Me oleme tulnud külla kooliperemehele Lauri Liisile, et uurida tema käest tema lemmikraamatut või sellist raamatut, mis tal on kas palju rõõmu toonud või teda kuidagi mõjutanud. Pariisist ainult kusagil 108 nimetatud ja raamat on hiljem seda seda temaatikat käsitlenud väga hästi. Chief oma kolme sös, kus loosungiks on Moskvasse inimesed elavad provintsis, tahaksid nagu metropoli pääseda. Hiljem teda uuesti lugedes, miks ta siis hakkas mõjuma? Siis ma tahtsin väga et mulle tundus, et rajandi tõlge on väga-väga hea ja ma tahtsin vaadata, et kas tõlgem paremust, kui, kui, kui on originaal ja kui ma läbi lugesin, siis ma sain aru, et, et see tõlk ikkagi etnose Nagot, meie tõlkija ajan teinud väga, väga andekas. Et nüüd loomulikult oli möödunud juba 10. Hakkasin meie koolis õpetama teatud lõike originaalis lastele taas. No aga kui sa ise õpetad ja ei ole vaimustuses, siis ei ole nakkav, ainult ainult sisse mõjub noorel inimesel, kui, kui, kui Õppo näebki, kuivatasin, meeldib õpetajale. Ja loomulikult teeselda, mulle enam polnud vaja kõik need probleemid, mis emal medalid olnud. Kõik need olid ka minul läbitud. Mis siis juhtub 10 aasta pärast, kui jälle uuesti lugeda seda teost? Ma arvan, ma peaksingi jälle lugema, mul on piltlikult kohe ees, ma pean seda üldse praegusel eluetapil ideaalromaaniks, ega siis asjatult Rahtos, toll, kui ta läbib mad hambaravi, siis tal oli mitu päeva kohe halb tujudega, äkki oma naisega ta tusane ja lõpuks ta siis naisele ütles, et noh, kui ma nii hea asjaga valmis ei saa, siis ma siis ma pole mitte miskit. Ja nii sündis Anna Karenina.