Eetris on üldkultuuriline saade, mis kajastab poliitikat, ent ei tee seda. Tere päevast head ja tublid on Maarja Merivoo-Parro ja see siin on saade laulvad revolutsioonid 20 20 enam müstilisel lõunamaal Põlva nõlvadel Intsikurmu metsapargis festivalimelu nautimas, vahendamas ka siinsamas otse-eetris ja sel puhul laulvad revolutsioonid legendaarsete Eesti bändide laibide Realo radadele. Minuga on muusik raadiokolleeg Andres Oja kes on eesti rokk ja ajalugu süvitsi uurinud ja sellest raamatu kirjutanud. Teose pealkiri on Zeppelini triumf eesti rokk 1900 seitsmekümnendatel aastatel. Kena laulates revolutsioonidest, meenutab Andres ise nähtut teistelt kuuldud ning jagab meiega nõukogudeaegselt eesti bändile kõige skandaalsemaid kontserte. Seega enne kui viime teid Intsikurmu festivali lavadel nüüd ja praegu toimuvat kaema, teeme aastakümnete tagustest festivalidest ja aastakümnete tagustest Klavadest. Esimene peatus, ansambel virmalised. Laulvad revolutsioonid täna legendaarset Eesti bändide legendaarsete slaidide radadel külas on Andres Oja. Kui alustada seal kaugemast ajast, võimalik, et seal oli juba Georg Otsaga mingeid skandaale seotud, eks neid igasuguseid kummalisi linnalegendi ja asju räägiti juba varasematel aegadel, aga kui võtta see nõukogude aeg, kui võimud tahtsid ikka ära keelata reguleerida pidevalt muusikat ja muusikute tegevust, siis neist skandaal ilmselt oli kõige rohkem. Sest et keelud ähvardasid kõiki ansambleid, kes vähegi sellist rokipoolsemat muusikat mängisid. Ja tagantjärele ongi mind pannud imestama see, et kuidasmoodi see nõukogude võimsaim nõnda kaua püsida, kui nad kartsid mingisugust popmuusikat, rokkmuusikat peljati ja üritati seda reguleerida. Aga see selleks. Aga alustama peaks vast ansamblist virmalised. Mis oli Toivo Kurmeti, tema oli selle ansambli põhitegija hing mängis seal paljusid pille, kitarri, basskitarri, klahvpille, põhilaulja põhilauludetegija ja aasta 1969 kutsuti Toivo Kurmet, õigemini viidi koos oma noorema venna trummari Ülo kurvetiga KGB-sse pagari tänavale. Praegu on seal ju haavatut, hiljuti just see muuseum, need kongid, neid kongidesse neid vist ei viidud. Aga nagu Ülo kurvet, kes on kahjuks ka meie seast juba lahkunud, meenutas ma rääkisin aga paar suve tagasi veel enne tema surma. Ja Ta rääkis seda, et autos juba, millega nad viidi sinna männikult pagari tänavale, KGB-s hakati neid juba hirmutama seal ala, et nemad olla mingisugused narkomüüjad olnud Nemad olla kuhugi sisse murdnud, ühesõnaga juba autos tee peal hakati töötlema neid seal. Aga mis see tegelik põhjus oli sinna KGB-esse viimisel väidetavalt olla siis Toyo Kurmetit, ansambli virmalised, virmalised liidrid, üritatud KGB agendiks värvata, ta jälgiks siis teiste ansamblite tegemisi ja aeg-ajalt siis raporteeriks, et mida, mida ansamblid teevad ja ega see KGB ja võimud ei jõudnud ka ju kõiki jälgida kõikidel nendel tantsupidudel ja kontsertidel käia, mida anti. Aga Toivo Kurmet muidugi selle KGB nuhi rolliga nõus ei olnud. Ja tagajärg oli. Aga Erki ei olnudki midagi erilist, kuigi Jüri Lina on rääkinud seda, et virmalised pärast seda justkui ei saanudki enam mängida ja midagi teha siis tegelikkuses nad ikkagi veel seitsmekümnendatel eksisteerisid. Ja oma enamuse Lugusidki salvestasid seitsmekümnendatel, nii et erilisi, väga sügavaid tagajärgi sellel ei olnud. Ja noh, arvestades just sellega, et põhiliselt kõik lood on salvestatud, aga Jüri lina ilmselt lihtsalt, et ei tea, mis seitsmekümnendatel toimus, kuna virmaliste basskitarrist 69 70 Matti Timmermann rääkis, et Jüri lina lihtsalt ei tegelenud enam ansambliga virmalised, tal oli muud tegemist, et sellepärast ta lihtsalt ei tea ja, ja võib-olla ta seostab seda KGB ülekuulamist sellega, et tegelikult virmaliste siis läksid mehed sõjaväkke ja sõjavägi oli just see asi kaks aastat, noored inimesed ei jõua ju kaks aastat oodata. Et mõni pillimees tuleks välja seal väga pikk aeg ja virvalised pärast seda tegutsesid jah, seitsmekümnendatel veel üsna tublisti edasi. Aga selline lugu igal juhul kindlasti juhtus, et nad sinna KGB sviidi. Ülo kõrbet on meenutanud, et kagebešniku tantsid talle veel ühe rubla raha, et ta saaks taksoga koju sõita. Kuule, Toivo läks ise Rootsi, eks. Toivo Alexis Rootsi ära jah, 70.-te lõpus ja pärast hiljem ta tulid siia tagasi, siis ta seal tegeles äriga mingisuguse, väga segase kahtlase äriga ja mingisugusel viisil jõudis temani mingi raha, mida ta ei oleks tohtinud saada ja ta pandi lausa vangi. Ja pärast hiljem siis 2001 aasta oli, kui ta pärast vanglast väljatulekut suri, tahtis veel muusikat hakata tegema, seal võttis Jaak Joalaga ühendust ja siiski paraku ei jõudnud, ärimees temast ei saanud, aga muusikuna oli ta küll suurepärane ja tema lood on ajalukku jäänud ja ilmselt kuulavad neid veel tulevased põlved. Virmalisi ju peeti omal ajal eesti piiditaks lausa. Mul on üks vist ongi Jüri lina välja antud plaat, kus Toivo Kurmet laulab Jaak Joala-le natuke peale seda naerulaulu, et on nagu täiendanud tema vokaali enda vokaaliga. See on jah, see peaks olema kas televisiooni ülesannete minu teada televisioonis, et see on natuke teine versioon sellest naerust, kuigi see põhi on sama, siis siis seal on jah, et Jaak Joala laulude on natukene kehva diktsiooniga 68 peaks olema see tehtud, salvestatud, et siis mingis televisiooni variandis on seepeale laude topelt laulan jah, see on natuke teistsugune versioon, saab väga hea lugu, et see selle järgi öelda virmalised tegid oma tagasitulekuga, see filmis sügisball kõlas siis noored avastasid, et oi, selline tore ansambel, et vahepeal oli ta justkui unustuse hõlma juba vajunud. Jah, aga nende Kambeki ei tule küll kunagi. Jah, kahjuks on selle ansambli muusikud juba valdavas enamuses kõik teispoolsusesse läinud, nii et sealt ei ole enam kedagi alles. Aga praktiliselt mingit virmaliste kaverbänd ei ole üles kirjutanud tribuutbändi. On tehtud küll, jah, mingisuguseid nende lugusid on esitatud küll, Taavi Peterson, ma tean teinud neid ja ja aga võiks võtta need virmaliste lootja, võid teha üldse neid 70.-te 60.-te 70.-te eesti ansamblite lugusid, mille pärast, et vääriksid uuesti esitamist ja jään ootele, et kes selle idee üles korjab, võiks tõesti teha terve, terve, isegi mitu plaaditäit võiks teha neid. Need väärt lood ja see on Eesti kultuuri üks osa kindlasti. Leinan. Päiksega. Rannas. Teine V tähega ansambel väntorel algse nimega keldriline heli. Nemad olid jah ka selline noh, skandaalne, aga ikkagi skandaalne selles mõttes Libatse keldri line helinimi kõigepealt keelati ära, et ei saanud päris täpselt aru, et millele sellega vihjatakse. Andres valdkond on, kes seal ei ansambli põhitegija klahvpillimängija ja suurema osa lugude autor rääkinud Ta nimi saadi Liverpoolist Inglismaa linnast kaverdanud plaat, kus The Beatles teadupoolest esines kuulsaks sai et see oli keldriklubi ja keldriline heliliitlasi mänedžer Brian Epstein kirjutas sellise raamatu nagu seller full of nois sellesama Cameron klubi kohta ja kuidas ta sealt biitlasi leidis ja just selle raamatu järgi, et see kuidagimoodi jõudis siia 70.-te alguses Eestisse raamat ja selle raamatu järgi ansambel nime sai. Aga väntoreli, jah, nad võtsid nimeks väntorel kui see keldriline helinimi osutus mittesobivaks võimude jaoks. Ja fant orel sai nime ühenede laulu järgi. Ma olen nahktiibadega väntorel ka, see oli selline juba väga psühhedeelne nimi, kuigi ansambel ise oli selline noh, niivõrd-kuivõrd, senine psühhedeelia rokki algataja Eestis. Andres Walker on küll öelnud, et nad ei teadnudki sel ajal, mida psühhedeelne rock yldse tähendab, sellist väljendit nad ei olnud kuulnud, tegid lihtsalt sellist muusikat, mida nad arvasid heaks olevat teha sel ajal ja toored inimesed, nagu nad olid ja nad olid siis Tallinna tehnikaülikooli ansambel. Praegune varem oli ta siis Tallinna polütehniline instituut, mustamäel ta praegu on ja seal nad ka selle väga skandaalse kontserdi andsid. Pileteid ilmselt müüdi rohkem, kui sinna sellesse aulasse rahvast mahtus. Siis oli seal väljas, olid seal saali ees, laudadel olid mingid rahvatantsu Teo, mingisugused sellised voldikud, mida siis seal moditi kokku tehti, neist paberlennukeid loobiti neid saalis, Lenini pilt võeti seina pealt maha, kujutage ette säilivast kõige hullem, mida nad üldse tegid, asendati siis ansambli liikmete suurte fotodega, mis pandi seinale üles. Muusika oli muidugi ka selline ikkagi rokkmuusika aastal 1971 ja lõppes asi sellega. Elekter võeti ära, seda ei teagi keegi, et kes selle elektrivälja lülitas mingite juttude järgi olla lausa sina elektri Captimix raudlatt visatud või pandud, nii tekitati lühiühendus. Keegi kutsus kohale isegi miilitsa millegipärast külgi seal miilid, seal ei olnud midagi muud teha, kui terve maja läks pimedaks, tegelikult selle tagajärjel saalisse elektri lühiühendus tekitati ja miilitsas oli nii palju kasu, et rahvas sai siis nende miilitsaautotulede valgel sealt saalist välja tulla. Ja no selle peale muidugi ansambel keelati ära visati välja sealt TPI keldrist, kus nad proovi tegid, tõeline keldribänd võiks öelda ja sellega jah, nende tegevus ka lõppes. Et selline jama seal oli, aga noh, tagantjärele muidugi nad pidid seal selle saali ära koristama, siis oli mingi õhupallid, lendasid seal. Ühesõnaga selline üsna üsna selline lääne moodi kontsert, aga võimud ei saanud seda kohe kuidagimoodi heaks kiita. Tampere lehteldriline hell. Paar aastat tagasi andis CD Records nende muusika taas finiilil välja. See banaan inimesed vaatavad. Aga rääkides psühhedeelia, siis millal see psühhedeelsed muusika loomisega seotud olev keemia Eestisse jõudis? Noh, ma arvangi, et väntorel oli ja kindlasti üks esimesi selliseid varajasi võib olla täielik kultuskandvateks, kooma oli selline ja nemad alustasid aastal 1969, kui kui Eestis veel mängiti sellist biitmuusikat ja selline vaimustus ja Rolling Stonesi ja selline 60.-te muusika oli valdav siin Eestis, siis kooma tuli välja hoopis hoopis teistsuguse muusikaga, sellise, juba kuhugi sinna Led Zeppelini poole, selline haardroc. Seal oli Joey Stelfel Dali solist. Tema muidugi üks eestiskandaalsemaid ja enim esinemiskeelde saanud tegelane. Andres Põldre mängis seal kitarri, Heiki Tark oli basskitarrist ja põhiline lugude autor ja siis volibatiomen mängis trumme, kes seal mängivad ka päris mitmes ansamblis. Jah, paraku meie seast lahkunud Heiki Tark, tema oskaks selle kooma kohta kindlasti väga palju rääkida ja meenutada kõiki neid asju, tal oli väga hea mälu. Kooma lugudega on niimoodi, et see lint, originaallint läks kuhugi kaduma, Riho Baumann alla selle võtnud ja jätnud kuhugi siiasamasse raadiomajja, võimalik, et ta kusagil on või on ta üle lindistatud. Ei tea, äkki ilmub ühel heal päeval välja, et kova lugudest on mingisugused väga kehva kvaliteediga koopiat olemas. Aga üks sellise kooma skandaal läheb, millest on palju räägitud ja ja millega ei olegi päris kõik, selge, on aastal kas siis 70 või 71 toimunud Nõmme kultuurimaja kontsert kus räägitakse seda, et joodistwinfelt olla, laulnud seal lauluma, pesen oma hambaid verega, selline lugu oli juba 69 70 olemas, väga psühhedeelsed tekstiga. Joel on pärast hiljem öelnud, et ma ei tea, miks see Heiki nii jubedad sõnad pidi sellele laulule tegema. Aga seda võiks lugeda Eesti esimeseks selliseks hevi või haardoc looks jääd Joel olla siis mingit rohelist või sinist tinti suust välja ajanud selle loo ajal ise ta muidugi eitab, et ta seda ei teinud. Ja ka need inimesed, kes seal kontserdil käisid, õieti ei mäleta seda. Tõnis Mägi on rääkinud, et tema käis seal kontserdil, ise nägi seda. Aga väga ei ole enam kellegi käest küsida ka, nii et kas see nüüd oli või ei olnud, aga selline linnalegend igal juhul jälle selle kohta liigub, et see mingisugune tindisuust välja ajamine seal käis või mingit vahtu või mida ta seal iganes suust välja. Sest see oli selline kova nüüd otseselt ära ei keelatud seda ansamblit, aga neil ei lastud lihtsalt leili lubatud alamkusagil esineda. Ja nõukogude ajal oli ju see, et pidi olema esinemisluba. Aga 70.-te esimeses pooles just eriti said isetegevusansamblid ennast Talifitseerida tantsuansamblitele ja siis oli selline kohustuslik repertuaar, mida pidi mängima tantsulood, seal oli suurem osa Nõukogude autoreid, natukene liisis sotsialistlike maade autoreid ja hästi väikse näpuotsaga oli Lääne autoreid, aga oma lood, et need ei läinud siis nõukogude autorite alla, kui ei olnud just tegemist heliloojate liidu liikmega mõnes rokk või popansamblis, selge see, et ei olnud ju heliloojate liidu liige inimene ja seetõttu nad ka seda esinemisluba ei saanud. Teises pooles 70.-te teisest poolest läks natuke lihtsamaks seal juba hakata tee oma loomingut mängivaid ansambleid, ka kontsert ansambliga Tarifitseerima, nii et nad said juba siis rohkem õigusi esineda, aga, aga kuuekümnendatel ja 70.-te esimeses pooles pidid olema ja kui tantsuansambel siis võisid esineda, välja arvatud esinemisluba, ei olnud vaja näiteks koolipidudel ja sealsamas tippi aulas ehk siis Tallinna tehnikaülikooli aulas. Seal ei olnud seda esinemisluba vaja, aga muidu oli. Nii leedil käsn ainult värske ja vaba. Eks sa kuuled, ansambel kooma, haruldast muldvana salvestist skandaalsest pärast ma pesen hambaid verega. Me oleme Maarja Merivoo-Parro. Laulvat revolutsiooni tõstan täna külas Andri 100. Siin kevades osalesid Tallinn Music Weekil selles juttude programmis just balti rokiajaloo teemadel ja seal tuli juttu, et Lätis oli oluliselt vähem neid biitansambleid ikka kordades vähem kui Eestis ja just jaanist Auge Vietis, kes seal Lätit esindas, käitiski, et asi oli selles, et nende Tarifitseerimis komisjonid olid veel jäigemad veel kultuurivaenulikumad. See oli päris huvitav jah, seda ma ei teadnud ise ka, et rääkis, et paljud Läti ansamblid või paljud mõned läti ansamblid käisid seitsmekümnendatel siin Eestis esinemas ja ta rääkis seal, lätlane jah, kes on uurinud seda asja, et kuuekümnendatel oli veel üsna normaalne neid biitansambleid oli Lätis, aga just 60.-te lõpus, seitsmekümnendatel ja veel kaheksakümnendatel ka oli kultuuriminister olnud ääretult ääretult selline rokk, rusikavaenulik tegelane ja see oli igati pärssinud nende ansamblite tegevust ja kuidagimoodi ei lasknud neid läbi seal ja mis mid panid veel, imestavad Raimond Pauls, tuntud Läti helilooja, hilisem juba Läti iseseisvusaegne kultuuriminister et temast on justkui räägitud, et tema ikka noori aitas ja aga see lätlane just seal Tallinn Music Weekil rääkis, et vastupidi, et Raimond Pauls ei lasknud ka neid ansambleid läbi, et kartis konkurentsi. Ta võttis küll noori muusikuid enda ansamblisse, kui vaja oli selliseid noori, andekaid, aga teisi ansambleid ta väga ei lasknud midagi tegutseda, et kartis konkurentsi, nii et Lätis oli tõepoolest see olukord oli üsna üsna mage, seitsmekümnendatel ja seetõttu ka näiteks Tartus oli palju läti muusikuid, kes mängisid seal Fixi muusikutega koos ja ja veel ja, ja ma mäletan, seitsmekümnendatel väga-väga tugev Läti ansambel oli oopus. Anieri Beliinavit võib-olla mäletatakse sellest ansamblist pärast hiljem mängis Eesti ansamblis radar kaheksakümnendatel. Just radari lõpuaegadel seal instrumentaalne radar ja Beliinov oli jah, siis hobusekitarristi ja laulja Beliilat praegu elab Ameerika Ühendriikides on ilusat, käisid Haapsalu augustibluusil esinema seal bluusmuusikat praegusel ajal ja see oopus oli just selline bluusrokiansambel. Ja seal oli üks väga vägev basskitarrist, laulja, kelle hüüdnimi oli lie või perekonnanimi, oli talle skeevitš. Tema paraku jah, tal läks väga kehvasti, ta oli väga noor, kui ta suri, ta suri vähki. Kas ta 25 sai täis? Ma ei mäleta, igal juhul. Viljandi festivalil 1975 Opus esines. Ja ka siis was Tallinna tehnikaülikooli aulas alatsid kontsert, aga Lätis neid jah, ei olnud suurt midagi teha. Aga eestlased ise tegid Lätis parajat mässu 77.-le. See oli ansambel polümfon ja sellest ostad päris palju, palju räägitud ja mina natuke küsitlesid neid oma raamatu kirjutamise käigus Liepaja linnas KUS polümfon esines polügoonil Lätist tohutult populaarne. Nagu sai juba räägitud, et Lätis seda rokkmuusikat ei lubatud ja seetõttu Polifon, kes oli tavaliselt ka väga väga efekte ansambel, võiks nimetada selliseks eesti klemm, roki eelkäijaks. Võrrelda võiks seal inglise bändiga bändi tegelikku sviit, sleid maad, võib-olla kuhugi sinna kanti, aga ka puhtalt oma loomingut mängib ansambel oleks õlg, oli kõikide või vähemalt väga suure osa lugude autor. Ja Lätis nad jah, tuuritasid pärifitsiatuuri, tegid Lätis vabaõhukontserte, teil oli virmaliste aparatuur, muuseas, jah, virmalised oli selleks ajaks juba tegevuse lõpetanud Toivo Kurmeti ehitatud vägema aparatuur, millega sai vabaõhukontserte teha. Sellega nad seal olid. Ja seal Liepajas, jah, seal kogunes tohutu rahvahulk. Seal on üks selline park, kus on selline vabaõhulava päris suur ja korralik. Ja seal hakkas jälle peale see, mis on tihtipeale nende jamade põhjuseks olnud, et reageeritakse üle. Ansambel mängis rahvast oli seal palju ja siis mingil hetkel tõmmati sinna, kui tulid sinna rahvaansambli vahele lava ette miilits, bilitsionäärid, bilitsionäärid, ahelik ja rahvale muidugi mõjus nagu punane rätik, aga aga kogu jama hakkas peale, see mäsu hakkas peale sellest, kuidas üks noormees rahva hulgast oli plakati tabanud lahti püsti, tõuseb plakati lahti tõmmanud polümfaleli kiri seal peal. Aga seda tol ajal ei tohtinud teha, püsti ei tohtinud tõusta kontserdil vähemalt Lätis Eestis vast ehk võis. Ja selle peale oli siis miilitsa, lähed läinud ja kumminuiaga virutanud sellele noormehele ja selle peale muidugi rahvas läks täiesti endast välja ja hakkas kõik siis selle valguma sinna lava poole ansambel kavand kavandati lavalt maha läksid kuhugi sinna lava taha, nad seal peideti ära. No iseenesest oleks, on jälle paha poiss, aga oleks vastavat ansamblilt vast edasi mängida, ei olekski midagi juhtunud erilist, aga kuna ansamblid ei lubatud mängida, vaid aidati neid korraks aia aia tagant, et minge siis kummardage korraks aia taga, näidake, et te olete ikka veel siin selle peale muidugi see rahvamass hakkas veel murdma sinna lava poole, siis läks juba seal madinaks ja lõppes kõik sellega, et ansambli muusikud põgenesid kuhugi jooksujalu eemaliselt ja, ja kogu see rahvamassis, mitu 1000 inimest seal võis olla, läksid linna peale laamendama, kus keerati ümber, miilitsaautosid, lõhuti pargipink, käib mingisuguseid aknaklaase ühesõnaga kahju oli seal väga suur sellele Liepaja linnale ja siin nüüd jälle kui palju siis Keila kultuurimajale see arve esitati Liepaja linna poolt, ma ei tea, kuidas arvete esitamine seal üldse 1977 käis, et väidetavalt poolteist miljonit rubla müügil teistel andmetel 500000 rubla. No igal juhul see summa oli niivõrd absurdne tolle aja kohta. Et oli see nüüd 500000 või oli ta kolm korda rohkem, muidugi Keila kultuurimaja ei saanud seda kuidagimoodi kinni maksta ja ja niimoodi see asi vaimuski, Pulifon paraku kab, vaibus selle peale, sest nad said esinemiskeelu ja natuke aega hiljem mida paljud teisedki kasutasid juba keldrilisest helistantoriliseni juttu, vahetasid nime natukene koosseisu ja tegutses teile edasi, et siis sealt edasi tuli konsiilium, seal lihtsalt kitarrist, teine, kui ta oli täpselt sama bänd, tegid samu lugusid, uusi lugusid ka juurde. Palja jälgib Tonni. Korstnat. Püstol. Õla pea püüda. Ta jälgib liiklejaid. Buila tähendalinad, kõnnitee, mõnel poisipõnn. Imesuu on see meeli. Miilitsa olulist joppa on Rebala ansamblilt polümfon ehk konsiilium, kes nagu Andrese telekas andis 77. aastal Liepajas skandaalse kontserdi, mille järel linnas midagi imest sulaarsed Times. Kolm aastat hiljem oli selline noortekas ka Tallinnas. See oli jah, väga karm, see propeller seal täpselt jälle seesama, mida polügoni puhul rääkisin, reageeriti üle. Seal oligi, see oli, see oli siis 1908 Kadriorus dünamo staadionil Eesti televisiooni ja Eesti raadiovaheline jalgpallimatš, kus mängisid tolle aja kõige populaarsem ansambel propeller. See oli päris huvitav, et seda reklaamiti isegi raadiost ja ei öeldud, kes mängib, seal oli öeldud, et niimoodi mängib populaarne ansambel, aga ilmselt rahvas ikkagi aimas ja teadis siis informatsioon liikus suust suhu, kõrvast kõrva ja see propeller on ja propeller saigi mängida kolm neli lugu alguses. Ja siis toimus jalgpall ja pärast nad pidid veel vaheajal ja pärast siis jalgpallilõppu, nad pidid ka mängima. Aga siiski otsustati, et ei saa, kuna nede esimeste lugude oli osa rahvast juba siis punkarid. Propeller oli selline poolpunk, bändrite punker, Hitlerile meeldis, et rahvas tuli muru peale ja kujutage ette, tallavad muru ära, jalgpallimurujalgpallurid need alla ka rahvast alla propelleri öeldi, et rohkem ei tohi mängida. See vallandaski põhimõtteliselt selle noorte noorte prahutuse seal ja pärast hiljem, kui juba miilitsa autod kohale tulid, siis miilitsaautod olid sõitnud sellesama Kadrioru staadionimurule ja selle täiesti pahupidi keeranud, nii et muru rikuti veel rohkem ära, kui see rahvahulk oleks seda teinud. Aga propelleri puhul on huvitav veel see, et teemat otsest esinemiskeeldu ei saanudki, paberit nendele ei esitatud, et palun siin paber teile Kultuuriministeeriumi poolt või kusagil silpe vasaras näiteks, mis oli tolleaegne siis, praegu on sirp, siis oli sirp ja vasar kultuurileht, et seal oleks avaldatud mingis riigi teatajas v alamegi, sellisest lihtsalt saadeti mingi ringkiri tuurimajadele koolidele, et seda ansamblit palun mitte kutsuda esinema ja nad ei saanudki rohkem teha, siis sel ajal jah, tuli pikem paus kuni kuni siis peaaegu selle nõukogude aja lõpuni. Ja neist sai ühel hetkel ilmuv Volkonskiga kaseke. Jah, nii ta on, et see kaseke nimi oli just rääkisid ka, et Tartus oli siin restoran kaseke, mõtlesin, et selle järgi nad võtsid selle nime Tartu muusikapäevadel palju mängisid, aga tuli välja, et nad võtsid selle nime hoopis. Üks rahvatantsuansambel oli vere oma perioska kaseke, et seal selliseid hästi süütu nimi, et sellest ei ole kusagilt kinni hakata ja noh, kuna muusikaliga instrumentaalne selline instrumentaalne džässrokk või siis sellest ei ole ka kuskilt kinni võtta. Ja siis hakkasidki sellist muusikat tegema, aga aeg-ajalt ikka salamahti seal seda propelleri lugusid ka kusagil mängisid Saaremaa muusikapäevadel ja kusagil veel seal ikka tegid natuke. Huvitav, kui me teeks nüüd raadioreklaami, et televisioon ja raadio teevad jalgpallimatši omavahel ja populaarne ansambel esineb ka, et kui palju noori kohale tuleks? Raske öelda, praegusel ajal oleneb sellest populaarsest ansamblist kes seal mängib, et kas selle peale, et lihtsalt populaarne ansambel inimesed tuleks, praegu on inimesed palju teadlikumad ja ma kardan, et see. Ma usun, et ikkagi rahvas tuleks jalgpalli vaatamas, jalgpallimatš oleks, sellest on kordasiga tehtud tegelikult ju propeller on seal ka mänginud. Kaks korda isegi on tehtud vist neid. Aga proovida ju võib. Öölaulupeod on siis tõeline ime, et neil lubati toimuda niivõrd vabalt See oli jah ka üks omaette omaette huvitav lugu, mis madinat üldse algasid, tegelikult algatas, vanalinnapäevad toimusid ja, ja sealt alguse said, seal oli Pets ja Korsten üks selline üsna roppe laule lause pühe esitav duo. Nemad olid Raekoja platsis vanalinna päevadel kusagil treppide peal ja kahekesi, nagu nad olid akordion ja laulja ja kutsusid rahaliselt lähme sinna. Kuna vanalinnas elav öösel ei tohtinud ju musitseerida ja lärmata. Miilitsa oleks ära viinud, et lähme lauluväljakule ja sealt vahepalakesi rahvast juurde tulema, juurde tulema ja niimoodi need öölaulupeod seal alguse said ja ja sest öölaulupidudest üks päris huvitav kaader, mida tihtipeale näidatakse, et seal üleval lauluväljaku nõlva peal sõidab mootorratas, kus sinimustvalge lipp lehvib. Paljud võib-olla ei tea, kes see on. See ansambli radar, trummar Paap Kõlar. Aga mina tean, versioon seal mingi äpu või hipo, mingi punker. Ei, see oli Paap Kõlar, tal oli Jaava mootorratastele, sellega ta sõitis seal üleval. Ei mina kahjuks seal ei käinud, et see oli veel sel ajal, kui ma mängisin ansamblis vitamiin ja ilmselt sel ajal kusagil kusagil Nõukogude Liidu avarustes musitseerimas. Vitamiinid ei olnud kunagi mingit kontserdiskandaali. Kontserti skandaale kindlasti mingil määral oli, aga mida meil oli suhteliselt selline korralik ansambel. Aga see oli veel enne mind, oli Kasahstanis Kasahstani oli üks selline koht, kus oli ka selline üsna piiratud see asi ja, ja üsna karm kontroll oli ja nimelt kui tolleaegne pealinn oli ta praegu Astana Kasahstanis, siis halvad taas oli selline suur umbes nagu meie linnahalli tüüpi kontsertsaal kus vitamiin esines ja, ja seal mingid kohalikud ametnikud nõudsid, et ansambel peab oma kava ette mängima, et nad tahavad üle kuulata selle ja siis vaatavad, litsakas, sobib või mitte, kuigi need kontserdid olid juba eelnevalt kokkulepitud tervikuna tervikuna kõik poolteist tundi, poolteist tundi kontsert, vitamiini mängis selle ette ja siis komisjon tuli, oli märkmeid teinud, see ei sobi, riietus ei ole kuidagi päris õige. Inglisekeelseid lugusid ei tohi olla, venekeelseid lugusid, on vähe ja nii edasi ja siis nõuti, et õhtusele kontserdile kontserdi võivad teha, aga peavad siis neid eeskirju nii-öelda täitma nendele ettekirjutusi. Muidugi mõtlesin, et ah, ega seal õhtusele kontserdile kedagi ei tule ju, kuulamad tegid nagu ikka oma seda tavalist välja töötatud ja sissetöötatud kava aga selgus, et ikkagi keegi oli tulnud sinna õhtusele kontserdile ka kontrollima, et kas seal ikkagi täidavad neid ettekirjutusi. Ja selle peale muidugi Peeter Vähi, kes oli tol ajal vitamiini ansambli kunstiline juht, sel ajal pidi olema selline tegelane, kutsuti siis selle kultuuriministeeriumisse välja ja öeldi, et aitab teie ansambel Kasahstanis rohkem kontserte ei anna, sõitke koju. No joodistenfildist sai siin ennist räägida, ütles, et tema neid esinemiskeelde sai ikka päris ridamisi. Kuumaga seal oli nii ja naa. Et jah, eks ta oli juba sel ajal üsna selline ekspressiivne esineja seal laval. Aga jah, Viljandi festival aastal 1976, kus kogunisti siis kaks esinejad, legendaarsed. Hilisematki said esinemiskeelu Pariisis juhelistreenphelt üks ja, ja Aleksander Müller ehk siis Mülleri Sass, Tartu mees oli teine. Mülleri Sass sai keelu tänu sellele. Ta esines ansambliga Suuk tali külalisvokalist ja neid oli lugunivega narkomaan. Ja Mülleri Sassile öeldi, et seda lugu ei tohi esitada, seal oli eelvoor seal Viljandis ja siis lõppkontsert oli lauluväljakul 76, septembris ilusad ilmad olid. Ja seal siis lõppkontserdil. Sukk esines ka ja ütlesin, narkomaan ei tohi esitada, et mingisugused mingid kommunistliku parteitegelased seal kohal, et ei tohi esitada, aga Müller muidugi ei teinud sellest väljagi, laulis loo ära ja saigi sellest esinemiskeelu. Aga seda infilt sai esinemiskeelu sel viisil et tema juurde ansabel haak oli, selle, see oli mingil määral selline kooma järel tuli ja seal oli siis Ain Marcia, Ivo Marcel, noored mõlemad Heiki Tarkringis seal passi, Peeter Volkov mängis flööti ja ka selline hard rocki sugemetega progressiivse rocki ansambel. Ja nemad seal esinesid üsna uus ansambel, nad olid, aga rahvas juba teadis, rahvas hakkas seal sellele lavale lähemale tulema, kuna lavaliselile madal, ütleme selline poole meetri kõrgune. Ta lihtsalt selline puust oli ehitatud sinna Viljandi lossivaremetes sealsamas, kus see praegune laululava seal Viljandis on. Ja raha hakkasin lavale, lähemale tulevad, aga midagi eriti ei teinud, aga kedagi hakkas kangesti häirima, et mine tea, mis nüüd juhtuma hakkab. Ja Stelfeldil paluti öelda siis, et ta et ütleks rahvale, et nad läheksid tagasi, et ta ei tuleks sinna lähedale laval, et äkki äkki midagi juhtub, et rahvamassid seal ja laste infelt oli selline osav sõnaseadja juba sel ajal ja ja tema siis mõtles välja sellise humoorika enda arvates juttu, et ütles, et inimestele, et olge head, kirjutage asi, istuge sinna ilusti, Mahad, muidu võimud poovad mind selle puu otsa üles. Ja sellest piisas põhimõtteliselt, et esinemiskeeld saada, tema ütles, et ta lahendab selle olukorra huumoriga, rahvas oligi läinud tagasi viisakalt, et siis nad saavad edasi esineda, et muidu võimud poovata sinna puu otsa üles. Ja oligi. Ja siis septembris oli see festivali oktoobris vist silpi vasaras, lausa ilmus selline Kultuuriministeeriumi volitatud teatava midagi sarnast, et et Eesti ansamblite tegevuses esineb palju puudusi. Seal on siiamaani rahvusraamatukogus võib seda igaüks lugeda või soovib, et seal tobedad Nivedana saablitel haake ka riidest välja toodud seal ja, ja siis artistile, ebaväärika käitumise eest või midagi sarnast oli siis Aleksander Müller ja stiilselt esinemiskeeld aastaks poolteist aastat midagi sellist oli. Seal sukkpalaga narkomaan kogu saate playlisti, nii et raadio kahe kodulehelt laulvate revolutsioonide juurest eesti fännide skandaalseid laine meenutas täna Andres aja. Mina olen Maarja Merivoo-Parro, aitäh meiega koos kulgemast. Kuues episood laulvaid revolutsioone eetris juba nädala pärast.