Unustamatud. Tänane unustamatut saade on pühendatud ühele 20. sajandi populaarmuusika suurkujule Louis Armstrongile. Saate autor Jaak Ojakäär oli tegelikult päris raske valiku ees, kas selle tunni jooksul pakkuda teile võimalikult palju informatsiooni tema kohta või lasta rohkem kõlada Armstrongi hääl sellel ja trompetit neil lugematul salvestustel, mida ta oma elu jooksul tegi. Loodetavasti saab lõpptulemus olema enam-vähem tasakaalus. Alustan tsitaadiga Champs Lincoln Ghollierilt, kes on Armstrongis paksu raamatu kirjutanud. Miljonite fännide jaoks oli Louis Armstrong lihtsalt suurepärane meelelahutaja ja ta isegi ei soovinud midagi enamat. Aga Armstrong oli samas üks meie aja tähtsamaid muusikuid. Võtmeisik džässiajaloos, kelle mõju 20. sajandi populaarmuusikale oli tohutu. Louis Armstrongi sünniaja ümber on väga palju diskuteeritud ja mitut varianti välja pakutud erinevates teatmeteostes. Näiteks neljas juuli 1900 neljas juuli 1901 ja neljas august 1901. Sünnikoht on igal juhul teada, see on New Orleans ja suri Louis Armstrong kuuendal juulil 1971 New Yorgis kus ta on aga tekkinud segadus tema sünnile. Ümberkindel on, et oma täpset sünniaega ei teadnud ta vast isegi. Ja sel lihtsal põhjusel, et lapsele tuleb seda öelda aastast aastasse, teda sünnipäeval kasvõi mõne pisikingitusega õnnitleda. Isa ema armastusega ümbritseda. Aga väike luu jäi sellest kõigest ilma. Tema isa katlakütja William Strong hülgas perekonna kohe, kui poeg sündis. Ema meie on oli majateenija, kuid koges nii raskeid aegu, et ei saanud keelduda ka maailma vanimast ametist. Esimesed eluaastad oli isapoolse vanaema Josephine Armstrongi hoole all, kuni ema ta enda juurde võttis. Kui jõudis kätte aeg teha teatavaks oma sünniaeg, olevat ta öelnud sünnipäevaks USA iseseisvuspäeva neljanda juuli, mis on nagunii üldine pidupäev. Aga aastatelt olevat ta end veidi noorendanud, et pääseda mobilisatsioonist esimesse maailmasõtta. Tegelikult need oletused lükkab ümber. Väide New Orleansi linnaarhiivist olevat üsna hiljuti leitud tõend, mille kohaselt David Louis Armstrong sündis neljandal augustil 1901 ja John Lincoln Collier on seda tuvastanud ja oma raamatus ka maininud, nii et jääme siis selle kuupäeva juurde, kuigi võib-olla see kinnitus ei veena neid, kes on aastakümneid harjunud kuupäevaga, mida muusik ise oma sünnipäeva pidas. Louis Armstrong kujutab endast omapärast nähtust. Džässringkonnad on veendunud, et tema trompetimäng pani aluse Tšassile. Väga paljud teised muusikud väidavad muidugi oma mängu kohta sedasama. Aga mitu põlvkonda noori muusikuid on kindlasti õppinud temalt, kuidas fraseerida, kuidas kujundada veenvalt vormitud improvisatsioonilist soolot. Ja on ka, nagu öeldud, nii et kogu jazzmuusika mahub 13, sekundi pikkusesse, soolo kadentsi, mille ta mängis 1928. aastal tšau Oliveri USD pluusi sissejuhatuseks. Tuhanded algajad džässmuusikud on selle plaadilt maha kirjutanud, pähe õppinud. Ja mis siis muud, kui kuuleme meiegi seda soolot. Võib arvata, et miljonid Armstrongil laulu imetlejad pole seda äsja kuuldud pala kuulnudki ja võib-olla ka mõnesid teisi tema teed rajavaid heliplaat, et sest et nende jaoks on ta lihtsalt väga populaarne laulja ei läinud ju ka, näed Kinkowli austajatele korda, et laulja oli samas ka võrratu džässpianist. Põhjus, miks Louis Armstrong vanemas eas järjest rohkem laulis, polnud ainult selles, et lai kuulajaskond seda nõudis. Ja oli ka tulusam laulda kui pilli mängida. Asi oli hoopis selles, et saanud trompetimängu selgeks iseõppijana harjuste suruma huulikut liiga tugevasti huultele. See tekitas aga ajapikku ülahuulehaavandeid, mille korralikuks ravimiseks polnud aega. Vaja oli aina mängida armi, tema ülahuulel näeme paljudel fotodel. Niisiis andis laulmine huultele vajalikku puhkust. Kuulajad hakkasid temas aga üha enam lauljat nägema. Ja võib-olla polnud tal siis enam tahtmist peale kasvanud noorte trump artistidega võistelda tema kohta džässiajaloos neist ükski ei ohustanud. Ja nüüd tulebki üks näide Louis Armstrongil laulust laulu nimega slipi taim sous. Ja sellele eelneb ka teadustaja tutvustus konkreetse ansambli kohta, kellega luja Armstrong tol kontserdil esines. Pine äge lärin. Tuleme nüüd veel tagasi, Louis Armstrong lapsepõlve juurde. Ta ei erinenud eriti oma eakaaslastest suure sadamalinna New Orleansi mustadest agulipoistest. Kõik nad elasid samasuguses viletsuses, pidid mitmesuguste töödega aitama perel peatoidust muretseda ja veetsid vaba ja tänaval. Aga juba tollal aitas teda muusikaanne. Koos kolme omavanusega laulis ta tänaval, teenides sellega mõne sendi. Laulud seati neljale häälele kuulmise järgi niinimetatud Varbershop harmoonias, mis tähendab, et viis oli teises, mitte kõige ülemises hääles. Kvartett püsis koos mitu aastat, laulmine tervitas tulevasel muusikul juba niigi head muusikalist kuulmist. Palju on levitatud lugu sellest, kuidas Louis Armstrong uus aasta pillerkaari püstolipaugutamise pärast politsei kätte sattus ja mustade vaeslastekodusse ennast parandama saadeti. Selle loo tõesuses on kahtlejaid, kes usuvad, et kasvatusasutusse pandi järelevalveta poiss ikkagi korduvate korrarikkumiste pärast. Pole halba heata. Seekord sai karistusest heategu. Uues kodus oli orkester, varsti sai lu jaam strong pihku korneti ja õppis seda peagi nii palju puhuma, et sai orkestris kõiksugumarsse, lauluviise ja rääktaimi palu kaasa mängida. Saanud umbes kahe aasta pärast taas vabale jalale oli ta teinud kindla otsuse saada muusikuks kuigi pilli pidi ta andma oma järeltulijale kooli orkestris. Ta hakkas laenatud Kornetega käima mööda New olini kõrtse, kasutades iga võimalust vanemate pillimeestega kaasa mängida. Kehva nooditundmist korvas hea kuulmine, oskus väljendusrikkalt bluusi mängida. Juba hakkas ta saama siit-sealt kutseid tulla, kedagi asendama või mängima lisajõuna. Äsjakuuldud salvestuses osales elu ja Armstrong juba Chow King Oliveri orkestris sest 1918. aastal suleti New Orleansis palju lõbustuskohti, mis USA sõjaministeeriumi arvates ohustasid. Linnas paiknevate väelaste moraali ja suuhaiguste levitaja on aga tervist neis mänginud ja tööta jäänud muusikuist rändasid paljud põhja poole, peamiselt Chicagosse. Viimaste hulgas oli ka linna parim Kornetist Joe Oliver, kes vana kombe kohaselt oli saanud aunimeking ehk kuningas. See, et tema asemele trombonistki toori orkestrisse kutsuti Louis Armstrong, oli viimasele suur tunnustus. Poolteist aastat hiljem leiame Armstrongi pianist feid rebli yes I säädus bändist Mississippi jõe laevalt liigsi Well. Tema pilli säravaid helisid kuuldi ka puhkpilliorkestrist kaks Siido brassbänd, mis mängis igasugustel rahvakogunemistel küll linna ellu juurdunud karnevalil, küll matustel. Sel perioodil vormus hiljutisest algajast igati professionaalne muusik. Järgmine pala, mida kuulete, on ätgensi Rutsi Jonesi nimega. Hiividiivis slängis tähendab see muretsemist. Ja see on salvestatud 1926. aastal ja väidetavalt esimene kätt laul ehk siis silpideta laulmisviisis tehtud Louis Armstrongi poolt. Tollal plaadistati otse plaadile ja võttepidi esimese pauguga korras olema. Plaaditoorik maksis palju raha mitte nii, nagu hiljem juba lindistamise ajal. Sellepärast jätkaski elu ja Armstrong silp lauluga sellepärast et tekst oli meelest läinud. Ja nüüd veidiga luu jaamstrongi eraelust. 1918. aastal abiellus ta endast kolm aastat vanema teisi Parkeriga, kes teenis elatist prostituudina ja ei soovinud vahetada ametit ka abieluseisusesse jõudnuna. Naine oli äärmiselt keevalise loomusega, ta ajas oma õigust taga rusika ja isegi pihku sattunud terariistaga. Abielupaari kooselu oli väga üürike. Lahutus vormistati aga alles enne lu jaamstrongi abiellumist pianist Lill haardeniga kolleegiga Joe Oliveri orkestrist. See liit kestis seitse aastat. 1924 kuni 31. Ametliku lahutusena jõudis Armstrong taas enne järgmise abielu sõlmimist alfa Smithiga. See oli aastal 1938. Halvas meister, oli naine, kes töötas ühes jõukas valges peres majateenijana. No see ei olnud ka päris priitahtlik ühendus, sest peatselt tekkis mehel ehk Luil suhe revüü tantsijanna lossil Wilsoniga. Temaga oli Armstrong õnnelikus abielus 1942.-st aastast surmani peaaegu 30 aastat. Räägime tänases saates liigume veidi ajas edasi ja tagasi äsja kuuldud lugu oli siis veidi uuem salvestus. Loomulikult paljud tundsid ära, et kooli pretiga faili surematu meloodiaga Mac Naif. Aga nüüd läheme tagasi aastasse 1922, mis tõi selle kõige suuremat tõusu võib-olla üldse luu jaamstrongi karjääri. Nimelt eelpool juba korduvalt mainitud jov Oliver kutsus ta teiseks testiks oma orkestrisse. Bänd, mis mängis Chicagos mustale publikule avatud tantsusaalis link algaardens. Oliver oli tollal veel kõigi jazzihuviliste imetlusobjektid. Peagi hakati märkama noore ampstrongi jõulist tooni ja vanameistri mängu leidliku täiendamist. Esimesed heliplaadid, mängiski Armstrong selle orkestri teise Kornetistina, olles oma tooni tugevused. Ta paigutatud stuudios, ülejäänud mängijaid tublisti tahapoole. Louis Armstrong oli rahul oma tööga king Oliveri tiival, kuid auahne lill, kes polnud mitte ainult pianist, vaid ka komponeeris ja oli oma orkestrit juhatanud õhutas teda vananeva kuulsuse varjust esile tulema ja omanime maksma panema. 20.-te aastate teisel poolel leiame lu jaamstrongi Fletcher, Hendersoni, Puškin, Teiti Kärol, Vikersonile saiti teiste orkestrites. Siis tegid aga esimesed plaadid oma nime all kvintetti ka Louis Armstrong This Hot Faiv ja tiga otseevel. Nende plaatide väärtus on jazzi ajaloos aegumatu. Siin on eespool mainitud vestlen, bluus ja Hiibi džiibis aga ka luu, Yamstrongi põder, pöördkorneti ja klaveriduett, milles Hains näitab džässi pianism pole enam vana rekt taime, vaid klaveril võib improviseerida nagu trompetil jällegi tee traja plaat inspireeritud Amstrongi mängust. Äsjakuuldud loo kohta võib öelda veel nii palju, et hiljem vahetas Louis Armstrong New Orleansis levinud Kornete pisut suurema ja teravama kõlada ka trompeti vastu. Aga trompetistideks on hakatud nimetama ka paljusid teisi vanu muusikuid, kes tegelikult mängisid Korni, et kolmekümnendail aastail Lewis Louie Armstrongi kuulsus juba kulutulena. 1929. aastal oli ta mänginud ja laulnud Broadwayl That's vooleri ja ändeeerräseffeirebüüs hot chaclitz, kus tema esitus tegi igihaljaks laulu. Ent mis Mihheilyn ma ei käitu halvasti. Läinud sajandi 20.-te lõpus pea 30.-te algus oli Wells, kus Louis Armstrong armastas vist siiski rohkem trompetit mängida kui laulda, nii nagu ka äsjakuuldud laulust või loost võis aru saada. Aga ikkagi kõigi nende tuntud esituste põhjal hakati teda üha enam kallutama Tšassist menu toovama levimuusika ja lööklaulude poole. Ta vajas esinedes kuulajate vastu, kajab, tahtis näha nende vaimustust, mis teda innustas. 1932. aastal saatis ta ringreisi Euroopas tohutu menu. Esinedes Londonis kuningas George viiendale korraldatud kontserdil unustas ta hoiatused. Esinejad ei tohi laval pöörduda kuningliku perekonna liikmete poole ja teadvustas enne üht eriti hoogsat pala Tissuans For You. Üks ehk see pala on sulle kuningas. Muide sai ta tookord Londonist kaasa kama levinuima hüüdnime. Juba kodulinnas oli tema suu kuju toonud talle kaks hüüdnime. Typermaov ehk Kulpsu ja sahhel maus ehk kotsu. Ühe inglise muusikaajakirja toimetaja, kes ei saanud aru tema käekirjast trükis viimase nime asemele Sachmu ja kleepus talle külge kogu eluks. Lühendatult sai sellest sätš nooremate pillimeeste antud au paklik hüüdnimi oli pops ehk pappi. Ja nüüd veel üks menulugu Louis Armstrongi esituses Jimi mäe q-i kaant kiv Anything, vat lav ei saa sulle anda midagi rohkemat peale armastuse ja selle loo juures tasub tähele panna veel seda, et Armstrong ei laula nii-öelda korralikult, vaid poetab siis improviseeritud sõnu ja käike, muudab meloodiat ja teebki sellest laulust džässi. Alates 1935.-st aastast oli Louis Armstrongimänedžeriks jog Laisaar kelle kohta oli üht-teist rääkida, aga varbaradelil muide Eestis koos meie muusikutega esinenud lauljatar-il. 1959. aastal laulis ta ka Louis Armstrong orkestriga ühes teeveeshaus ja sai viimaselt pakkumise tulla orkestri vokaalsolistina järjekordsele ringreisile Euroopasse. Olles teades Klay seri sidemetest maffiaga, oli lauljatar temaga lepingu arutamisel pisut ebalev, kartes mänedžeri täielikku sõltu sõltuvusse langemist. Seda märgates katkestas Klay ser kõneluse ja lepingust ei saanudki asja. Kleiseri osa Armstrongi mänedžeri peetakse üldiselt siiski poisiks tiivseks võtnud muusiku asjaajamise oma hoolde välistas ta teiste ja võib-olla ehk ohtlikumad kurjategijate komise oma kaitsealuse ellu. Ta hankis Armstrongile agarasti esinemisvõimalusi muidugi ka oma huvides üha uutes meelelahutuskunstiharudes peale plaadistuste ja kontsertidega, filmis ja televisioonis. Esmakordselt nähti luu jaamstrongi valgel linal juba filmis. Eks flai aastal 1931 ja nagu enamasti hilisemaski filmides, oli tal siin lihtsalt paar numbrit laulda ja mängida. Sündmustiku käigus neil tähtsust nii polnud. Kuni 1969. aastani kogunes filme üsna suur arv, ligi 40. Mainimisväärsemad on ta Glenn Miller stoori aastast 1954 saitš Maude greid Aastast 1956 ning eri viimaseks jäänud Hello, Dolly, kus talle oli antud küll ainult mõni minut ühe oma menukaima laulu esitamiseks. Filmi nimilaul Cherry Hormanni sulest oli ju 1964. aastal USA-s edetabeli juht. Aga džässilaule on Louis Armstrong plaadistanud sadu ja laulnud ka palju duette. Näiteks sellise suure jazzi lauljad tariga nagu Ella Fitzgerald. Džässilaule on Louis Armstrong plaadistanud sadu, kuulajate lemmikviisideks on aga saanud rohkem popmuusikasse kalduvad nagu näiteks George väisi, Where wonderful World Court väilymek tänaif ning Louise Larry Stokkija, Vincent Rausi bluuberi Hill. Üldse ei piiranud Louis Armstrong end laulude valikus, öeldes kord niiviisi. Ruumi on igasugustele muusikaliikidele, kaantrile, Tšassile, Poopile, svingile, bluusile, rääk, Dimile, rock n rollile. See kõik meeldib mulle. Ta on ta kõike seda plaadistanud isegi ühe albumitäie kantrit, samuti mitu rokilaulu, näiteks John Lennoni peesse Chans. Köitvad on luu jaamstrongi duetid. Ühte neist just Ella Fitzgeraldi ka kuulsime näiteks Bing Crosby tšektiigaardeni ja Frank Sinatra kanda samuti koos laulnud. Riiklikul toetusel korraldatud kontserdireisid tõid Armstrongile nimetuse mässador. Satš ehk suursaadik said Šveitsis öelda. Ja kahtlemata tegi ta rohkem USA tutvust tamiseks kui mõnigi ametlik saadik. Igal esinemisel andis ta endast viimase. Pikapeale hakkas aga pingeline töö tervist kahjustama. Aastal 1959 elasta üle infarkti. Pärast seda sundisid korduvat tervisehäired teda piirama trompetimängu lõpuks ka laulmist. Ta elas tagasi tõmbununa New Yorgi linnaosas, Queensis lasi endaga Narvaga esinema meelitada. Viimaseks teleesinemiseks jäi osavõtt Weilis Johust 23. jaanuaril 1971. Jõudnud nädal aega esineda hotellis Waldorf Astoria pidi ta lõpetama ammuse neeruhaiguse ägenemise tõttu. Louis Armstrong suri oma kodus, surma põhjustas südamerabandus. Testamendi kohaselt andis lus silla Armstrong tema isikliku arhiivi Queensi kolledžisse New Yorgis. Arhiivis on 500 linti ja kassett D 650 78 kiirusega plaati, mis on tehtud enne 1950 viiendat aastat. 700 LP ja 45 kiirusega plaati. Siis juba alates 1950.-st aastast ja 240. Tahad plaati, raadio- ja telesaadetest, harjutustest ja Chamzationidest. Peale plaatide on pärandis hulk raamatuid, noote, fotosid, kirju, plakateid ja muud samuti Louis Armstrongi autobiograafia Sachmo my life in New Orleans. Ehk siis minu elu New Orleansis. See on muide redigeerimata käsikiri. Aga eesti keelde on tõlgitud Chain Glenkon, Collieri noorsoole mõeldud raamat Louis Armstrong. Tänase saate lõpetuseks on Jaak Oja käri jõudnud kindlale veendumusele, et kui ma ei mängi selles saates seda kuulsat laulu Wade wonderful world, siis võivad kuulajad pahaseks saada, nii et olgu see Louis Armstrongi mälestuseks kõike head ja kuulmiseni. EKLA. Ulaiknes. Pentium vas.