Tõelised mängijad, mehed, need igatsevad ikka ainult ühte ja nei annavad oma elu selle eest. Me kuulsime Ruts Bauman häält. Me kuulsime näitleja Ruts Bauman häält vana augusti osas filmist näitleja Joller Teadlastest manalameestest on jäänud meile nende avastused. Arhitekte meenutavad nende projekteeritud majad. Kirjanik elab edasi oma romaanides, jutustustes aga näitleja, näiteks Ruts Bauman napid ajalehe artiklit, sageli tuhmuma kippuvat fotod. Paar ragisevad helilinti, mõned meetrid, filmi ja mälestused, mis tihti pigem müüdina kõlavad nende põhjal inimest näitlejate rekonstrueerida. Kas hakkab näiteks elama see, mis paari ajalehe lausesse kokku võetud? 20. september 1931 töölisteater avab hooaja Maksim Gorki näidendiga põhjas preili Hilda kleezeri juhatusel. Osades esinevad Vassilissa Katrin Välbe, BBL, Rudolf valama, Parun, Rudolf Bauman. Alamaal on kuju ja jõurikas hääl ning oma labavabadusliikumises on mehe temperamenti ja rida vahendeid sees toimuva dramaatilise tormitsuse väljendamiseks. Bauman jälle omab isesuguse teatri närvimängus hinnatava piirides püsimise ja ilmse ettekirjutava näitlemise asemel rollis liigutustes miimikas intonatsioonis loomuliku olemise vaba maa. 22. september 1931. 27. jaanuar 1934 esietendub tõuga pakkala Parvepoisid. Osades esinevad Maia Anna Tamm, dolari, Rudolf Bauman. Hanna tammel oli pikem eristseen veel oma dollariga, kus kaks vanainimeste armastusest tõotavad üksteisele truudust ja kujutlevad ette oma väikese kehva inimese õnnestseen südamlikkusega oomikaga kujunes tamme ja Baumani käes liigutavaks koomiliseks meistriteoseks. Päevaleht, 30. jaanuar 1934. Viies märts 1936. Kosjasõit töölisteatrist tuleb esietendusele lavastaja Priit Põldroosi 10 aastase tegevuse tähistamiseks. Kaasa mängivad kõik töölisteatri tugevamad jõud. Osades esinevad Rästas, Paul Maywel miili, Lentsi, Rämmer, jaak, Ruts, Bauman. No mis on? Ei tea, nüüd kaheksa. Mees kurje mina nüüd jälle olen teinud. Kuidas lehmi ja kanu. Liivi ütleb, et teda meelepannud. Nojah, aga ei tea, ei ole, kui noor ilus tütarlaps, Anvar Jaan Vaga. Kombinaadis jää kina, kas sina oled tatravõtte tahtnud? Läheme ideed ja nüüd elamishea meelega tee. Nojah, aga mispärast sinagi Sand aeglane olid? Sul oli aega küllalt tervelt pool aastat micro varemilasemagedvislanud ja no kuidas me ennast veel istuma pidin? Poisina kates kihlatud, olettorid, ikk kõlada, Colemaga nii 100 saada see oligi just küürigi päeval, kui me teie teenib, tulin, sest ajad kihistasime ikka ikka elama. Siis ma ütlesin sulle, et ma sõeluda saali pleedid ja teegis muidugi islamile olin. Kitzbergi kosjasõit on töölisteatris ikka läinud suure bravuuriga aga sarnast hoogu, kui neljapäeva õhtul näitlejas perega olnud harva. Publik reageeris elava aplausiga. Kuues märts 1936. See üksvahe siis tema, siis piduvad, tuli ära, siis ta elas siin elama poodis, kus nüüdse Tony maja on isale siis kauplex. No ja see on uus ta paras nüüd hiljem. Purjetanud söömaajale. Ja siis ta oli ta. Ei tea, mis teha, see oli täpselt Kaliinini pöördel seltsis õlitamine oli, kirjad on näiteks midagi, oli seal raamatu pea pühadetulija ja siis sealt olid otsitud sel ajal see diaater või midagi, olite, otsis rahva seast need näitlejad siis suts oli käinud ka ja siis nad selle Keile vasku kaheksast ikka selja peale jäänud, et siis ta oli natuke aega sõjaldadega, siis saksa okupatsiooni tuli siis ta tuli siis isa, ema elasid seal Kruusi Jaagule, palun. Ja siis ema suri tal ära. Supertuunitud, ja siis läks, siis ta läks postijaamade postiaamiseline kutsus liiva liivamõju haiguste ja siis ta ütles seal ka siis läks ikka jälle pankrot, et tema ettevõtmised olid kõik äpardunud. Ja millal see tingitud oli, aga ükskõik, mis ta siin, kas talupidaja on, võtad liiva, bussijaama pidamine ja siis oli ta siin hääle sure. Karjaaretaja, mis ta oli. Võimete valgejärves seda muda Valgjärvemuda siin jälle eksportima välja. Kõiksugu plaanid olid tal suured, aga need plaanid läks suured summad rahasid Valgjärve sisse ka. Tõsi, Nasa ahnii tahtsid katsetada, et sellest midagi saab tehasest Valgjärve mudast. Matsid selle endiselt raha, et sinna sisse Lutverke, kes sel ajal oli suur ikka raudtee teha kohe sealse jaama sotsiaaltransportida muda ja Saksamaale, kus need proovid saatis mind tagasi ikka mingisugune väärtus oli sellel, aga jälle temaga lihtsalt ei, ei läinud, ei läinud ükski asi. Jah, tema elu oli tõesti igapäevane elulise hammaka. Näitlemine. Tegelikult jäigi Ruts Bauman karjäär kutselise näitlejana kaunis lühiajaliseks. See algas 1900 seitsmeteistkümnendal aastal Tallinna draamateatri Kuid seal jõudis ta luua vaid ühe, ainsa avaliku tähelepanu esile kutsunud rolli. See oli nimelt paruni osa Maksim Gorki põhjas. Revolutsioonikeerises teater laguneb ja Bauman jätkab oma kirevat elu inimeste keskel, vahetades ameteid ning elukohti. Väiketalunik ning tubakakasvataja nišis postijaamapidaja Riisiperes, karjaassistent, Varbolas, meieri, õpilane, Keilas, autojuht ja, või kaupmees Nõmme ja Tallinna turul. Sealt Hilda Kleser ta 1931. aastal leiadki ning nüüd järgneb näitleja Baumanni hiilgeaeg 10 aastat Tallinna töölisteatris, kus teda saatis lakkamatu menu ja populaarsust publiku keskel. Baumann oli tõeline rahvanäitleja. Seoses sõja algamisega 1941. aasta suvel jätab ta teatri ja asub koos perega Ella maale. Sinna jääb ta kuni elu lõpuni 1960. aastal. Töölisteatrist lahkumisega on lava rambivalgus Baumanile minevik. Kuid näitleja jääb. Näitleja pole Baumanis kunagi kadunud. Etendamistunud vajadus oma loovale minale rakendust leida on Bauman saatnud lapsepõlvest peale läbi kõigi ametite ja elurollide. Ligistikku elasime kaua-kaua aastaid ja siis ta siin Leesi rahvamajas niux. Väike asi on mul meelde jäänud, sest ajast, kui ta oli välja kuulutatud, pidurdub, otsi naljad, Bauman lutsi, naljad tulevad. Kõik laevas vaatad, kuskile ei ole, mis asi see on, et rutsi nalja pida kuskil ei ole, aga ühekorraga saalis läheb kõik seal kihama ja ja vaatavad akendest välja, et vaata, üks tuleb sealt siia oldama. See venelase pood, aga nüüd on ta siis Nissi haiglaselt haigla otsast, et jaama poolt ta kuskilt sealt tuli ja niuke kõvakübar peas ja saba kuubis. Punase pükstega. Tuleb seal niisugune linna härra kiskisse võib-olla ata hakkavad juba hüüdma, et paoloits tuule parmuloits tuleb, vaata, loits tulebki täie sammudega. Trepist ülesse tahab kohe saali tormata. Kübar pea siis edasi võtma aega medali tähendab sinna minna, uksehoidja seal, et kuulge, vabandage kuidagi peletaja tarvis võtab taskust pileti välja. Aga uksehoidja ütleb ei, vabandage rongipilet, see ei ole mitte see pidu, piletitel peaks olema pidu veel, et ja see on tõsi küll, seal rongipilet, aga vot mina olen selle eest maksnud mina või omast rahast ilma jääda. Mina tahan sellega pidule saada ja kõik. No ja pressib sellest poolvägisi mööda seal ja ja ronib, kus ta siis läks, ronis käppapidi sealt küüne serva pealt üle, siis keeras rahva poole seal enese ja ja kergitab kübarat ja ütleb, kas ma võin laulda kammis Muuganissis siin sündinud luts laulab seal ja see laul hakkas siis nii paadi peale. Käes siinses linnas käis siin mul oli pruudiks, kaeti õmblus, Lancel, nagu näis laupäeval õhtu läksi. See siin asse, tantsisin sind ainult saksa ees, praegust veel viitsigi ees hirmu üldse nähe, kuu püsti, vurrud peas, taltsu. Sel ajal see oli esimese okupatsiooniaegses, need sakslased olid siin Messis ja siis neid oli niukseid. Kangesti vurrudega mehi oli siis nendele allektiivesside olid ikka vurrud pressi all siis kangest olite juust ketis, vurrud olid nendel siis kõigil. On teda, ma ütlen, see oli ka nii 20. aastate ringis ja siis hiljem, kui neid ära oli, siis Tallinnast mina olin, siis ma nägin kada, tulime ta seal väike Tartumaal, siis ta tuli, tema kõnnak oli kuidagi nii-öelda ilma kandade maha pane valla, astub rohkelt ja siis olid tal kirju valge-mustakirju ruudulehel mitte säärikaid kanda, ka siis ka massid, säärised, säärelised, sääred olid siis soni mitte tavaliselt nagu ikka ette kantud temal neer välja venitatud taha ja siis tulime oma teoga sopansultalisega alati lükka. Tähendab, mul on üks asi, nüüd veel siis töölisteatris, tulime sealt kaheliste Maakri tänavaputka pealt ja seal üks Hellab inimeste toiduks talumees eitavaid seal vaatasid sealt kaupluse akna peale. Arvutis kohele käsi, teosofterre, tere, tee Tallinnas ja nii, tähendab head jutuajamine. Ma mõtlesin, et ikka need nii väga hästi ei tunne, et oleksin selle ära. Hakkasime minema siis pärast mu käest, kes need olid. Voldemar Panso, öelge palun, milles see tuli, et Ruts Bauman, kes laval enamasti ikka iseennast mängis alati värskeks ja kordumatuks jäi. Bauman oli üks leid. Ei moondunud, aga sisemiselt olid need kõik erinevad inimesed siiski oma mõtte koelt. Sisemine bee ümberkehastumine, kummalase silmadest möödub kujud, olgu see dolari või, või kosjasõit või õitsev meri või kõik need vanamehed, rätsepad ja kingseppade randla talume, siis tulid igaüks eri mõttekoega. Aga et see klaviatuur oli sama, kuid noodid olid erinevad. Kirjatükkides on märgitud, et ta enamasti osa õppides pidi leidma endale mingisuguse kuju elust. Kas see oli tema loomingus printsiip või, või oli see ainult niimoodi juhuslikult teatud osade juures, see oli vist määrav Baumal juures, tähendab, ta pidi saama kuskilt algmaterjali, kuhu ta roll juured kinnitas ja sealt kasvas siis puu juba vastavalt autori tekstile. Maa korra küsisin ta käest, et et kuidas sa neid rollereid, rätsepad ja kingsepad ja sulaseid ja popse mängib. Muidugi on see, et see, mida me Baumandlikuks nimetama, eks see hõng ja lõhn jäi ikka iga kuju juurde, sest tema peamine pürgimuste õieti oli suure loomulikkuse ja lihtsuse poolsest valetada ei osanud. Ja kui see mõte või tekst või või tunde kurd temast endast ei kasvanud, siis ta korraga rääkida ei saanud. Jaganud lendava pilindi hakanud laulma. Nojaa, aga nüüd, hiljem, kui siin elama pidevalt elas pärast sõda ja mis ta oli kõlama inimestega kõigiga käis läbi kõik hästi nagu minagi tuli uuesti, siis oli siis tal siin kolhoosis nende loomade peal Donale uurida näiteks pissil olijatel nägellumalase, temal siin kohapeal kolhoosist. Esimese abi andja oli stardis, oli käes ja leiutas selle vere urma rohu, mis selle punataudi vastu loomadel oli. Siis ta käis Tartus sellega, seal ju professoritele teda demonstreerimine. Tema oli vaimustatud kangesti Ardikatest. No ja mina omal ajal maa pisikene poiss on siis, mina nägin mul emaga metsast ei, arnika juuris pandi viina sisse, leotati leotis siis venitamise puhul oli ka, kus sa saad, no ja mina olen, kuidas jutuks tuli ja rääkisin, vaata, mina nägin, et ja siis me käisime metsas neid juurikaid otsimast. No ei leinud, aga pärast hiljem siis siinsamas põllupoolses leidsid põld arnika madalam pluss ükskõik kuhu nad peaaegu tarneid, kas ta siis peab treinamustelen punu pulsiga nüüd kultuur kõikate põllu pealt aitab kaladel küll. Vereuroloogia ruhi loomadele Pärnu ja seda ta siis siin tegija, minul oli, luts kakatseks, võiks proovida, kuidas sul juba lapsed surra teiega, ega see, sul on ka nii väga Jähmad tehniliste surm eemalt kuidas ikka abielu, muidu ei tea rohtu kohe pead proovima ja mina võitsin kahju vere Hormarbotu minutit tilkadena sisse ja järgmine päev näe midagi elan praegu küll midagi paha ei ole, sul ei olnud, no Sisvatega rohkem. Nihestunud nii nagu nagu terve tema vaimuelu. Ega ta viiulikunstnik ei olnud, aga tal oli mingi Mis sundis Julid kätte võtta küll elu lõpu poole pöördus sellest Pauliga seoses pan kasutada jätate mitmeid omapäraseid mõisteid. Näiteks Ellamaa vaim, moemees. Mida need õieti tähendavad? Jalga neid? Sündinud ja ei osanud ka tema käest küsida, võib-olla oleks küsinud, ega ta ei oleks osanud vastata. Ma usun, et moemeheks ja vaesusega täinahaks. Ta nimetas neid mehi, kellest ta lugu pidas. Ja Ellamaa vaim. Tema jaoks oli mingi ülendav kunstiline, humoorikas, lustakas ellu armunud filosoofiline kirjanduslik. See oli õieti niisugune mõiste, mida ta võis kõige ootamatumas kohas määrata kõige ootamatumatele situatsioonidele. Ma usun, et selle võiks kokku võtta nii, et kui moemehed omavahel kokku said ja elu laiatesse läksid, et siis sündiski Ellamaa vaim. Aga andkem sõna Ruts Bauman ele endale. Korra läind Juhanis Evel suuremale kraavi kaevama. Ei andnud sõiduraha saanud lisa haapsalu välja mõeldud Teeennede poole Hunti ja suupiste Joosis kraavikaevamisi Eesti uut raha koi jälle teenib instituudis haapsalu platvormi ääre peale puhkama pannud jalad relsi peale jäänud tohutu kuma. Koeraga sõit on nii surev vaadiga ette pole enam pidama saanud. Sõbra mõlemad jalad läinud, rabas joob disko, aitame söber, äi äi, siis pole imestada mete midagist. Neid peeni kohti. Ma kaldun juba lapsepõlvest saadik ja näe, nüüd ongi pauk käes. Ise ööl suvel jälle võtnud Juhani tuttavad naabri külas mõisahäärberi kaduse löömise oma peal. Koostas hakkan siis altpoolt lööma ja mat saanud harja pealt vana maha ääkideok, värv, müra ja ragin, mats, lennanud võsasest mööda oma teie kaadervärgid ja nii suure kiirusega, nagu oleks vanakooli ise kannu loonud. Koostas, saanud veel sõidu pealt küsida, et koosa maitsetest juukse vaadega lähed. Maetakse üteldes aastal käin, mul pole praegu met aeg sind jutule etta, küll ma teinekord reagi, kui me rohkem aeg on. Lennanud katus servalt alla nagu nelja punane rukkigu Edgar Atsti. Nahkaks aia pärast hüüdnud Al sireli, vaesust oli veereda, kursi allapoole veetis, oleks ta mulle tuule alla löönud, äi siis ma paneks ette teada, kus kohas mu kondid nyyd oleks pool. Ma arvan, et oli ikka sajaprotsendiline näitleja aga näitleja maamehe kallakuga, kui me mõtleme mõnda teist täitlikest, seal pidi nii linnamees, siis tema oli oma päritolult üdini maamees. Aga Comedy, andi vaim ja see veretukse oli tal nii intensiivne ta õieti nii kahepaikseks muutuski. Ega ta ka maamees keskel õige maamehe mõõtu välja ei andnud. Ja vahel ta katsetas ka ärialal, ega ta sealgi püsida, ärimees ei olnud. Nii et ma usun, oma põhiolemuselt oli ta ikka comedy jant, kui me seda salamõtleme tema suures tähenduses. Ja see rahu näitus, mis võib-olla kõige määravam tema juures püsimatus see armumine ellumis teda pani liikuma siia ja sinna. Ja ka see originaal temale endale teadmatult õnneks originaalne elu käsitlus, terav silm, elu jälgimiseks, humoristi ja filosoofi aspekt, need õieti lõidki kokku selle mõiste, mida me nimetame Baumandlik. Ruts Bauman, näitleja ja maamees. Aga kas ongi üldse õige teha sellist vastandamist, kas ei peaks õigupoolest olema üks? Kas ei peaks mitte olema nii, et need äärmused, mis oma saate pealkirjas sõnastasime õigemini nende aluseks olevad inimlikud omadused ühelt poolt näitlejalik, tunnetusvõime, silm, elu ja inimeste erapooletuks nägemiseks ning oskus neid elavalt kehastada ning teiselt poolt maamehelik ettevõtlikkus ning vajadus loova töö järele. Kas ei ole need näilised vastandid tegelikult määratud kokku kuulumisele, kas ei kuulunud need ka Ruts Bauman juures kokku ja kas polnud nii, et tema isiksuse harukordne terviklikkus oli just see, mis talle laval enneolematu minu kindlustas. Kuid seesama viis ta siiski aeg-ajalt lavalaudadega riidu, sest mingi osaga endast mingite närvirakkudega pidi ta ka laval alati rahulolematust tundma. Võib-olla on õigem näha vastuolusid mitte Ruts Bauman isiksuses eneses, vaid Bauman ja elu vahel. Siis mõistame ka tema naljakat nihestatus tema nii-öelda poolikust. See polnud midagi muud, kui kajastus sisemise terviklikkuse kokkupõrkest olude puudulikkusega sageli otse vaenulikkusega. Meenutagem tema nurjunud ettevõtmisi kahekümnendatel aastatel kuid alati võitis ta olud oma huumoriga, nii laval kui elus. Nojah. Siis räägib siis elaselt? Nojah, ütles, et nüüd lähme Varssi vennaga Aafrikasse nagu ministri seisus, et mees läheb Aafrikasse, tiigri jahivad mind lihtsalt kõik jäävalt. Sma. Endise ministriga käisin Aafrikas tihti kaka järve ääres. Tiigrijahil. Mõnel räiulisest peab Lõuna-Ameerikas olema titega järv, aga minu teada oli see järg seal. Loid kolib, millal ja mis ta nimi oli? Vana päevik istus seal liiva sees. Kõik ta alumine värk oli puha liiva sees, labast saadik istus seal Anthompray pre-track. Olge tervitatult valged vennalt. Läksime siis käisime seal põõsast, hüppas ringi kurrat tiks kuradite hiigelniraakas. Aga ta suurem põld, umbes kond meie märnuma emis. Pasta, kaks poega, kuid igavese järel. Seal see samale valan selle lase maha. Kurantiigergani tolajal tuleb pea laiali, otsas ei paremale. Pahem siia ei anna. Sõber, võtsin beeži, lasi piraaki. Istuli maha kaks väikest poissi tulid ka väiks tiigri järeltulijad. Tulid sinna laskma, lasen need maha, lasin ka maha piraka pirans, kuradi lontrused. Maaõhtu päeviku jõuluvõtsin kaasa pärli külitud. Neegrilapsi väga palju ära hävitanud.