Tere, kell saab kohe 12 ja 17 minutit, alustame siis kesknädalast. Uudis pluss programm tammi siin stuudios on Hillar Nahkmann ja kuskil Tallinna linna peal on Tiit Karuks. Helipuldi taga on Marika Leetme. Aga Tiit ütleb varsti ise, kuskohas täpsemalt enne ma räägin natukene nendest teemadest, mis mina olen ette valmistanud sellesse saatesse. Saate esimese tunni lõpus võtame ühenduse Riiaga, et uurida Veiko Spolitis. Või on sealkandis Riias, Lätis organiseeritud käimassündmused ja natukene räägime ka võib-olla eilsest, üleeilsest päevast, järgmise saatetunni alguses räägime USA asepresidendi Dick šiini ootamatust visiidist taadi ja uurime kogu programmi lõpus, kes on Nepaali suurim elektrivõlglane. Aga Tiit on meil täna linna peale rahastada neid sündmusi, mis on toimunud toimumas seoses üheksanda maiga Tallinna tänavatel. Kas sa oled nõus avalikustama, kus sa oled praegu? Loomulikult olen nõus avalikustama, nimelt ma olen praegu Tõnismäel ja tulin Tõnismäele sõjaväekalmistul, kus siis olin umbes kolmveerand tundi tagasi ja tegin ta sealt ühe väikese meeleolu lõigu, mille loodame siis eetrisse mängida enne poolt ühte veel, aga Tõnismäel on praegu olukord rahulik, siia on kogunenud koos ajakirjanikega, võib olla 100 150 inimest. Seisan praegu siin Tõnismäe tänava poolses otsas ja hästi palju on kaameramehi, kes on siin roninud kõrgematele kohtadele toimuvast head pilti saada, aga Tõnis Mägi on praegu, võib öelda ka rahulik ja ma usun, et ma pikemalt räägime sellest siis kui tule eetrisse pärast ühte muusikapala võin vaid öelda, nii et taeva sümbol on Georgi lint, mis on ilmselt tuhandete inimeste rinnas ja kuulajatele nii palju, et see sümboliseerib Venemaa sõjalisi võite. Aga praegu siit niipalju võin nentida, et olukord on rahulik ja kui veel kasutada sellist piltlikumalt väljendit, siis igati kontrolli all. Jah, ja lisaks Tallinnale on meil täna telefoniühendus ka Narva ja Tartuga, et tuua teile edasneed, tunded, need sündmused, mis seal aset leiavad seoses selle Üheksanda mai ja Venemaa võidupüha tähistamisega, nii palju kui on ise öelnud, et hommikul, kui vaatasin vene kanalitelt hommikuprogramm Me siis kõikidel otsesaadetes esinejatel olid samamoodi needsamad lindid rinnas ja paljude telesaadete või telekanalite nurkades on ka seesama lint üles antud, nii et seda linti. Ühe näeb täiesti täna Venemaal vene laste ja, ja ma ei tea veel, kas, kelle kõigi rinnas ja, ja autodel ja kus, kus kõik võimalik on seda linti panna. Hästi palju. Niisiis alustab praegu meil jääboiler ja siis inboiler, vabandust, ja siis lähme Tiidu juurde tagasi. Uudis pluss. Puunelik arvukat. VTT kaariku visa lävi lainete astub. Päikeseprillide taha ja kinni unine pilk. Sina oled, ei pruugi nagu Ameerika filmis. Poolaste kuuldevaar, valge Hamm vapper Liketitajat. Tuuled mu juurde ja kahega. Pritsi ilmub olles suvel ja kleepuvat vett. Soovinud Subaljaid kataks valge kohe lumi. Ja paju otsas istuks haarakas. Üle hämarduvad tänava tähendab kiiresti paar truu viik. Nokkima verd, mille puistanud mu punane käpik Soovin, et paljaid õlgu kataks valge koore looming. Ja Edravus, pall, instituut, raka. Ööle hämar toovad tänava lendab kiiresti paard. Nokkimateeri lille puistanud nupuna näitab pik. Kell on 12 või 23 minutit titt ekraani nüüd natukene Tõnismäel toimuvast. Ega midagi väga palju lisada ei ole. Tõnismäel on endiselt olukord väga rahulik, tõsi, hästi palju askeldab ringi ajakirjanike hästi, palju on kaameramehi, kes valivad positsiooni, vahetavad positsiooni. Loomulikult on väljakul seal pronkssõdur teenla pikka aega seisis taraga piiratud. Selle pära külge on pandud punaseid nelke, neid on päris palju, aga võrreldes selle hulgaga, mis oli sõjaväekalmistul, ei ole selle Tõnismäe nelkide hulk kindlasti võrreldav. Nelgid on põhiliselt punased ja politseinikud, kes ümber selle piirdeaia seisavad, juhatavad inimesi viisakalt kalt sellesse kohta. Tõnismäe tänava äärses aia osas. Kogu need nelgid võib asetada. Samas on näha ka, et toimub politseinike liikumine Kaarli kirikus, kes võidab mitu politseimasinat, aga kõik on rahulik, liiklus toimib omasoodu. Uudishimulik ka, tuleb juurde, aga Uudishimulik sega läheb. Mõned, kes on pannud nelgid selle piirdeaia külge, on jäänud omavahel vestlema aga mõned ka lihtsalt asetavad oma lille ja jätkavad siis oma teed. Nagu juba öeldud. Tänane sümbol. Ma arvan, et tuhandete inimeste tuhandete inimeste rünnak on see Georgi lint, mis, nagu juba öeldud, sümboliseerib siis Venemaa sõjalisi võite. Tõsi, üks väike meeleoluline vahe on siiski olemas, kui me võrdleme Sõjamäe kalmistuga me kuuleme seda lõiku mõne hetke pärast, seal salvestatud umbes 40 minutit tagasi sõjaväekalmistul siis rohkem on mobiilidega rääkivaid sellise karmi ilmega noori mehi. Ja mõned nendest otsustavalt liiguvad siit Tõnismäe tänavalt Kaarli puiestee poole, mõned vastupidi ühes suunas, aga üldiselt mingeid erilisi närvilisuse märke pole näha. Politsei on hästi viisakas ja rahulik praegu kaasele nooremale mehele, kellel on käes punased nelgid. See osutab, et minge natukene edasi siis ületage ületagede tee ja ja nii see noormees ka teeb. Üks küsimus vahel, et politsei kutsus üles lippe mitte kaasa võtma, kas neid mõningaid lippe seal paistva on? Mitte ühtegi lippu ei ole näha, Georgi lint on ainult sümbol, mis siis eristab neid inimesi, kes üheksandat maid peavad siis võidupäevaks, aga võidupäevaks suures isamaasõjas, sest kes ajalugu vähegi tunnevad, nad ju teavad, et on kaks eri asja ja mis on ka osaliselt seotud, need on teine maailmasõda ja Venemaa vaatepunktist vaadatuna suur, isamaasõda ja nabiorgi lint on selline üldisem sümbol, mis siis peaks peegeldama kõiki kõiki Venemaa sõjalisi võite. Ma näen siin ka näiteks liikumas kirjanik Olev Remsu aga põhiline hulk ongi ikkagi, kes, kes siin ootavad on, on ajakirjanikud ja ajakirjanike oli palju juba sõjaväekalmistul ja sõjaväekalmistul. Ka üks keskseid kujusid oli kindlasti Nõukogude Liidu kangelane meri, keda siis väga paljud õnnitlemas käisid ja kes oli ka sõjaväevormis selleks puhuks. Ja ma ei tea, Hillar praegu siin Tõnismäel ei ole muutunud, et kas me äkki mängime selle lõigu, mis sai salvestatud kalmistul jana. Kuulaja saab võrrelda neid meeleolusid siin Tõnismäel ja seal teemeni. Tallinnas sõjaväe kalmistu. Kell on pool 12. Pronkssõduri juurde on kogunenud väga palju inimesi, õhkkond on rahulikud, inimesed on rahumeelsed. Väga palju on näha valgeid õhupalle. Kirjaga ma mäletan, Ma tunnen uhkust. Lilli on toodud pronkssõduri juurde juba palju. Mõni hetk tagasi saabus järjekordne buss sõjaveteranidega. Nad võeti vastu aplausiga ja tundub, et väga paljud inimesed on tulnud ja sõjaväekalmistule lihtsalt uudistama pronkssõduri ümbrust. Paljud kõnnivad ringi, sõjaväekalmistul vaatavad, kes on siia maetud, uudistavad aga inimesi. Kui hommikul oli neid veel vähe, siis praegu meil kell on juba pool 12 läbi, on neid siia kogunenud ikka päris mitu-mitusada. Me startisime raadiomajas orienteeruvalt kell veerand 12 ja siia filtri teele jõudmiseks kulus 15 minutit. Vähemalt sellest alates bussijaamast oli liiklus väga tihe, autod liikusid siia ülespoole. Siin on noori inimesi, siin on veterani, siin on keskealisi inimesi. Aga mingisugust agressiivsust ei ole märgata. Kõik on ääretult rahulik ja inimeste meeleolu pidulik. Need inimesed, kes on tulnud siia pronkssõduri jalamile lilli panema, teavad, et see on nende võidupäev. Nemad mäletavad seda omamoodi. Praegu tulevad just kaks veterani, keda telekaamera hoolega filmib. Võib öelda umbes kaheksakümneaastased mehed ja laias laastus kaheksakümnesed. Need mehed ongi, kes üheksandat maid On tulnud tähistama kui enda võidupäeva. Ja võib küll öelda, et ilmselt ükski ei ole viimasel ajal kogunud ka nii palju ajakirjanikke. Ajakirjanikke on siin. Ma usun kindlasti võib-olla sellest rahvahulgast isegi neljandik on hästi, palju telekaameraid veteranide iga liigutust filmitakse. Kui see bussitäis uusi tulijaid bussist välja astus siis olid kaameramehed kohe kohal, jäädvustatakse iga sammu ja jäädvustatakse siis kogu seda tänast sündmuste käiku. Ja siin sõjaväekalmistul, kus õhkkond on tegelikult harras ja rahulik. Tahaks väga loota, et kogu tänane päev kulgeb rahulikult ja me jälgime seda. Kuidas sündmused üheksandal mail aastal 2007 arenevad ja praegune aplaus. Ma ei tea, kas subsega telefoni on määratud siis järjekordselt selle sõjaveteranidele, kes õhupallid käes lähenevad pronkssõdurile nendele tehase ruumi, fotoaparaadid lõpsuvad kaamerat surisevad ja linastusi pronkssõduri jalamile lilli asetama. Selline on siis õhkkond siin sõjaväekalmistul pisut pärast kella poolt kahtteist. Kell saab kohe 12 ja 34 minutit. Stuudiosse on tulnud hea kolleeg Ivan Makarov et rääkida sellest, millest kirjutavad viimaste päevade Vene ajalehed. Ja võib öelda, et vene ajalehed ei olegi enam nii kuidas agressiivsed, kui, kui oleks oodanud võib-olla tavaeestlane, kes neid lehti ei loe, aga kõigest kuuleme kohe ivani vahenduselt lähemalt. Uudis. Kommentaar. Tere, armsad kuulajad ja tere, lugupeetud kolleegid ja tõesti kõik tänase tänase, et venekeelsed lehed kutsusid säilitama kodurahu, mis ongi põhiline. Aga kuna ülevaade on pühendatud lehtedele, mis ilmusid viimaste päevade jooksul, siis natuke ka vähem, rõõmustavad ajaleht tallinski. Vestnik on tervenisti pühendatud pealinnas aset leidnud rahutustele. Küsiti ka inimeste arvamust nii tuntud tegelastelt nagu Hannes Võrno ja Vahur Kersna kui ka lihtsatelt inimestelt. Näiteks 33 aastane õpetaja Andrei ütles venekeelsete massiteabevahendite tegevus viimase aasta jooksul pingestas inimestevahelisi suhteid Eesti ühiskonnas. Ma panen kogu vastutuse juhtunu eest massiteabevahenditele Nad, ajades taga sensatsiooni, on minetanud igasuguse häbi ja taktitunde, muutes meie kaasmaalasi zombideks. Oli väga imelik kuulda, kuidas raadio toetas ja julgustas massirahutustes osalejaid mängides nendele ka laulu. Ma teenin Venemaad. No siia võiks lisada, et enne Maire Aunaste saadet meier rääkisid sellest osalejad. Kui mitu korda päevas mängis laulu püha sõda, üks Tallinna raadiojaam, üks mees, ise hõivatud inimene, kel pole aega kogu aeg raadiot kuulata, kuulis seda tapmisele kutsuvad sõjalaulu lausa kolmel korral päevast. Küsimus on vaid selles, kas saatejuhid, et Nadonditseid tõesti ei teadnud, mida nad tegelikult teevad või siis teadsid väga hästi ja ma ei oskagi öelda, kumb variantidest on hullem. Esmaspäevases Molodossest uunis ilmus peapiiskop Korneliuse intervjuu, kus kohalik õigeusklike Moskva alluvusega juht märgib, et baltlaste ja venelaste juured kokku põimunud nii lihtinimestel kui ka aadlikel. Sellel konfliktil pole pinda ega juuri. Ei tasu rääkida venekeelse kogukonna ja eestlaste vahelisest konfliktist ja konflikti. Seda võimalust on vaja võtada kultuurielu tasemel. Üks näide. Tallinnas käivad päris tihti vaimulikku muusikat esitavad koorid Venemaalt. Neid kontserte külastavad põhiliselt eestlased, mis näitab vene kultuuri ligitõmbejõudu, ütleb Kornelius. Esmaspäevane Vesti avaldas suure intervjuu põhja politseiprefektuuri juhi Raivo Kütiga, kellele esitati ka küsimus, kas politsei ei olnud liiga karm märatsejate suhtes just nii vastaskütt. On mitu korra jaluleseadmise moodust. Mõned riigid kasutavad järgmist taktikat, püüavad miitingulised kinni, peksavad neid ja lasevad vabaks ja järgmiselt päeval kordub kõik uuesti. Meie otsustasime pidada kinni maksimaalse arvu. Oli vaja rahunemise ja järelemõtlemise aega, mõnele selgitasid meie inimesed olukorda. Samas numbris on ära trükitud ka Vladimir Velmanni avaldus, kes süüdistab Tallinnas toimunud marotöörluses võime nimetades üheks ratsemise võimalikuks põhjuseks võimude poolse sihiliku provokatsiooni. Mõneti jahmatavad, see on tema järgmised sõnad. Ma ei usu võimu ja keeldun igasugusest koostööst temaga. Minu jaoks sellist võimu pole. No tore, et Riigikogus on nüüd ka oma anarhistist partisan. Tõsi küll, Vladimir Veldman lubab jääda seaduslikkuse piiridesse. Ma hakkan võitlema selle võimu vastu mulle kättesaadavate parlamentlike vahendite abil. Tema artikli kõrval hulga pensionär Anatoli Ševtšenko pöördumine, kes väidab, et politsei vastu võidelnud Nende vahel ei olnud purjus inimesi. Marudöörlust stseenid olid ette planeeritud, et eesti poliitikud sülitasid kaevu, sülitasid nüüd sittusid sinna sisse ja lõpetab oma pöördumise küllaltki kohatu hüüdlausega. Mäletage igavesti õilsa asja eest langenud Dmitri Khaninid. Veel ühe nõndanimetatud artikli autor tor Rimma Hašova meenutab millegipärast, et eestlased on hirmsad koputajaid ja isegi gestaapo lased olevat 1942. aastal pöördunud Tartu Postimehe vahendusel eestlaste poole palvega lõpetada koputamine oma naabrite peale, kuna see segab gestaapo tööd. Autor vabandab igaks juhuks, kui tema informatsioon, see ei vasta tõele. Kuid imestamapanev piss kahtlasi Estofoobseid paskville nii hea meelega paljundab leht. Vesti diaveergudel rünnatakse ka postimeest ja väga ägedalt sellist künismi ja jälkus pole ma varem lugenud, kirjutab oma artiklis ana, tuli niitsenko ja väidab. Mitte iial ei telli enam venekeelset postimeest ja ükski tema sõpradest seda enam ei loe. Teatavasti ületab Vene Postimehe tiraaž vestiniaatriki arvu pea seitsmekordselt. Kolmapäevane hekk tänane testin ja asetas esiküljele ajaloolise Moskva võiduparaadi pildi, kus heideti Punase väljaku sillutisele purustatud saksa diviiside lipud kõrval suurel väike sõnastik. Mida tähendavad vene keele eesti politsei käsud? Taganege. Vabastage Tänavseis politsei- ja pikali. Samas kutsus leht üles tasa kaalukusele ja rahumeelsele rahumeelsusele. Kolmapäevane ehk tänane Mološestoni kirjutas põhjalikult eilset Nendest sündmustest kaheksanda mai tähistamisest Eestis ja ka sellest, mida tähendab tänane üheksas mai võidupäev. Venelastele ja teistele rahvastele. Ilmus suur intervjuu ajaloolasest riigikogu liikme Aadu Mustaga ja sama suur usutlus Peiskum AS-i juhatuse esimehe Oleg Ossinovskiga kes oletab, et valitsus tahtis pronkssõduri üleviimise abil jahutada Eesti ülekuumenenud majandust ja veelgi rumalama spekulatsiooniga esines tänase Estonia veergudel ettevõtja Leonid singisser. Sõdur tõmmati maha selleks, et ehitada baas, on selle kirjutise pealkiri ja jutt käib Eesti valitsuse ja George Bushi vandenõust. Eesmärk võib-olla NATO sõjaväebaasi ehitamine Eestisse. Selleks külastaski push miinisadamat ja eestlasest ostsid tagasi Eesti raudtee. Aitäh Ivo on ja see session vai naa on tegelikult kirjutatud enne, kui algas ju esimene või suur isamaasõda ja vähemalt Viktor Suvorov väidab, et see oli mõeldud selleks hetkeks, kui Nõukogude liit ründab Saksamaad, hoopis. Nii et see on selline aust veel sellele juurde, et selles selles valguses tundus laule veel eriti sellise huvitava kontekstis ja tulla Aja kohta, see oli väga andekas sõja laul väga suure psühholoogilise mõjuga, aga praegus oli kohatu, nii loomulikult eestlaste kui ka venelaste ja ka vene veteranide suhtes täiesti kohatu. Aga me oleme ka tänaseks päevaks välja valinud tsunami, lõhe muusika, Venemaalt. Mis valiku sa oled teinud täna? See on meie kohalik toodang, meil Eestis elab selline mees nagu Leonidas suriiski kunagi, ta oli suur artist, Venemaa laulja esines kümnete tuhandete ees ja nüüd tema juba pikemat aega Eestis ja see on tegelikult, see laul on tema kirjutatud ja see on tegelikult kohaliku lojaalse vene inimese pilk toimuvale. Uurides. Arstis idest. Ungarit. Kell on 12 46 ja pool minutit, nüüd on meil ühendus Riiaga. Tere päevast, Veiko Spolitis. No kuidas, millised kired Lätimaal Riias lokkavad seoses eilse ja tänase päevaga? Jah, viimaste nädalate sündmused on tasapisi ka Riiga. Üle tulnud ja täna hommikul siis vene. Ja nõukogude sõdurite Vabadussamba juures pardavas ehk siis kesklinnast natuke eemal, mitte nagu Tallinna kesklinnas Tõnismäel. Said vastamise kokku Läti rahvuslike jõudude liit, mis on üks väheseid rahvusradikaalseid gruppe Lätis. Ja ka teiselt poolt oli vastas neil Läti antifašistide komitee kes juba öösel olid seal valvamas, sest teadsid, et Riia linnavalitsus andis luba nii ühel kui teisel grupeeringul oma siis miitinguid ja oma sõnavõttu teha. Siin puhul oli lihtsalt küsimus väiksest rüseluses, sest ühelt poolt olid läti rahvuslased teiselt poolt Nõukogude antifašistid, kes siis lätlased, kui nad soovisid panna 15 okastraadist, pärgasid siis antifašistlik neile seda keelasid. Selle rüseluse käigus on kolm inimest on kinni peetud, üks on natuke liiga saanud, nii et midagi suurt küll siiamaani pole juhtunud. No see oli selline sündmus, mida isegi peaminister täna hommikul juba ette nägi, teil. Jah, kuid arvestades sellega, mis juhtus Tallinnas ja arvestades sellega kuivõrd palju ikka vene elanikkonnal just Riias kontsentreerunud ja siis seda Rex ja reaktsioone, mis on Moskvast tulnud oli oodata, et see reaktsioon võiks olla palju suurem ja teada pärast Tallinn. Erinevalt Tallinnast nii Riia kui ka teiste Läti omavalitsuse juhid ei keelustatud alkoholi müük, nii et kartus oli olemas, kuid siiamaani kõik on läinud üsnagi ladusalt. No eile oli Veiko Riias üks selline toetusaktsioon Eestile, kus oli tuhatkond inimest, vähemalt meie uudised väidavad nii, ja kus teiste hulgas siis esines Eestit toetava sõnavõtuga ka jäähokikuulsus Artur Sirbe. Siis ligikaudu 1000 inimest siis opositsioonierakonna uus aeg eestvedamisel siis üritasid taaselustada balti ketti, mis oli siis Leedu üliõpilasorganisatsiooni pro lituania algatatud aktsioon ja siis nagu Vilniuses ka Riiast, siis ligikaudu 1000 inimest, nende seas ka Eesti saadik Jaak Jõerüüt ja ka siis parlamendi opositsioonierakonda liikmed, Liivi ühenduse liikmed, oli, olid kohal, sealt suundusid edasi vihmasel ajal Vabadussamba juurde, kus siis lauldi rahvuslikke laule Eesti Läti hümni. Nii et toetus oli täiesti olemas. Kui palju nüüd tegeldi Lätis ennetavalt tänase päevaga, sest meie uudistest on ikkagi läbi vilksatanud, et oldi üsna ettevaatlikud silmas pidades neid sündmusi, mis on toimunud Eestis Jah, siinpuhul, nagu ma olen ka varem. Eesti Raadio on öelnud, et tegemist on puht Läti sisepoliitilise arenguga ja tänu Läti sisepoliitilisele arengule. Tegemist on sellega, et näiteks ja nagu ma just mainisin, see oli opositsioonierakond, uus aeg, kelle eestvedamisel toimus eesti toetavaktsioon, sest Läti parlament siiamaani pole toetust Eestile, avaldas, on nagu seda on teinud näiteks Soome või Leedu või teised Euroopa riigid. Ja just täna Läti parlamendi välisasjade komisjoni esimees, endine peaminister Andrus personis Läti kristlikust esimesest erakonnast teatas et Eesti toetab Venemaa aktsioone Moskvas tauniv deklaratsioon võetakse Läti parlamendis vastu ehk homme. Nii et see on igati aeglane siis reaktsioon ja näitab tegelikult, et Läti praegune parlamendi enamus soovib suhteid Venemaaga heas korras hoida. Ja siin me kindlasti võime mainida ka sellest, et Venemaa temperapoliitika on täiesti töötamas. Kui elatakse hästi Lätiga, siis on halvasti Eestiga või vastupidi, kui on alast Eestiga, siis soojendatakse üles suhted Lätiga. Läti raudtee juba teatasidki, et nendel on need veosed Venemaalt märgatavalt mööda raudteed, ma mõtlen, siis on kasvanud. Seda avaldust oli juba olnud jah, tõesti. Samas uudisteagentuurides on seal vilksatanud läbi, kuid sellist otsest poolehoidu siit pole. Kuid kui me vaatame sündmusi, mis on siis viimase pooleteist nädala jooksul toimunud siis on täiesti näha, et ühelt poolt siin on puht Venemaa sisepoliitiline võitlus, mis kajastub ka üle Venemaa piiri Eestis ja Lätis ja teiseks on ka majandusringkondade maade ümber jagamine, millest me praegu ei saa midagi suurt rääkida, sest see võtab aega, et vaadata siis tagantjärgi, mis siis tegelikult toimus, kes keda võitis, kes keda üle tuntus. No põhimõtteliselt Veiko ilmselt on vist ka nii, et ma usun, et Eesti pöörab nüüd taas pilgu rohkem ka Läti ja Leedu poole. Ei noh, ei loe ennast ainult ütleme hingeliselt Põhjamaade sekka, vaid on, on ikkagi ka balti riik, sest meil on vaja ka seda balti riikide noh, et me, et me üksteisest teaksime ja vajalikul hetkel 11 toetaksime. Jah, ja seda, seda on mitmel osutusel juba presidendipostis öelnud nii Eesti president Toomas Hendrik Ilves, eriti kui ta oli siis Euroopa Parlamendi liige Brüsselis, sest esialgu meie koostöö on vajalik just Brüsselis, kus me saaksime oma huvisid kaitsta mitte ainult balti riikidena vaipa koostöös Põhjamaade ja Kesk ja Ida-Euroopa riikidega. Ja teiseks puht inimlikul tasandil, kus turism on arenemas Tallinna ja Riia ja Tallinna-Vilniuse ja Riia ja Vilniuse vahel. Samas 15 aasta jooksul need ümberkorraldused ja majanduslikud muutused on olnud niivõrd kardinaalselt, et ehk polegi nii vägagi aega olnud IMEI kontaktide loomisel. Kuid praegu oleks õige aeg selline ülesraputamine, et need puhtinimlikult kontaktid saaksid veel kord ja just siis lihtsatel inimeste kontaktidel taasloodud. No see, et Tallinnas pole olnud midagi dramaatilist tänasel päeval, ei tähenda, et seda ei või tulla, paljud ootavad õhtut, teil vist on samamoodi, veel õhtul võib ka midagi juhtuma hakata. Jah, täna õhtul on oodata sündmuste jätkusest. Ma ei tea, missugune on ilm Tallinnas, kui Riias on vihma sadanud, et viimased kaks ja pool tundi ja ja samas Läti antifašistlik komitee ja ka üheksanda mai mälestusliit ja siis sõjaveteranide organisatsioonid on avaldanud, et nad soovivad teha Sist ühtset rongkäiku äri ja kesklinnast kuni siis vabastajate ausamba, nii mis on üks pool kilomeetrit jalutuskäiku, kuid nad tahavad käia mööda jalakäijate töid ja see rongkäik algab kell viis, nii et peale seda on oodata ehk midagi juhtub. Ja, ja siis tuleb lihtsalt oodata õhtut, mis õhtu meile toob. No meie loodame küll, et Tallinnas midagi ei juhtu, sest esimeses saatetunnis ma käisin nii sõjaväekalmistul kui ka Tõnismäel ja Tallinnas oli vähemasti siiamaani kõik rahulik, aga noh, eks me, loomulikult peame jälgima hoolega, kuidas sündmused arenevad. Ja lisaks veel just tuli agentuuri LETA vahendusel teada sisse, et Kalle Riia lääne linnas Liepajas on 400 osavõtjat olnud miitingul lavastajate samba juures seal ja seal on, on hetkeks välja tõmmatud ka suur plakat, kuid see on politsei abiga kiiresti eemaldatud, niiet tundub, et midagi suurt praegu veel ei toimu. Kuid jah, ootame kindlasti õhtut ja samas pean siin kohe nentima, et Läti Raadio ja Läti TV korrespondendid on, on ka otseülekanne tegemas müüjat Lätis. See on vägagi hästi kursis sellega, mis Eestis toimub. Neid oli näha tõepoolest nii kalmistul kui ka Tõnismäel. Aitäh, Veiko Spolitis ja. Ma võin omalt poolt öelda seda, et tõesti vähemalt siiamaani Tallinnas on olnud rahulik, me saame teada järgmise tunni algul, kuidas on olukord Narvas, aga üks moment, millele kolleeg Riina Eentalu talu viitas oma loos 12 kümnendas uudistes, oli see, et suursaadik Uspenski olnud siis mitte pronkssõduri kuju juurde lilled pärja vaid pani, pani sinna selle ees olevale mälestustahvlile või mälestuskivile tundmatule sõdur ja tundmatule sõdurile ja sama tegi ka konstitutsioonierakonna mees Andrei saarenkov.