Kell on saanud 10, viis ja minu nimi on rajale ja ma olen tänane huvitaja saatejuht. Tänane saade võtab kokku küllaltki vihmase ja tuulise laulu. Laulu ja tantsupeo nädalavahetuse. Täpsemalt räägime tänases saates laulupeotraditsioonidest ja nende muutumisest ajas. Küsime, mis paneb meid kokku tulema, tantsima ja laulma ning kuidas on laulupeo pärimus kolme sajandi jooksul muutunud. Pärast rännakut ajaloo radadel saate teises pooles analüüsime laulupeo ja üldse suurürituste mõju loodusele ja keskkonnale. Arutame, kui loodussäästlik on meie suur rahvapidu ja kas seda saaks veelgi keskkonnasõbralikumalt pidada. Stuudios on etnoloog Marju Kõivupuu ja ökoloog Kristjan Piirimäe. Aga enne, kui saatega alustame, kuulame ühe muusikapala. Alaver, kiiver. Tammbeedi Jaanigamine, kiiksiks, Kaasik, mehelik, see eriti väljas hindega vabal laval kellegi vedelik-vedelik tehnika, tellidele. Välke. Orikas lambaid ei veini ega. Vedelikke õdedel. Kõditasid nabašina olen mängus. Kui rääkida kultuurilistest fenomen nendest jaa jaa. Üritustest nagu laulupidu, siis peaks minema päris algusesse tagasi. Et meie esimene üldlaulupidu, laulupidu oli aastal 1869 Tartus. Marju Kõivupuu, rääkige, kuidas see võimalikuks sai, kus olid selle ürituse juured. No selle ürituse juured, ma arvan, olnud kindlasti ühtepidi sellises rahvusromantilises ajas, kus hakati rääkima rahvuslusest kui niisugusest kus papa Jansen võttis maarahva nimetus asemele. Sõna eesti rahvas, aga vaieldamatult ka haridusToomas Paul on öelnud, et tegelikult, et eestlane või maarahvas või talupoeg hakkas kristlusest enam-vähem aru saama siis kui talurahva seas sai väga populaarseks vennastekoguduse liikumine. Ja see on nagu selles mõttes nagu selline uus kultuuriline laine, mille Nuutlased siia kaasa tõid. Ja selle usulise vagaduse kõrval ju propageeriti ka nii-öelda kõige laiemas laastus sellist võrdõiguslikku, kust, kus siis ühesõnaga, et ei ole seisuslike vahesid, et jumala palge, siis me oleme kõik võrdsed, kuigi siia nii-öelda avalikku ellu. Me sünnime nii-öelda erinevatesse erinevates sotsiaalsetes positsioonidesse. Aga vennastekoguduse liikumises oli väga tähtis laulmine. Ja ühesõnaga, see tõi kaasa sootuks teistsuguse laulutraditsiooni oma folkloristid. Võin julgelt öelda seda, et need vaimulikud koraalid, mida me ju ka praegu laulame ja taasavastamise enda jaoks nende juure tuvad sinna. Ja samamoodi õpetas luterlik kirik ja külakoolid ju ka noh, tõepoolest Saksa eeskujul järgivat mitmehäälset koorilaulukasutajaid lauldi koraale. Ja ma vaatasin natukene, tuhnisin siin fakte ka, et väidet vastavalt siis nelja häälses kooris laulmise kogemus eestlaste hulgas pärineb juba aastast 1818 et seda siis Viljandi kanepi piirkonna koolis ja samuti laiusel on lauldud ja et ühesõnaga ilmselt laulmine on olnud ka meile, kes me oleme eestlastena väga sõna ahtrad, selline sobiv eneseväljendusviis, et me oleme selle üle ju nalja visanud ka hästi ohtralt meelde, kasvõi seda filmi Malev, kus nii-öelda abi hõimupealik peaaegu iga teise asja kohta ütleb Okoweegolem laulma. Et ma isegi olen siin mõnikord muianud, et me oleme taasiseseisvumise ja laulva revolutsiooni kontekstis, et võib-olla võikski kriisiga, kes saata eestlastest koorid, kes hakkavad laulma ja võib-olla siis sõna jõul sunnivad inimest nagu mõtlema selle üle, et mis see on, mida ta selles ajas siin teeb. Nii et küllap see läks tolleaegsetele inimestele emotsionaalselt korda, pakkus võimalust midagi koos teha. Kus emotsionaalsed hingetuge, siis tegelikult tolle aja inimeste käest enam küsida ei saa. Me saame interpreteerida fakte vastavalt sellele, missugune ilmavaade melon Tõesti laulupeod laulupidude traditsioonile on väga tugev, luterlik usklik taustaga, samas jäeti esimestelt laulupidudest kõrvale nii-öelda meie enda pärimus, meie enda regilaulud. No vot, see on jälle seesama asi, eks ole, millele jah, tahetakse küsida, et miks toimub kultuurivahetus ja miks tahame miks me jätame nii-öelda midagi midagi kõrvale noh, enam-vähem sellesse aega, kus pisut küll hiljem toimub ju ka see, et me võtame üle uued tantsud, rahvamuusikat ka läheb keerulisemaks. Samamoodi hakkame rääkima mingil hetkel viimilisest rahvalaulust, eks ole, sellest uuemast rahvalaulust, mis on praegu taasavastatud, äärmiselt populaarne, väga erinevate selliste muusikaliste ühenduste, eks ole nende kohta kuidagi nagu ansambel öelda, veidi veider. Eks ole, et me taasavastame seda pärandit, et ilmselt, et see kultuuris niimoodi on, et et regilaul selles kontekstis ilmselt enam ju piisavalt ei kõnetanud ja samamoodi ka ütleme regivärsi Tekski panna sellesse helikeelde, millega lauldi juba uuemaid laule ei ole, ei ole tegelikult nii lihtne, aga samas hakati läks õige vähe aega mööda, kui rahvaloomingu rahvalaulude ainetel hakati ju looma meie rahvuslik koorilauluvara, mida me ju ka praegu laulame ja noh, ka viimasel noorte laulupeol kostus paljugi sellist, kus tõepoolest me toetume regilaulule, me, me kasutame seda regilaulupärandit. Ja kui ma vaatan näiteks tänast eestlast, et meil on olemas küll minu arvates selline müüt, et me hoiame väga vanast kinni siis vaadates kasvõi viimast perioodi taasiseseisvunud Eestis, kui kergesti mägedelikult võtame üle uue uuendused ja ja kui kergesti me ühesõnaga hakkame arutlema selle üle, kas kas vanad väärtused ikka on piisavalt väärtused, siis ütleme niimoodi, et ma ei oleks nüüd nii väga optimistlik ja kahtlemata laulupeokujundajaid ja laulupeotraditsiooni loojad olid ju aktiivsemad poolt ka paljuski baltisaksa kogukonnast, et et läks natukene aega, kui nii-öelda ohjad said eestlaste kätte ja siis see pilt muutus. Kes need olid need isikud, kes, kes tegelikult tegid laulupeost eestlaste peo? Oi kui raske küsimus, tähendab, kui ma nüüd niimoodi ütlen, siis ma laon oma õlgadele mingisuguse, väga tugeva, niisuguse veskikivikoorma, aga vaieldamatult, et kui sa paned seemne muliga, temast võrsub midagi ja, ja ka ühele õunapuutüvele võib pookida erinevaid oksi, mis kannavad erinevaid vilju. Et ma oleks ilmselt üle kohtune, kui ma jätaks nimetamata siiski Johann Voldemar Janseni, kes asutas meestelaulu seltsi aga samamoodi tuleks rääkida Estonia seltsist ja noh, paratamatult see baltisaksa seltside mõju tähendas ka seda, et eestlased kasid looma muusika- ja haridusseltse nii linnas kui maal, mis tähendas omakorda seda, et inimesed tulid kokku selleks, et teha kultuuri, mitte ainult selleks, et Ma ei taha nüüd väga halvasti öelda. Kui see niimoodi kõlab, siis ma vabandan, aga mitte et ainult kõrtsis, mis ju tegelikult oli selline sotsialiseerumise koht. Ja kahtlemata see, et me teeme koos. Me teeme midagi, et me saame rääkida meie-tundest, me saame rääkida kultuurilisest identiteedist. Ja ma vist ei ole väga originaalne, kui ma ütlen seda, et me vist oleme paremal parimal moel sünteesinud sellest midagi, mis on meie oma. Kadunud Ants Viires kunagi ka arutles loomingus üheksakümnendatel selle üle, et me hästi palju, nagu püüame. Püüame nagu selgitada seda, mis on meie ja mis on võõras. Me oleme selle lihtsalt niivõrd omaks teinud, et kui me vaatame meie rahvakultuuris laiemalt siis me leiame neid kultuuri mõjutama, tõsi, väga palju, et me ei ole õnneks, me ei ole elanud isolatsioonis ja õnneks me oleme suutnud luu sünteesida sellest selle oma, mida me peame omaks ja mis tegelikult, et annab edasi mingeid meie südames alasoppides või rohkem või vähem näkku kirjutatud väärtusi. Aga mille üle muidugi on alati hästi tore arutleda. Milline Lähme liigume natuke ajast edasi. 1918 eestlastele saabub iseseisvus esmakordselt. Suur vabadusiha, mida me olime tegelikult juba praktiliselt 70 aastat oodanud, on nüüd käes. Kuidas muutus laulupidu esimese vabariigi ajal, milline tähendus oli laulupidudel esimese vabrikut? No kindlasti see tähendus, see, see oli kõige laiemas laastus me ju tegelikult ehitasime seda riiki ülesse ja ütleme niimoodi, et see, et Eesti vabariik sai võimalikuks, on ütleme, ütleme tõesti, ütleme, et keegi kusagil nii-öelda seal on väga heade täringuvisete suurepärane kombinatsioon, siis tegelikult seda võib käsitleda imena. Ja see oli ju see võimalus, kus said hakata näitama seda ma ennast eesti rahvusest heliloojad, kus me tegelikult hakkasime mõtestama nii rahvusteaduste kui rahvusliku liikumise tasandil, kus hakati propageerima rahvarõivaid, mul praegu visualiseerib see kooridele, hakati ju mõtlema välja rahvariiete toel ka niisuguseid moodsaid, moodsa lõikelisi rõivaid, mida me tegelikult praegu ju näeme ka laulupeo rongkäikudes ja kujundati neid siis rahvarõivaste ainetel. Erilist populaarsust nad toona ei saavuta. Tänud, aga see tähendas seda, et meie talupojarõivast tõsteti au sisse. See tähendas seda, et me hakkasime kirjutama tekste, see tähendab seda, et meie helilooming pöördus ka näoga rahvaluule poole, et me mõtestasime seda pärandit pärandit ümber, see oli meile oluline. Ja see oli jälle võimalus teha midagi koos, sest ega eestlane on ikkagi üsna individualist, kus on kaks eestlast koos, seal on kaks eriarvamust ja sageli need käivad teineteisele väga risti vastu. Aga Eesti esimese vabariigi ajal ka lisandus laulupeo juurde tantsupidu, mille traditsioonid said alguse ju võimlemispidudest. Absoluutselt, see tähendab see tantsu, see on jälle seotud sellega, et 20. sajandi algusesse huvi tantsukunsti vastu üldse kasvas laiemalt. Ja kahtlemata ühesõnaga see laulupidu oli mõnes mõttes, sest nagu eeskuju, et kui ühesõnaga lauljad laulavad siis võimlejad ja tantsi, tantsijad ühesõnaga kogu see kehakultuur ja see soovis ka enesele väljundi. Ja hakati siis kõigepealt selliseid tantsulise etendusi andma. Kui ma nüüd vaatasin natukene ka ajalugu, et üheksandal üldlaulupeol oli näiteks Ilo püha etenduses aasta oli 1928, kui ma nüüd õigesti mäletan. Ta on juba 1000 9933 tegid kaasa ka rahvatantsurühmad, et ühesõnaga see side laulu ja tantsupeo vahel kas tihenema ja noh, tegelikult üldtantsupeo nii-öelda algust loetaksegi 34.-st aastast 1934 kus oli siis esimene Eesti mängude tantsu- ja võimlemispidu, kus esines 1500 rahvatantsijat. Et, et see on nagu päris päris suur arv. Sõdasin, teine teine ilmasõda katkestas selle traditsiooni ja kolmas üldtantsupidu tegelikult toimus alles pärast sõda 1000 tahaks 47 ja siis väidetavalt oli siis seal 840 esinejat. Et see on jälle ühesõnaga, inimesed tahavad koos teha, ütleme sedasi, et meil on. Kui nüüd nii-öelda viidata, siis piibliraamatutele, et meil on elus mingisugune ülesanne, et mõni inimene peab viis ja tahab ennast väljendada läbi muusika ka läbi laulu. Teine inimene tahab ennast väljendada ja tunneb ennast paremini, kui ta väljendab ennast läbi tantsu. Et selles mõttes on see selline unikaalne ja väga-väga tore sümbioos. Et me saame ennast näidata siis väga erinevate tegevuste kaudu. Seega sisuliselt võib öelda, et tegelikult esimese Eesti vabariigi ajal loodi tänapäevane laulupeo nagu formaat Seda küll, seda küll, et see põhimudel, ühesõnaga, et, et on nagunii-öelda kasutades nüüd sellist teaduskeelde, et nii-öelda tavalised kaksikud, eks ole, nagu nagu, nagu Kusti ja Iti Lutsul, eks ole, et nad, nad on koos, nad toimivad koos, meil on ühine rongkäik, inimesed omavahel suhtlevad, on, on need asjad on omavahel lingid. Ja sageli on olnud ju ka niimoodi, et noh, ma mäletan omaendagi noorusest. Et, et tegelikult lapsed noh, ju me käisime, et kes need laulsid ja tantsisid ja teinekord ka, et sa oled kooris ja sa oled ka tantsuväljakul ja ja sa jagad ennast nagu mitme tegevuse vahel ja see tunne on tegelikult väga võimas, kui sa saad nagu mõlemal peol olla tegija. Aga ma arvan, et siin on teha üks väike paus vahele ja kuulame ühte muusikapala. Pooled lõikame kyll koori, kõik võivad tulla AT-le, kuid ame rõõmsaks. Ja jätkame oma laulupeoteemalist saadet siit vikerraadio otsestuudiost. Minu nimena lähen rajale ja tänama vestlen etnoloog Marju Kõivupuuga. Me juba jõudsime Eesti esimese vabariigiperioodi ja nüüd me peame liikuma edasi okupatsiooniperioodi, mida tähendas okupatsiooni tulet laulupeotraditsioonile. No eks see tähendas loomulikult laulupeo raamistamist nii visuaalselt kui ka repertuaarivalikus ideoloogiaga, see tähendab siis see klassikaline lause, et vormi ei ta kumba pidi ta nüüd oli sisult rahvuslik ja vormilt sotsialistlik jahe, seal pidasime seda viiel erineval viisil. Eks ma oma noores põlves sain sellest ka osa, aga näiteks see tähendas ka laulupeo rongkäik ja mul on üks dokument säilinud tollest ajast, millest ma loengutes üliõpilastele räägin, kuidas hakati kujundama laulupeo rong, kui näiteks rõhutati, et rahvarõivad peavad olema väga värvilised. Ja siis valiti ja, ja ühesõnaga hakati kasutama selliseid kirka rikkamaid kostüüme, et sealt on jäänud kuskile nõukogudesse. Kuidas ma ütlen üle külluslik Muhu pruutide kasutamine, riideid pandise igas igas eas inimestele, et pidi olema rõõmus ja lõbus, loomulikult kanti kanti loosungeid, sinna kuulusid nõukogude ideoloogiat, peegeldavad testid laulupeo rongkäigus, kahtlemata ideoloogide nii-öelda siis ikoonid, eks ole, et noh, natukene meenutas sellist nõuga, ütleme niimoodi, et nagu nagu ristikäigu paroodia, eks ole. Et erinevate Nõukogude pühakud olid siis rongkäigu disainielementideks vaieldamatult repertuaar, väliskülalised vennasrahvaste laulud, vennast, rahvaste tantsud, ET teesi ta selle nii-öelda selle mudeli järgi sünteesida siis nõukogude inimest, kelle, kuidas see laul käis, eks ole, et minu, minu aadresse, nõukogude liit Tegelikult ju see laulupidude Nõukogude Liidu okupatsiooni tingimustes peeti maha 10 laulupidu. Alguses olid ju tegelikult ideoloogiliselt laetud, et 50.-te alguses toimunud laulupeol ju liidekile osa kaevurite koorid ja sõduri ja ja et mida see tähendas nendele nendele inimestele, kes esimese vabariigi ajal proovisid arendada ja lõid selle tänapäevase laulupeoformaadid. No mida see tähendas, kui ma nüüd väga otse ütlen, siis väga paljusid enam ei olnudki Eestis, kes olid lahkunud omal soovil, kes olid sunniviisiliselt ära viidud ja kelle kelle elutee oli katkenud üsna traagiliselt. Et, et, et see oli valus selles mõttes, et et seda rahvuslikust ju ei olnud ja noh, kui ma nüüd tulen tagasi nii-öelda oma noorepõlve nendesse pidudesse, siis ma arvan, et, et see oli ka see see, millest sai Eesti mitteametlik hümni Gustav Ernesaksa, Mu isamaa on minu arm, mida lauldi. Aga ma mäletan ka neid kordi, kui me ise seisime laulukaare all ja ei tahtnud laiali minna, jäävad tuletõrje, voolikud võeti appi selleks et me laulsime, selliseid toredaid laule, mis ei olnud soovitavad kaheksakümnendatel, kas tunned maad ja ja muud säärased, kuhu oli siis peidetud arvestatav isamaaline sõnum. Et, et ütleme, et oma nii-öelda noorusest ja lapsepõlvest ma mäletan ka ikkagi seda, et oli segaridade vaheliselt noh, ridade vahelt lugemise oskused, et. Et seal nagu selle show kaasa, aga sealt seal all oli veel midagi. Tegelikult ju 69.-st 1969. aastal, kui tegelikult tähistati sadat aastat laulupidudest, oli jutt poliitiline sula toimunud. Repertuaar oli juba rahvuslik. Oli rahvuslikkub ja ta läks ja see on see laulupidu, mina, millest mina mäletan paraku ainult seda, et oli kole lahja ja ja vihma tilkus sinna sisse, supi peal ujusid suured sibularõngad. No see on see, mida laps mäletab, eks ole. Et, et pisikene, suhteliselt väike laps. Aga, aga, aga jah, et ta läks, aga samas ütleme võtame seal seda Brežnevi-aegset, millega võib-olla mul on endal juba sellised noorepõlvesidemed suuremad. Et paiguti need nõukogude selline ideoloogia nagu oli, noh, ta, ta mõjus farsina. Ta mõjus farsina, ta ei mõjunud ikkagi väga tõsiseltvõetavalt, kui seal kosmonaudid ja kes kõik pidasid kõnesid ja ja, ja, ja ühesõnaga, need tundsid kuidagi. Et see ühesõnaga, et mingid asjad olid see, mis tuli hambad ristis ära teha, sellepärast et see oli võlts, teisiti ei saanud, et noh, ta meenutas natukene nagu neid nõndanimetatud Brežnevi pakikesi, et selleks, et saada kohviuba, pidid ostma ka väikese maa ja muud säärast, eks ole, et see käis selle aja juurde. Ja kui me siit tuleme nüüd aegade algusesse tagasi, siis ma ikkagi tahaks rõhutada, et öölaulupidu laulupeod ja, ja see laulus oma sõna- ja meelsuse väljendamine, et tegelikult ütleme, et kui me läheme nüüd sinna päris päris algusesse tagasi, eks ole, kui me räägime siin vennastekoguduse liikumist ja kui ma vaatan, millise arengu niimoodi ajajoonel on see pidu või see ütleme, see selline põhimõte või, või, või see lähenemine kooslaulmine läbi teinud ja kui palju ta tegelikult on aidanud hoida meid koos Meid, eestlasi, kes me tõesti oleme parajad individualistid. Et siis tegelikult on imetlusväärne, kuidas me oleme seda, seda, seda südamest tulevat soovi tulla kokku ja laulda säilitanud kuni selleni välja, et 2003 on siis laulu ja tantsupidu koos teiste balti riikidega. Ju Unesco vaimse pärandi esindusnimekirjas Tegelikult ju 2005.-st aastast on laulupeo traditsioon teinud mingi omamoodi renessanssi. Mulle tundub sellepärast, et meil meil on tekkinud punklaulupidu oma pidu igasugused võimlemispeod, et need on ju tegelikult sellest laulupeovaimust kantud juba praegu. Absoluutselt tähendab, põhimõtteliselt on see, et ta paneb nagu mingisugune toi mööda risoomi pidi maa alt ja siis pistab pea välja, eks ole, humala Uma peo sünni juures on mul olnud au ja võimalus olla vaadata, kuidas see on tekkinud. Samamoodi on tõesti väga äge, on punklaulupidu ja samas ma mäletan, 90.-te alguses me arutlesime avalikkuses, et laulupidu kui fenomen on oma aja ära elanud. Kas noorte laulupidu üldse sellisel kujul tarvis on? Aga see, mis ma eile kogesin, ma ütleks, et seda on rohkem kui tarvis, et et ma ei taha minna nii-öelda väga ideoloogiliseks pateetiliseks, aga teate, need noored, kes tantsisid ja laulsid lauluväljakul, kui nende kätte me anname ju Eesti riigi. Ja kas nad on nüüd lõpetuseks küsingi, et kas meie tänapäevased noored, kes on nüüd sotsiaalmeedias, nagu me nägime, mis, mis korraldati Vabaduse väljakul et meil vahetevahel ütleme, et noored on. Me oleme juba kaotanud noored ära kuhugile kuskile Youtube'i ja Facebooki avarustesse. Et kas need noored on valmis kandma pärimust edasi. Ja tähendab need päevad, mis ma nägin kõrvalt ja olin selle sees, ma julgen öelda kindlasti, et jaa, aga täpselt samamoodi nemad annavad edasi omas keeles ja võib-olla kõik selles keeles, kuidas nemad ennast väljendavad, ei ole võib-olla minuealistel alati üks-üheselt päriselt arusaadav. Aga nähes eile laulupeo lõppedes seda rahvuslippude merd nähes, nähes neid lapsi, kes tõepoolest lähevad ja tantsivad spontaanselt, see tähendab seda, et meil on olemas see miski, et muidu me Torise meie urisema kogu aeg, eks ole, miks sa tuled mulle liiga lähedale või midagi, aga kui öeldakse, et teate, me jätame selle peo ära, siis käib see krõks siin aastaid tagasi oli see, kus otsustati, et vist jätame rongkäigu ära, siis nii hullusti 100., rongkäik toimus, et mis käib see kõks, et ilmselt meil on ka kusagil Tsee sealt kusagilt sajanditetaguselt. Et, et me ajame oma asja, aga kui nagu nagu tullakse, öeldakse, et me ei saa oma asja ajada, siis ajame seda kordades kordades innukamalt ja, ja südamest, et see on meil sees, aga me ei kanna oma südant ihu peal. Aga aitäh teile, Marju Kõivupuu, et andsite siukse kultuurilise ülevaate laulupeo traditsioonist ja aitäh. Aitäh ja ilusat suve kõigile kuulajatele. Hange varri. Liitreid. Kaugus kahvatunud. Saarjava veerud tallatud. Tuhmub päeva õhtu tungal kolde tuhas. Tahaks käia ja laasi pelgus tõbi lehele, siis on ta seal talveteed tugev. Tere taas, nüüd lähme huvitaja saatma, et laulupeoteemalise saate teise poole poolteise poole juurde, mis, kus me analüüsime natukene laulupeo ja üldse suurürituste mõju meie loodusele ja keskkonnale aga teemat sisse juhatada. Mängime nüüd teile eile tulle lauluväljakul salvestatud reportaaži, kus RÜE toimetaja Greete Palmiste toob teieni meeleolud ja kirjeldab natukene lauluväljaku ümbrust pärast suurt pidu. Kaheteistkümnes noorte laulu- ja tantsupidu on nüüd läbi saanud. Tuli on kustunud, viimane kontserdi kavaväline laul, tuljak on kõlanud ja rahvast peaaegu et lauluväljakule enam ei olegi. On veel mõned üksikud, kes tahavad teha pilti laulukaare taustal, kes koorist kest endast, kes üksi selfie't tehes või koos sõpradega püüdes kolmekesi pildile jääda. Kaugelt eemalt ülevalt Gustav Ernesaksa paremalt käelt kostab veel koorilaulu. Tundub, et üks koor punastes seelikutes on sinna kogunenud, et veel viimased viimased noodid endast välja laulda. Vikerraadio jäi lauluväljakule natuke kauemaks selleks, et näha, milline siis on mõju sellele platsile. Nagu ma ütlesin, inimeste jaoks on pidu läbi saanud. Aga kajakate jaoks paistab hetkel mitte, sest et neid tiirleb siin rohelise muruplatsi kohal ja pinkide vahel kümneid ja kümneid. Ja nad tiirlevad siin mõistagi asja pärast, sest et siin-seal maas pinkide vahel vedeleb nii kohvitopse friikartulid, taldrikut, kuid jäätisepabereid, joogikõrsi, katkiseid, vihmakeep ja õhupalle, aga Altkaare juurest üles vaadates on muruplatsid tegelikult vägagi rohelised ja võib öelda, et peokülalised, kes end nõlvadel sisse on seal nüüd on väga-väga viisakalt lahkunud. Veidi rohkem aga leiame vihmakeep just puudelt. Mine tea, võib-olla mõni tantsija viskasin sinna pikali ja jättis kiibi millegipärast maha. Prügikastid ajavad ilmselt üle igal suurel üritusel ja nii ka laulupeo ajal. Mõne prügikasti juures on maas sama suur kuhi, kui ilmselt sinna kasti endasse mahuks. Aga inimesed on vähemalt püüdnud esialgu asetanud, topsid ja jäätisepaberid kastide peale, aga kui enam sinna ei mahu, siis on tehtud kuhi täpselt ilusti kasti alla. Ja sel ajal, kui Nad püüavad oma osale jaole saada ja kui mina seda olukorda siin kirjeldan, siis tegelikult kuid juba ka kollastes vestides usinad noored ja mõni vanem Ki korjavad kokku siis prügi ja seda kõike, mis on jäänud maha mööda muru jalutades. Jah, on aru saada, et siin on keegi lamanud. Siin on keegi istunud, mõni muru, tütan, on teistega võrreldes kohe eriti madalaks vajutatud. Ja mõnes teises kohas on näha kuskil libisenud ja, ja mulla sellega välja tõmmanud. Aga rääkida sellest, publik oleks jätnud lauluväljakule endast mingisuguse tugeva jälje või, või mind ott oleks muru väga hullusti kahjustatud, seda kindlasti öelda ei saa. Lauluväljaku kõrval mõlematel külgedel pakitakse agaralt toitlustustelki kokku ja lähme vaatame ka seda, kuidas toitlustajatel läinud eemalt paistab oranž telkkirjadega astelpaju jääjook. Noh, praegu ma julgen öelda, et väljas on kuskil 16 kraadi sooja ja tegelikult sõrmed hakkavad juba külmetama, nina kergelt niiskeks tõmbuma. Ma ei tea, olen natuke skeptiline jääjoogi populaarsuse suhtes, arvestades ka eelnevaid päevi siin vihmas ja tuules. Aga läheme uurime. Eriti siis, kui lauljatel lõpes oma oma nii-öelda etteaste, siis olid meil ikka sabad päris pikalt, aga eelnevatel päevadel käisite tantsupeol Camiimas, käisime tantsupeol. Nendel päevadel, kui päike paistis, olid meil pikad sabad. Nendel päevadel, kui vihma 100., pidime suisa telgi kinni hoidma, sest vihma 100. nii kõvasti, et me ei saanudki telki lahti teha ja ka siis joojaid ka ei olnud tähele, tasub ära tulla siia, et see, et ilm natuke kurvapoolsem oli, ei tee, kahju, teen, ma arvan küll. Ja tegelikult on väga tore laulupeol olla. Mitte ainult ärilises mõttes. Jah. Ja teine oli 40 tahtsin sibulakava sibulaga. Enamik Toidupakkujaid paneb siin asju kokku juba ka teil veel viimased kartulispiraalid praevad. Ja ma olen kuulnud, et need on väga populaarsed, muidugi, need on igal pool eesti kõikidel üritustel kohal. Kuidas teil täna läinud nüüd? Väga hästi, järjekord oli nii pikk, terve ürituse, et esimene vaba tuligi siis, kui teistel olid juba põhimõtteliselt telgid kokkupanemise protsessis. Ja teie jaoks laulupidu on ärilises mõttes nagu täiesti täiesti 100 protsenti õnnestunud ja kindlasti ma ei tea, kas oleks üldse saanud veel paremini minna. Kui olete ise lauljad, tantsijad, mina olen laulja, jõudsid laulma ka minna? Viitsin? Selle lühikese ringkäigu ajal on plats veel rohkem inimestest tühjaks valgunud. Jäänud on vaid need, kes ilmselt siin oma tööd peavad tegema. Üks valges pluusis ja triibulises seelikus heledapäine patsidega tüdruk ronib Gustav Ernesaksale põlvele ja tema ümber on veel neli kamraadi, kes sedasama üritajad. Jätame need siis siia veel õhtut nautima. Aitäh Greete selle meeleoluka reportaaži eest ja nüüd on minuga liitunud vikerraadio otsestuudios. Ökoloog Kristjan Piirimäe, tervist. Tere. Ma alustuseks küsin, et kuidas on üldse võimalik mõõta selliste suurürituste nagu laulupidu, keskkonnamõju? Noh, jah, ega selle mõõtmine on keeruline. Niisuguse suurürituse keskkonnamõju nagu üldse inimese keskkonnamõju seisneb enamasti küsimuses, kui pall tekitavaks, energiavoogusid, materjalivoogusid, kui palju kahjustatakse loodust, häiritakse näiteks loomi ja linde ja nii edasi. Et, et jah, et suurürituste keskkonnamõjusid on mõõdetud kuigi jah, nüüd ütleme Eestis Eestis minu teada mitte. Sa te ise käisite ka ju eile laulupeol ja mis tähelepanekud ökoloogina te tegite seal kui loodussõbralik üritust? Laulupidu on? Noh, nagu reportaaž just kuulsime, siis ka minule jäi silma, mis mind nagu väga nagu rõõmsalt üllatas, kui korralikuks on eesti rahvas hakanud, kuidas tõesti enam ei lõbustatan, et, et ka mina jäin sinna lõppu neid täiesti laululapsi kokku korjama nagu üsna pikalt ja, ja vaatasin, ongi niimoodi, et väljak oli võrdlemisi puhas, et inimesed tõesti pingutavad, et viia oma prügi prügikasti, kuigi nende asjade üle, et ei jäeta enam niimoodi prügi maa, et see on tõesti tõesti hästi Aga teisi sihukseid, organismi, organiseerijate poolseid, siukseid ettevalmistusi, et üritus oleks loodussõbralikum. Kas sa. Oh, ja loomulikult, no kasvõi näiteks küsimus sellest, et jäätmeid ei koguta liigiti, et et nagu muidu meil kogutakse liigiti jäätmeid ja üldlaulupeol eriti just või noortele suunatud suurel laulupeol, siis ei korjatud, eks ole, jäätmeid liigiti. Et see oli minu arust halb mõte, et noored on need, kes just nimelt, et nagu peavad saama selle harjumuse sisse ja kui nad näevad, et suurel üritusel kogutakse liigiti, siis koguvad koodudes liigid ja nii edasi, et see on üks asi, mida kindlasti annaks parandada. Aga noh, muidugi kui me räägime sellisest suurest üritusest, siis põhiküsimus on ürituse toimumise koht. Ja iroonilisel kombel näiteks Viru folk või Hiiu folk, mis toimuvad kaugel looduskaitsealadel, kui ühistransporti võivad olla keskkonnavaenulikumad üritused kui näiteks õllesummer, mis toimub lauluväljakul, mis on väga hea koht suurürituse toimumiseks keskkonnakaitselisest mõttes, sest et seal on, esiteks on inimestel vähe liikumist, pool publikust on juba niigi, sealt tuleb ilma reisimata sealtsamast kohale. Ja ülejäänud poolel publikul on hästi organiseeritud ühistransport, nagu Tallinnasse joon igalt poolt eesti nurkadest läheb ühistransport. Et, et selles mõttes see kohavalik on hästi tähtis. Et koht peaks olema selline, et see tegelikult ei oleks sihukeses looduslikus mõttes tundlikus kohas. Ja teiseks küsimus siis transpordi organiseerimisest, et see oleks nagu lähedal ja ühistranspordi kätte saada ja need, kes on väga eeskujulik, kui nüüd selle Tallinnasse, nüüd selle laulupeo puhul oli see, et et, et räägiti inimestele, jätke autod nii kaugele kui võimalik, vaat see oli hea asi. Ja tõesti, see oli väga ütleme jalakäijakeskne asi, et kui oli vaja autodele sulgeda tänavaid, siis suled keegi teenuses mingi probleem ja see on väga hea asi. Tegelikult nende need põhimõtteliselt võib öelda, et selle laulukaare ülalpidamine on ökoloogiliselt looduslikult väga mõistlik, et ei ole mõttekas näiteks laulupidu iga kord korraldada näiteks erinevates linnades või erinevates erinevates looduspaiku. Kohtades me räägime nagu keskkonnakaitselisest aspektist praegu muidugi meil on regionaalarengu rina küsimus ja nii edasi, et, et me keskkonnakaitse on ainult üks küsimus, aga jah, keskkonnakaitselised paistab küll niimoodi, et, et võikski jääda see laulupidu ikkagi sinna Tallinnasse lauluväljakule. Okei kas. Kas vabandust? Paneme praegu vahe vahelduseks ühe loo käima ja siis jätkame intervjuuga. Vabandan alustuseks kuulajate ees selle väikse komistuse pärast. Ma küsin nüüd sellise küsimuse, et laulukaar on ju tegelikult meil juba suhteliselt vana ehitis et kuidas praeguse kui otstarbekas ikkagi laulu või rahvapeopidamispaik laulukaar on? Lauluväljak. Nojah, tähendab üks küsida seda, et, et kui mingisugust suurt konstruktsiooni kasutatakse ainult mõnikord aastas, et äkki see siis ei tasu ennast ära või niimoodi, aga no laulukaare puhul muidugi on see erisus küll, et ta on eelkõige maastikulise elemente arhitektuuriliselt väga hästi õnnestunud, et võimalik, et isegi kui seal ei toimuks üldse ühtegi üritust, oleks õigustanud laulukaare raamine. Aga jah, et, et kui see oleks olnud kole betoonkolakas, siis läks. Nii et tegelikult esteetika on keskkonnamõju nagu selles mõttes ka ikkagi arvestatav. No kui me räägime keskkonnast, siis enamikel inimestel ava turbaalses keskkonnas, ehk siis küsimus on selles, milline on linn ja pole mingit kahtlust, et laulukaar väga hästi õnnestunud ilmestab Tallinna linna. Tegelikult on ju neid faktoreid, mida või. Nii-öelda faktoreid, mida mõõta keskkonnamõju juures, juveel? On ka müra, on ka, kuigi laulupeo kontekstis rääkida mürast on ikkagi nagu selles mõttes natuke pühaduseteotus, aga aga kuidas neid, kuidas, kuidas teha selliseid suuri üritusi, millel tegelikult kui me jätame laulupeo korraks kõrvale, sealsamas toimuvad suured rokk-kontserdid, õllesummer ja veel ja veel üritusi, kuidas teha sellist nii-öelda festivali ja suuri ürituste Bigamis, pidamispaik, ka asukohta, loodussäästlikumaks? Üks trikk minu arust korras, saaks üritus loodussäästlikumaks muuta, on küsimus sellest, mida seal räägitakse või mida seal lauldakse näiteks viimase laulupeol, kahjuks ei olnud repertuaaris nisukesi keskkonnasõbralikke ja loodushoiule, suunavaid laule, noh nagu ju on, ei ole üksi ükski maa ja nii edasi, ma ei arva, et seal ollakse tulema nüüd seal repertuaaris, aga aga et jah, repertuaar on ilmselt oluline, et kui tuleb palju inimesi kokku, siis see suurepärane võimalus nende keskkonnateadlikkuse parandamiseks. Näiteks ütleme, viimasel laulupeol nüüd tõesti seda ei tehtud, ma ei ütle, et seda peab tegema, aga, aga kui seda tehakse, siis see üritus on kindlasti keskkonnasõbralikum ehk siis kasutada ära seda kommunikatsiooni võimalust inimestega. Kommunikatsiooni või aga aga tantsupidu, kas teil oli võimalus ka see aasta külastada tantsupidu? Ja tõsi, ainult seda, seda spontaanset tantsupidu, et et sellel sellel ametlikul tantsupeol ei käinud. Et no mis seal nagu võib-olla hea pandi, kuhu siis nii laulupidu, tantsupidu, edasi seda inimest, kes, kes Tallinnas tulid, et need said siis kõik üritused korraga ära käia, jällegi sellega minimeerida, transpordikulusid, eks selle ma leian, et kui me räägime nagu transpordist, mis võib-olla ongi olulisem keskkonnamõju tekkekoht, siis see oli, oli nüüd siin hästi korraldatud, esiteks olid tõesti bussid korraldatud ja, ja teiseks siis tõesti, et see asi oli niimoodi ajaliselt ruumilist kenasti kontsentreeritud. Et niisugune niisugune konsentratsioon võib-olla hea, sellepärast et kui üritused on väga kontsentreeritud, siis on võimalik hästi korraldada tegelikult näiteks jäätmekäitlust, aga ka energiakorraldust ja nii edasi. Ei oleks võib-olla nagu võrdleksin, nagu niimoodi, et, et okei, laulupidu oli kindlasti suure keskkonnamõjuga üritus, kui me räägime energiamaterjali voogudest, aga kui selle asemel oleks toimunud näiteks 10000 väikest grillipidu ega inimesed ei oleks lisapikutanud, oleks toimub kibedad väikest grillipidu üle kogu Eesti, siis selle keskkonnamõju oleks kahtlemata olnud palju suurem. Nii et kokkuvõttes ütleme 10 punkti skaalal 10, et on väga loodussõbralik, null, ei ole üldse loodussõbralik koosa sellel skaalal kuude sellel skaalal paneksite laulupeo. No paneks, ütleme seitse miks sellepärast et võiks Paalo 10, aga, aga kõige suurem puudus oli jah see küsimus jäätmete liigiti kogumise puudumisest ja, ja teine siis oli siis et repertuaaris ei olnud küsimus sellest, et hoida Eesti loodust, mis minu arust väga hästi sobiks laulupeo repertuaari. Aitäh. Kristjan Piirimäe. Laulupeost võiks rääkida kindlasti tunde, aga tänane huvitaja aeg hakkab lihtsalt otsa saama. Me huvitav oli täna külas siis folklorist Marju Kõivupuu, kellega me rääkisime laulupeo pärimuse ja traditsioonide muutumisest kolme sajandi jooksul. Ja saate teises pooles oli meil külas ökoloog Kristjan Piirimäe, kellega me rääkisime suurürituste ja laulupeo keskkonnamõjust. Mina olin teie saatejuht Allan Rajamäe ja meeldivat päeva jätku teile.