Eetris on üldkultuuriline saade, mis kajastab poliitikat, ent ei tee seda. Tere tublid hämmastavad raadiokuulajad, minu nimi Maarja Merivoo-Parro ja hakkasin neid, loeti sekundeid tagasi tirima saadet nimega laulvad revolutsioonid, mis täna viib meid rännakule eesti muusika minevikku, nõukogude aega muusikute juurde, kes julgesid toonases ametlikult ateistlikus tegelikult võrdlemisi religioonivaenulikus ühiskonnas luua muusikat, mis muu hulgas tegeleb just nimelt usu küsimusega isegi uisujaotamisega. Minu esimene külaline on Herbert Murd, kes kuulus 1970.-te aastate kohaliku kristliku muusika tuumikgruppi pimedasse ela. Jah, see oli tegelikult üldse selline suurem muusikute seltskond, mis moodustati juba ammu enne seda, kui mina seal ansambliga liitusin. Millal ta üldse alguse sai, seda ei tea. Mina liitusin temaga, ma arvan, aastanumber võis olla kusagil 73 umbes. Ja, ja nagu ma ütlesin, et see oli selline suurem muusikute seltskond, kus oli erinevad rühmitused. Peale selle on seal niimoodi tuntumatest muusikutest veel oli Mart Metsala, mis hiljem siis osales ansamblites Vitamiin ja kaseke ja mitmetes projektides ja tõtt-öelda noh, läbi käis sealt erinevatel aegadel päris palju igasuguseid erinevaid muusikuid. Ja see oli siis kristliku lähetusega ansambel, kes võib nii öelda jah, seda küll. Milles täpsemalt väljendus? No kõigepealt väljendus ta lihtsalt selles, et kuna sellise muusika esitamiseks tolleaegses Nõukogude Liidu tingimustes puudusid igasugused võimalused avalikult, siis me saime seda teha ainult erinevates kirikutes. Teiseks tähendas see alati ka niisumast muusika sisulist sõnumit. Tõtt-öelda küll ka oli meil mõned esinemised ja kontserdid väljaspool kirikuid, aga need olid siis reeglina sellised põrandaalused ettevõtmised kas siis kusagil üüritud ruumides või, või vabas õhus mis tihtilugu siis lõppesid ka võimude sekkumisega. Ehk siis pidu pandi kinni. Päris seda ma tõtt-öelda ei mäleta kordagi, lausa pidu oleks kinni pandud, et kas siis jõudsime nii palju kavalamad olla, et selleks ajaks, kui asjamehed kohale jõudsid, oli juba kontsert läbi või siis tuli lihtsalt pärast kas meil endil või siis selle kontserdi korraldamisele kaasa aidanud inimestel käia, aru andmas ja seletuskirju kirjutamas. Aga ütleme, no lihtsalt praegu meenub, et isegi tolle aja tingimustes kõige liberaalsem vabameelsem Tipi klubi kus toimusid sedasorti muusika, kontserdid, mida suurtes kontsertsaalides avalikult ei lubatud, siis see jäi meie suletuks, kuigi kontsert oli juba välja kuulutatud, aga viimasel hetkel, siis tolleaegne tipil klubi direktor kas lõi kartma või sunniti teda selle kontserdi korraldamisest loobuma. Millest koosnes teie repertuaar? See oli väga erinev, seal oli, ütleme, niisuguseid kristliku rokiklassika lugusi, seal oli Ühe klassikatöötlusi Bachi muusikast kui ka mitmeid muid, aga seal oli ka päris oluline koht oma loomingul. Et seal selles grupis ilmselt Erkki-Sven Tüür oma esimesed kompositsioonid ka kirjutas ja me jõudsime 45 minutiline muusikateos loodud pealkirjaga lindude tee või siis ladinakeelne nimi vii Aavio mille me siis tipi stuudios põrandaalused öösel salaja suutsime salvestada, milles kusagil mõned piraatkassetid ringlevad tänase päevani ja seda muusikat siis hiljem kasutati ka, kuna seal loodud hiljem piiskopiks saanud luteri kiriku piiskopiks saanud Andres Põdra tekstile keskkooli ajal kirjutatud tekstile siis see jõudis ka piiskop Andres põdrast vändatud filmisel muusikat. Aga nüüd räägime sellest tarifikatsiooni protsessist ka, te pidite ka selle läbima, jah. No tähendab, mitte nüüd siis, kui me räägime ansamblist Zeela või nendest teistest kiriklikest kristlikest muusikarühmadest, siis meil mingitele Tarifitseerimistel asja ei olnud, sest nad Tarifitseeriti Nõukogude liidus kahte sorti ansambleid, ühekarid, tantsuansamblit, kes siis pidid kindlaid klassikalisi peotantsurütme esitama ja teised olid kontsertansamblid, kes reeglina tarifitseeritud filharmoonia kaudu. Meie olime ikkagi täiesti nii-öelda, kas iseseisvalt ei sõltumatud või, või, või Lindpriid ükskõik kuidas siis nimetada, et meil sinna Tarifitseerimistel asja ei olnud. Kui palju oli veel teisi selliseid iseseisvaid põrandaaluseid, kristlikke kollektiive? No ega neid väga palju ei olnud, aga aga ma tean, et üks seltskond tegutses veel Oleviste kiriku juures ja ka väljaspool Tallinnat teistes linnades niisuguseid väiksemaid rühmitusi oli. Aga tegelikult võib ikkagi arvata, et peale meie niisugust pidevalt igapäevaselt tegutsevat ja koos käivat ansamblit siiski vist rohkem ei olnud. Kõik tuleb panna omavahel ajalisse teksti, et see ajaline kontekst, millest meie räägime, on 70.-te aastate algul. See on see aeg, kui kõigepealt ikkagi Eesti kuulus Nõukogude Liitu ja elas selle totaalse kontrolli surutise all. Igasugune informatsioon vabast maailmast oli ära lõigatud ja igasugune vaba mõtlemine oli üldse pärsitud. Samal ajal ikkagi raudses eesriides hoolimata mingisugune informatsioon meile jõudis, sealhulgas näiteks ka 70.-te aastate alguses ikkagi kogu maailmas niisugust peaaegu muusikalist revolutsiooni tekitanud rokkooper siinses klassis superstaar ja, ja ka paljud, ütleme niisugused maailmas tolleaegsed tuntud progerokkansamblit kas ühel või teisel moel tõsisemalt või kergemalt, flirkesid natukene eksistentsiaalsete ja igavikuliste teemadega ja, ja see kõik oli nagu niisugune moodustas lõpuks mingi ühtse terviku. Et kuigi ühelt poolt oli võib-olla mingisugune selline vastasseis selle vahel, mis meie tegime ja, ja võimude tegevuse vahel siis ütleme niimoodi ühiskonnas laiemalt või, või eriti noorte inimeste peades oli see see kõik kuidagi palju palju ühtsem, terviklikum. See on inspee Anky sale, roosa. Millest omakorda tekkis seesama inspee, mida kuuleme. Kõigis kolmes mängis olulist rolli Erkki-Sven Tüür, kes mõned aastad tagasi mul siin raadio kahes jõulusaate külaline oli Jaama noorest ning nõukogude ajal kristliku muusikaga tegelemist, meenutas. Erkki-Sven Tüür, sa oled nii mitmekülgne looja isik ja sa oled tuntud praegu eelkõige kui yks Eesti võib-olla isegi kuulsamaid, edukamaid heliloojaid, aga sinul on ka bändimehe minevik. Äkki räägid sellest, kuidas seltsimuusikani jõudsid? Tegelikult mingisuguse eelhoiaku klassikalise muusika suhtes ma sain kodus sellepärast, et mu isa oli seda aega arvestades. Võtame siis 50.-te lõpp ja kuuekümnendad. Erakordselt suur plaadikogu. Ta mängis neid plaate vahetpidamata, nii et ma kasvasin üles põhimõtteliselt taustaks kõlamas Haydni keelpillikvarteti, Beethoveni sonaadi, sümfooniat, Bachi kantaadis nii edasi, nii edasi. Kui meile mingil hetkel klaver koju sigines, siis taheti mind panna laste muusikakooli, aga mina oma laiskuses ei tahtnud nagu alguses sellest jutust kuuldagi ja eriti suurt survet ei avaldatud. Aga see ei tähendanud seda, et mul ei oleks olnud huvi instrumendi vastusest, hakkasin seal niisuguseid kuulmise järgi kõiki tuttavaid vildikesi mängima, kombineerima seal vasakut kätt juurde ja nii edasi ja nii edasi ja. Ja mingil mingil hetkel hakkasin, hakkasin ma huvi tundma. Gospelmuusika vastu, sellepärast tohmanid ohtlikust perest ja, ja, ja siis seal tutvusin, tutvusin oma vanemate nooremate sõpradega, kes kes tegelesid sellises žanris Tallinnas ja ja vot niimoodi hästi samm-sammult see asi kõik käis ja sealsete inimestega sõbrunedes jällegi omakorda oli seal seltskonnas üks inimene, kes mind viis kurssi kaasugus progeroki uuemate vooludega, nii et ütleme siis nii, jah, olles kuskil 14 15 aastane. Kuulasin selliseid bände nagu king, hõimson ja Emerson, Lake ja Palmer ja. Nii et jah, sedasi kuidagi evolutsioneerus, see minu ütleme huvi ja, ja, ja tahtmised ja mingil hetkel ma lihtsalt tajusin, et et mul on ikkagi tarvis süstemaatilist muusikaõpet. Oleksin otsa kooli ainukene, millega me sinna sisse sain. Pillid ja hiljem läksin, löödi pääle üle ja nii edasi ja nii edasi. Aga see aeg jah, ma tegin intensiivselt juba oma inspee eelset bändi mis oli Ezra ja 79. aastal formeerisime seda koosseisu vähekene ümber kutsuda Riho Sibula mängima. Ja siis sai bänd nimeks inspee ja tipi aulas oli meil. Aga millel oli see kõige esimene bänd? Kõige esimene, kus ma hakkasin mängima ja käis siis seal Hiiumaal, see oli Tallinnas metodisti kirikus. Mis oli, oli niisugune naljakas asi sellel ajal, sellepärast see praegu ei ütle nagu midagi, et nojah, mis siis, eks, aga siis ta siis ta suhteliselt niisugune võimude poolt taunitav tud ja, ja mõneti nagu põrandaalune tegevus. Ja, ja see, see oli, jah. See oli 74 75 ja niimoodi, kui ma olin ikka üsna noor, kui ma hakkasin seal toimetama seal olid need seal olid siis need niisugused. Jumalateenistused sellega sai omal ajal sai sai nagu, nagu päris palju välja, et seal oli muidugi niisugused vanemad vanemad liikmed, pahandasid siukse kõva trummilöömise peale ja siis jälle KGB panijale pahaks niisugus, et noh, tegevust, mis nooremat rahvast sinna kirikusse meenuse meelitas ja ja nii et olime naguniisuguse kohati üsna topelttule all. Aga mis muusikat te mängisite? No seal oli igasuguseid igasuguseid suuremaid ja väiksemaid projekte, võeti ette, et, et seal oli siis üks Lääne gospelmuusika kavereid ja, ja siis seal sai, sai tehtud ka mingeid lõike, näiteks seal sellest rokkooperis. Superstaar oli üks suurem niisugune ettevõtmine ja aga sealt nagu kasvasse, minusugune bändi tegevus kasvas välja ja, ja siis seal oli ikkagi tegemist minu nagu oma lugudega, mida, mida me mängisime ja, ja juba väljaspool väljaspool kirikut. Aga seda see nagu taust, wind nagu saatis ja kõik igasugused need omaaegsed niuksed kultuurijuhid olid väga valvsad ja, ja tahtsid ikka kangesti jalga taha panna ja mitte lasta igasugustele üle vaatustele ja et noh, seal neid selle, selle sellest sõltuvalt tuli ka neid bändi nimesi vahetada, et me olime nagu pinnuks silmas, et vaadata, et see üks üks jube kahtlane seltskond ikkagi. Kuule aga räägi vähe suvist saatesarja laulvad revolutsioonid MINA, OLEN Maarja Merivoo-Parro. Täna luusime ringi Nõukogude Eesti muusikas, mis oli hingeliselt angažeeritud. Järgmine peatus budism. Aastal 1989 valmis omapärane eesti film, sisemisi rännakuid, parteteeriv Milarepa laulud, milles figureerib noore õpetlase rolli pandud Sven Grünberg. Pisut alla tunnine film on pikitud muusikaga, millest Sven Grünberg 1000 aasta taguse tiibeti luuletaja ja joogi paatekstidele on loonud. Kuidas see projekt võimalikuks sai, kuidas see projekt kulges? Kahe kuulete Sämbrinbergilt eneses. Esko on sa Mängib seal meeledil. Väga huvitav, et nõukogude aja lõpul sai tehtud mida repa laulude film, kuidas õnnestus selline projekt läbi viia? See projekt käivitus tänu sellele, et tollane Esk televisioon tellis helilooja Sven Grünbergi filmi. Ja miks telliti aga sellepärast hukkunud alpinisti hotell oli tol ajal Nõukogude impeeriumis niivõrd oluliseks teetähiseks lausa ja, ja mingiks pohhaalseks nähtuseks kujunenud, et taheti teada, kes Sven Grünberg siis ikkagi on ja kuna ma olin veel ka siis jah, selline tellimus oli, aga aga õnnestus kuidagi kuidagi see asi pisut teistele radadele keerata. Ta, ja ma mõtlesin, et et see, kui üks helilooja uitab paigast teise, istub pilli taga ja kirjutab. No neid on, selliseid filme on liiga liigagi palju tehtud ja nähtud ja need üldreeglina ei ole huvitavad. Pealegi oli Linnart Mälli kirjutatud teatrietenduse stsenaarium käsikiri aga erinevatel põhjustel see muudkui lükkus ja lükkus ja Tooming seda ei lavastanud, nii et mõtlesime, et, et teeks siis midagi mingi filmilaadse toota ka sellest, et ega mul endal mingeid, et suuri plaane filmi näinud näitlejaks saada ei olnud, aga, aga eesti keeles on ka üks hea termin osatäitja, et filmis ma võisin olla osatäitja. Ja oleks ju olnud mõeldamatu, et film tellitud Sven Grünbergi sitaga teda seal üldse. Nii et häda sunnil tuli seal filmis ka osaleda. Aga kuivõrd lähedane see karakter sulle endale tegelikult on? Eks see on, on lähedane küll jah, et siin on ka oma oma paradoks, muide budism ei tunne, ei tunne sellist nähtust nagu misjonitöö mis on lähis ida õpetuste lausa üks keskne keskne olemus või seotud Lähis-Ida õpetustega. Budismis väga kenasti on selle teema kokku võtnud Šāntideva, kes ütleb, et kui mõni minusugune juhtub seda lugema siis võib sellest temale ehk ka kasu tõusta. Tähendab, et inimesed on erinevad budistlikus maailmas elementaarika noh, seal filmis võib jääda natukene niisugune propagandistlik mulje, aga, aga mõte ei ole mitte selles, vaid selles, et lihtsalt tutvustada, mis asi see budism üldse on. Sest paraku on väga levinud ebaadekvaatne arvamus, et budism on ka üks religioon, budism tegelikult ikka päris ütleme Lähis-Ida, eriti Lähis-Ida õpetustega kõrvutades ei olegi religioon, sest seal puudub või õigemini olla ainult kõrvaltegelased jumalad, aga Lähis-Ida väärtustes noh, teadagi 10 käsu esimene käsk on ju. On ju teada, et sinul ei tohi olla teist jumalat minu kõrval, eks ole, nii et see juba näitab, kuivõrd erinevate õpetustega on tegu. Sina avastasid budismi enda jaoks seitsmekümnendatel aastatel, eksis täitsa sügaval nõukogude ajal. Kas toona oli tunda ka võimude poolt sarnast suhtumist budismi ja kristluse suhtes? Tegelikult ei olnud ju küsimus üldse mitte religioonis kui sellises või õpetuses, kui sellises nõukogude võim ei kannatanud seda, kui inimesed hakkavad üldse mõtlema ja inimestel tekib eetika. Sest nõukogude võimu ikkagi keskmes ja, ja nõukogude aegse kangelase rollis oli, oli pikem Pavlik Morozov, kes andis oma isa nii-öelda üle, et, et tema on nõukogude võimu vaenlane. No sellised asjad religioosses mõtlemises oleks täiesti välistatud sellised õudused, ma ütleksin nii, et nõukogude süsteem tahtis, et inimesed oleks rumalad ja kuulekad ja, ja selleks, et see rumalus hästi leviks noh iga igasugune roheline tuli alkoholi meeletuks üle tarbimiseks, oli just Nõukogude Liidu nii-öelda mõttemaailma ka keskne. Kui inimene joob, ega ta siis väga palju ei mõtle oluliste asjade järele. No sir Gerry esi Sile siidi. Aga rääkides nüüd Milan Repast, täpsemalt, millel somile repanii ütlesid. Millarepaniima jõudsingi tänu tänu tutvusele Linnart Mälli iga me saime 70.-te lõpus tuttavaks ja minust sai ka tema õpilane ja mul on seda au siiani tõdeda ja ma õppisin tema juures üle 30 aasta. Budismi Lasise budism üldse on, sest tema ei olnud mitte mitte tasuta ja mittekellukestega õlist vaid vaid budismi sügavuti läinu, kes, kes ikkagi sai aru budismi nii-öelda sellest keskusest. Ja kese ei ole kindlasti seotud rituaalsusega, muide, üllataval kombel on isegi buda öelnud rituaalsuse kohta väga halvasti halvasti. Miks mitte sellepärast, et rituaal iseenesest oleks halb, vaid sellepärast, et inimesed keskenduvad valedele asjadele. Ehk siis õpetus on ikkagi budistliku õpetuse alus, on ikkagi analüütiline mõtlemine ja tarkus analüüsivõime ja lõppude lõpuks võib ka niimoodi ehk ootamatult öelda, et, et budism üritab Ta panna elule diagnoosi, mis asi see elu üldse on. Ja budism on ainuke õpetus, mis tegeleb teadvuse uurimisega ja teadvuse muutmiseõpetus, budism isegi võib ka nii teistpidi öelda. Muidugi, no mis, kui nüüd milla rebast veel konkreetsemalt rääkida, siis ta oli tiibeti ehk kõige enam armastatud poeet ja, ja väga suur joogi. Kes siis olevat jõudnud ühe ühe elu jooksul täieliku mõistmiseni ja jõudnud siis sinna, kuhu vaja nagu etakse. Ja tema muidugi eripäraks oli see, et hiljem, kui ta hakkas, kui tal tekkisid omad õpilased, siis ta olevat õpetusi jaganud lauldes ja see on ka väga omapärane, muidugi enamus tema säilinud pärandist on väga spetsiifiline, seotud budistliku terminoloogiaga ja ja need tekstid, mille, mille mina viisistasid, on sellised, mis on, on siis rohkem üldinimlikud ja, ja kõigile ehk rohkem või vähem mõistetavad. See on Teet õeli. Kuidas seminar epa laulude film omal ajal vastu võeti? Noh, mitmeti ega ei saa öelda, et see film kinematograafilises mõttes oleks mingi suur õnnestumine olnud. Sest no kui me ette kujutame, et saadetakse välja filmigrupp kes peab sõitma ka Mongooliasse ja seal filmima, aga taskus, kui me rongist välja tulin, ei olnud mitte ühtegi seal kehtivat raha. Siis noh, eks ta oli nisuke Rõud movi selle sõna kõige võib-olla koomilisemaski mõttes, et ikka täiesti entusiasmi peal tehtud film ja lugu, tõsi küll, oli ka teisi absurdseid olukordi, nimelt kui me käisime tollases Leningradis uurimas arhiive, budistlikku, atribuutikat, filmimas, siis jälle anti meile kaks taksot, millega me sõitsime Tallinnast siis kahe taksoga, sõitsime siis läbi Tartu. Kuna linna Well tuli kusagilt reisilt ja tal oli vaja kohver veel Tartusse viia, sõitsime läbi Tartu Leningradi ja siis mitu päeva oli meie käsutuses. Et takso, mis on ka jälle tänapäeval kuidagi väga raske. Noh, mida on raske mõista. Aga nii ta oli igal juhul väga-väga värvikas seiklus. Album ilmus alles aastal 93, räägiks selle albumi saamise looga ära. Kõigepealt helistati mulle Saksamaalt Hamburgist, et et tahetakse teha elektronmuusika plaati. Firma Erdemplang, saksa plaadifirma omanik helistas ja, ja ütles, et, et nad on teinud Ungarist plaadi ja endisest Ida-Saksast plaadi ja veel mingeid üldistavaid plaate, sest Läänemaailma jaoks oli ju kogu see areaal täiesti imenduses olnud. Ja siis nad tahtsid teha elektrooniline muusikanõukogude liidus. Ja siis ta pöördus esialgu Moskvasse ja Moskvas siis üks muusikakriitik väga tuntud muusikakriitik, kui oli teda suunanud minu poole, sest minu album hingus oli tol ajal Nõukogude impeeriumi kõige esimene Ühe autori elektroonilise akustilise muusika plaat. Ja nii me siis kokku saime ja nii käivitus esialgu praegu kuidagi kummaliselt kõlab Electronic Music from Estonia and rasson selline plaat ehk siis elektrooniline muusika Eestist ja Venemaalt. Samal ajal käisid meil ka läbirääkimised, et ma teeksin, siis annaksin välja nende firmas ka oma järgmise uuema materjali ja aniis milla repa plaat siis Saksamaal ilmus ja meie koostöö firmaga, ent Herdenklang jätkus ka veel pärast seda, plaan. Kas need lood, mis selle plaadi peale konkreetselt said, need olid needsamad, mis salvestati filmi jaoks või sa tegid need üle või ümber kuidagi? No filmi jaoks ei olnud nad veel päris lõpetatud, päris viimistletud ja, ja midagi, ma no ma tegin seal mõned asjad juurde, instrumentaalpalad ja filmis on ju, et ma enam ei mäletagi, kas neli või viis laulu, vähemalt ühe laulu ma kirjutasin juurde. A ja üks laul jäi, mida, millega me planeerisime filmi lõpetada ja seal filmist kahjuks üldse vä ja mis laul see on, kuulake kõik, pidime sellega filmi lõpetama, aga mitmete asjaolude tõttu ta sobinud sinna filmi lõpu. No meil lõppes filmilint otsa, kui me olime Mongoolias ja me ei saanud seal filmida, mida me tahtsime. Sest noh, tänapäeval on väike väike digikaart, paned aga kaamerasse sisse ja muudkui filmid, aga tol ajal olid ju suured filmirullid ja seda ei saanud sinna Mongooliasse ju saata. Nii kiiresti. Nii et nii et kahjuks seal väga palju väga-väga põnevat materjali lindile võtmata. Aga noh, mis teha, nii see elu on ja siinkohal tasub kindlasti ka seda meenutada, et me elamegi ju ebatäiuslikkuse maailmas. Nii et ükski asi kahjuks siin maailmas ei saagi päris täiuslikuks mitte kunagi. Saate tennis, Erkki-Sven Tüür, Sven Grünberg ja ansambel Sõnajalg nii liigirikas on ainult värske, vaba raadio kaks. Tänases laulva revolutsiooni saates Luisisime ringi religioosse mõõtmega Nõukogude Eesti muusikas, mida kaheksakümnendatel lõpul intensiivselt tegutsenud ansambel Sõnajalg kindlasti harrastas või Eesti 91. aastal oma iseseisvuse taastas, muutus olukord religiooni rindele. Kui just mitte rahulikumaks, siis kindlasti lihtsamaks. Ja oma lapsepõlvest mäletan hokis sellist vägagi avalikult oma asja ajavat räpikollektiivi nägu. Vusin Chee, kellel legendaarne lugu. Mina olen ka muideks isiklikult live'is kogenud. Tänasele saatele punkti paneb või siis hüüumärgi küljes kellelegi aitäh minuga koos kulgemast. Maarja Merivoo-Parro kohtume haruldaste helide maailmas laulvate revolutsioonide raames. Nädala pärast. Vabandage, öelge palun, kõverkellad. Kell on sadam. Tähendab, mis mõttes lõpuaeg maha ja jaja, mis mõttes sa seal Jeesus tuleb? Vaadake nüüd ma saan aru ja. Kell on kell on kellad, kellad, kellad, kellad, kellad. Puhtalt jumalaga kuningas Jeesus tuleb Udine kuldmedalit. Ei too kõik kellad, kellad, kellad, kellan. Kellad kellad, karud, hirved. Karud kurvas. Talus vaeva. Kadus. No minul hea valmiteedi hennat ajas korda siin päeva peagi seal oled valmis? Tuleb oma päev mis sel ajal kellan, kellan. Kell on. Land kellan. Meil on Mis kell on? Mis kell on? Seal on, seal on, seal on, võtab vea ja valmis nad. Corvega piilarpäev on peagi käesolev valmis, selle eest tuleb omad väed. Idagi. Palus meid kõrval. Kalotise kurvalt. Vanad mehed, puhtad ka jumala korraga kuningas, pudinad, puidust elab edasi minu tööd. Kellad kellad, kellad seal on kellad kellad kellad kellad ei kuulu veel ei kuulu korda ei saanud aru millel on. Aa ah jaa, jaa, lõbual selgelt kõrge, selge, ära elab. Muidugi kuidagi. Juba vaatan mul. On? Hea meel.