Eetris on üldkultuuriline saade, mis kajastab poliitikat, ent. Tee seda. Salaväel. Tere päevast saade, laulvad revolutsioonid, mina olen Maarja Merivoo-Parro ja täna insul lõunasse ja itta. Mu saatekülaline on globaalse haardega tegelane suurest muusikat, eestlasest. Tema nimi on diivanipadi ja lisaks tsiviilmuusikale on ta organiseerinud ka maailma muutvaid projekte. Täna teeme juttu kolmest, esimene teema. Aafrika ekspress. Maali pagulasbänd Shanghai pluus peale, kes nagu maru Albumilt nii tegin eks aastast 2015. Külaline on vahepeal selle bändi mänedžeri tegutsenud tiibin paari, kes oli Aafrika Ekspressi suurprojekti algatamise juures ja nüüd räägibki meile, kuidas tekkis, mida see tähendas ja mida see endaga kaasa tõi. Aastal 2006 oli toimunud suur live kontsert, mille fookuses oli aafrika ja see pidi siis jah, Aafrikat aitama, aga selle kontserdi esinejate hulgas oli juhtumisi ainult üks aafrika muusikat. Lööduntud Teimine Albernile ja teistele Aafrika muusikaga kursis olevatele inimestele tundus see täiesti kohatu. Esimese hooga algatasid nad ühiskondliku diskussiooni, aga pärast oma arvamuse väljaütlemist ei endiselt tunne, et peaks ka ise midagi ära tegema. Et tuua aafrika muusika välja sellest kastist nimega maailma muusika, kuhu ta oli kuidagimoodi tunnus. Ja nagu Steven ütles, siis maailma muusika kõlab noorte jaoks millegina. Mis võiks meeldida nende isale vanaemale ehk siis ei kõnetanud noori, aga peaks kõnetama, arvas, arvas alfarn. Järvasid, nende mõttekaaslased Arg muusikute hulgas oli, on üliandekaid tegelasi, kes leiaksid kindlasti omale laia publiku. Kui inimesed ainult neist teadlikuks saaks, oli juhtmete. Led Zeppelini Robert Plant ja Ailanud Recordsi asutaja Chris Blackwell andsid raha, et korraldada lääne ja aafrika muusikute ühiskontsert, kuhu noored suurte läänenimede peale kohale läheksid ja siis seal halastamatult Aafrika muusika mõju väljasataksid. Teemianalbarn, kes on teadupärast suurte kogemustega muusik aga leidis, et päris niimoodi külmast peast suurt asja korraldada ei ole hea mõte. Kõigepealt võiks hoopiski esimese asjana teha sellise lükke, et minna seltskonnaga Aafrikasse ja seal ühiselt musitseerida, enne kui suure rahva ette minna. Deemon kirjutas salapärased väljakutsuva kirjad paarikümnele tuntud muusikule ja reis saigi teoks. Kaasas olid näiteks Fat Boy Slim Marta võimlejaid, Rootsi poisid. Ja nädalbamakus õnnestus suurepäraselt, kõik kohalikud suured muusikud tõid kohale jämedki kulisside taga jämedki laval koostöö sujus, lootus kasvas mingi Inglismaale tagasi. Otsustati Brixtoni siks ööklubi rentida. Sinna mahtus ligikaudu 300 inimest ja kogu publik komplekteeriti muusikainimestest kuulama tulid näiteks kaitset siis Franz Ferdinand Seal oli veel Paul Simon klassist, Audio Bullis Mäedsignambois gäng Phoe ja nii edasi ja nii edasi. Mängisid Amador marjamiga, mängisid koore mängijatega ja seda kõike tehti ilma suurimate proovideta, lepiti lihtsalt keldris midagi kokku mindi lavale, hakati pihta. Suurepärane kultuuride kohtumine, leiab Steven väed ja sama arvaski klastenberi festivali korraldajat, tütar, kes ütles, et Te peate tulema meile ja nad läksidki kaheks teede oli see, mis neile määrati. Tol õhtul, kui kontsert toimuma pidi, oli paduvihm. Aga sellest hoolimata 5000 inimest oli kohal ja nautis kontserti, mis kestis stiideni mälu järgi kuus kuni seitse tundi. Selline maagiline õhtu ja aafrika ekspressi sünd. Need olid Aafrika ekspressiga korduvalt haakunud Ammado ja Mariem palaga. Bow safe house on värske lugu. Olen Maarja Merivoo-Parro, kuuled raadio kahte. Ja minu vestluspartner on stiilne paar, kes on kibe käsi rahvusvahelises muusikaäris ja jagab meiega üht oma viimaste aastate suurimatest amatööridest. Jäime jutuga sinna, et nad hakkasid igal aastal korraldama reisi Aafrikasse ja korraldama kontserte Pariisis, Hispaania rannal 50-le 1000-le inimesele näiteks. Ja alati ikkagi nii, et Lääne-Aafrika artistid esinevad koos seda kõike kuni aastani 2012, mil Londonis toimusid olümpiamängud ja sellega seoses oli programm nimega kultuuri olümpia, mis pidi viima põnevad sündmused üle kogu ühendkuningriigi laiali. Et asjad ei koonduks ainult Londonisse. Nende idee, kas diivani ja tema kamraadid idee koli rentida, rong, sõita sellega mööda riiki ringi, harjutada vagunites, teha päevaseid Popov, kontserte, vanglates, koolides, kultuurikeskustes ja õhtuseid esinemisi suurematel lavadel. Ligi 80 muusikat tuli sellele rongile, mis oli kohandatud prooviruumideks lõõgastumisaladeks. Seal olid näiteks jäi, ei jää nii Paabomaalama tõu, kitsamas laamade võime märjemi tuvast lõbitsiins pesukeks õliga, muusikuid Kongost, Keeniast, maalist Lõuna-Aafrikast ja sõidetigi, nagu plaan oli mööda maad ringi anti kontserte. Tuur lõppes Londonis, kus kohe rongijaama juurde ehitati. Nad kutsusid Paul McCartney kaasalema, ta oli justkui huvitatud, aga pidi samal päeval Pariisis prantsuse auleegioni ordeni saama ja presidendiga kohtuma, nii et midagi kindlat ta lubada ei saanud, aga rongirahvas otsustas siiski igaks juhuks mõningaid McCartney palasid harjutada. Mitte biitlite omasid, aga vintsipalasid. Kõni tuli teade, et Paul McCartney olla organiseerinud nii, et see orden antakse talle juba hommikul, pärast mida ta hüppaks eurostaari rongi peale, mis lamaasi tunnelis tuiskab ja ikkagi jõuaks pisut enne kontserti kohale jõudiski, astus sealsamas jaamas rongilt maha, jalutas nurga taga oleva kontserdipaigani biitlite ajast jäänud kuulused, närib asju üle õla ja küsis, et nonii, kellega te tahate, et ma mängiks. Retsangaid lõõs kaverdamas Led Zeppelini palak häälsmi olen Maarja Merivoo-Parro, see saade on laulvad revolutsioonid. Räägime väega muusikast ja minuga on Stephen pae, kes aitas korraldada Aafrika Ekspressi. Tema järgmine suur maailma muusikaprojekt oli aga Süüria Rahvusliku Sümfooniaorkestri kokkukutsumine. Olen seda suurt ettevõtmist pikalt jälginud, mistõttu saame nüüd kuulda stiivini muljeid nii möödunud aasta kevadest kuid alles plaane kokku pani kõige selle aasta suvest, mil kõik on juba tehtud läbi Platki välja antud ja tänu sellele saame ka kontsertidel kõlanud muusikat. Võtmeisik oli taaskord deemon albarn, kelle bänd karillas kutsuti Damaskusesse esinema. Seal sai Süüria rahvusliku orkestri dirigentidest sõpradeks, esines nendega koos nii seal kui ka mujal albumeid piitstuuri raames ja nüüd neli süürlast. Olukord on ülikeeruline, tahtis ta midagi nende heaks teha ja pöördus African Expressi meeskonna poole, kuna teadis, et ainult nemad läksid niivõrd hullumeelse projektiga päri. Kui projekt algas, olid süüria sümfooniaorkestri 70 liiget erinevates pagulaslaagrites ja asukohamaades laiali üle kogu Lähis-Ida üle Euroopa ja Ameerika. Plaan oli tuua need inimesed kokku kuulsate lääne muusikutega Jaagulsete aafrika muusikutega ja teha üks korralik suur kontsertturnee. Esimene oli möödunud aasta kevadel, mil me rääkisime muidugi arusaadavatel põhjustel põnevil ja ärev viisa, läbirääkimised olid pooleli, proovid alles ees. Seda toredam on tõdeda, et nüüd mõned nädalad tagasi, mil temaga taas rääkisin, õiste nentida, et kõik läks hästi. Repertuaaris olid süüria klassikalised palad ja arranžeeringuid selleks, et saaks külalisartiste selliste kasutada. Kes need olid, nagu mainisin needsamad aafrika artistid, kellega Aafrika Ekspressi raames oli koostööd tehtud, aga ka näiteks Paul Veller, Juulia Holter, loomulikult deemon albarni ise ka, nii et lääne artistide aafrika artistid süürlastega koostööd tegemas muusikalist sulamit meeldimas äsja kuulsime Süüri muusikute orkestri esituses, pala nimega vanade Mascus kuulamegi nüüd üht sellist koost kaverit, deemoni, albarnja Paulgueller teevad kaasa. Esimene kontsert oli Amsterdamis, Hollandi kuninganna tuli ka tantsis, lendasid sealt Bristoli lennujaama, sõitsid väikesesse hotelli, enamik orkestrantide polnud kunagi Inglismaal käinud ja, ja samal õhtul toimus Brexiti referendum. Kui hommikul ärgati saadi aru, et ühendkuningriik on hääletanud Euroopa Liidust lahkumise poolt olid vähegi asjaga kursis olnud inimesed täiesti šokis ja päev kulges väga kaootiliselt peaaegu jäinud oma klastenberi kontserdile hiljaks, sedapuhku ootas neid lausa pealava Pille Metsteid ja ka festivali avaesineja Auni tõesti. Siit kujunes dramaatiliseks. Riideid vahetati bussis. Loetud minutid enne kontserdi algust arvati otse lavale ja inimesed kogunesid ava ette. Paljud neist olid Brexiti tõttu samuti sokkis Ministrite teemana albarbides esinemise alguses ka kõne kaaskannatajatele. Kogu krempel kanti televisiooni vahendusel üle. Eks Londonis toimunud kontsert filmiti aga koguni 18 kaamerat. Üles ja pandi Youtube'i, nii et kui on huvi, siis saate ikkagi ka selle projekti oma ihusilmaga ekraani vahendusel. Ülevaadete üks kontsert oli neil ka Istanbulis, sealt lahkusid Taani suunas troskildel 80-le 1000-le inimesele persi toetusele esineda ja see terminal, kust nad lahkusid, sattus loetud tunnid pärast nende lennu algust terrorirünnaku ohvriks ja muideks ka muusikute endi seas. Tegelikult oli palju erinevaid arvamusi selle kohta, mis Süürias toimub ja mis seal peaks toimuma. Aga kuidagi õnnestus siiski kultuur poliitikast ettepoole seada ja kõik sujus harmooniliselt osalejate endi ridades. Paljud muusikud on leidnud omale asuma tosin elab nüüd Ühendkuningriigis ja nendega on lihtne ka praegu koostööd teha. Steven pääd teeb. Sürje muusikute orkester ja Julia Holter balansi. Aastal 2004 hakkas Steven peavad tegema koostööd sõjatsooni lastetoetusfondiga uued ajad ja lõi süsteemi, kus inimesed said osta loteriipileteid mille tulu üks fondile ja võiduks oli piletid eksklusiivse televäikestele kontsertidele, kus esinesid suured artistid, nagu näiteks Hemingway, nihaoskveedeeweetitsioon, aupuu ja teised. Nüüd on tema koostööpartneriks Soufaest säuts mille vähem kui 10 aastat tagasi oli sõpruskond muusika austajaid, kes tahtsid harilikule kontserdile alternatiivseid formaati, kus saaks rahulikult kuulata, rahulikult vaadata. Ja nüüd tegutseb see algatus juba üle 300. linnas, sealhulgas ka näiteks Tallinnas. Hiljuti sattusin nägema lepatriinu Sofassaansi raames antud esinemised, videot ja Steven paat meenutas siin üht möödunud aastast sofast Andyga koostööd tehtud kontserti kus ka Eestis näiteks Saku Suurhallis esinenud Basti kellelegi elutoas kontserdi andis. 60. riigis tegutseva pagulasi toetava programmi nimega I hakkam mis survestab valitsusi pagulaskriisiga tegelema ja sama skeem läheb käiku samal päeval, 20. septembril tähendab kõigis Sofessonsis sadades linnades mitmeid kodukontserte, kus kõige suuremad nimed inimeste elutuppa kontserti andma tulevad. Inimestele ongi võimalik jällegi osta loteriipileteid ja kui õnn naeratab, siis leida end ühel neist kontsertidest. 75 nime on juba avalikustatud 75 artisti, kes sel päeval inimeste kodudes esinevad, on juba teada. Need on näiteks Acovembjaan, päädib kaos. Gregory Porter Hot Chip. Kuum, ja hea õnne korral on ka meil võimalus 20. septembri paiku omale loteriipilet Costa ja kandideerida ühele kohale mõnes neist elutubadest, kus meie suured artistid esinema hakkavad. Aitäh minuga koos põletame, jäädi tublid, laulvad revolutsioonid tänaseks läbi, aga mõned saated suve jooksul on veel ees, luban tuua teile veel haruldast heli ja põnevaid külalisi. Täna oli minuga stiilil paadimees, kes aitas kokku tuua süüria sümfooniaorkestrit. Mees, kes aitas Viljandit katele aafrika muusikutel publikut leida ja mees, kelle järjekordsel maa ilmat muutval üritusel esineb tšikk nendest jõuetus laastanud pala seda kohe esitama hakkab pärite albumilt vete heas.