euroopas ja, ja need sidemed erinevate riikide investorite vahel aina aina süvenevad. Me oleme siiamaani pigem pigem see siis töötanud sellel suunal, et saada erinevatest riikidest Einseln, et meie Eesti ettevõtetesse investeerima, aga on esimesed näited ka kus, kus on see asi vastupidi, olla? No alustaval ettevõttel on minu meelest nagu ideaalne, kui tal on näiteks viie Eesti investori asemel kes, kes siis võib-olla esimeses järgus investeerivad kokku 200000, igaüks 25000. Et viie Eesti investori asemel, kui tal on nagu investorid neljast riigist, kes neid aitavad siis mis iganes kombel siis erinevates riikides on nagu tohutu tohutu võit. Milline on Eestis üldine selline seis, kas meil on rohkem neid idufirmasid, kes tahavad raha või meil on rohkem neid investoreid, kellel on taskud raha täis ja tahavad seda randa ja lihtsalt ei ole kellelegi anda enam? No kindlasti on start-upe ja ettevõtjaid rohkem kui, kui raha ja, ja õnneks on see seis niimoodi. Et, et peab ikka väga tõsiselt pingutama, et leida omale investor ja, ja vastasel juhul oleks, oleks nagu laev ammu juba kraavis, kui meil raha rohkem oleks. Lõpetuseks Martin, kas sul oleks mõnele idufirmale, kes nüüd peab hakkama peagi raha kaasama mõni hea soovitus, kuidas investoreile läheneda, mida talle pakkuda? Jah, ma arvan, et peaks olema üsna konkreetne visioon ja noh, mida, Kui sul on toodet selles mõttes, et tänapäeval ikkagi sellise esmase prototüübi ehitamine on suhteliselt, et odav, et selles mõttes minu soovitus on kindlasti kui sul ei ole kontakte ja üldse, kuidas alustada, käi mõnelt garaaži 48 nädalavahetuselt läbi ehituse prototüüp valmis või kui sul on asutate tiim olemas, siis ehitage see nagu oma oma vahenditega perekonna või mis iganes vahenditega siis oma oma investeeringuga see prototüüp valmis ja kui te sealtpoolt juba suudate mingit kliendi huvi näidata, et siis see, ma arvan, on, on sellise Einsel investeeringu saamiseks päris oluline, et kui te ainult lähete oma idee ja võib-olla paari slaidiga, et siis on raha tõstmine kindlasti keerulisem, et et jah, mida, mida rohkem sellist kliendi huvi näidata, siis seda, seda lihtsam on alustada, et, et see on kindlasti esimene minupoolne soovitus, et et proovige midagi ära teha, tõestada, et teil juba mingi asi töötab ja siis siis ma arvan, on, on juba lihtsam. Lastega rääkimas Ivar, on sul investori vaatepunktist sellele veel midagi lisada või soovitad samu asju? Soovitan sama asja, aga, aga ma tahan seda rõhutada, et raha tõstmine investeeri, investoritega tegelemine on, on iduettevõte juhil või juhatajal. Esimesel kolmel aastal võtab tema ajast 50 60 protsenti. Et, et ja, ja seda tööd tuleb teha nagu täie tõsidusega ja, ja asuda loomulikult kodu lähedalt, kui sa oled Raplas, siis hakka uurima, kes seal sinu kodukandis see on investeerimisega tegelenud või, või siis sealt laiemalt Eestis ja ja kõige kõige olulisem on leida siis liidi investor, nagu me teda kutsume, esimene, kes ütleb, et näed need tingimused ja see tiim ja Sinuse visioon mulle sobib, et siis on palju lihtsam sinna nagu leida juurde teisi investoreid. Aitäh Ivar Siimar ja Martin Villig, et meiega täna hommikul ühinesite õige pea on stuudios Jakob Rosin, kes annab ülevaate kõige huvitavamatest tehnoloogiauudistest. Vaid ära. Ja. Kõik millal? Stuudios on nüüd koha sisse võtnud tehnoloogiaajakirjanik Jakob Rosin, kes annab meile ülevaate kõigest huvitavast, mis viimaste nädalate jooksul on tehnoloogiamaailmas juhtunud. Tere hommikust. Tere hommikust. Viimastel päevadel on olnud meedias palju juttu sellest, tervet maailma on tabanud uus ja suur küberrünnak, miski asi ei tööta, kõik on katki. Mis seis sellega on? Sellega on seis selline, et suurem selline levik on hetkel peatunud. Aga, aga, aga see ei tähenda seda, et viirus oleks täiesti nii-öelda neutraliseeritud, sellepärast et, et ta on, on, on siiski suutnud tekitada palju paha. Nagu me teame, siis siin mõned päevad tagasi oli ju ka Eestis probleeme, kus näiteks ehituse ABC pidi oma poed kui mesilased sulgema just sellesama viiruse tõttu, mis mis tegelikult üle Euroopa levis ja lisaks poodidele ka segas. Et suhteliselt elutähtsate selliste teenuste tööd. Et säärane säärane pahavara levik on lähiajal on või lähi lähiminevikus on ta juba tegelikult ju teine. Hiljuti oli ju see Vannakrai viirus, mis, mis, mis Lewise, mis täpselt samamoodi arvutite töö halvas. Nüüd on see uus viirus ainult selle vahega, kui Vannakrai viirus nii-öelda lubas. Lubas siis kasutajatel, vähemalt nad andsid lubaduse kasutajatele failid tagasi saada, siis selle uue viiruse uurimise on välja toonud selle, et ta võib olla tehtudki selle mõttega, et lihtsalt failid kustutada, arvuti rikkuda ja, ja see töö halvata. Et see uus viirus on natukene sellisem. Ma ei saa öelda, et õelam, sellepärast et nad mõlemad on väga õelad, aga, aga, aga sellest eelmisest isegi veel veidikene hullem. Mis selliste viiruste ja rünnakute eesmärk on, kes iganes seda teeb, mida nad saada tahavad? No üks üks selliste viiruste eesmärk on kindlasti see krüptolunavara ehk siis Failid kasutaja arvutisse, krüpteeritakse ära ja seepeale palutakse siis kasutajalt kanda kuhugi kontole, siis virtuaalset sellist valuutat nimetatakse Bitcoiniks mingisuguses summas, seda, neid bitcoine, et oma failid tagasi saada, mis selle probleem on, on see, et väga tihti isegi selle rahaülekandes kasutaja faile tagasi ei saa. Ja selliste viiruste mõte ongi ükskõik, võimalikult palju arvuteid teenida ja saada siis ka võimalikult palju nii-öelda sellist tulu ilma tegelikult siis kasutajale seda neid faile tagasi andmata. Ja kindlasti teine põhjus võib olla ka nii-öelda täpselt sihitud rünnata mingisuguste sest süsteemide haldamiseks ja teenuste tõkestamiseks. Et seda mingis kontekstis võib-olla ära kasutada, et see nii-öelda kübersõda ei pruugigi olla võib-olla ainult selles kontekstis, et mõned failid lähevad kaotsi ja need tuleb kusagilt varukoopiast taastada vaid see võib olla ka näiteks kontekstis, et ühel päeval suurlinnas ei toimi ühistransport ja häirib väga paljude inimeste elu. Mainisid, et see rünnak puudutas ka Eestit, kui tavaline see on, et sellised rünnakud ka meie väikest riiki tabavad? No see on, kui, kui selle wanna krai viiruse puhul, mis, mis kevade poole levis oli Eesti jäi suhteliselt nii-öelda puutumata, midagi suurt ja hullu ei juhtunud, siis siis siis nüüd praegu tabas Eestit see päris mitmel korral. Aga ma arvan, et siin mängib rolli pigem see natukene õnnemäng, kuna need mõlemad viirused hakkasid levima ka kontrollimatult neid keegi suunanud, keegi ei istunud kusagil, Eestil on mingisugused häkkerid, kes siis suunasid seda viiruse levikut ja. Ja ma arvan, et see Eesti on selline kindlasti magus pala häkkeritele, kuna me oleme suhteliselt tuntud oma need e-riigi terminoloogias ja e-riigi nimega, aga, aga ma arvan, nende viiruste kontekstis oli eesti Eesti nii-öelda see mõjutatud mõjutatavuseli suhteliselt juhuslik. Tavaline kodust saab midagi teha ka ise, et ennast kaitsta nende viiruste eest või on see lihtsalt, ta tuleb, kui ta tuleb. Tuleb kontrollida, mis operatsioonisüsteem su arvutis on ja võimaluse korral see uuendada ära sellepärast et iga väikegi uuendus, kui su arvuti nõuab uuendamist, väikegi uuendus sisaldab tegelikult turvaparandusi, sisaldab erinevaid lahendusi selleks, mis, et, et tuvastada uusi viiruseid, neid tuleb iga päev juurde ja, ja turvaeksperdid pidevalt loovad uusi lahendusi, sellepärast on ka neid uuendusi nii palju. Ühesõnaga, tuleb uuendada ära oma arvuti kindlasti olulistest failidest, omada varukoopiaid kas siis pilveteenustel või siis näiteks kõvakettal, mis ei ole arvutiga ühendatud, mis, mis näiteks seisab sulgi kapis või kusagil eraldi. Et kui peakski midagi juhtuma, siis on sul olulised failid endiselt olemas. Samsung tuli välja sellel nädalal peaaegu sama hirmsate uudistega, kui oli see lunavara rünnak meil siin nimelt nad andsid teada, Nad toovad uuesti turule telefoni, mis süttis põlema, mis tekitas väga palju kõneainet telefonide ohutusest. Miks Samsung oma Note seitsme telefoni tagasi tood, mis seal eesmärk võib olla? Ma arvan, et Samsungil võib olla soov seda telefoni siiski edasi müüa, kuna tegelikult tegemist, kui jätta kõrvalise süttimisoht, mida, mis, mis sai tõepoolest selle telefoni puhul maailma kuulsaks, siis tegelikult oli ju tegemist väga-väga hea telefoniga, seal oli väga palju häid funktsioone. Need testijad, ajakirjanikud, kes, kes said testida, on selle telefoni kohta öelnud palju häid sõnu ning ma arvan, et Samsungil on soov ikkagi oma telefoni turundada ja seda müüa, selle asemel, et tulla välja, võib olla täiesti uue telefoniga, aga, aga minu arvamuse kohaselt ei ole see võib-olla kõige parem mõte, kuna kuna tõepoolest, see telefon sai nii kuulsaks just oma oma süttimise plahvatamise tõttu erinevates asukohtades, nii lennukites kui ka kodudes põlesid maha autod, põlesid maja maha, majad selle telefoni tõttu, nii et see nimi Note seitse on, on kurikuulus ja ma kardan, et see ei ole hea mõte seda telefoni just selle selle selle nimega uuesti turule tuua. Mis sa arvad, kas on võimalik, et ka need uued telefonid hakkavad põlema süttima või on, on Samsung oma vigadest õppinud ja seda enam uuesti ei juhtu? Ma tahaksin öelda, et tõenäoliselt on Samsung oma vigadest õppinud, aga samas selle Note seitsmega originaalmudeliga juhtus ju tegelikult ka väga mitu korda selliseid asju, kus kui Samsung ostis need telefonid tagasi ja siis nad lasid uuesti need müügile, lubades, et me oleme vea parandanud, aga viga ei olnud parandatud ja juhtus ikkagi see, et need telefonid jätkasid plahvatamist ja süttimist. Ma loomulikult on nüüd olnud Samsungil kõvasti aega, on olnud erinevaid eksperte, kes on seda analüüsinud ja see viga peaks olema välja selgitatud, aga noh, ma loodan, et see, see viga on parandatud, kuigi kindel ei saa mitte mingil juhul üheski asjas olla tegelikult, et on olgu see Samsungi või olgu see iphone, üürguse, soni, eks neid pisivigu ja selliseid asju võib igast seadmisete tulla kindel 100 protsenti või sa milleski olla. Kui see telefon uuesti muidugi plahvatama hakkab, saame olla kindlad, et me kuuleme sellest Facebookis, mis on nüüd jõudnud uue ja väga olulise verstapostini. Kuumale Facebooki jõudnud on Facebook on jõudnud nii kaugele, et sellel on Facebookis on kaks miljardit aktiivset kasutajat. See on väga palju, ta on konkurentsitult üks maailma kõige populaarsemaid sotsiaalvõrgustike, kus on Aktiivsete kasutajate all mõeldakse siis neid inimesi, kes, kes seal reaalselt käivad, mitte neid, kes on teeninud endale konto ja et ei, ei, ei käi seal, ehk siis kaks miljardit inimest külastab Facebooki, ehkki suhteliselt regulaarselt ja suhtele tihti, mis tähendab ka seda tõepoolest, et see info levik, mis Facebookis on ju tohutult suur, selle levib päris palju materjali, inimesed saavad seal suhelda. Et ma arvan, et see on kindlasti positiivne Facebooki Facebookile ja ma arvan, et nad on väga rõõmsad selle üle, mis on olnud Facebookis edu pant. Miks just nemad on nii suureks kasvanud, nii suureks pole veel ükski teine varasem sotsiaalmeediakanal suutnud kasvada ega ka teised praegused ei suutnud kasvada nii suureks. See on, see on hea küsimus, miks Facebook on selline üliedukas, ma arvan, et siin võib olla. Ta tuli, ta tuli ju 2000, ütleme selles mõttes 2007, kaheksa, üheksa sealkandis hakkas ta muutuma nagu populaarseks ja, ja sealt alates on see tõus järjest kasvanud. Ma usun, et, et ta tuli ja ta oli suhteliselt lihtne kasutada. Ta oli jällegi midagi uut ja uuenduslikku, ta kasutas võib-olla natukene teistmoodi, teistsuguseid lahendusi kui eelnevad, ehk siis enne seda oli näiteks Orkut, eks ole, mis oli suhteliselt populaarne sotsiaalvõrgustik või või mais pess. Ja Facebook tuli, ta tegi natukene asju teistmoodi ja, ja sellepärast jäid sinna inimesed sisse ja on sinna jäänud tänapäevani sellepärast et Facebook jätkab erinevate uuenduste väljatoomist peaaegu igapäevaselt, et neid tuleb juurde. Suur aitäh, Jakob rosinat meiega täna hommikul liitusite ning kõige paremast parimatest tehnoloogiauudistest tulevad tantsite reedene huvitaja tänaseks lõpetab tagasi uuel nädalal aitäh kuulamast ja ilusat päeva jätku.