Raadio kaks on helistanud mehele, kelle roll taasiseseisvumisest alates on olnud üpris tähenduslik. Julgen öelda, ma loodan, et seda on väärikalt tunnustatud ka, aga me saame seda tema enda käest siin kindlasti intervjuu käigus uurida. Jüri Leesment, tere päevast. Tere, Eesti head sünnipäeva. Aitäh, ütleme siis Eestimaa nimele, kindlasti ühineme nende soovidega, Jüri kas ütleme 17 aastat või isegi natukene rohkem 20 aastat tagasi kujutasid sa ette, mis hakkab saama, kuidas paistab elu välja siis, kui aastakümned mööda lähevad ja sa vaatad peale tänasele aastal 2008 ning 90.-le aastapäevale Eesti Vabariigile? Ma arvan, et ma isegi kujutasin rohkem ette kui enamik inimesi, kuigi ma arvasin, et neid jamasid tuleb rohkem, aga see suund. Me oleme jõudnud, on ikkagi üsna sarnane sellele, mis ma lootsin ette kujutasid, sest võib-olla minu eelis tollel ajal oligi see, et ma olin nagu lapsest põlvest alati uskunud seda Eesti vabariigi tulekut ja nagu täiesti teadlikult selle nimel elanud. Et ma ei saaks öelda, et see oli minu jaoks mingi tohutu üllatus, kuigi noh, see oli rõõmus üllatus see 88. aasta ja millest just need 20 aastat mööda saab. Ma korraks mainisin sinu tunnustamist nende teenete eest, aga et siinsamas mainimata, mis need teened on, mis on ka põhjuseks, miks me täna sulle helistame, kuidas tänasel päeval sinuga käitutakse, inimesed tunnevad sind, teavad sind, mäletavad seda, et sina oled mees, kes kirjutasid sõnad lauludele, eestlane, olen eestlaseks jään ja nende tsükli teistele paladele ka. Ma ei oska sellele, vastab, tähendab, ma olen ausalt öeldes inimene, kes väga nii-öelda avalikku tähelepanu ja armast. No igatahes president Lennart Merit sain ma valgetähe ordeni, nii et ma ei saa küll nuriseda, mingit unustatud ei ole ja eks ikka otsitakse aegajalt üles, küsitakse ja tahetakse rääkida, nüüd aga ütleme tollel ajal ma üritasin nagu tõesti pigem lava taga olla, et rollid olid nagunii jaotused. Alo oli laval ja mina lava taga. Enne kui me selles minevikus sinu lahkel loal ma loodan veel natukene kombata, tohime, küsiks tänase päeva kohta ka ära, Jüri, millega sa praegu tegeled? Hoiad näppu pulsil? Antud hetkel ma võtsin mingiks ajaks aja maha, no ma olen 17 aastat ajakirjanduses töötanud olnud ka kolme väljaande peatoimetaja, aga siis jah, antud hetkel ma ei tegeleda millegagi, ma sain hiljuti ilmus luulekogu, mille ma lõpuks kokku panin ja hetkel jah, nii-öelda hakkan uusi väljakutseid otsima. Me läheme ajas siis paarkümmend aastat tagasi, sel ajal kui sündisid nende noh, võiks lausa öelda kultuslaulude tekstide, Jüri olid sa väga-väga noormees. No 26, seitse. Mis asjaoludel, kas ainus ja samas väga lugevad põhjus oli see, et sa oled pärit Jõgevalt nagu Alo Mattiiseni, te olete nühkinud üht koolipinki või on põhjuseid veel, miks just sina nendele lauludele tekstid tegid? No see on väga oluline põhjus kahtlemata, sest et juba lapsepõlvest me arutasime neid asju väga, väga palju, eks see eellugu ja taust on nii pikk, sellest ei jõua rääkida, et see ulatub juba üle põlvede tagasi, et mina olingi kasvanud sellises vaimus. Mõlemad vanaisad olid vabadussõjas isa, metsavend ja meie kodus riiulil olid täiesti avalikult kogu mu lapsepõlve kõik eestiaegsed raamatut, vabadussõja ajalugu ja nii edasi. Et mina nagu noh, üldse sellesse süsteemi ei uskunud ja miks me aluga hakkasime neid laule koos tegema, esimene laul oli 87, ei ole üksi ükski maa. Ma nagu keeldusi alguses sellest, et noh, ma ei ole laulutekste kirjutanud, kuigi mu luulekogu käsikiri oli valmis, siis see oli kirjastuses ja praktilised, heaks kiidetud ja nii edasi ja Aloweenis kui ikkagi ära öeldes, et ma ei riski, ma soovitasin, et palju häid teksti tegijat nii edasi, et, et ma ei riski, et ma ei tea, mida nad kokku mulle kirjutavad, aga silma tunnen ja tean viimases kirjutasingi Kui lihtsalt need sõnad tulid See kõlab nüüd umbes, et noh, mis seal ikka, eestlase maha ja tegin siis ära just. Ma ei oska hinnata isegi seda esimest laulu selles mõttes, et ma mäletan küll, kuidas ta seda kirjutasin, tegelikult üsna hästi ja aga kummalisel kombel on ajale vastu pidanud ja eriti vahva on muidugi, noored on omaks võtnud neid, aga kui juba 88 tuli, siis juba halo marssis kuskil detsembris minu poole, ütles, et nii, et tuleb hakata kevadele mõtlema juba. Ma korraks jääksin veel selle, ei ole üksi ükski maa juurde. Ütle Jüri, vihjates patriotismile ja, ja päritolule ja juurtele selles loos peaks olema ära mainitud vist enam-vähem kõik Eesti maakonnad, välja arvatud üks. Kahjuks ei ole Setumaad seal jah, selle üle me seal arutasime ka. Nii aga ajaloolisele taustale, tahad sa viidata on, aga see on põhjus, miks on välja jäänud see kant, kust teie pärit olete. Aga mina olen pärit Jõgevalt. Ja see ei ole ju laulus. See ei olnud maakond, tähendab selle laulu loik eestiaegsed, maakonnad oli laulu kuigi Hiiumaa maakond Setu Mäe välja, aga noh, see taustaseletamine läheb natuke vist pikaks. Aga see oli jah, niisuguse vaimse sideme viitab nii et see nagu laulu kontseptsioon on tõepoolest minu välja mõeldud, et Alo lihtsalt oli, et tuleb kirjutada fosforiidivastane laul oli nii-öelda siis ma hakkasin nagu laiendama seda ja ja mõtlema ja halo väga kontseptsioon meeldis. Kas kõigepealt jala muusika olemas ja siis teie sõnad või käis siin niimoodi praktiliselt samaaegselt? See esimene laule üksik Sigma, kes praktiliselt samaaegselt, aga hiljem need teised Isamaalaulud olid ikkagi nii, et tuli muusika n. Siis mina kirjutasin, saad, neile jaoks on lauluteksti ja luuletuse näiteks, mida vahel kiputakse nii-öelda avastama nii väga erinevad asjad. Mäletad sa oli mõnelgi puhul inspiratsiooni leidmisega raskusi või kuna temaatika oli sisuliselt ju ette teada ja etteantud, siis oligi nagu rohkem vormistamise küsimus. Inspiratsiooni vast ei olnud, aga oligi mõned raskemad laulud ja mõned olid kergemad, mõnda tuli tohutult kiiresti kirjutada, näiteks mis praegu noh, see souli laulupeol oli kohutav võimsalt, kõlas Isamaa ilu hoieldes, sellega oli nii, et Alo tuli lihtsalt õhtul minu pooleteist homseks on teksti vaja, sest ma sain linnahalli lindistus aja, kuna linnali stuudiole tollal tunduvalt parem kui raadiostuudio. Et lihtsalt homme tuleb see asi ära teha, lint ja kogu moos välja ja ja nii ma siis kirjutasin õhtul poolord, aga lihtsalt oli vaja järgmiseks päevaks valmis. Kui palju te siis selle peale mõtlesite, et neid laule tegelikult peab hakkama laulma, noh praktiliselt, eks ole, terve lauluväljaku täis rahvast, ma mõtlen nii seal laulukaare all kui ka siis seal muruplatsi peale üles Lasnamäeveeru peale. No ega me laulude ees ei mõelnud, tähendab meie nii-öelda eesmärk ja see suund oli Tartu levipäevadel need võimalikud põhimõtteliselt ära teha. Et see lauluväljaku lugu ja see laulva revolutsiooni lugu veel hoopis oma lugu 88 koma töötasin ise lauluväljak, kui ma töötasin kolm aastat seal teoreetiliselt ja kõige selle laulva revolutsiooni taustu Nii et te olete ise nendel öölaulupidudel ja muudel asjadel ja kõikidel üritustel kohal, seal. Mina käisin ühel öölaulupeol tegelikult isiklikult aga ma teadsin kõike seda organiseerimist ja kuna ma teen tööd selle, ma tahaks ka siin kasutada juhust, et väga suur aitäh ja tunnustus neile inimestele, kes tollal töötasid. Lauluväljaku direktor Rita Mägar ja kunstiline juht Jaak Veski, kes mõlemad tänaseks nagu Alogi on taevaavarustel rändamas. Kui palju Jüri oli sinul kaasarääkimise õigust või võimalust või tahtmist nende lugude esitajate suhtes Ivo Linna on selline nii-öelda läbiv nimi. No linna tegi ikkagi kõik need praktiliselt need jah, ära Tallinna arutasime seda ka erilisi kõhklusi tekkinud Ivo Linnavaliku puhul. No mingit vaidlust täielik, aga olu püsis, loomulikult need selle ei ole üks üks lauljad, me arutasime ka läbi ja täiesti vägagi ühel nõul oli meil tekkinud mingid. Me paneks selle jutuajamise lõpetuseks mängima loo eestlane olen, eestlaseks jään. Mis kohal see selles laulutsüklis või, või seerias või sarjas oli, on selle sünniga midagi erilist sul meeles? No tol hetkel oli ta ikkagi kõige tähtsam, see oli nagu nii-öelda lõpetuse laul ja see oli ikkagi põhiline sellest tsüklist, mis kõige rohkem siis kõlas. Jüri Leesment oli meie vestluskaaslaseks, kuidas tänast päeva tähistad, tähistad kuidagi. Ikka tähistame, oleme alati tähistanud. Oleme perega käinud väljas, lõunal kuskil, aga täna ma olen vaikselt ema juures, et temaga teeme sihukese lõuna ja kõigile kõike kaunist selle päeva puhul. Just Jüri, sama sulle aitäh jutuajamise eest ja loodame varsti kohtuda. Jaa? Jaa.