Mina olen Martti Kalda. Tänane saade viib meid Indiasse kus juba kuus inimpõlve on poliitika keskmes. Neerukandi perekond. Teeli, Politseiülemkangad, har, neeru poleks ilmselt 19. sajandi lõpul suutnud uneski näha, et tema pojapoeg chachalalist saab mitte ainult mees, kes toob Indiale iseseisvuse vaid ka suure rahva esimene peaminister ligi 20-ks aastaks. Samamoodi räägime meestekesksest maailmast, kus peaministriks saab naine, Chav, hallid tütar, indiira kandi ja loomulikult indiira kandi ja tema poja Radživ kandi poliitmõrvadest. Alustuseks kõlab aga India vabariigi hümn Chiana kanamana kõigi inimeste meelte valitseja, mille autoriks Nobeli kirjanduspreemia laureaat rabindra nahtagoore. Laul kõlas esimest korda. 1911. aastal kalkutas India rahvuskongressi istungil. Meie lugu neerukandi perekonnast algab 19. sajandi keskpaiga Indias. Tollal valitses Inglismaad ja ka Indiat, kaudselt kuninganna Victoria. Ja Indiat haldas selline briti erafirma nagu Ida-India Kompanii. Loomulikult ei olnud terve India ühtlaselt. Ida-India Kompanii võimu all oli protektoraat, see tähendab väikeseid vürstiriike ja ka suuremaid, kes olid sõlminud kompaniiga lepingu. Nad maksid kompaniile raha, et kompanii saaks ülal pidada sõjaväge ja ühtlasi olid kokku leppinud, millise tootekompanii nende käest ostab, et seda mujale välismaale vedada. Samuti oli alasid, mida kompanii haldas, otse, kus kompanii ametnikud kogusid inimestelt otsemakse. Need olid kolooniad. Umbes üks kolmandik Indiast oli koloonia ja umbes kaks kolmandikku kuulus kohalikele ürstidele kes allusid Ida-India kompaniile. Nõnda okupeeriti Indiat nende oma rahva raha eest. Samamoodi olid enamus sõjaväelasi, kes briti ohvitseride käe all tegutsesid ka indialased. 19. sajandi alguses panid inglased Indias toime rea vallutusi, alistades mitmed sõjakad rahvad oma ülemvõimule. Aastaks 1818 olid allutatud lõuna- ja Kesk-India võimsad marathid. Aastal 1816 alistati Nepaali kurkad ja fikseerus Briti, India ja Nepaali piir. Aastal 1849 löödi sikke ja vallutati Sikkide varasem impeerium. Lääne-Indias oma ülemvõimu alla. Ja ajavahemikul 1824.-st kuni 1885. aastani alistati India naaberriik Birma samamoodi Ida-India Kompanii võimule. See oli ühelt poolt India surumine inglise raamidesse ja teiselt poolt oli see ka India tsiviliseerimine. Nimelt inglased arvasid, et Indiast peab saama selline euroopalik või vähemalt euroopalikke väärtusi kandevpiirkond. Ja seda nad jõudsalt ka juurutasid. Hävitades ära näiteks hooge maanteeröövleid, kes kummardasid jumalanna kaalit keelustades lapsohvrid ja leskede põletamise. Aga samas tõid 19. sajandi jooksul inglased Indiasse nii haridussüsteemi, tänapäevase ülikooli süsteemi raudtee Teed, telegraafiliinid ja loomulikult jätsid maha siiamaani. India riigikeeleks oleva inglise keele. 19. sajandi keskel vapustas aga Indiat suur mäss. See toimus aastatel 1857 kuni 59. Põhjuseks oli see, et India lastest sõdurid inglise ohvitseride käe all keeldusid kasutamast uut vintpüssi emphildi vintpüssi probleemiks oli nimelt see, et levis kuuldus, et padrunid, millelt tuli ümbris hammastega ära rebida oli niisutatud lehma ja searasvaga, mis tähendab seda, et selle suhu panemine oli usureeglite rikkumine nii hindudele kui ka moslemitele. Sellest keeldumisest sai alguse suur mäss, kus Põhja-Indias tapeti mitte ainult inglasi, vaid kõiki eurooplasi. Ligi 50000. Selle mässukeskuseks oli teeli, kus oli võimul veel viimane suur moguli padišahh, pahatuur, šaht. Teine. Meie lugu algab suure mässu keskmes stiilis just nimelt seepärast, et neerukandi poliitperekonna Esiza kangad, Harr neeru oli teeli viimane politseiülem ehk Kotval. Mässu keskmes oli tal valik, kas jääda linna ja tõenäoliselt saada inglastest ümber piiratud ja võimalik, et ka hukkuda või sealt põgeneda. Kangad. Harr alalhoidliku mehena valis põgenemise. Ta põgenes koos oma kolme poja ja kahe tütrega Agrasse kus ta peagi ka suri. Nõnda juhtuski, et järgmine neeru perekonna liider, figuur saba haal, neeruisa motil all sündis alles kolm kuud pärast omaenda isa kangad Harry surma. Arusaadavalt oli emal pärast isa surma väga keeruline. Lapsed olid alles väikesed ja nõnda kolis ta oma õe juurde. Veidi hiljem õnnestus kõige vanemal pojal Land hallil saada pisikese Hetri riigikese peaministriks. Seejärel koliti tema juurde. Kui nad lal aga suri, siis järgmise venna pansid Harry juurde Al Habaadi pantsitarroli nimelt Allahabaadis. Edukas jurist. Kui ka pansit Harr ära suri, siis võttis perekonna juhtimise üle motil all neeru k motil all neeru, oli hariduselt jurist Tali sündinud aastal 1861 Agras ja elas ja tegutses valdavalt Põhja-India keskosas asuvas ha paadis. Ta oli lõpetanud Cambridge'i ülikooli ja lahabaadis tegutses ta juristina mitte ainult sellepärast, et seal oli temal vennal edukas advokaadibüroo vaid ka sellepärast ta lahabaadis asus tollel hetkel India ülemkohus. Aastal 1900 umbes neljakümneaastasena oli ta juba nõnda rikas, et ehitas oma suurele perekonnale hiiglaslikku maja, mis kandis nime Aaland, haavan õnnelik maja. Ühtlasi sai ta mõjutatud ka nendest, kes nõudsid Indiale iseseisvust ja hakkas välja andma algul ajaleht, aitäh, nende liider ja seejärel ajalehte The Independent. Ja aastal 1918 kolistada veelgi suuremasse majja, mis kandis seekord juba nime Swaratš haavan iseseisvuse maja. Ei saa öelda, et India iseseisvusliikumine, mis just nimelt pärast India suurt mässu käima läks, oleks olnud ühtne liikumine. Siin oli väga mitmeid erinevaid huvigruppe. Oli neid, kes arvasid, et India iseseisvus saavutatakse ainult usuliste meetoditega. Oli neid, kes asutasid hindude usu taassünniseltse kui neid, kes tegid seda islami võisitsismi või budismi sees. Oli neid, kes olid radikaalid ja arvasid, et inglasi tuleks rünnata relvade jõul. Oli terroriste, kes imbusid lausa Inglismaale riigiametitesse, et seal inglise ametnike mõrvata. Kui oli ka neid, kes arvasid, et iseseisvus saavutatakse ainult vägivallatute vahenditega. Kõige selle keskmes oli loomulikult üks mees 20. sajandi alguses esile kerkinud matma kandi. Siinkohal tuleb kohe ära öelda, et kuigi neerukandi perekonnal on sama nimi kui ma Hatmal ei ole nad omavahel sugulased. Se nimi on lihtsalt juhuslik. Küll aga oli neeru perekond nii motilal kui tema poeg chowa hal all 20. sajandi alguses matma kandiga tihedasti seotud. Vaatme kandja oli see vaimne liider, kes õpetas indiaanlasi inglastest jagu saama just nimelt vägivallatute meetoditega. Need vägivallatud meetodid olid kohati väga radikaalsed, näiteks nagu inglaste soolamonopoli eitamine ja kuulus soolamarss, kus inimesed läksid mererannale et korjata sealt soola omale taskusse, rikkudes sellega Briti impeeriumi ülemvõimu ja nende monopoli. Üks instrument, mis aitas india lastel iseseisvuse saavutada oli kuulus India rahvuskongress mis esmakordselt kutsuti kokku 1885. aastal. Paljude arvates oli see lihtsalt jutulaat, kus käidi koos, arutati, peeti kõnesid, valiti aastaks president muidega motilal, neeru oli selle kongressi president lausa kahel korral. Aga reaalselt ei tehtud midagi. Sellest hoolimata oli India rahvuskongress just nimelt see platvorm, kus sündis hilisem peaaegu kogu Indiat valitsenud ja seda praktiliselt kogu iseseisvuse aja teinud rahvuskongressipartei. Nõnda sattus poliitikasse ka moti Lalli poeg tšauhh halal. Paratamatult kasvas ta juba oma isa poliitilise tegevuse keskel. Kogu see perekond oli pärit kašmiir ist algselt. Ja tegu oli Brahmanitega. Kuigi tänapäevases Indias kastide nimetamine Pole enam hea tava juurde kuulub. Nagu kuulsite halli isa motil all oli üsna varakas mees. Edukas jurist. Ta oli kaks korda abielus ja Sava halal oli vanim kolmest lapsest. Tal oli kaks õde. Vitša jalaks nii hilisema perekonnanimega pandit kes oli india saadik Nõukogude liidus USA-s, Iirimaal, Hispaanias ja India esindaja ÜRO-s ning elu lõpul ka India ühe suurema osariigi Maharastra kuberner. Ja teine õde Krišna, hilisema nimega Huthising oli kirjanik, kes kirjutas valdavalt omaenda perekonna neeru perekonna ajaloost ja selleaegsest Indiast. Samamoodi mõjutatud oli kogu perekond aga teosofja seltsiõpetusest. Chachaal õppis juristiks Inglismaal ja hiljem tegutses samamoodi nagu tema isa alla Habaadi ülemkohtu juures. India iseseisvusvõitlusega liitus ta aastal 1913 ja loomulikult sattus ka tema nagu tema isagi matma kandi mõju alla. Tõsi küll, kui 1916. aastal rahvuskongress lõhenes radikaalide ja mõõdukate vahel siis tema isa motil all oli pigem radikaalide poolel. Samas kui tšauhh halal jäi matma kandi ja mõõdukatega. Selsamal pöördelisele 1916. aastal abiellus halal Kamala nimelise naisterahvaga. Ja juba järgmisel aastal sündis neil tütar indiira hilisema hüüdnimega Pria Tarzini ilus vaadata. 1924. aastal sündis neil poeg, kes kahjuks suri imikuna. Kamala neeru juhtis pikka aega rahvuskongressi naisliikumist ja oli lähedane sõber matma kandi abikaasaga. 20. sajandi alguses olid nii halal neeru kui tema abikaasa Kamala ja loomulikult halli isa motil all korduvalt vangis. Briti impeerium otsustas neid kostitada säärase kingitusega. Tõsi küll, Kamala neeru tervis oli suhteliselt halb ja pärast kolmekümnendatel aastatel vangist vabanemist siirdus ta Šveitsi ravima oma tuberkuloosi. Kabala neeru lahkus siit ilmast 1936. aasta veebruaris. Tema abikaasa ja tema tütar olid, tema juures aga suri ta Šveitsis. Tänapäeval kannab tema nime arvukaid haiglaid ja ka mitmeid koole. Iowa halal, neeru aga jätkas India iseseisvusvõitlust. Ja seda ka hoolimata sellest, et 1931. aastal oli surnud tema isa, nii et väga mitmeid kaotusi. Alaealise poja surm, abikaasa surm, isa surm. Kolmekümnendatel aastatel tabasid teda aga võitlust, ta jätkas ja all neerud tuleb selles iseseisvusvõitluse suhteliselt segases maailmas kus oli nii radikaale, nii terroristide kui ka 20. sajandi keskel lausa fašiste India omamaiseid näha kui meest, kes laveerisid suhteliselt edukalt erinevate fraktsioonide vahel jäädes kõiges mõõdukaks. Ilmselt seetõttu sai ka temast mees, keda hiljem peetakse India iseseisvuse arhitektiks juba aastal 1929, nii et nimetas Maatma kandi Chava haal neeru omaenda järglaseks. Ja nad võtsid ette koos mitmeid erinevaid kampaaniaid. Selsamal aastal tõin nad Lahores välja esimest korda India lipuks saanud trikoloori. 1930. aastal marssisid koos soola Marsil. 1935. aastal saavutasid Indiale osalise autonoomia ja 1900 neljakümnendatel aastatel teise maailmasõja ajal propageerisid sõja boikoteerimist ja inglaste takistamist kampaaniaga India. Selle eest istusid nad ka teise maailmasõjavangis java halal. Neerust oli saanud oma perekonna liider ja superstaar, kes kandis hüüdnime pandi chi õpetaja. Pärast India iseseisvumist 15. augustil 1947 sai tšauhh halal Neerust India esimene peaminister ja ta oli selles ametis kuni oma elu lõpuni võitles siis korduvalt kongressi parteiga ka valimisi. Valimised võideti 1952 57 ja 1962. Samamoodi. Lisaks peaministriametile pidas ta lühemaid aegu ka kaitseministri, rahandusministri ja siseministriameteid all. Neeruajal teostati hulka asju, mis olid vaja uue, iseseisvunud riigi, eriti nii suure riigi nagu India puhul. Eelkõige tuleb nimetada haldusreformi. Oli ju India koosnenud varem kompanii kolooniatest ja väikestest vürstiriikidest, need tuli kõik reorganiseerida, muuta suurteks osariikideks. Välja tuli mõelda kogu India riigistruktuur ja seda ka siis tehti. Lisaks sellele aastatel 1947 kuni 49 vahetult pärast India iseseisvumist peeti maha esimene sõda Pakistaniga ja seda loomulikult Kashmiri pärast. Loomulikult tõi kaasa India ja Pakistani eraldumine Pakistan veel kahes osas. Tohutu elanike ümberrännaku. Sikid ja hindud lahkusid aladelt, mis kuulusid nüüd Pakistanile islamiriigile ja vastupidi, paljud moslemid otsustasid Indiast lahkuda Pakistani. Niimoodi liikus umbes 22 miljonit inimest ja selle käigus toimus spontaanseid, kokkupõrkeid ja verevalamise. Lisaks sellele vapustas Indiat 1948. aastal vaimse isa matma kandi mõrv ja seda hindu radikaalide poolt, kes arvasid, et matma nõuded anda Pakistanile. See osa India riigieelarvest, mis neile kuulub, on asjatu nõue. Samamoodi jäi Chabohlal neeruvalitsusaega alguses suur sõprus Hiina rahvavabariigiga koostööleppe 1954. aastal, ent seejärel Hiina poolt okupeeritud Tiibeti probleemi kerkimine. Dalai-laama põgenemine Indiasse 1959. aastal ning sellele järgnenud piirisõda India ja Hiina vahel Tiibeti piiril 1962. aastal. Chava halal. Neerud üritati deva valitsusaja jooksul vähemalt neljal korral mõrvata. Juba esimesel valitsusaastal rünnati tema autot tänapäevases Pakistanis afganistani piiri lähedal. Peaminister pääses sellest kriimustusteta. 1955. aastal, kui ta külastas Bombeid üritas üks hullunud Rikso mees teda noaga torgata. Ka sellest pääses peaminister. Järgmisel aastal loobiti teda Bombeis kividega ja 1961. aastal pandi rongile, mis vedas. Halonen, neerud raudteele maha, Rastria osariigis pomm. Ka see pomm tabas kedagi teist. Samas tuleb öelda Iowa haal. Neeruvalitsus oli suhteliselt autoritaarne, polnud võimalustki teistel parteidel esile kerkida. Nii kindlalt oli rahvuskongress võimu juures. Samamoodi pooldas ta sotsialistliku plaanimajandust. Ta arvas, et enamus majandusest tööstusest peab olema riigi käes. Tema tervis oli 60.-te aastate alguses juba üsnagi halb. Ja ta käis ennast korduvalt kosutamas, elades kašmiir is Himaalajas, kus oli jahedam õhk ja tal oli väga mitmeid väikeseid mikroatakke ja tema keha oli elu lõpul osaliselt halvatud. 27. mail 1964 kukkus ta hommikul kokku ja südameatakk viis selle India suurmehe Meie seast. Loomulikult nii nagu kõikidele India korralikele hindudele kombeks. Ka tema põletati Teelis jaamuna kaldal. See paik on tänapäeval mälestuspaik, šantik, hat, rahuastmed. Ja kuivõrd inimkeha eraldab põledes üsnagi ebameeldivat haisu, siis kasutati põletamiseks nii nagu tähtsate meeste puhul ikka sandlipuud, mis lõhnab hästi. Alg neeru ainsaks järglaseks oli tema tütar indiira kandi. Ja isegi sellel hetkel, kui Johaal neeru meie seast lahkus, poleks keegi uskunud, et sellest naisterahvast võiks saada midagi erilist. Tõsi küll, tal olid kõik need eeldused selleks olemas, ent poliitikas olid tegevad teised mehed. Indie kandi oli sündinud 1900 seitsmeteistkümnendal aastal Al Habaadis ja pärast oma imikust väikevenna surma oli ta perekonna ainus laps. Kuivõrd tema isa oli kõrge riigitegelane ja nad liikusid palju ringi sai ta haridust väga mitmetes erinevates kohtades, koolides, alahabaadis, Mumbais, puunis, Genfis ja isegi Oxfordis. Ent lõpuks ei lõpetanud ta ühtegi ülikooli iseseisvusvõitluse käigus juba 1900 kolmekümnendatel aastatel tutvusta noore mehega, kes oli ka liitunud India iseseisvusvõitlusega. Selle mehe nimi oli Firuus, Chandiir kandi. Tõsi küll, tollal ei kirjutatud seda nime sugugi mitte samamoodi nagu matma kandi perekonnanime. Tegu oli Bombeist pärit Parsiga ja Parsid on siis Iraanist põgenenud sorast ristid, tulekummardajad. Firuse isa oli mereväeinsener ja töötas erinevatel laevadel ja ta oli siis juhuslikult sattunud tädi juurde Allahabaadi. Ja seal siis Iseseisvus meelsetega kokku saanud. Alguses ei meeldinud hallile sugugi mitte see noormees. Tema oli ikkagi hindu Brahmanite perekonna liige ja ei pidanud teise usulisega suhtlemist oma tütrele sobivaks. Aga Firus kandi tegi kõik, et indiira tähelepanu köita. Ta muutis oma perekonnanime. Ta oli koos iseseisvus meelsetega korduvalt vangis. Ja lõpuks nõustus Skadžawa halal, et Firus kandist saab tema tütre indiira neeruabikaasa. Nad abiellusid 1941. aastal ja kogu halal ei, peaministriperioodi elas perekond vaikselt ja rahulikult oma kodust elu. Pigem oli poliitikas tegev Firuus kui Impiira. Nimelt Firus oli kohaliku omavalitsuse liige ja 1952. aastal pääses ka India Parlamendi alamkotta. Lisaks sellele andis ta välja ajalehte The National Harold, mis paljastas mitmete tšauhh halliga seotud ärimeeste kuritegusid ja nõudis mitmete erafirmade riigistamist. Firus suri ootamatult. Tabas kaks südameatakki esimene 1958 teine 1960. Pärast seda ta ka lahkus. Indiira kandi jäi alguses ilma oma abikaasast, seejärel oma isast. Tal oli kaks poega, 1944. aastal sündinud Radživ ja 1946. aastal sündinud Sandžai. Pärast isa surma, nagu öeldud, ei arvanud keegi, et indiira kandist võiks saada India peaminister. Sellest hoolimata pelgalt kahe aastaga sai tundmatust peaministri tütrest kogu India liider. Põhjus oli väga lihtne. Indiira kandis võimsaid sümboleid Dali oma isa tütar, ta hoolitseva halal neerutütar ja ühtlasi kandis ta kandi perekonnanime. Ja kuigi sugulust matma ka polnud, oli sellel nimel ja on siiamaani Indias väga võimas tähendus. Esialgu valis rahvuskongress ta vähe tähtsasse ametisse. Pärast isa surma järgnenud valitsuses olin Tiira kandi infominister ent pärast lühiajalist sõda Pakistaniga 1965. aastal ja sellele järgnenud rahukonverentsilt aškendis, kus peaminister Lall paha tursastri pärast allkirja andmist Pakistaniga rahulepingule südameatakki suri, valis rahvuskongress Impiira kandi nii oma liidriks kui ka peaministriks. Ja 1966.-st aastast alates olin Tiira kandi peaminister lausa kolmel korral aastani 1984. Seal vahel oli ainult lühikene kolmeaastane periood, mil ta võimul polnud. Indias öeldi, et Impiira on India ja India on indiira. Indiira kandi kandis hüüdnime in Tiiratši võidukas indiira. See oli esimene kord, kui nii suure riigi maailma suurima demokraatia eesotsa saab naisterahvas. Paljugi tehti ära sel ajal, kui indiira kandi oli peaminister. Eelkõige pandi toime niinimetatud roheline revolutsioon, mis tähendab seda, et India põllumaade hulka kasvas nii suureks, et india suutis lõpuks ometi oma rahva ära toita. Kasvatati piisaval hulgal riisi ja see oli ka geneetiliselt muundatud riis. Et seda jätkus kõikidele ka nendele, kes varem näljahäda käes vaevlesid. Samamoodi sõditi Pakistaniga ja aidati idapoolsel Pakistanil iseseisvuda seda aastal 1971, kui tekkis Bangladesh. Ja seda loomulikult India sõjaväe abiga. Ind IRA juhtis India rahvuskongressi mis on poliitiliselt mõõdukas, majanduslikult sotsialistlik, ent poliitiliselt mõõdukas, nõuab ta kõikide religioonide ja erinevate rahvaste võrdsust ja võrdset kohtlemist. Samas tõstsid juba kuuekümnendatel pead hindu radikaalid, kes arvasid, et India peaks kuuluma ainult India lastele ehk siis India omamaistele religioonidele. Hinduism, budism, sygism ja samas kristlastel ja moslemitel ei tohiks selles mitte mingisugust kohta olla. Hindu radikaalide võit valimistel oli ka lühiajaliseks. Põhjuseks, miks indiira kandi 1977 kuni 80 peaminister polnud nimelt kongress, kaotas valimised suur hulk indiira kandi võimust. Just nimelt 70.-te aastate lõpus möödus ka kasutades nimetatud eriolukorra seadusi. Kuivõrd maal oli palju mullistusi, siis peaministrina kasutas ta võimalust kuulutada välja eriolukord ja valitseda selle tingimustes ilma segavate poliitkonkurentideta. Ja loomulikult on indiirates süüdistatud korruptsioonis ja kõiges kõiges muus. Loomulikult heitsid temale valgust ka tema poegade tegevus. Eelkõige oli poliitikas tegev tema noorem poeg Sandžai. Sanjay töötas algselt Rolls-Royce'i tehases Inglismaal aga seitsmekümnendatel aastatel tuli Indiasse ja hakkas riikliku autofirma Maruti mootors direktoriks. Selle eesmärgiks oli luua Indiale esimene tõeline rahvaauto. Kui indiira võimult lahkus 77, siis Maruti firma likvideeriti. Ent 1980. aastal võimule tulles see taasloodi, tõsi, selleks hetkeks oli Sanjay juba surma saanud. Nimelt Sanjay oli entusiastlik lendur, tõsi küll, mitte liiga hea lendur. Ja nõnda juhtuski, et 1980. aastal juunikuus hukkus lennuõnnetuses lennates eralennukiga teeli kohal tehes ohtlikke manöövreid, kukkus ta alla. Tänapäeval on hinde poliitikas tegevad ka Sanjay lesk ja tema poeg. Tõsi küll, nemad ei toeta kongressiparteid, vaid on liitunud hindu radikaalide bee JB parteiga. Tema lesk Moneyca on aastast 2014 lausa naiste ja laste arenguminister. Indiira kandi tegevus kulmineerus 1984. aastal. Põhilise probleemina kerkis esile Sikkide autonoomia nõue. Sigid eraldi, religioosne grupp tegutses, pann saab jalal. Muiste oli neil olnud suur impeerium, aga India ja Pakistani jagamisega oli neile jäänud ainult pisikene osariik ja seda ka Indias. Paljud tsiki radikaalid soovisid aga iseseisvuse väljakuulutamist. Ja nõnda nad ka tegid. Seda tehti ambritsaaris asuva Sikkide keskse Kuldse templi territooriumil. Kuldne tempel on siis pisikene pühamu keset hiiglaslikku tiiki, mida ümbritseb majade kompleks. Terve see kompleks on kuldtempel ja just nimelt sellel territooriumil kuulutasid hindu radikaalid välja omaenda Sikkide riigi. Loomulikult ei saanud India, mille koosseisu pann saab ja kuldne tempel kuulus sellist separatismi taluda. Jaa, indiira kandi kuulutas välja operatsiooni pluustaar, mille käigus India eriväelased templi tagasi vallutasid. Sigi radikaalid hukkusid pärast Ta jätkas indiira tegutsemist peaministrina. Nagu midagi poleks juhtunud. Huvitav oli see, et ta ei muutnud oma suhtumist teiste sikside suhtes. Tollal oli sik India president Ein Tiiral oli mitmeid Sithi ihukaitsjaid. Just nimelt selline ette vaatamatus maksis talle ka elu. 31. oktoobril 1984. aastal umbes üheksa, 15, üheksa, 20 hommikul suundusin Tiira kandi oma elupaigast läbi väikese aia oma töökabinetti, kus ta pidi andma intervjuu inglastele Pieter Rustiinovile. Väravas kohtas ta oma kahte sitsi ihukaitsjat sattvantsing ja peandsing. Ent ihukaitsjad ei naeratanud talle. Peandsing tulistas teda kolm korda revolvrist ja sat vang sing automaattulirelvast. Hiljem võeti indiira kehast välja üle 40 kuuli. Indiira poja ratsiv kandi abikaasa Sonja vedas elutu keha hambassadori autosse ja sõidutas ool India Instituut of Medical Sciences asutusse. Tehti kõik, et peaministri elu päästa. Ometigi kell kaks, 20 päeval tunnistati ta surnuks. Päev varem olin piira kandi esinenud Ida-Indias Orissa kohaliku parlamendi ees ja öelnud. Täna olen ma elus, aga võib-olla homme enam ei ole. Ma jätkan India teenimist kuni oma viimase hingetõmbeni. Ja kui ma suren, võin ma öelda, et iga tilk minu verest taaselustab Indiat. Need sõnad olid saatuslikud, Radživ kandi indiira poeg, kes pärast Sandžai surma oli ka poliitikasse tulnud, lennutati kiiresti tagasi teelisse ja parlament kuulutas tema peaministriks. Indiira kandi keha kremeeriti neli päeva hiljem mitte kaugel sellest paigast, kus oli põletatud Iowa halal tema isa. Lõkke süütas Radživ kandi ja ka see oli sandlipuust lõke. Hiljem puistati indiira kandi tuhk helikopterilt kangese jõkke. Entin Tiira mahalaskmisele sigi ihukaitsjate poolt. Järgnes neli päeva rahutusi Teelis ja mitmes teises piirkonnas, kus hindud ründasid Sikkide linnaosi ja tapsid paljusid neist. Hinnanguliselt hukkus 8000 inimest. Umbes 20000 tsiki põgenes linnast. Loobiti presidendi autot, sest president oli sikk ja politseinikud ja sõjaväelased ei teinud midagi rahvajõukude takistamiseks. Ent uurimine ja rünnakute toimepanijate süüdimõistmine võttis kaua aega. Alles hiljuti mõisteti 442 inimest nendes rahutustes süüdi 49 neist eluks ajaks. Nõnda oli lahkunud areenilt indiira kandi ja esile kerkinud tema poeg Radživ. Radživ kandi oli India peaminister lühikest aega. Ta oli ühtlasi India kõige noorim peaminister oktoobrist 1984 kuni detsembrini 1989. Tema hüüdnimi oli mister kliin. Usuti, et temaga on saabunud uus ajastu India poliitikas. Et ta on nii-öelda puhas poiss. Kahjuks puhas poiss, ta ei olnud sellel samal aastal peale ema surma tabas Indiat suur katastroof, kui popalli keemiatehases toimus plahvatus ja kemikaalide pilv tappis samas linnas hulga inimesi. Samamoodi kerkis hiljem esile Rootsi relvafirma Bofors skandaal, kui selgus, et Rootsi relva firmaali maksnud India kontaktidele vahendajate kaudu altkäemaksu. Selgus, et et altkäemaksu saaja oli radiv kandi isiklik tuttav ja sõber. Ratsiv algselt ei olnud sugugi mitte india poliitikas tegev. Ta sekkus poliitikasse pärast oma venna. Sall sai surma ja alustas sellest, et kandideeris parlamendi alamkotta. Selle liige taga oli aastast 1981 kuni oma surmani 91. aastal. Pärast ema surma oli ta ka India rahvuskongressi juht ja pärast peaministri troonilt lahkumist opositsiooniliider. Ta oli sündinud Bombeis ja õppinud Cambridge'is, ent tema bakalaureusekraad oli lõpetamata. Ta töötas enne poliitikuks hakkamist India rahvuslikus lennufirmas Air India piloodina. Ta oli abielus Itaallannaga, kelle nimi oli, et viige anta Niina albiina. Maino. Tänapäeval tuntud rohkem kui Sonja kandi radiv kandil ja Sonia kandil on kaks last 1970. aastal sündinud rahul ja 72. aastal sündinud priouca. Ent Radživ Kandile sai saatuslikuks hoopis teine asi. Nimelt peaministrina olles otsustas ta sekkuda Sri Lankal möllavasse kodusõtta, kus tamili tiigrid vähemus võitles Singalitest budistide enamuse vastu ja ratsivi saatis kohale India rahuvalvejõud. Loomulikult tekitas see kõvasti pahameelt Tamilite seas. Ja mitte ainult Sri Lanka tabelite seas vaid ka india tabelite seas, sest on ka ju Indias terve Tamil Nadu osariik, kus elab ligi 90 miljonit tabelit. Pole siis ime, et 1991. aastal langes ka Radživ kandi poliitilise mõrva ohvriks. Nimelt oli ta 21. mail tegemas valimiskampaaniat Tamil Nadu osariigis madrase tänase Chenna linna lähedal seriipe Rumbuduuris. Kell 10 21 õhtul saabus ta sinna, et kõnelda kokku kogunenud rahvamassile. Niipea kui ta oli saabunud, astus tema juurde noor neiu Henn Mozee radia. Ratta oli tema nimi ja tema oli tamili tiigrite liige. Kummarduse käigus lõhkas ta pommi, mis oli tema vöö küljes. 700 grammi lõhkeainet plahvatas, tappes ratsiv kandi loomulikult mõrvari ja lisaks sellele hukkus selles plahvatuses 14 inimest. Filmimees, kes kogu üritust filmis jaga plahvatuses hukkus, võttis kogu selle asja lindile. Kui otsite, leiate teiegi selle video. Ratsivi matustel osalesid 60 riigi esindajad. Temagi põletati sealsamas, kus tema vanaisa ja ema ja temagi põletamiskoht on mälestuspaik. Samamoodi paik, kus ta õhku lasti. Hiljem anti 26 inimest seoses tema mõrvamisega kohtu alla. Nad kõik on surma mõistetud, ent ühegi kohtuotsust pole täide viidud. Ratsiv kandi mõrvamisega ja tegelikult juba varem oli India rahvuskongressi kui partei ainuvõim murtud. Praegugi valitseb Indiat p j b ehk siis hindu radikaalide partei. Aga rahvuskongress elab ja tegutseb edasi. Ratšingu kandi lesk Sonja itaallanna juhib aastast 1998 India rahvuskongressi. Ja alates aastast 1999 on ka India koja liige. Ajakirja Forbesi järgi on ta mõjukuselt maailma kolmas naine. Tema isa, itaallane Stefano oli Mussolini ja natsipartei toetaja kes sõdis idarindel Nõukogude Liidu vägede vastu sakslaste poolel. Sonia kondikohtus oma tulevase abikaasaga Cambridge'is. Nad abiellusid 1968. aastal. Poliitikasse tuli Sonja kandi alles pärast Radživi mõrva ja pärast pikka-pikka mõtlemist. Kui India rahvuskongress oli hädas, oli kaotanud valimised ja oli vaja kedagi, kelle perekonnanimi oleks kandi, kes kannaks endiselt edasi selle perekonna lipu. Kui 2004. aastal India rahvuskongress valimised võitis, ei saanud aga Sonia kandist, nagu oleks võinud oletada India peaministrit. Ta hoidis ennast tagasi, kuivõrd ta oli välismaalane. Ja peaminister oli kahel korral hoopiski mann Mohansing. Aga tegelikult muidugi juhtis parteid ja peaministrit ikkagi Sonya kandi. Sonya kandi on juba 70 aastane. Seetõttu pole ime, et poliitikasse on kistud ka Radživ kandi poeg rahull, kes sündinud aastal 1970. Hetkel siis 47 aastane. Ta on üle elanud oma vanaema mõrva, oma isa mõrva. Ta on õppinud Cambridge'is ja töötanud Londonis ärikonsultandina. Ei saa öelda, et rahulkandi oleks oma poliitilistes vaadetes liiga selge. Tähendab vähe intervjuusid. Me teame, et ta on hindu ja moslemi ekstremismi vastu, toetab naiste õigusi, ent samas on toetanud seadusi, mis diskrimineerivad homoseksuaale ja on intervjuus öelnud, et vaesus on vaeste endi süü. Mis on India 100 miljoni vaese suhtes loomulikult väga-väga küüniline. Temagi on India alamkoja liige. Mis saab neerukandi perekonnast? Ei tea. Nagu te näete, on isegi maailma suurima demokraatia, india tulevik üksikisikute käes ja häda, kui nood isikud on vastuolulised. Samas on kandi nimel nõnda suur poliitiline kaal. Et oleks lausa patt jätta see kasutamata. Samas on igal kandi nimekandjal oht langeda kuuli või pommi läbi. Lõuna-Aasias on poliitperekonnad tavaline nähtus. Näib, kas sama tava juurdub ka Eestis. Ning kui juurdubki, siis loodetavasti ilma vägivallata. Helipuldis oli Maristomba, mina olen Martti Kalda. Saadet jääb lõpetava bengali poeedi bankim Chandra Chatopathy loodud rahvuslik laul. Vande Mataram kummardus sulle, ema maa. Kohtumiseni.