Just sel ajal lõppedes Eesti ringhääling kunagi oma õhtuse saate. See oli rohkem kui pool sajandit tagasi. Täna tahame veel kuulajaga kõnelda poolteist tundi homsesse päeva välja. Just ajast 50 aasta taha. Selles abistab meid riigi ringhäälinguteadustaja Vardo Holm. Seega palun. Algab viies saade, raadio mäleta ennast. See on Türi raadiosaatja sünni, elu ja surmalugu. Praegu siis stuudiolaual on üleriikliku Eesti Raadio ühingu häälekandja raadio number 16.-st augustist 1935. Selles on antud ringhäälingu nädala saatekava ja lisaks ka täielik Euroopa Ringhäälingute saatekava. Leiame mitmesugust lugemist ringhäälingutööst meilt ja mujalt maailmast. Tallinna saatja leiame lainepikkusel 410,4 meetrit. See on Lasnamäe saatja 20 kilovatise võimsusega ja Tartu saatja lainepikkusel 579,2 meetrit. Ainult poolekilovatise võimsusega. Tol ajal rohkem saatjaid polnud. Sellest samast 1935. aasta augustikuulehest leiame aga väikese teate pealkirja all uue saatja asukoht selgitamisel. Riigi ringhäälingu poolt Paide, Türi ja Põltsamaa ümbruskonnas toimetatud mõõtmistöödega jõuti lõpule. Praegu on mõõtmismaterjalid läbitöötamisel, mis nõuab aega umbes paar nädalat. Kui tarvilised kokkuvõtet tehtud, selgub, millises rajoonis saatetingimused on kõige paremad. Nagu aga juba esialgsed andmed näitavad, on kuuldavus nii Paide, Türi kui Põltsamaa ümbruskonnas parem kui Tallinnas. Nõnda et saatja üleviimine siit on üsna tõenäoline. Kauni. Ema viis hälli heinamaale all. Raadioringhäälingu osaühisus riigistati 1934. aastal ja temast sai riigi ringhääling. Juba siis hakati otsima võimalusi uue raadiosaatja ehitamiseks, mis pidi olema kõigiti ajakohane. Mõõtmistöödega jõuti nii kaugele, et 1936. aastal hakati pidama läbirääkimisi Türi linnavalitsusega maa-ala eraldamiseks saatja tarvis. Paide koduloomuuseumis on säilinud üks väike kõhnuked. Kaust kirjavahetusega, jaga projektidega riigi ringhäälingu ja Türi linnavalitsuse vahel. Mis siis puudutab Türi saatejaama ehitust? Öelge muuseumi teaduslik töötaja Mayeri, et kuidas need dokumendid tõlgete sattusid üldse hoiule, tulid? Need dokumendid on meie muuseumis 1965.-st aastast ja anti meile Türi linna täitevkomitee selleaegse esimehe ärni metsjõe poolt. Nii et see on siis kaust Türi saatejaama päris alguse kohta kirjavahetuse kohta, mis siis Paide. Muuseas, olemas ja Paide koduloomuuseumis on siis kaust inventarinumbri all 1583 Jarhiivinud number on 61 kausta pealkiri on Türi saatejaama plaanid ja riigi ringhäälingukirjavahetus majandusministeeriumi, Türi linnavalitsuse ja teistega saatejaama ehituse küsimustes 1936. kuni 38. aastal selles ajavahemikus. Vähemalt suurte sõdade ja muude segaduste tõttu need ei ole kaduma läinud ja need on alles jäänud. Esimene kiri Türi linnavalitsusele, riigi ringhäälingu hooldamisest. Saadetakse Türi linnamaalast riigi ringhäälingu saatejaama tarvis eraldatava maa-ala plaan ühes piiriaktiga ja palutakse otsust selle maa-ala üleandmiseks riigiringhäälingule ja see lasta kinnitada riigi ringhäälingu nimele. See on siis seitsmeteistkümnes juuli 1936 36. See müra on siis ka kohe servisade masendus, plaan saalis teispool jõge raudtee vahel. Ja siis ristiti see pikk tänav, mis Koidula tänava otsas silla juurest algab. Raadiojaama tänavaks ja mass on seotud siis väga täpselt 150 meetri kaugusele raudteest ja 150 meetri kaugusele sama sellest. Mis on siiski kinnitatud üheksandal juulil 1936. aastal kirjutatud käsikirjaliselt ja alla kirjutanud? Õige ringhäälingu poolt on Olbri tolleaegne direktor ja raudteevalitsuse esindaja, ta tähendab maa-ala suhtes andsin piiridega. Järgmine kiri on Türi linnavalitsuse poolt riigilinn Ringhäälingu juhatajale 18. augustil 36. aastal kus siis vastuseks Ringhäälingukirjale teatab linnavalitsus, et volikogu võttis kuuendal augustil. 36. aastal andis riigiringhäälingule päris omaduseks müüdud saatja me ehitamiseks maa-ala, mille suurus vannutatud maamõõtja. Aadoomilt valmistatud plaani järele on 88554 ruutmeetrit seega kokku koguma. Alahind on siis 3542,16. Krooni ühesõnaga linnavalitsus paluks, siis lähen ära osta, lepingut sõlmima. Ja nii need dokumendid, paberid käisid edasi-tagasi, millal hakati ehitama, juba määratakse siin dokumentidega ka ehitustööde insener. Kusjuures kõik need dokumendid ka tulevad. Kui riigiringhäälingu hakkas ehitama, tulevad ka kõik Türi linnavalitsusele, nii et Türi linn oli täielikult teadlik. Seda siis riigiringhääling siin kavatseb teha. Üks väga huvitav osa, kes siin on, on Türi saatejaama plaaneid ja muide, projekti autor on arhitekt kott. Et meil Eestis hästi tuntud mees, ta on palju põnevat projekteerinud ja see maja Kõrvalhooned on väga kodused ja huvitavad esinenud hoonete vaated. Need on vist minu teada ainukesed säilinud eksemplarid saatejaamast. Nüüd hakkab ehitustegevus peale. Siin juba palutakse arvamust veidi ringhäälingu saatejaama projekti kohta jõujaamahoonete kavandid. Ja siis lõpuks oleme juba 30 kaheksandas aastas saatejaam koos kõrvalhoonetega võetakse vastu kaks aktilisegi. 20. jaanuaril 1938. aastal komisjon koosseisus majandusministeeriumi esindaja tööstusinspektor A ker Türi linnapea A viirmaa, Türi linnainspektori kohusetäitja Ell võsoberge, Türi linna ajutine tehnik J kalts au, riigi ringhäälingu esindaja Losmanni ja Türi raadiosaatejaama juhataja kee männiku juuresolekul Türi linnavalitsuse kirja 19.-st jaanuarist 1938. aastal number 2001 161 alusel üle vaadates. Türi raadiosaatejaamahooneid leidis saatejaama ja jõujaama hooned on püstitatud vastavalt linnavalitsuse poolt 11. detsembril 1937. aastal kinnitatud projektidele. Saatejaamahoone alusmüürid on osalt raudkivist ja osalt paekivist jõujaama alusmüürid paekivist hoonete seinad, telliskivist välisseinad, krohvitud ja lubjavärviga kaetud katused, kaetud tsingitud plekiga. Hoonete ruumid seest krohvitud ja osalt õlivärviga, osalt lubja ja liimivärviga kaetud tööstusseaduse elluviimise ja teostamise määruse paragrahv 28 alusel ette nähtud teateid kohalikule ehitusjärelevalveasutusele ei antud, seepärast polnud võimalik ka ette nähtud ülevaatusi ehitusjärelevalve asutusel teostada ega ka ande konstruktsioone kontrollida. Komisjon tunnistab ülaltähendatud hooned kasutuskõlblikuks raiskle seadeldist polnud komisjonil võimalik kontrollida talvise aja tõttu. Selle ülevaatus tuleb toimetada suvel ja järgnevad siis allkirjad. Ja kes olid juures ja ärakiri õige on kinnituse all Türi linnavalitsussekretäri emm rüüdi poolt. Selle aktiga see kaust siis tegelikult lõpeb. Ega teil rohkem vist Türi saatejaama kohta materjali juurde? On veel ajakiri Tehnika kõigile väljaanne number viis maikuus 1940, see oli siis insenerikoja väljaanne ja selles on siis ulatuslik artikkel Türi saatejaamast. Ta nii noor inimene, et ega teie vist turi saatejaamast palju teagi, võib-olla teiste juttude järgi. Ja mina ei ole siin sündinud ka ja sellepärast ei ole need nagu kodused probleemid, aga sellest on väga palju räägitud ja meie muuseumis on ka saatejaama makett. Ja muuseumikülastajad on alati sellest väga huvitatud, ikka küsivad selle kõrguse järgi ja võib-olla paljud noored inimesed ei teagi üldse, et Eestis on olnud ka kunagi kolmas ringhäälingujaam. Oli ainult Tallinnas ja Tartus ja siis ehitati ka Türile, mis oli Tallinna Tartu omas tegelikult võimsam. Vanemad aga räägime sellesse, sest alati ütles ju siin Tallinn, Tartu ja Türi on küll vanaemagi, rääkis sellest. Ringhäälingu iganädalane saatekava ajakiri raadio, andes lugejale kuulajale ülevaate Türi suur saatja ehituselt kirjutas 15. oktoobril 1936. aastal 40 teises numbris. Kogu maa. See pole mingi liialdus, jälgib pideva huviga riigi ringhäälingu uue suursaatja valmimist Türil millest annavad tunnistust järjekindlalt ajalehti läbistavad teated tööde arenemisest ja Türi saatja. See on ka esimeseks küsimuseks, millega tuttavad pöörduvad Ringhäälingu inimeste poole. Seejuures kuuleb sagedasti arvamust, et noh, siis tuleb teil varsti kõigil kolida Türile. Aga ega ei tule. Türile ehitatakse ainult saatja, nagu praegu on Lasnamäel ja sinna läheb ainult saatja, tehniline personal. Ringhäälingu administratsioon ja stuudiod ühes oma personaliga jäävad endiselt Tallinna, kust saated juhtmeid pidi Türile edasi antakse. Kõik muu võiks ju veel kuidagi Türile viia, aga esinejaid ei saa ometi kuidagi sinna sõidutama hakata ja seda pole vajagi ega ole seda kuskil tehtud. Ringhäälingusaatja ehitamisest lootsid enamat arvatavasti ka kõik linnad kes pretendeeriksid tema asukohale. Egas muidu üksteise õhinal rutatud aina suuremaid soodustusi tegema. Teisest küljest hinnati aga ka allaringhäälingunõudeid. Nii olid Türi linnaisad, kes olid lubanud tasuta maa-ala saatja ehitamiseks väga piinlikult üllatatud, kui kuulsid, et selleks vajatakse maad tervelt üheksa hektari. Nemad olid nähtavasti arvestanud ainult majaaluse maaga. Ringhääling aga sellest muidugi suuremat küsimust ei teinud, sest temale oli uue saatja asukoha valikul mõõduandev ainult selle sobivus ja maksis maa hinna vastuvaidlematult välja. Kõigest hoolimata ei saa ütelda, et meie ringhäälingu suur saatja asukohaks olemine Poleks ihaldusväärne. Kui mitte muud, aga on seda muudki, siis on see vähemalt suur au. Võib kujutleda, millise üleolekuga Türilane vaatab Paidelasele, kui tema heinamaalt kerkib vastu taevast Eesti kõrgeim tipp. Mis on selle kõrval veel Paide vana kantsi torn, mille punane katus ulatab vaevu vaatama üle puulatvade huvi, mida osutatakse suur saatja ehitusele koha peal näitavad küllalt selgesti Uudishimulike salgad kes äri päevitigi piiravad ehitusplatsi, kõnelemata pühapäevist, kus see koht on üldiseks jalutuse sihiks. Meil oli riigi ringhäälingujuhataja lahkel vastutulekul võimalus neil päevil kohapeal tutvuda uue suursaatja ehitamisega. Suur saatja asukohaks on Türi linna heinamaa, raudtee ja jõe vaheline nurk. Põiki paberivabriku vastas linna viimastest hoonetest tükk maad eemal. Seal seni kõrvalises tühjas paigas kihab nüüd mitmendat kuud vilgas elu. Ligi poolsada inimest on päevast päeva ametis hoonete masti aluse teede ja muu ehitamisega. Saatja peahoone kohati kuni kolmekordne moodsas stiilis ehitus mille plaani valmistas Arhitekt Kotli on juba sarikate all. Tema lihtsates asjalikes vormides blokid ülenevad võimsalt ja rõõmsavärviliselt kolletama löövalt lagendikult. Peahoone kõrval rajatakse praegu väiksema ühekordse maja alusmüüre. Sellesse majja tuleb elektrijõujaam, väike töökoda. Peahoonesse tulevad peale saateaparatuuri jõumasinad, transformaatorit, keskkütteseade lampide, jahutusveereservuaarid, töökoda, ladu, pisike stuudio ning saatja juhataja ja majahoidja korterid. Peahoonest mõnikümmend meetrit raudteepool on mullatöölised ametis kolme mastijalaaugu kaevamisega. See on ränk töö, kuna savi segane maa sagedaste vihmade tagajärjel on muutunud sitkeks vedelaks poriks, mida kuidagi august välja ei saa. Mitu mootor ja käsipumpa tõmbab järjest sisse voolavat vett välja. Õnneks ei tarvitse auke kaevata kuigi sügavaks, kuna juba umbes nelja-viie meetri sügavusel on kõva paepõhi. Saatja mast peab lepingu järele teatavasti valmima juba selle kuu lõpuks, kuna hooned, mida ehitab teedeministeeriumi avalike tööde osakond peavad olema monteerimise valmid veebruarikuus. Üheks suuremaks välistööks on veel maaühenduse ehitamine. Selleks tuleb kiirte taoliselt ümber antenni kaevata 120 poolteise 100 meetri pikkust kraavi. Igasse kraavi, mispärast kinni aetakse, tuleb jäme vasktraat, mis lõpeb sügavasse maa sisse maetud metallplaadiga. Samuti tulevad kaevata tiigid vee jahutamiseks, millega oma kord jahutatakse lampide jahutamiseks kasutatavat destilleeritud vett. Peale lampide vajab jahutusvett ka diiseljõujaam, nõnda et iga tund kulub umbes 10000 kuni 12000 liitrit jahutusvett. Vee jahutamise tiigid kujunevad saatja ümbrusele ühtlasi meeldivaks. Kaunistus. Üle. Ei aga. Viisi. Oo oo oo siis. Ma ta ka Morris. Ei. Jaa. Jaa. Tüüri suur saatja oli Eesti ringhäälingu sajandi ettevõtmine. Nii võimleme nüüd tagantjärele saatja ehitust nimetada. Kuidas mäletab riigi ringhäälingu tolleaegne direktor, nüüdne manalamees Farred Olbrei Türi saatejaama ehitust? Helisalvestus on tehtud 1964. aasta kevadel ja kõlab eetris praegu esmakordselt. Türi saatejaama. Projekteerimisel asusime meie väga niisuguse õidi loogiliselt põhjendatud seisukohale. Harilikult esitatakse keradi jaamate firmade poolt eitamise kompleksselt kõik nii-öelda mikrofonist, kuni antenini. Aga oli võimalik osade kaupa tellida niuksed komplekssed. Ehitamised on harilikult kole kallid, sest seal võetakse kõiksugused, kõrvalised kulu tal oli ja nii edasi ja selle pärast läksime algusest kahes selles suunas välja, et me katsume võimalikult väikse raha eest kõige paremaid seadeldisi saada. Ja sellepärast siis tuli ka niimoodi saatejaama. Tuuri termiliselt sai tellitud Markooni käest. See on üks maailmafirmasid, kes on väga kõrgekvaliteedilise saatjat teeninud ja sellepärast võis kin tulla katse saata saab olema ja peab ütlema, et inglased sellesse küsimusse suhtlused väga heatahtlikult ja kõik rikked ja puudused ja mis veidigi jaamade juures avalikuks tulid, nüüd kõrvaldasid ilma vastuvaidlemata ilma pikema jututa kohe. Aga siis meil osutas sel kombel sisant tervesse, saatja on väga omapärases kokku lapitud antenni, tellisime Meie Ameerikast ja see oli teatud mõttes kahjuks riskantne samm siis Euroopas ühtegi sarnast antenni meil ei olnud, maksis 130000 kroonise antenn, aga lõppude lõpuks oli see üks haruldase omadustega antenn ja sellega lahendasime otsekohe nüüd kuulduvuse küsimustena. Pikk ta oli. See oli 197 meetrit, oli pikk, ta on sama pikku, praegune televiisori, televisiooni antenn. Aga ta oli oma konstruktsioonil hoopis teistsugune, televisiooni antenn on maa peale ehitud, aga meil oli ta ise Laatrite pealne, terve antenn omas pikkuses moodustas enesest kiirgava süsteemi, mingisuguseid taati, temal enam ei olnud, terve antenni ise ja see oli poole laine antenn ja selle tõttu siis ta kattis see Feeding viskas selle Fedina piirkonna hoopis kaugele, mis Tallinna Lasnamäe jaama juures oli hävitavaks, mis puutub nüüd teise saate ja ma ausalt, sest seal oli ka niimoodi, et need olid mitmest sugustest vabrikut juurtest ja tehasest tellitud näiteks elavhõbedaavaldaja, Libron, poweri, Šveitsi aparaat, kõik masinad, küttemasinad ja siis lisapingemasinad, need olid Rootsi asjad. Siis. Jõujaam diiseljõule oli Saksamaalt tellitud Aegi generaatoreid ja manni diiselosa tegime me siin kodumalisi metsiks. Sate lampide jahutusseadme sai ehitud sink rulli juures Krulli vabrikus, meie enda arvestuste jälle. Nii et kui lõppude lõpuks see jaama avamine oli, siis tuli tänu avaldada mitte ainult ühele firmale, vaid tervele reale firmale, kes Antsivad omalt poolt ühte või teist jaama heaks kordaminekuks kaasa. Ja peab ütlema, et see jaam töötas, töötas tõesti hästi. Euroopa saatejaamade hulgas oli ta üks paremini kuulda vaid üle terve Euroopa. Ma isiklikult kuulsin teda terves reas Euroopa linnades Prahas siis Berliinis, Berliinis kostis ta peaaegu niisama nagu kohalik jaam Pariisis Brüsselis, et välismaalt lõpmata palju meile kirjasse sisse. Ja jällegi nii kummaline kui see, kui see ka ei ole, oli kurioosum selleks põhjuseks, nimelt riigiringhääling hakkasid ka neljapäeval andma lühikesed teated esperanto keeles ja tõmbas sellega kaasa raadiokuulajad, kes ka esperanto keele harrastajad olid ja entusiastid on harilikult kõige täpsemad ja kõige korralikumad kirjavahetuse pidajad. Ja sellepärast siis tuli välja, et peaasendisse spirantistide kaudu Nende entusiastidega saime teada, et sealt, kus me ei osanudki teid oodata, väga palju tuli Tšehhoslovakkias tantsis kirjasi siis isegi üksikud kirjad tulid Kanadast ja aga see oli muidugi täiesti juhuslik kuuldavus, sest et reeglipärast Kullust niukseid pikamaa peal ei saanud. See kõik näitas siiski, et terve Türi saatejaama komplekt ja aparatuur oli väga hästi kombineeritud. Need, need tehnilised tulemused olid väga head, ainukene asi, mille vastu brüsseli lainepikkuse kontrolljaam natukene nii pahane oli, see laine stabiilsus oli kõige kõige muude kõrge väärtusliste omaduste juures. Oli mõnes asjas natukene, mitte kõrvalt täppis, aga selle vea kõrvaldada tinglasse otsekohe peale esimese pretensiooni avaldamise ära ja siis pärast töötas saatejaam väga stabiilselt. Tegelikult kahe aastaga ehitati valmis Euroopa moodsaim saatja ja esmakordselt läks eetrisse kutsung. Hallo siin Tallinn, Tartu ja Türi. Türi saatejaam hakkas üle Eestimaa pea kõikides kodudes helisema. Ajakiri Tehnika kõigile toob maikuus 1940. aastal rohkete piltidega kirjutises Ühes saatejaama väljatugevuse diagrammiga täpse ülevaate Türi saatejaamast. Noolsirge antenni pildi all on tekst. Tema kaudu rändab õhku igas sekundis 50000 vatti energiat. 76000 raadiokuulaja rõõmuks ja lohutuseks saatejaama kontrollpuldi tagapillil on esimesi saatetehnikuid Arnold meise miljonisendist. Lõplampi lükkab oma kohale saatjasse tehnik Herbert Vessar. Kogu lambi transport sünnib selleks eraldi konstrueeritud kummiratastel. Vankrea veel. Sellest ajakirjast Tehnika kõigile loeb Vardo Holm katkendi, kuidas heli Tallinna ringhäälingustuudiost Türi saatjasse jõuab. Tehnilisest talitusest väljuvad juhtmed kannavad voolu võnkeid suurima kiirusega, see on ligi 300000 kilomeetrit sekundis saatejaamadesse. Ka tüüri moodsasse saatejaama viib üks säärane telefoniliin. Siia saabuvaid voolu võnkeid võtab vastu kõigepealt eriline aparatuur, mille ülesandeks on moonutada liinilt tulevaid voolu võnkeid moonutada. Küsite ja mõtlete? Kindlasti Jon kirjutaja eksitus. Kuid see on tõsi. Telefoniliin on ka oma elektriliste tegurite kogum. Ta omab oma takistuse, oma Enduktiivsuse ja oma mahtuvuse. Millised igasse sageduse suhtuvad oma viisid. Sellepärast moonutab telefoniliin küllalt tugevasti liini mööda jooksvaid madalsageduslikke voole lastes läbi keskmisi sagedusi paremini kui madalaid ja kõrgeid. Lisaks sellele tekivad temas veel resonantsnähteid, sest ahelas on ju tegureid, mis eeldavad resonantse nagu induktiivsus ja mahtuvus. Seetõttu on Türile saabuv helivoolude kuju sootuks teistsugune, kui ta seda on. Tehnilisest talitusest väljudes. Kuid kui ülalmainitud tegurite abil on võimalik tekitada moonutusi, siis peaks ka nende abil olema võimalik neist jälle vabaneda. Selleks ongi ehitatud esimese elektrilise seadmena Türil niinimetatud moonutusliin või nagu tehnikud seda väljendavad liiviparandaja. Selle ülesandeks on tekitada moonutusi, mis oma kujult on täpselt vastupidised neile, mida tekitab telefoniliin. Nii saadakse Türil jälle kätte peaaegu samasuguse kujuga vahelduvvoolud, kui nad olid tehnilisest talitusest väljudes. LVM. Lenna reaar müra hulka käega. Uudemaid teine voor. Ma olen Ta koor. Ja ta ei ole ka. Aga? No on ka armsad ja loode ja. Saatja südame moodustab väike lihvitud kivitükk puhast räni ehk kvartskristalli. Viimasel on teatavasti omadus mehhaanilise surve all tekitada elektrilisi võnkeid või ümberpöördult. Selle juures on ta võimeline võnkuma kümneid miljoneid kordi sekundis. Tema võnkumise sagedust määravad tema mõõted paksus ja väga vähesel määral ka temperatuur. Kui temperatuur on konstantne, siis on tema võnkumine äärmiselt ühtlane ja täpne. Nii näiteks võngub Türi saatejaama süda kristall 365500 korda sekundis. Seda arvu suurendatakse erilise lamp kahendaja poolt kahekordseks millega saavutatakse Türi saatesagedus ja sellele vastav lainepikkus 731 kilohertsi või lainepikkus 410,4 meetrit. Selle juures on tema võnkumine äärmiselt ühtlane ja stabiilne. Brüsseli kontrolljaama mõõtmisel on tihti Türi saatesagedus terve kuu jooksul kõikunud ainult kolme kuni nelja võnke võrra. Tähendab kristall muutis omavõnke arvu vaid poole sellest, see on kaks kuni poolteist võnget. Seega oleks tema konstantsus ehk stabiilsus ümmarguselt kolm miljondikku protsenti. Need, kes on tegelenud tehnilises valdkonnas masinad ja teiste tehniliste seadmetega ja nende täpsusega mõistavad seda aukartust äratavat täpsust ja omavad suurt aukartust kvartskristalli kui täpseima tööjõu vastu, mis kunagi tuntud. Tema garanteerib kõigile kuulajatele, et nad Türi saatja leiaksid alati täpselt ühest kohast ja et teda poleks vaja taga ajada töötamise ajal möödas skaalat. Ega teie niisugust teksti riigi ringhäälinguajal niisugust tehnilist teksti Türi saatja kohtadest lugenud ei ole? Ei mäleta küll, et oleks. Nii, et see on isegi k tolleaegsele riigi ringhäälingu inimesele ja eile kui muusikajuhile ja täitsa teadustaja uudist täitsa uudiste. Täitsa huvitav oli lugeda, täitsa huvitav oli lugeda ka kõiki neid andmeid siin ja nüüd täpsustusi, seal igaüks tegi oma erialaga tööd, eks ole, kellel aega seda jälgida, kui kuigi see oli vist raadiolehes on, kus raadiolehes võetud. Tahaksin meelde tuletada võib-olla seda muusika osa, millega teisisust tegelesite meie ringhääling andis ju ka väga palju, mitte ainult meie oma lauljate ja interpreetide ja väikeste kollektiivide suurte kollektiivide esinemisi eetrisse, vaid ka ülemaailma juhiplaatide kaudu heliplaatidega erineval reisiks, kõige kuulsamad plaadid ikka jah, ja muidugi alguses oli nii, et pidime need ise ise esto muusikast tooma, maha mängima, jälle tagasi viima, aga hiljem, kui hakkad meil oma kogu hakkas siginema, siis sai ostetud plate sinna, aga muidugi ka sealt, kui me laenasime ikkagi kuulsamat Fort Vengler ja, ja need kuulsamad orkestrid olid ingliskommentaardeni orkester, siis need kuulsati dirigendid, kõik seal seal õnn, et see oli väga huvitav, lauljad, muidugi itaalia ooperit, mitu, mitu ooperit said heliplaadilt maha mängitud, nüüd ka kuulsad itaalia lauljad kõike. Aga kas te mäletate Eesti muusikast, mida kõige rohkem siis inimesed armastasid? Ja ta ei taha rääkida ja ikka oma oma soliste ja teistest lööklaule, tähendab, Eskola plaadid olid väga-väga moes, ka need olid nii Eskola ja siis rinne, rahvapärased, laulud, nagu neid praegu on kantrimuusik või kuidas, seda nimetatakse neid, eks ole, on vist nii. Et need, nendel nendel oli hästi suur minek ja siis no päris algus oli veel üks sextet tammeveskis, ekstet laulis seal tamm viskama, laul, üksainus õis oli väga-väga tuttav ja soovitud, aga meie kuulsat lauljat, tolleaegsed lauljad viisima ja Benno, Hans, ja nii kaua, kui nad elasid, kõik käisid seal ja Eedo karri suvel oli tol ajal ka oli üks tõusev täht, ütles õppi sabati juures, kus minagi õppisin laulmist. Ja siis ja Benno Hansen ja Viisimaa ja siis Vootele veikat, kes seal paritest jääb, asjadest olid, siis oli ju väga tuntud miilitsa kurjus hilisemal ajal ja ega ta meil siin otseselt kuigi palju esineb, ainult plaatidelt kuulsime tema teda ja Depaatide tantsime sageli ja no tema nimi kõlas soovikontserdis, sageli oli soovitud miilitsakorjuste, laulis kõiksugu ooperiaariad, aga ühtlasi ka niisuguseid shoussi, poisikesi ja neid asju ei taha. Blu oli väga-väga Vilvil haid, Martin Taras. Martin, tal on, need ei tule korraga meelde. Elsa maasikuga õppisime koos konservatooriumis. Käisime 1932 Helsingi konservatooriumi 50 aastasel juubelil siis tema laulis seal ja mina saatsin teda klaveril. Seal sihukese üliõpilaste vaheline kokkutulek oli. Ja siis Elsa Maasik tooni kroon oli seal. Enooli oli, õppis laulmist, aga ühtlasi oli väga hea kontsertmeister. Nii et kõik laulu klassita oli Aino Tamme. Vajadused võivad ained on lauluklassis ja kõik õpilasõhtut, kus bostoni üliõpilaste esinemist ikka soovitati, nooli saadaks. Ta ei saa, kuna ta oli lauljast, oskas hästi jälgida, lauljad, eraneelus oli ära, tema tütar oli hiljem ka vist veerand elus. Kõige rohkem võitis Türi saatja tööle hakkamisega just nimelt muusika. Siis siis jõudis muusika väga puhtalt kuulajani. Jah, kindlasti, ja levik oli üle, vallutas terve terve Eestimaaga. Riigi ringhäälingu direktor faredolbrei meenutab 1900 neljakümnendat aastat kui Eesti Nõukogude Liidu külge pandi. Noh, otsekohe peale vabariigi liitmist Nõukogude Liiduga hakkasid siia ilmuma ekskursioonid. Neid tuli väga palju neid ekskursiooni igasugustelt aladelt, spetsialiste, teadusemehi, siis konstruktorisi, sellest Kominterni kombinaadist raadiojaamas ehitusi tuli seal mitu ekskursiooni, materjalid, kõik väga huvitatud ja üllatatud selle jaama kõrgest kvaliteedist. Ja siis muidugi oli ka mõnes mõttes natukene kummalisi mõtteavaldusi, sest meil oli tema. See jaam oli ehitatud ja väga avarana õhukülaline suurena, aga nõukogude liidus nähtavasti selle arenemise perioodi esimesel järgul, kui kõik asjad nii kitsad olid, olid nüüd ruumide suhteliselt, väga piiratud. Minul oli juhus näha Moskva külje all olevat seal suurt, et 1000 kilovatist saatejaama. Ja siis esimene asi, mis nii masendavalt mõjus, oli see liik selle määratu võimsuse peal olid need ruumid ikka. Ja sellepärast on ka arusaadav, mis pärast need niisugune mulje jäi. Et nagu oleksid pilliga pillavalt ruumidele ümber käidud. Aga mis puutub kvaliteedi kohta, siis sain ma selle kohta ainult kiitvaid arvamusi kuulda. Kui Eesti Ringhääling läks üle Nõukogude Liidu süsteemi siis võti Eesti ringhäälingus, kas see samane süsteem tarvitusele, nimelt nii nagu praegusedki Saksamaal on, et kõik saatejaamad kuuluvad posti, telegraafisüsteemi, Agas saatekava moodustavad saatekomiteed ja saatekava komiteed või raadiokomiteed, nagu neil praegust nimetatakse, peavad maksma teatavate kindlate tariifide järele tunnitasu jaama kasutamise eest ja seal oli, kui ma ei eksi, vist oli viis või kuus kategooriad, oli neid, mitte siukseid saatejaamast ja kui me hakkasime nende saatejaamade tunnitasu sõltus kõigepealt sademevõimsusest ja teiselt poolt tehnilisest kvaliteetidest nendest koefitsiendist parameetritest. Ja kui me siis hakkasime neid parameetrit võrdlematest, tuli välja, et meie, Türi saatejaam oli välja poolnetlassisi tähendab enamasti parameetrit paremad kui nende esimese klassi parameetrid. See näitab siis ka, et tüli saatel oma kvaliteedi poolt oligi üks esmajärgulist jaamadest Euroopa saatejaamade hulgas. Türil on raadiojaama tänaval ainult paaritud numbrid on ühepoolse elamisega tänav. Teie maja Errigeerd veedab ka ehitamise aega sest tema projekt on niisuda, mida ei saa iialgi segamini ajada. Kõik on ehitatud ese, lõbus. Ja see oli veel niisuguse tingimusega nende majade ehitamine, et nad pidid olema samas stiilis kui raadiojaama peahoone ise. Sest ma tean, et mu isa ei olnud sugugi huvitatud sellisest suurest majast. Aga kuna teisiti ei olnud võimalik, siis ehitati tänava äärde, olid nõutud, sellised majad, ehitati kolm maja taolises stiilis siis tänava äärde ja siis kaks kaugemale Kotli korterit siis need olid, mina tean, et minu maja, meie maja projekti tegi sa ise. Ja meie naabermaja on täiesti sama sama projekti järgi kaks kõrvuti. Aga ülejäänud, aga ma ei tea, kuidas, Kellena teie isa raadiosaatjas töötas ehitamisest alates nähtavaks? Ei, ei, meie tulime siis juba, kui aparatuur oli kohale paigutatud ja ja nemad olid siis nõndanimetatud valveametnikud seal peasaalis. Mida te mäletate sellest kunagisest väga kuulsast saatjast öeldi Väike-trüks. Ja see oli suur territoorium. Ja see oli väga hästi planeeritud see maja ümbrus ja ma mäletan ka seda masti ehitamist väga hästi, kui isa ja poeg inglased ehitasid seda masti. Ja siis tuli rahvas käis siis iga pääsel vaatamas, olime kõik pikali ja vaatasime, kuidas seda masti siis ehitada Läti. Ja siis ainult kahekesi, jah, põhiliselt nemad olid kahekesi ehitanud, sest et sein oli ka veel teisi inglise insenere või spetsialiste, käis siin ja lühikest aega peatusid siin ma mäletan, et kaks perekonda olid siin talvel ja lapsed nägid esimest korda lund ja kui nad Inglismaale tagasi läksid, nad ostsid Sid lastele kaasa talvevarustuse, kõik suusad, seal sellised asjad. Ja siis ma mäletan ka veel seda, et kui see mast valmis sai, mina seda momenti näinud, aga sellest kogu lin rääkis. Kuidas siis poeg kasvatas seal masti tipus tiritamme. Ja seda ma ei mäleta, kas nad julgestusega või ilma, et igatahes see oli niisugune meie väikelinna jaoks vapustav sündmus üldse samastilt. Seal oli tegelikult ju vähe töölisi, töötajaid üldse saatja juhataja või peainsener või mis ta oli, oli üks insener männik ja siis olid need viis meest, kes siis omale majas, no ehitasid viieviikis. Ja siis oli majahoidja, korter oli ja hiljem tuli veel üks nooriks kajandi nimeline, aga temal sõjas läks kaduma. Ja see oli väga väikesearvuline personal. Aga mida isa saatjast rääkis? See on rohkem meeste ala insenerialal. Ja nüüd midagi sellest, mis ta siis rääkis, aga, aga ma tean seda, kui sakstaks tulema, hakati seda evakueerima ja siis ringhäälingujuhatajal volbri oli ikka pidevalt, siis ikka helistan talle. Pakkige hästi, aeglaselt, hästi, täpselt hästi-hästi korralikult, ühesõnaga, et viivitada seda saatja pakkimistetsada, viivita 100 evakueerimist. Muidugi seilanud ikkagi korda. Ja siis saatja lasti, tähendab, mast lasti õhku teadusega ja, ja see oli siis niimoodi planeeritud, seal. Need laengud olid sinna masti jalgade alla pandud niimoodi, et see mast pidi langema vaata üle selle tee. Et ta oleks läbi lõiganud ka siis selle teed, sakslased poleks saanud siit üle Sillasid Koidula tänavalt tulla. Aga üks laeng jalale lõhkenud, seda vajus sinna jõe pool. See mast, kes need olid? Ja tulid, need olid nõukogude väed, sest ma tean, et meid kästi nendest majadest lahkuda, see siis, kui see masti õhkamine oli ja see selle hoone õhkamine oli saates. Ja saatja oli siis juba ära evakueeritud, kuhu ta jõudis, seda ma küll ei tea, kuhu need kastid kõik jõudsid. Igatahes peahoone hakkas põlema ja ta lasti õhku ja siis hakkas põlema. No ja üks niisugune detail oli siis niimoodi, et esimene sellest õhu survesse sellest tuule tõmbusest, Stalini pilt tuli peale akna peale välja niimoodi noh, seal niisugune pisike. Aga meie siis vaatasin ka, et näed. Ja siis oli seal kuulipildujaga valve, nii et kedagi enam sellele territooriumile neid töötajaid. Ja siis meie olime suvel niisama mänguhoos ehitanud sinna taha metsaonni lepikusse. Ja see sinna me kogunesime siis kogu perega ja kõik nende majade tänava poolsed majade elanikud. Siis olime mitu ööd-päeva, olime seal. Enne kui me tulime, siis miks laia ta ei teadnud, sinna meid ei lubatud, majadest kästi meid välja minna ja noh, me ei teadnud ka, mismoodi me, kuidas me keegi öelnud, millal ma sinna tagasi toime tulla, aga paar ööd-päeva olime seal onnis. Kas te nägite, kui see mask ei näinud? Ei näinud, mina? Ei näinud. Aga ta oli niimoodi aeglaselt vajunud, nii et ta praktiliselt vajus täitsa tervena. Ainult noh, nii nagu nendest lülidest läks lahti, aga ta oli terves pikkuses kunagi isegi üks pilt. Ta oli, keegi oli seda isegi pildistanud, seda lamavat masti. Nii lakkas olemast üks Euroopa täiusliku maid saatjaid. Eesti raadiokuulajate rahadega ehitatud Türi suur saatja, juulis 1941. No ja. Pärast seda siis nii olla. Kunagisest suurest saatjast on jäänud nüüd ainult tänava nimi, teil. Aga öelge, mis teile on ilusat selles saatjast meelde jäänud. No kõigepealt ta oli tüli kõige ilusam Haane tol ajal selline moodne ja, ja, ja uus ja igati kaasaegne ja see ja vee jahutusbassein ja seal lubati meil lapsi ujumas käia ja ja mõnus, või siis ma mäletan seda aparatuuri saalis oli niisugune tohutu suur ja palju meie lapsed ka seal hoones üldse käisimegi sees, eks ole. No ja siis seda ümbrust planeeriti ja see kõnniteeäärne hekk, mis seal on, see on kõik see kõik dekoratiivpõõsastest ja puudest ümbritseti, kogu see territoorium ja seal veel sellest ajast sealt väga liigirikkasse põõsastik. Nüüd vaatate toa aknast välja ja suures osas on kõik võsa võsastunud, suures peal juba jaamahoone küngas, nagu on näha, seal kasvab peale. Kuidas te siia tulite, tähendab, ma mõtlen seda, kuidas isa siia tööle tulin oma perega üldse siia tööle saata. Ja lugu oli niimoodi, et meie elasime hoopis Lõuna-Eestis, elasime Taheva lastesanatooriumis, isa oli seal röntgentehnik. Ja kuna meil oli, Me hakkasime kooliga jõudma ja meil oli väga kaugele sealt koolis käia, aga onu oli Pärnus arst ja alguses meid pandi nagu koolisin onu juurde. Nii et ma kaks aastat me vennaga kahekesi olime. Käisime sealt onu juures, siis Pärnus koolis, aga noh, siis juba ilmus teade, et hakatakse ehitama Türile raadiojaama ja kuna nagunii ülijuba lastepärasuse ta elu nagu ümber korraldada ja siis sealt tuli see mõte tulla. Isa õppis ta küll ei lõpetanud, ta õppis tantsigi tolleaegse tantsigi Tehnikaülikoolis aga Ta sai sealt maohaavad omale väga ägedad ja ta oli sunnitud sealt ära tulla. Et tal oli nagu lõpetamata kõrgem haridus ja siis ta sai nad jaamaga siis. Teie olete nüüd keerd, aga isa siis oli Herbert Vessar, Vessar. Ma kujutan ette, teil oli raadio koduseks, on nad, jah, nojah, seal ilma antennid. Käigitased oli niisama kätega, väli oli nii tugev ja meie peresalvestist. Üks esimese raadioid, sest isa, ma mäletan, mina ei käinud veel kooliski. Ja me elasime seal taevas, siis, siis meil oli juba raadio. Isa ehitas niisuguste suurte nuppudega aja. Koore suuresti suuradial, et raadi, aga ma olen väga noorelt kokku puutud ja seda raadiot muidugi ei olnudki, mujal sealkandis kui meil, sari, kus te puutute kokku siiamaale ikka igas toas ikka, igas toas on, eeskätt ei pea tassima. Oleme Türil, raadiojaama tänaval. Täpselt selle sama koha peal, kus kunagi asus Türi saatejaama peahoone. Seesama sees on veel jahutusbasseine. Nüüd on see maa-ala võssa kasvanud ja päris suured puud on peal. Türi linnapea Eevald prisk. Peab Türi lastele au andma, et see vana Türi raadiojaama maa-ala ei ole veel päriselt linnarahva kätte antud või üldse kellelegi ära antud. Ootate uue saataja mehitamisi? Noh, ma usun, et iga Türilane ootaks seda, kuid need ootused on pikkade aastatega küllalt nõrgaks jäänud. Ja siin selle tulemusena võib-olla üks, kolm aastat tagasi rajooni arhitekti algatusel, siin soovitati maal anda Paide metsamajandile kolm hektarit siit sellest ümbrusest on eraldatud praegu. No kuuldavasti nad projekteerivad siia keskust, kuid projektist midagi ei tea veel. Kas te olete ise Türi inimene? Ei, mina ei ole tüli, inimene, mina hakkasin Türil tööle 58. aastal. Peale EPA lõpetamist suunati mind Türi maaparandusvalitsusse tööle. Siin ma töötasin siis 16 aastat ja nüüd saab 20. aprilli paiku 15 aastat siis partei ja nõukogude tööl oldud juba. Pisut aega tagasi Paide koduloomuuseumis olid minu käes sellesama saatejaama projektid ja ka maaparandusprojektid, nagu praegu paistab olevat kevadine aeg, aga see maa-ala siin jõe ääres on väga kuiv. Teie kui parandusmees peaksite teadma, miks see nii hästi säilinud. No ma usun küll, et siis selleks, et siia raadiojaama rajada, tuli eelnevalt ehitusplats kuivendada. Ja ka ilmselt drenaaž, mis siia arvatavasti rajati. Kuna jõgi oli küllalt lähedal, see võimalus oli eelvoolu näol olemas siis arvatavasti veel töötab seda vana drenaazi, sest me teame, et mõisaegset drenaazi isegi veel taastatakse paiguti ja drenaaž, kui ta ikka on korralikult ehitatud, siis ta peab vastu seal kusagil sajasta ringis. No muidugi pärast sõda ja ma ei tea, mis perioodil on siia kraave tõmmatud, praegu kasutavad linnainimesed siin kraavide vahelisi alasid. Heinamaana ja kraavide osas on muidugi võsa küllaltki siin arenenud, vahel siiski saab ka veel heina teha. Teie olete noormees, teie loomulikult Türi saatjat kuulnud ei ole, eetrisse. Ma ei ütleks, et ei ole sest ma olen ikka 34. aastal sündinud ja ennesõjaaegsed saatjad, ma olen isegi näinud, sest oli niisugune moment, kui ma sõitsin möödasid, et selle nõndanimetatud Mulgi Ekspressiga siis mu lisavaguni aknast näitas seda äsja valminud raadiosaatjad, see oli kusagil, kas siis 39 40 sealkandis kusagil näinud olen ja meil oli väike, et Maret või pisikene raadioaparaat, kus ikka sai kuulda seda küll, et siin räägib Tallinn, Tartu, Türi. See on meeles, kus te elasite, siis ma elasin enne sõda, elasin Abjas ja vahetult enne sõnasõda. Olime Hiiumaal Kärdlas. Dokumentidest on näha, et tol ajal maakonnad ja linnad võistlesid omavahel, püüdsid odavamalt andama ringhäälingusaatja ehitamiseks. Saatjale esitati üsna rangeid nõudeid ja võitis siis see koht siin, mis mis siis mõõtmistega kindlaks tehti, kui kõige parem levi. Aga Türi linnavalitsus tookord oli hirmsalt hädas, mõeldi anda tasuta maa-ala. Riigi ringhäälingusaatja tarvis arvestati vist ainult hoonet ja võib-olla õige väikest ümbrust. Aga see on ju väga suur lahmakas maaniat selleks ka riigiringhäälingule üsna kalliks maksti välja. Arvata. Nähtavasti sel ajal ma ikkagi olid intensiivsel kasutusel ja ja ma usun, et odavalt seda hinnatud kusagil. No võib öelda, et Türi rahvale anda jah, jäänud ikka sihukeseks ajalooliseks, heaks ja, ja hinnatavaks mälestuseks. Nii et siin. Ma tean, kui ma Türile tulin, mõned aastad peale seda toimusid siinsamas kõrval asuval kõrgessaaremäenõlvadel motokrossivõistlused kus oli välja pandud peaauhinnaks raadiomasti mudel, mis oli mõõdus siis juba valmistatud ja krossi siis nimetati Türi raadiomasti krossiks, pole nagu kuulnudki. Ja siin vahepeal keelati see asi ära ja nii et isegi raadiomassi tohtinud nimetada on ja oli, seda nimetada ei tohtinud ja praegu nagu võib-olla kui te olete kuulnud, hilisem kross oli Kirna kandis käomäel nüüd siit kolisse kross ümber sinna. Kuid see mast, kui ma ei eksi, on veel praegu ringluses või on keegi tema võitnud siis nii igaveseks? Aga mis nüüd saab edasi te ütlesite jah, et ega kõik täitevkomitee liikmed ei olnudki nõus selle maa-ala eraldamiseks täitsa majandile. Ja seal oli, ma ei mäleta täpselt, aga umbes nii. Üheksast kaks-kolm meest olid kindlalt vastu, nad tuletavad seda praeguseni meelde. Muidugi nagu teada, meie viimaste aastate sündmuste mõjul on kah palju, need vaated ja, ja lootused muutunud. Nii et võib-olla sel ajal kah paljud hääletasid poolt selle tõttu, et et hulga aega oli maa kasutamata seisnud ja ei olnud mingit lootust, et siia veel midagi tuleb. Kuid seda arvab piga Türilane, et see oli välja valitud koht ja et kui mast oli siin, siis ikkagi üle vabariigi, oli kuuldavus hea ja ma võin ka seda kinnitada ise. Just Lõuna-Eesti osas. Tähendab, Abjas oli ikkagi kuuldavus ka väikese raadioaparaadiga hea. Parem kui nüüd hiljem sele Tallinna lähise saatjaga. Aga mis te arvate? Võiks kunagi siin jälle niisugune raadiosaatja olla, mis haaraks ühe korraga terve Eesti territooriumi. Kaoks kümnete saatjate ehitamine üldse ära. Kesklainel oleks täiesti loomulik. Mina usun küll, et need vanad arvutused ja need mõtted, nende plussid ja miinused tuleb jälle taastada ja kindlasti oli see ikka põhjalik arvutus, mis sellele eelnes. Nii et hoidke seda maale ikkagi. Ja võib-olla praegu me seisame ka väga põhjalikult välja ehitatud maanduse peal sest masti ümber kaevati 120 kraavi 150 meetri pikkused, kuhu pandi väga jäme vask. Vaata sinna lõppu 150 meetri lõppu. Suur plaat, maa sisse, sügavale maa sisse, siis oleks tagatud hea maandus nii et traadid jooksevad praegu päikesekiirte moodi. Päris tihedalt siin meie ümber on hea. Seda avalikustatakse ja et inimesed sellest teada saavad, siis oskavad nad ka seda maa-ala rohkem hoida ja hinnata. Ja ma usun, et, et seda mõtet väga hinnata Täna meenutasid Türi suur saatja, sünni- ja elulugu Mayeri rüütel Eevi keerd, Eevald Krisk arhiiviriiulilt manalamees, riigi ringhäälingu direktor Fredolbrei katkendeid üle 50 aasta vanustest, ajakirjadest, raadio ja tehnika kõigile, luges Meie ringhäälingu muusikajuhtija teadustaja Vardo Holm. Tänan kõiki kuulajaid, kes ringhäälingu ajalooelustamisest vaeva põlgemata on osa võtnud. Täna laulsite eile vanadelt plaatidelt Alfred sällik, Eedo karrisoo, Veera neelus, Aarne Viisimaa, Ants Eskola, Benno Hansen, Artur Rinne. Rahulikku und teile, hea kuulaja. Hommik on jälle õhtust targem. Kuulsid. Viiendat saadet raadio mäleta ennast, mis oli Türi raadiosaatja sünni, elu ja surmalugu.