Kell on saanud 13 ja viis minutit, jätkame uudisteprogrammi uudis pluss stuudios on Tiit Karuks. Jahile rahvanud saadet, alustame välisteemaga, räägime, miks siis ootamatult ekspresident USA mitte. Ekslesin, ent avaldust vaid asepresidenti ksiini faktaadiks lendas. Kas on seal veel mingid suuremad tagajärjed, mida Ameerika ühendriigid sellest ootavad? Ja siis me võtame ühenduse Narvaga, et Jüri Nikolajevile kuulda, kuidas areneb üheksas mai aastanumbriga 2007 Narvas ja ma usun, et saate teises pooltunnis teen ühe väikese tiiruga veel Tallinnas, et vaadata, milline on siis olukord sõjaväekalmistul ja mis, mis toimub Tõnismäel igal juhul. Viimane pilt Tõnismäe käest oli selline, et inimesi oli kogunenud sadakond, võib olla 150, aga nendest oli ikka väga mõjusa ajakirjanikud ja ja nendest omakorda moodustasid väga mõjusa osa kaameramehed, sest pilt kõneleb tegelikult kõige kõige paremini jänesest. Meie ei saa edasi, sellist uudist ei kommenteerinud, nagu televisioon, sadam, seda küll. Tartus tuleb ka, võib-olla üks väike lõid, kui seal midagi ootamatult on juhtunud, aga minu teada seal ka ei ole juhtunud ja saate lõpuks räägime Nepaali kõige suuremast võlglasest elektrivõlglased ja see on väga kõrge isik. Nõndaviisi siseks pool ja siis tuleb kommentaar puuris pluss. Uudis. Kommentaar. Ameerika Ühendriikide asepresident Dick džiini saabus täna hommikul ootamatult Bagdadi. Küll oli teada, et alustab visiiti eriti Lähis-Idas, aga Bagdadi lendamine tuli enamusele maailmale üllatuseks. Ta on juba täna kohtunud seal Ameerika Ühendriikide Iraagis olevate kindralite ja Ameerika Ühendriikide saadikuga Iraagis ja praegusel hetkel on ees kohtumised Iraagi peaministri Nuri Maliki ja teiste Iraagi juhtivate väljapaistvate poliitikutega ja eelkõige nende kõneluste teemaks on siis julgeoleku tagamine Bagdadis. Ameerika ühendriikidel on vähemalt nende sõnade järgi töötatud välja uus programm selleks, et julgeolek Bagdadis tagada ja nüüd tahetakse hakata tutvustama ka Iraaklastele. Lisaks Iraagile külastab meditsiini muidu ka Araabia Ühendemiraatide, Saudi Araabiat, Jordaaniat ja Egiptust. Ja ikkagi diktšiini. Visiidi põhieesmärk on see, et saada siis sealsete riikide sealsete poliitikute toetust nendele Ameerika Ühendriikide kavadele, mille järgi siis nemad tahavad Iraagi tulevikupaik hakata panema oma poliitikat Iraagis ellu viima. Viimasele hetkel on, viimasel ajal on Ameerika Ühendriikide liitlaste seas tekkinud Lähis-Idas siis väikest segadus. Nad ei saa täpselt aru, mida Ameerika ühendriigid tahavad seal teha ja seetõttu diktšini peakski neile selle asja rohkem ja paremini selgeks tegema, lahti rääkima. Eriti on Ameerika ühendriigid üllatunud ootamatult viimastel päevadel saudi Araabia kuninga poolt avalikkuse ette toodud et Iraaki okupeerivad praegu ikkagi ebaseaduslikult välismaa jõud. Saudi-Araabia on USA ekspealiitlasi Lähis-Idas ja kui sealt tulevad sellised sõnumid, siis Ameerika Ühendriikide jaoks on see loomulikult väga, vägagi negatiivne. Ja nüüd siis peab ka Saudi Araabia kuningale diktšini selgeks tegema, mida Ameerika ühendriik See, et Lähis-Ida on praegu Ameerika Ühendriikide huviorbiidis sai selgeks juba eile, kui USA riigisekretär Condoleezza Rice sõitis Lähis-Itta. Aga siiski öeldakse. Condoleezza Rice'i ülesandeks on praegu selgitada olukorda Iisraelis viia rahuprotsessi seal edasi. Diktšiini eesmärgiks on siis tegeleda pelgalt ainult Iraagiga seonduvate küsimustega. Kiptšinil on küllaltki Taarja tihedad kontaktid Lähis-Ida poliitikutega, isiklikud kontaktid ja Washingtonis loodetakse, et nende isiklike kontaktide najal õnnestub tal midagi ära teha ja leppida kokku järgnevates sammudes, mida siis Ameerika Ühendriigid koos oma liitlastel hakkavad seal ette võtma. Ja samuti arvatakse, et Condoleezza Rice'i viimased avaldused on olnud sellised keerulised, vähemalt lähiseda poliitikute jaoks on, nad ei ole aru saanud alati, et kas see, mida Condoleezza Rice ütleb, kajastab nii-öelda Washingtoni ametlikku seisukohti või Condoleezza Rice'i isiklikke seisukohti ja nutinktsiini peaks siis selgeks tegema Lähis-Ida poliitikutele, mida siis Ameerika Ühendriikide president ise mõtleb ja tegelikult tegema neile selgeks, et see kõik, mida räägib Condoleezza Rice oma suu läbi on kokku lepitud ikkagi ühes USA presidendi George Bushiga, et need on ka Ameerika Ühendriikide presidendi mõtted, aga mõningad Ameerika Ühendriikide spetsialistid, analüütikud kipuvad arvama, et selline visiit ei too enam mingit kasu. See on selline meeleheite visiit, viimase hetkevisiit, see Lähis-Idas saadakse väga hästi aru, et, et George Bush on Ameerika Ühendriikide president veel vaid natukene üle pooleteise aasta ja seetõttu selline häda visiit asju ei paranda, ei muuda. Lähis-Idas hakatakse üha rohkem rohkem vaatama selles suunas, mida demokraadid asjast arvavad. Et kuigi Ameerika Ühendriikides seotakse selle visiidiga küllatki suuri ootusi, need ootused Ameerika Ühendriikide asjatundjate meelest ei täitu ja olukord vähemalt selle visiidi tulemusena küll kardinaalselt Lähis-Idas Iraagis muutma ei hakka. TuuleMUPO-le kinni Hoiemad, tõmban pingule. Šampale kõik mõnusalt istuma, mahume. Lõikan värske kala, juurikad, sõbrad ja silmavaade. Sõnumeid järske. Üksi elutoas ja oblast. Seal on 13 ja kohe 20 minutit, nüüd on meil ühendus Narvaga Jüri Nikolajev, tere päevast. Tere päevast. No teil on ka vist kõige ametlikumat miitingut nüüd peetud ära seal Narvas. Peamine, kõige ametlikum on just praegu lõppemas, inimesed hakkad laiali minema, on siis siin Narvas piima ja küljel asuvas asuva vennaskalmu juures, kuhu on siis erinevatele hinnangutele maetud kuni 20000 inimest erinevate repressioonide ohvreid. Inimesed tulid siia umbes paar 1000, narvakad kolonniga Peetri platsilt oli, see on selline viisakas ja väljapeetud üritus, kus siis peeti kõnesid ja meenutati siis vange mingist nagu sellised otsesed ehitajad ei, Tallinna sündmustele pronkssõdur ei tehtud seda teemat, nagu ma aru sain, välditi. Kuigi jah, ta oli hardused, kus mälestati kõiki siis sõjas langenuid ja anti sõna siis nii sõjaveteranidele kui ka siis vene konsulaadi esindajatele. Kes siis muidugi noh, see oli väga selline, ütleme väga ametlikke, väga pühalik üritas mingit kihutuskõnesid ei peetud enam-vähem kõik korras, kuigi esimene, selline ametlik osa, teine ametlik osa tuleb ka õhtul ja see on mõeldud rohkem noortele, sest noori siin praegu väga palju ei ole. Ei ole selliseid organiseeritud gruppe koolidest, nagu siin varasematel aastatel võis näha. Need noortel on võimalus täna õhtul kella nelja kell neli algaval rokk-kontserdil Narvas eneva klubi juures ennast välja elada. See oligi mõeldud selleks, et noored ei läheks uisapäisa omapäi linna peale kusagile midagi lõhkuma, laamendama sellepärast kontserdi nimi, mis algab, ongi, et Narva on vandaalitsemise vastu ja Narva meie lemmiklinn ja meie siin oma linnas ei lõhu kuigi politseile natuke muret valmistab, sellepärast et kui ei oska praegu keegi öelda, kui palju noori sinna õhtusele kontserdile koguneb ja mida nad pärast tegema hakkavad, kui nagu see kontsert lõppenud on ja kui tekib selline moment, et kuhu me edasi läheme ja mida me edasi teeme, aga politsei on igal juhul valmis ja ja linnaisad on öelnud niimoodi, et nad mingid laamendamised ana linnas lihtsalt ei luba. Siis on seda meeldiv kuulata mingeid üleskutseid seal vene keele riigikeeleks kuulutamisele. Hordilt, kosmoses jah. Ei uskunud seal ei olnud, oli selliseid sõjameenutusi, et nagu ütles meie linna siis sõjaveteranide esimees, et kui nemad läksid Berliini valutama, tema ise, muideks oli Riigipäeva hoone vallutajad, et nemad õunud okupandid, nemad tulid tasuma selle, mida sakslased neile neile olid teinud. Et meie tulime siis sinna selleks, et sakslased meile enam ei tuleks. Aga jaanilinnas on kuuldavasti ka Naši midagi organiseerima, et see kuidagi narva tegemisega ei mõjuta või. Okei, sa võid, sa mõõdud on nüüd umbes nii palju, et kui need on lubanud õhtul sinna Venemaa poolsele jõekalda peale tulla ja hakata üles pilduma ilutulestiku ja on ka praegu mingi naasiga kohtumine siin Narva Narva silla peal, et kus tuleb siis vedelapoolne komissar tuleb kohtuma Eesti sõsarorganisatsiooni esindajaga. Aga päris päris Eesti poolele nad ju ei pääse, nüüd kogu see trall peaks jääma sinna, kuigi samas on öeldud, sinna on ilmunud naastude laagrisse, mis on siin vahepeal kinni pidanud eesti veokeid. Venemaa poole peal on ilmunud ka mingeid alpinist, kes on taotlenud luba pääseda jaanilinna linnusesse et on tahetud mingi plakat riputada, aga kuna seda loba linnavõimudelt ei saanud, nii et nende tahtsid laktsioonid, jäävad sinna õhtu õhtu kella 10 paiku. Ja ma ei oska praegu öelda, kui palju nad siin Narva elu mõjutavad ja kas keegi ka vahtu neile tuleb siia Eesti-poolsele kaldale, sest neid inimesi on käinud siin Narva linna poodides näiteks üles kutsunud, et tuleme kõik siis jõe kallastele ja teeme sellise ühisaktsiooni. Aga kui palju see vilja kannab, seda ma ei oska praegu öelda. Nojah, ma kuuldavasti piirivalve on ka kinni pidanud mõningaid Naši aktiviste, kes on eestlasele tahtnud tulla, nii et soov on neil olemas, aga, aga noh, ütleme, värav on kinni nende. Et jõudnud siiapoole jätku? Aitäh, ja loodame, et läheb õhtul sama rahulikult kui päev siin mitmedki intervjuud ka Riias näiteks ennustavad ette, et kui midagi juhtub, see sellel õhtul, aga, aga kas üldse midagi juhtub ja parem oleks, kui mitte midagi. Loomulikult ei juhtunud. Paremat aitäh, Jüri, palun. Eestis mitte kõikjal, aga paljudes maakondades kehtib täna veel nii-öelda kuiv seadus ja siia juurde tahaks lugeda natuke naljaka põnevama, mitte nii tõsise uudise, mida siin, millest on siis täna rohkem siin räägitud, nimelt. Malaisia tolliametnikud kavatsevad lähipäevadel Valada maha valada kanalisatsiooni 196000 õllepurki tühjaks. See on umbes 70000 liitrit õlut. Õllesõbrad kindlasti praegu avaldavad nördimust selle peale, aga nimelt, et õnnestus siis Malaisia tolliametnikele hiljuti konfiskeerida helt kriminaalselt jõugult nii palju õlut ja need kriminaalid olidki siis spetsialiseerunud maksuvabade jookide müügile nii hotellidele kui ka kauplustele. Saadetist koguti üle poole aasta, aga siis tegi tolliamet väikese Con diskeerimis retke ja võttis selle neilt ära. Ja alguses kavatseti see partii õlut siis oksjonil maha müüa, aga siis tuli välja, et kui nii palju korraga odavat õlut müüa maha Malaisias siis mõjutab kohaliku õlle tootmist kohalikku õlleturgu ja seetõttu võetigi vastu otsus see 200000 purki peaaegu siis kanalisatsiooni lihtsalt vohada. Uus asi siiski mu sosinal. Õueluu ei ole kedagi ajada. Oli läbimurde läbi sulle Laretei muga piinad. Kell on saanud 13 ja 32 minutit. Nüüd on meil telefoniühendust Tartuga tere päevast päeva. Kumba päevadel seal rohkem täna tähistatakse Euroopa päeva võidupüha. Ütleks niimoodi, et võrdselt mõlemat Tartu linnas olen mitmeski kohas märganud üleval ka ühinenud Euroopa Liidu lipp on väljas ka Eestis riigilipud, nii mitmegi, maja kui valitsusasutuse küljes ja raadile kogunes kusagil üks umbkaudu 300 inimest, kes siis tähistasid tänast võidupüha ja enne keskpäeva käisin selle Raadi memoriaali juures ja võin öelda, et olukord on rahulik ja täielikult kontrolli all, ehk näiteks autole parkimiskoha leidmisega oli päris tükk tegemist, politsei oli seal kohal ja inimesi oli päris palju sinna Kokkutulnud autodega saabut, inimesed tulid välja, lilled käes, mindi sinna Raadi memoriaali-le, aga, aga kõik oli kuidagi väga rahulik, oldi omades mõtetes isekeskis, asetati need lilled ära. Aga sinna Kim kõrvale oli asetatud ka üks katusealune või varialune, kus siis inimesed lastele jagati tasuta võileibu, märkasin, et Kurinaarid olid vist läinud öö ja tänase hommiku tublisti vaeva näinud, nii et olid seal pekki, võileivad, suitsuvorstiga, võileivad, pakuti hapukurki ja valati siis ka väikestesse niisukestesse pitsidesse ka hundijala vett, aga nagu ma seal kohaldunutega rääkisin, kuulub see vene kombe ja traditsiooni juurde. Et kui nii-öelda surnuid austatakse ja mäletatakse, siis võetakse nende mälestuseks ka võib-olla väikene pits viia, nii et plas, pitsid olid umbes samasugused nagu kaubanduskeskustes pakutakse dekusteerimisel aga mingisugust korrarikkumist, et või üleskutseid niisuguseid asju mulle absoluutselt silma kõrva jäänud. Meie Eesti telekanalid olid seal kohal, nii et kolleegid eesti telejaamades seal filmisid ja intervjueerisid, aga inimestega, kellega seal sai ka natukene räägitud. Keegi ei tahtnud nagu oma arvamust avaldada, pigem taheti olla endassetõmbunud ja, ja omaette ajasin seal juhuslikult sain kui ka ühe endise Eesti laskurkorpuse veteraniga eesti verd mees siit Tartust Lõuna-Eestist pärit ja, ja, ja tema oli kõikides nendes asjades kaunikesti tolerants, nii et ei hakanud kada ühte poolt kritiseerima ega, ega teist õigustama. Nii et Tartus kõik kontrolli all. Ei tea, kes nii helde oli seal oma rahakotiraudu lahtitegijaid, sellist asja, nagu seal võileibu ja viina sai tasuta jagada. Vot selle vastu ma tõepoolest pean tunnistama, huvi ei tundnud ja, ja võib-olla kui ma oleks küsinud, vaevalt, et mul oleks seda ka öeldud, et kes neid sponsoreerib, aga eks kindlasti ka võib-olla vene rahvusest. On olemas jõukamaid inimesi ja ettevõtjaid, kes võib-olla oma õla alla sinna panid. Nii et nii see olukord seal oli. Tartus on täna kuivseadusele Tartus ei ole täna, kui seadus, kui seadus lõppes, ära juba enam ei mäletagi, õige mitu päeva tagasi, nii et poodides õlut, et veini ja ka kangemat alkoholi müüakse ja muide, sellesamase raadiürituse kohta võib öelda ka, et linnavalitsuselt oldi saadud selleks ka ametlik nii-öelda luba, et inimesed võisid sinna kokku tulla ja unustasin veel mainimata, et kõlasid valjuhääldit, sest sealt siis need patriootilised laulud, mida mängitati võib-olla tele ja raadiokanalites 20 25 aastat tagasi ja pärastpoole seal ka rahvas hakkas tantsu lööma, nii et noh, ei saa öelda, et oleks oldud kõrgendatud meeleolus pigem vaoshoitud. Siin Tallinnas, Riias, Narvas oodatakse, et õhtul võib midagi juhtuda. Kas midagi seoses tänase päevaga, on teil seal õhtul ka plaanis? No meie lõuna politseiprefekt Aivar otsalt juba mitmendat päeva järjest kutsub rahvast tegelikult vaoshoitusele ja ja mitte minema provokatsioonidega kaasa ja Tartu õnneks võib öelda ka, et siis kui Tallinnas olid ärevad päevad suudeti kus säilitada rahu ja, ja kaine meel, nii et ei ole praegu küll kusagilt kuulnud ei politsei kaudu ega ega linnapealt, et mitte mingisuguseid kogunemisi oleks planeeritud või tahetaks suurt vastasseisu tekitada. Aitäh ja rahulikku õhtupoolikut sinna. Seda Tallinnassegi. Kell on saanud 13 ja 41 minutit, anname nüüd jutujärje taas Tiit Karuksile. Olen siis taas Tõnismäel ja peab ütlema, et inimeste hulk on siin võrreldes tunni, aja tagusega või ütleme, selle hulgaga, seal oli umbes poolteist tundi tagasi tublisti vähenenud. Pakun nalja, et permanentselt seisab siin umbes 50 inimest, nende seas siis endiselt hästi palju ajakirjanikke, nende sealt omakorda välisajakirjanike ja mis siin toimub? Liiklus käib, politsei kontrollib olukorda ja millega meelt avaldatakse, siin olid Dmitri Klenski, kes siis välisajakirjanikele esines ja väited ikka samad, nagu tal kogu aeg on olnud, Klenskit me kõik tunneme ja teame, siin vahepeal üks naiste seltskond võttis üles laulud, sellised vene patriootilised laulud olid seal paaril naisel isegi noodid käes. Ja ilmselt laulusõnad laulsid neile aplaga, eriti. Kes sõidavad mööda mõned autod. Redi džiibid, näiteks Toyota Land Cruiser, mille aknad olid kõik lahti tehtud ja. Ja lugu, mida sealt valju hääldetest pasta võis kuulda või saali Epageda võidupäeval siis jagatakse siin ka Georgi linte soovijatele. Need Georgi linte on tõesti täna Tallinna linnas hästi palju näha. Ja see ongi, see ongi nagu praegune kirjeldus praegu hakkas isegi üsna selgest taevast pisut piserdamee Veiko Spolitis ennist ütles, et Riias on täna kehva ilm, siis Tallinnas on paistvalt kogu aeg aga, aga ka pilvitud taevast vaid väikene vihmasagar tulla ja tõesti väike pilvenukk on seal Tõnismäe kohale jõudnud ja, ja siin on endiselt siis ajakirjanikud midagi ootamas, mida nad ootavad. Väga raske on seda öelda, meelemeeleolu on rahulik, lilli on loomulikult selle aja jooksul mis lahutab eelmisest lülituses siia juurde toodud, eriti siin Tõnis tänava algul on päris tublisti neid. Ja eelmises lülitluses unustasin ütlemata. Kuni selle ajani, kui rahvas enne kahtteist hakkas kogunema, töötasid ka inimesed selle piirdeaia sees istutasid lilli aga pärast kella kahteteistkümmet, et neid inimesi enam ei ole, seda tööd ei tehta ja inimesed seisavad, ootavad, vaatavad, autod sõidavad. Politseinikud vaatavad ringi, et midagi ei toimu ja tundub, et ega ega ei toimu. Ja ega ei peagi toimuma. Eks see risk võib-olla ka natukene jahutab kuumi mõtteid maha. Kui see vihmapilv nüüd siia meie kohale tuleb, aga praegu jälle hetkel enam seda tibutamisega ei ole, aga põhimõtteliselt Tõnismäel on rahul, ei taha üks auto nüüd kinni veetud ja see tundub kuigi plafoon ei peale ei ole, siis on takso ja takso katusel lehvib Venemaa lipp ja. Peavad praegu kõnelusi ja siin oli vahepeal ka näha ühte vene lipu. Paaril inimesel on selline miniatuurne vene lipp olnud käes, aga aga mitte midagi rohkemat praegu lihtsalt ajakirjanikud vaatavad ja filmivad seda. Seda aeda, seda võreaeda ja seda, kuidas inimesed asetavad sinna, levib. Politsei teatas, et kõik, kes lipuga välja tulevad, peetakse kinni, uuritakse lähemalt mikspärast, tal see lipp on kaasas täna, nii et see on selline etteteatatud lubatud siin kas või juba näiteks. See mees, kellel vene lipp praegu auto katusel lehvib, sõidab edasi vene lipu külge on kinnitatud ka Georgi lint. Aga see on ka, ütleme, ainus vene leppida. Mina olen näinud, aga siin olevat olnud vahepeal ka üks suurem Vene lipp. Nii et selline on praegu Tallinna kesklinn. Selline on Tõnis Mägi. Kell on saanud 13 50 ja pool minutit. Hiljuti avaldas Nepaali suurem ajaleht Post avaliku, võib-olla avaliku saladuse paljude jaoks kes on Nepaali riigi kõige suurem võlglane elektrimaksmata jätmise nii-öelda valdkonnas. Ja kõige suurem võlg elektri maksmata jätmise eest on Nepaali kuningal pianendral. Tema võlg siis elektrikompanii ees on 33 miljonit ruupiat, ehk siis 370000. Eurot naasen laias laastus viis miljonit krooni. Ja elektrikompanii on öelnud et nad on iga kuu aja tagant saatnud võlanõudeid kuningale kuningaperekonnale. Aga keegi ei ole neile vastanud ja loomulikult ei ole üldsegi maksnud. Kui oleks tegemist tavalise Nepaali kodanikuga, siis oleks pidanud ennast midagi ette võetud, aga elektrifirma esindaja on öelnud, et kuna on ikkagi tegemist kuningaga, siis nemad ei julge küll mingeid karistusi temale määrata ja kuningaperekonda elektrit Ta jätta pealekauba. Kuningapere elab niigi üle raskeid aegu möödunud aastal ju ta jäeti sisuliselt võimust Nepaalis ilma. Hiljuti Nepaali valitsus teatas, suurem osa teeniaskonnast vallandatakse. No lihtsalt kuningale ei anta enam nii palju raha, et ta suudaks suurt teeniaskonda üleval hoida. Ja mõned Nepaali poliitikud on hoiatanud, et kuningas võidakse ka ametlikult riigipea ametist ilma jätta. Pärast sel suvel toimuvaid valimisi Nepaalis. Kolmapäev on Euroopa päev kuid ühtaegu on see päev tõsiseks meenutuseks nii kaugemast kui üsna lähedasest meie oma minevikust ja ühtlasi ohutunnet tekitav daatum. Seepärast jälgime kolmapäevase reporteritunni ajal nii seda, mis toimub parajasti meie tänavail. Seda, mis toimub meie enda ja meie naabrite mõttemaailmas. Tartu stuudios on analüüsimas Eesti-Vene suhteid. Politoloog Karmo Tüür. Tallinna stuudios käsitleb eri rahvuste kooselu Eestis. Sotsioloog Tõnis Saarts. Tallinna tänavailt toob sõnumeid Tiit Karuks. Saatejuht on atrummelased. Olge kuuldel kella 14 nulli, viiest või kordussaates pärast kella 19 uudiseid. Seal on 13 56 ja pool minutit. Tänane uudis pluss hakkab lõpetama. Tiit Karuks on juba taas tänavatel, nagu kuulsite. Hillar Nahkmann ja Marika Leetme, siit stuudiost ütlevad teile ilusat ja rahulikku päeva jätku.