Liitlid. Salvatore Adamo ja nii edasi ja nii edasi. Lõputu tähtede rivi 1889. aastal avatud Pariisi säravpunases olümpia Music Hallis esinenud staaridest saaks niimoodi vaata et terve seekordse tunni täis. Ja selles kuulsas paigas, mille rajasid ka ma olen Rushile aluse pannud seal silleri Folev ja mille fassaadi nime hiiglaslikud erepunased tähed panevad hämaratel aegadel elama rahvarohke kabu džiinide Põlvari. Selles samas kuulsas paigas. Olümpias on pikka kontsertide sarja andnud ka elaulja. Ajas ajas. Helijälge ajas. Ikka ja jälle ilusat pühapäeva vikerraadio Helgi Erilaid ja seekord 1953. aastal sündinud Francis Gabriel, kes just laulis umbes niimoodi, kui olen väsinud naeratamas inimestele, kelle hulk mind lähemalt väsinud elamast unistuste uduse pidevast tööst siis võtan oma kitarri, võib-olla ka oma koera ja lähen otsa whoa leedi juurde magama. Tema majakese ümber säravad lumest tähed katuselt rippuvad lillevanikut ja vaid ühe sõrmeliigutusega suudab see otsa Vualeedi ööpäevaks muuta. Edela-Prantsusmaal Šeinis sündinud frantsiis oli 13 aastat vana, kui ta kuulis raadiost seda laulu. Laega Rolling Stones, kes muu kui Dylan aitas prantsuse noorukil avastada rokkmuusika imepärase pöörasevõitu maailma jõuluks kingite frantseesile, kitarr ja esimesed lood, kirjutanud nooruk õieti selleks, et saada üle oma kartlikkusest ja Uiedusest. Samas kuulasteniiliangi Leonard Goenike muidugi pordi elanikke õppis laulutekste tõlkides inglise keelt kuid kirjas on, et Francis Gabriel ise pole kunagi inglise keeles laulnud ikka ainult koduses prantsuse keeles. Ja see lauleli teedest, reisimisest, mida šanschis Gabrielle elus küll kõvasti ette on tulnud, kõik need esinemistuurid vaatajate, igal mandril, kuid algus polnud endasse tõmbunud ja vaikse nooruke jaoks just kõige lihtsam. Oma meenutuste kohaselt olevat ta lootnud, et kitarr muudab ta teiste omaealiste seas huvitavamaks. Ülikool jäi mingite pahanduste pärast lõpetamata. Frantsiis mängis areeni ansamblis koolipidudel grupis, mille nimeks sai Kaljalased. Väidetavalt seeriat, et kõigil sele noortel liikmetel olid vuntsid. Ja juhtus nii, et seitsmeteistkümne aastane vuntside ja pikkade hipilokkidega frantsiis läksist Edela-Prantsusmaa väikelinna oma sõprade bändi kuulama nägi tüdruk, kutt, kelle nimi oli Mariet läks joonelt piiga juurde ja kutsus viimase kuulama oma bändi Asheenis. Tüdruk tuli klassise mari, et abiellusid neli aastat hiljem ja elavad siiani õnnelikult koos kolme tütrega. No millest üks põhjalikult armunud noormees ikka laulis oma väikesest marist, kellega ta elab imekauni taeva all, keset tuhandeid roose ja et 10000 aasta pärast tuleb taevas tähtede keskelt tagasi, ainult selleks, et mängida laule oma väikesest maariist ja nende lõputust armastusest. Sõprade jutu järgi Francis Gabriel olevatki selline mees, kes usub igikestvat esse lubadustesse, kes vajab kindlaid sidemeid ja piire kaitsevalle ümbritseva pidevalt ründava maailma eest. Mariet on tema jaoks otsekui kaitseingel, kuid siiski kõike muud kui ingel, pigem tugev ja iseseisev naine, kes jääb oma kuulsa mehe kõrval alati diskreetselt tahaplaanile. Kuid kelle sõna selles peres tavaliselt kõige rohkem maksab? Frantsiis on seda ka ise tunnistanud. Temale nimelt meeldib kohutavalt, räägibki. Ta jälgib pidevalt kõiki mänge ning oleks ise juba ammugi selle karmi mängutelgitagustes toimetanud. Kuid mitte tema ei otsusta asju selles perekonnas. Maret on palju muudki kui Francis Gabrieli laulude muusa. Ma polnud mitte keegi, aga nüüd olen tema ööde valvur. Ja edasi läheb kõik Samara romantiliselt, sest laulu nimi on armastan teda kuni surmani. Sellest loost sai Francis Gabrieli teise plaadi suur hitt ja ta oli oma muusikalise valiku teinud. Tema elegantsed laulud võivad lihtsatena tunduda, kuid ei ole seda, aitäh. Nende sõnum on oluline, nagu prantsuse šansoone tavaks. Kvaliteet ja esteetika, ütlesid kriitikud. Gabriel valis šansoone, laulja napivõitu stiili. Ta seisab laval oma kitarriga, ansambel ümberringi. Ei mingeid uhkeid kostüüme, ei mingit sära ega tulevärki, kohati vaid kerge valguse mäng. Tähtis on ainult muusika. Olemas. Lauljali rosist nukulikult kaunist piigast, kes tuli lava taha ammu enne kontserdi algust ja tegi oma puldi taga töötava helimehega. Viimane laskis Roosi kontserti vaatama ja pärast lõpulaulu lahkus neidis koos trummimehega ja vaene helimees ohkab. Oleksin võinud aimata, et ta tuli siia staaride pärast. Album Starbacan, millel too Rose'i laul leidub ja mille kaanel on Gabriel ikka veel vuntsidega ilmus 1989 ja oli taaskord väga edukas muusik, elas siis ja elab ikka Edela-Prantsusmaal, Astafooti pealinnas. Maagilises paigas, kus voolab kaks jõge, Lott ja kar, on Gabrielle suur häärber koos viinamarjaistandus tega seisab linnavärava lähedal. Linnas on ka muusikule kuuluv restoran. Elu kulgeb siin rahulikult, päike paistab ja viinamarjad küpsevad. Ja küllap jutustavad linna elanikud veel laste lastelegi kummalisest siinset õnnist rahu vapustanud sündmusest aastal 2006, kui linnalähedaselt aasalt leiti üksi kumas kolm võõrast hobust sealjuures suurepärast ja kahtlemata kallihinnalist araabia hobust. Asja uurimisel selgus, et hobuste omanik oli keegi müstiline araabia emiir Ali all kuvama, kes tahtnud endale linna luksusvillat ehitada kuid luba talle selleks antud, misjärel ta lihtsalt lahkus ja jättis oma hobused saatuse hoolde. No Astafooti linn kandis hobuste eest hoolt. Tuli välja, et tegemist on kallim ja kuulsatest esivanematest põlvnevate hobustega. Kohe saabusid kohale ülirikkad, ostjad Dubaist, moonakust ja Inglismaalt ja linn teenis kenakese summa. Aasta Fordi elaniku Francis Gabrieli sellised asjad ei huvita. Temal on tema muusika. Juba 1988. aastal asutas Francis iga-aastase Astafoordi muusika ja kultuuri festivali kuhu saabub tuhandeid noori kitarrimänguhuvilisi andekamad neist saavad võimaluse Gabrieli plaadifirmas oma lugusid salvestada. Laupäeva õhtumaa peal oli Gabrieli enese järgmine plaat. Laulan puust, mida tahetakse maha saagida suurest vanast puust. Selle oksad nimelt kriimustavad seinu ja härrasmehel on ometi vaja kohta, kus oma autot parkida. Või on vaja teha ruumeriste jaoks, sest keegi on nii otsustanud. Aga kui palju inimesi on selle puu all vihmade tormide ja lumesadude eest varju leidnud ja kui paljude lindude koduks ta on olnud, aga see on ainult üks puu. Ja seni kui me siis jutustasime, ongi ta juba maha saetud. Sa ei võtnud üldse aega. Tuttav ja aegumatu teema sellel plaadil Teil on mitugi sellist laulu mitugi, laulu asjadest, mis Fassis Gabrieli südame valutama panevad. Mis saab maast ja siinsetest rõõmsatest laupäevaõhtutest, kui selle asukad meile antud imelisest kingitusest loodusest üldse ei hooli. Riida härjavõitluslaulu lõpuosa laulab Gabriel hispaania keeles ja selle peategelane on härg. Õieti mida võiks loom tunda oma viimastel eluhetkedel korrida areenil. Siin pimedas ruumis olen väljast kuulnud lõbusaid hääli ja laule. Nüüd avatakse uks ja ma näen karjuvat rahvast ja barjääre. See mees hüpleb oma säravas rüüs mu ümber otse kõnnu. Aga ma pole iial õppinud nukkudega võitlema. Kas maailm ongi selline? Mäletan ometi Andaluusias päikest ja preerijat ja kaktusi. Aga ta lööb mulle teravad piigid kaela. Ma pean põlvitama. Tunnen liivamaa peal ja see on lõpmata hea. Kuulen neid naermas ja näen tantsimas. Ma ei osanud arvata, et julmusest ja surmast võib rõõmu tunda. Kas maailm ongi selline? Karrida õudus, millest Hispaania loobuda ei suuda, aga maailmas on liigagi palju õudusi. Ilu on ometi ikka veel ka olemas. Siin Francis Gabrieli kaunis sügis, nukker oktoober. 1990.-teks On Francis Gabrielist saanud väga hinnatud laulja kogu Prantsusmaal. Tal on kindel publik, kes naudib just tema napp pehm mõtliku stiili ja sisukaid tekste. Uue aastatuhande esimene plaat ilmub 2004. Selle nime on keeruline tõlkida, igatahes on siin midagi imeilusat, mis seda tavaliselt ei ole. Niisiis imeilus kahjustus või vigastus või rike või vahest sobiks kannatus? Ütleme nii. Tõmmati lõikas. Unistasin seiklustest la Francis Gabriel et võiksin laenata oma isa auto eskada inglise rokkstaaride kombel paarides sõita üle kanali ja kaevude rock n roll'i müsteeriumi. Lootsin, et leian oma paiga kusagil köshwini ja Mozarti vahel aga kõik kohad olid juba võetud. Siis kohtasin seda tüdrukut, see oli otsekui nõelad kõrge, otsekui välk. Mängisin lõputult bluusi Duluusi keldrites, et talle meeldida. Ja modelekaster oli mulle abiks. Nii ja sellel imeilusa kannatuse võid kahjustuse plaadil, meenutab Francis taas kord ka oma suurt eeskuju. Ranger Storm noort elan tormivari ja neid kuuleme, milliseks tõlgendas selle laulu Francis ka Brave, kes kogu oma austuse, sportileni, veste pole laulnud iial ühtki tema laulu inglise keeles ning on ikka andnud neile lauludele oma rütmi, jänäo. Üks Gabrieli plaate koosnebki vaid Bob Dylani lauludest. Teadagi, Gabrieli moodi. Uuel aastatuhandel on Francis kõvasti mööda maailma ringi sõitnud. 2007. aastal andis ta kontserdi Louisianas rahvusvahelisel festivalil lahaajetis, mille tulud läksid New Orleans'i tulvaohvrite abistamise fondi. Ta on õige tihti heategevuskontsertidel osaline olnud. Palju on ta esinenud Brüsselis ja isegi Hanoi ooperimajas. Frantsiisi Ämariety, kolmas adopteeritud tütart you on kihvt Vietnamist pärit Gabrieli seni viimane plaat aastast 2015 kannab järjekorra numbrit 13 ja. Kaunistavad põõsad ja puud on kadunud. Me oleme nad matnud tohutute ehitusplatside alla ja jäänud on vaid uudistekanalite hääled. Linnud pisteti puuri, nad ei laula enam. Aeg-ajalt, kostab vaid habras kaeblik heli, otsekui keelatud refrääni, mis vibreerib igas kivis nagu kauge kaja ning meenutab meile, kust me oleme tulnud ja mida kaotanud. Nüüd ei, nii andekas maailma pärast südant valutav Francis Gabriel meenutab oma plaadil enneks stream'i ka Nelson Mandela mõtiskledes, mis kõik maailma ja inimeste elus juhtuda võis ja juhtuda jõudis. Sel ajal, kui Mandela oma vangikongis istus. Francis Gabrieli ootavad uued tuurid ja salvestusstuudio, et meie saaksime nautida tema stiilseid ja omapäraseid laule. Fantaanduzzias džässijoad muudkui voolavad, kõik kestab. Seni, kui kestab. Beeži opoliit sooleoff õige Eleflindituuskeeludest Ledalco.