Nüüd ma olen raadio kahe mikrofoniga tulnud siia Tallinnast üsna üsna kaugele ja sellisele, kuidas öelda Tallinnast vaadates tsivilisatsiooni sellisele piirimaile külitsesse ja Arakad allu ja minu vestluskaaslane siin sellel. Ma ei tea, iidsel sohval on näitleja Liia Laats. Kas te olete meelega ära tulnud ennast peitnud siia metsade sügavuse täielikult sellisest? Ma tea linnaste inimestest eemale, kas te meelega väldite kõiki inimesi? Võib-olla ka meelega, aga see meelega tulemine oli, oli nii-öelda sundseisu. Sellepärast et ma haigestusin oma südamega ja tööd ma enam suurt teha ei saanud ja, ja oli vaja värsket õhku, nii värsket ja puhast õhku meil üldse võimalik saada on. Ja kuna mul oli siin päritud talu, siis otsustasime mehega, et tuleme siia. Ja selles mõttes jah, tulime meelega, keegi meid siia välja ei saatnud. Aga ma olin sundseisus, pidin seda tegema tervise huvides. Ja muidugi, kui siin mitu mitukümmend aastat tagasi oleks minule öeldud, Sa tuled kunagi maale elama, siis ma oleks naerma hakanud või või seda juttu üldse mitte miskiks pidanud. Aga nüüd pean ütlema, et ma olen harjunud. Kuigi ma olen põline linnaelanik, ma olen ju Tallinnas sündinud ja kasvanud ja oma pikast elust olen ma ju suurem osa elanud Tallinnas. Nüüd enam nagu ei tahakski linnas elada, kui ma siit lähen Tallinnasse, siis ma juba ootan ruttu-ruttu, et saaks tagasi siinsete kudedest. Sa oled nagu loodusesse, tundub tõesti looduse ühe osana, nagu inimene ju tegelikult ongi, vahel tuleb küll niisugune tahtmine, et ah, ma tahaks veel midagi teha, tavaliselt kusagil kusagile minna, eriti sügisel ma ei armasta hilissügist, mitte kunagi elus ei ole armastanud. Mul on see kohe vastunäidustatud ja ma hakkan juba kevadel mõtleme, et oh issand jumal tuleb sügis varsti. Kuidas teie tervis praegu on tunnetate, olete mingit tolku saanud sellest maale kolimisest ja sellest rahust? No, ma arvan küll, et olen kindlasti saanud, aga tervis on vahelduva eduga, näiteks tulite täna siia, ma teadsin, nüüd on alumine vererõhk 103, üleval 170. Vahelduva eduga, aga tervise peale ei tohi nii mõelda iga päev. Ja seda ei saagi teha, siis. Siis ei saaks üldse elada. Kuivõrd ootada säilitanud ennast sellist, ma ei tea seltskondlikust kutsutaja kogu külarahva endale külla mõnikord. Seltskonda, ma armastan küll, sest minu töö tingis ju seda, et ma inimestega pidin ju suhtlema ja, ja inimeste seas olema siis, aga ega erilisi suuri missuguseid olemise siin küll ei organiseeri, aga inimesi külas käivad. Ja lapsed näiteks lapsed ja lapselapsed siin neid on mul ka õige, mitu tükki on suvetisiini ja suviti siin? Jaa jaa. Et rahvast liigub, liigub küll siin. Aga eks siis eelis ole ju siin ka, et kui tahad kedagi näha, siis näed ja kui ei taha, siis ei näe. See valik on ka siin olemas. Ja eelis. Aga ilma inimesteta ka muidugi ma ei saa, Vanemuine on väga tore ja saadab mulle iga esietenduse tarvis kutse. Kõik esietendused ära vaatamas ja siis ma puutun jälle oma vanade kolleegidega kokku, siis ma vahepeal töötasin Vanemuises. Ja see mulle kõik mõjub väga hästi. Aga teinekord mõtlen, ah, kurivaim, miks ma vilets võimet? Ma oleks võinud ka ikkagi veel midagi teha. Aga samas mõtlen, et aga mine tea, milleks ei ole, hea on. Sest kui ma veel olin nii nooremavõitu inimene, siis mõtlesin, et jumal andku mõistus mulle pähe, et ma õigel ajal oskaks lavalt ära minna, et hirmus on. Mul oli paari näitlejaga niisugune kogemus, ma istusin saalis. Mäletasin, kui ta oli oma oma tipus ja kui ta tegi veel vägevaid osi ja siis ma vaatasin, et noh, et on riismed jäänud järgi, et mina tema asemel nüüd juba enam ei esineks. Ja mõtlesin siis, kaks asja oli, et ma ei hakka teatud häält blondiks värvima, jätkuma ometi nii palju oidu oleksid õigel ajal teatrist ära tulla. Blondiks ei ole värvinenud vahepeal salajasel. Ei, ei ole, aga ma hakkan natuke heledamaks minema juba külgede pealt, sinna ei ole midagi parata. Kui keegi nüüd pakuks teile mingisuguse rolli, ütleme, Vanemuise teatris võtaksite vastu. Ei, mul on ka pakutud, on räägitud, kas ma ei taha nagu Kambeki teha? Maha ei saa võtta niisugust vastutust enda peale, sellepärast et tervis on niisugune, et ma võin ju praegu tunda ennast hästi ja mõtlen, ma saan teha, aga seni ei ole ja ma ei kannata ükski enam teha tööd ja ma võtan nüüd osa tuuri osa vastu lavastuses. Et see, see, ma ei kanna seda välja. Aga noh, võib-olla siis mõned niuksed suitsud teha, kas, kas näiteks mõnes telelavastuses või mingisugune jutt nüüd on, aga sellest ma ei räägi, sest seal on selle ma võin veel vastu võtta. Te elate siin oma mehega kahekesi? Jah. Kui, kui tihti teie nii omavahel tuleb ette selliseid tülisid ja ütlemisi, nagu pole kellelegi teisele öelda, siis tuleb nagu oma mehega arveid klaarida. Peate siin ikka mingi selliseid kodusõdasid nõusid lõhute vahel. Ei nõusima nüüd ei lõhu, aga omal ajal ma lõhkusin küll, võtsin kapiukse lahti, lõin mitu taldrikul poloogile. Aga ei, nüüd ma nõusid ei lõhu, aga muidu ehkki iga igas paremas perekonnas on omad omad ütlemised ja, ja vahel kohe nagu kasvõi igavusestki, kui sa tunned, äkki midagi ei taha teha, ei viitsi teha, siis asi ja muidugi ma olen alati ütelnud, et vanainimene, vana naine on juba üks hulle nähtus, aga vanamees, no see on kohutav lugu. See on nii kohutav. Ja siis ma siis ütlengi talle ta googelmoogelit iga hommikul üksvahe mõtlesin. Ja siis ma alati ütlesime, ei hakka, siin hakkab minu norimine peale, siis nüüd oled sa ta muna, nii palju. Aju Drawei. Nii kinni mätsitud munaga? No ikka tuleb ette, aga no need on niisugused. Ega need põhiliselt küll ei tülitse. Jumalale tänu. Nojaa, aga ütlemisi tuleb, teinekord annab jõudu. Sügavas naera veel veel, kuigi võime mõlemad minna teinekord nii endast välja. Aga siis läheb kohe üle, see on rohkem niisugune. No šõu on teie mees teile võrdne partner, tuleb toime teiega. Oi, ma pean tema kohta küll ütlema. Tänusõnu ta on, ta on väga hoolitsev, sellepärast et tema ju põhiliselt siin kõik teeb. Kui tihti te ise siin nii majas ringi toimetades vaias, võtate lauluviisi üles ja laulate mõnda vana tuntud laulukest? Oi, taevas, teate see tuur tuleb mul peale küll ja ega, ega mul on niisugune vanal sugune muhk, kaaned on juba ära ja ja ma ei tea, pool raamatut on kindlasti kusagile kaduma läinud soni siin tal seal on kõik need vanad laulud sees ja siis ma võtan prillid teinekord ja võtan siis, vaat ma olen ka üks niisugune eestlane, kes teab salmi kaks ja rohkem ei tea ja nendest vanadest lauludest, aga seal raamatus sõnadega seda ma ei salli. Tegelikult, kui sa tahad lauldes laula ikka otsast lõpuni siis ma võtan selle raamatu, too siis panen jalad teise tooli peale, niimoodi, et hästi oleks mugav olla, siis võtan selle väikse lauluraamatu ette, hakkan laulma kõik need tuntud vanad laulud. Haanja mees, veidi lupja kiv. Aga sedasama Šveitsile sedasama filmi viisikest, et mu abikaasa minut loominud kätel kanda ja mis teda käendaja laula täkivoorusalmisele. Teate, ma ei oska, ma, mul ei ole meeles sõnad, mul ei ole sõnade meeles. Kuivõrd teid siin maal häirib selliste väikeste kohtade selline tavapärane, et kõik tunnevad kõiki ja kõik teavad kõikidest kõiki asju, on teil mõnikord selline tunne, et tahaks midagi sellist teha, mida peaks teistest varjama? Üldiselt, et tuntakse ja vaadatakse selle vastu, ei ole mul midagi olnud. Ma olen alati ka sellele arvamusele, et eesti rahvas on nii väike, et me kõik peaksime 11 tundma. Aga. On häirinud mind ainult see igasugused millel ei ole alustki. Mida inimesed räägivad vaat-vaat, need on mind ärritunud rohkem kui minu käest on küsitud, kas see on see tõsivad, kas sa oled olnud selle selle armuke või siin ja olen küll siis ma olen vastanud, just nimelt see on siis on või ei ole, eks ole olnud olla ja kuulasin kohta, räägitakse, et, et saalid laua peal tantsinud, mõtlesin ja tantsisin. Aga, aga algul mul oli selle selle juttudega ikka on olnud kavat minu ema, kui minu ema elas siis ma töötasin estraadil. See oli viiekümnendatel aastatel. Mina tulin ükskord koju ringreisilt ja ema on väga tõsine ja minuga ei taha suurt rääkida. Ja kuidagi niisugune nutuse olemisega ma küsin, mis viga, mis vigane hakkab rääkima, kuule seal temal oli üks tuttav helistanud ja avade saama, et mina olen Pirita restoranis Pirita bussipeatuses restoran, vanasti ma ütleksin nüüd ka. Et ma olevat seal olnud purjus siis laval või seal laua peal tantsinud. Nonii, no kuidas sa teed emale selgeks? Ei ole, sellele ei usu niikuinii, aga Vaccis küsima, et kuule, millal see oli, millal see oli? No see oli talle öelnud ka, millal see oli, aga siis jumal tänatud, ma sel ajal olin ringreisil ja siis hakkas ema mõtlema ja oli tol ajal Tallinnas kirik Tallinnas. Siis oli Müüditsehhi ehteasju, aga nad olid sotsid või tähendab, nad ei olnud kitsad, aga nad nägid välja nagu eelsed nagu briljandid. Aga tol ajal nagu oli, ega seal midagi siis leti pealt ei saanud Kareti alt, aga noh, näitlejatele niimoodi näo järgi siis ma sain neid laval kanda, siis laval kaelaehteid ja kõrvarõngad ja kõik siis hakati rääkima, et, et mina olen nüüd vaid need on kõik ehtsad, mida ma kannan. Ja et ma olen Tallinna mereväe või balti mereväe mingisugusegi ohvitseri, kõrge ohvitseri, võisele ülemuse armuke. Väga ilus. Niisiis kui ma tulin Tartusse tööle, no kujutage ette inimeste loogikat, ma tulin Tartusse Vanemuisesse tööle, siis räägiti mind olevat lõdvad elukombed. No tulin, tulin siis ülikoolilinna Vanemuise teatris. Nüüd niisuguseid jutte, noh, neid on küll, ei tule kõike kõigi meeldegi, neil on olnud küll, aga noh, need nüüd enam alguses ma olin küll ikka täitsa summasid inimesi kätte saanud, ma ei tea, mis, millega te nagu nüüd alguse sakslased, jutud. Aga, aga hiljem võib-olla ma ütlen, hakkasin kaasa. Olete te ise ka midagi spetsiaalselt teinud selleks, et noh, just nimelt teie kohta sellist juttu räägitakse, see on alati põnev ja näitleja elukutsel vist käib alati kaasas ja ongi hea näitlejal käib selline veidi skandaalimaiguline kuulsus kannul. Ma ei tea, kas see hea on, aga, aga ta tavaliselt kipub ikka nii olema. Vaat niimoodi päris avalikult ja ma ei ole, ei ole, et no. Ma olen üldse niisugune impulsiivne näiteks kui midagi on. Kui omal ajal käisin korvpallivõistlustel, siis ükskord katkestati, siis ma jooksin, karjusin hirmsasti kalevi poolt, Läksin juba platsi peale ja küll. Aga see, seda ma ei teinud, mitte nimme seda kohe lihtsalt minus endas on see olemas, see kaasaelamine, karjumine ja kisendamine nüüdki ma olen vanaeit juba ka, vaatasin. Mees La Manchast, vaatasin Vanemuise teatris ja. Mulle nii väga meeldis. Ma karjusin, braavo. Braavo. Kui etendus oli läbi. Ani, aga siis mida ma olen teinud niisugust asja, kui seltskond on? Ja ma tean, kindlasti on inimesed seltskonnas, kes keda ma tean, et tema enda ellusuhtumine ei ole nii korrektne, nagu ta püüab seda välja näidata, Ta, siis olen ma küll provotseerinud ja vot siis olen ma küll ütelnud äkki midagi niisugust, mida, mida need peaaegu minestudes vastu võtavad ja võttis, asja ma olen küll teinud, aga see on, see on nüüd nüüd. Niisuguses kinnises avalikkus ma nii küll ei ole. Nii nimelt ei ole teinud, aga, aga minu meelest on küll olnud niisugust asja, ega ma, ma noh. Ma elan välja niimoodi, ega mina ei jäta ju sisse endale midagi, ma ei ole seda ma välja major heid viron ja ei salliga intriga jaga, võin ütelda küll, näiteks kui ma leian, et teie näiteks olete intrigant mul siin ja ma võin ütelda, et intrigant ja ma leian rohkem ei räägi. Ja, ja see on kõik siis jah, aga eks mani ühte otseütlemiste pärast olen ka. Olen ka elus päeviga läinud. No ilmselt neid päevi nägitadega Vanemuises sellepärast et Kaarel Ird on juba tuntud mitte just oma kõige pehmema loomuse poolest. Jah, muidugi. Ei olnud üldse niisugune lugu, et ega tema Tema piss hiilgas eak priskas ja ja ütles kõvasti. Aga mul oli üks niisugune juhus. Me tegime proovi, Kaidu lavastus oli see. Aga üks peaproovidest oli laval juba ja osad olid kostüümis ka. Aga idee oli see komme ikka tuli alati peaproovidel, tuli seal midagi ümber tegema või, või, või korrigeerima seal ja jälle üks niisugune proov oli. Aga, ja siis ta ütles, minu minu tekst jookseb ja ta katkestab ja ütleb vaat ja ütleb ette, kuidas tuleb, vot vot nii tuleb ütelda. Ma hakkan ütlema, ei, jälle katkestab jälle, ütleb, ise hakkan mina, ma ei saagi lõpetatud juba jälle tema mitu korda. Ja siis ma ütlesin talle, seltsimees, palun minge persse. Ja just niimoodi ma ütlesingi, sest moor omal ajal oli meil kõnetehnikat, andis meil stuudios ja siis ütlesin ja moor ütles, et vaat niimoodi tuleb eesti keeles seda sõna. Noh, nii nagu ma ütlesin, nii, ja nii ma talle ütlesin, siis oli vaikus, sest ma ise mõtlesin ka, mis siis nüüd tuleb, mis nüüd tuleb? Ta põrutas välja, uksest, läks minema, ei ütelnud ühtegi sõna. Ja ma nägin teda paar päeva hiljem siis teatripeal mõtlesin, no ta hakkas rääkima nii nagu ei oleks mitte midagi juhtunud. Tallinna peal te moodustate sellise suure ja sõbraliku perekonna Jaanus Horgulasega, riputa seal kino Eha kõrval. Suurel plakatil reklaamiti vuttide jogurtit. Jaanus Orglas helistab teile vahel ka. Ei, ta ei saa siia helistada ju, mul ei ole siin telefoni, siin on võimatu telefoni panna sisse, aga aga, ja selle selle reklaamiga oli küll niisugune naljalugu, et otsiti mind üles ja pallutab, palutakse teatud telefoninumbril helistada Tallinna, mina helistan ja, ja siis räägitakse muljet, et Vaarne, palume teid teid, reklaamiklipi peale tulevaid neid fotosid ja mis reklaami, mis reklaami ma pean tegema, kas kirstu reklaami on vaja tegema? Ei. No siis pole väga vigagi. Ja siis ma läksin ja tegin ära ja saime jogurtiga süüa ja ja nüüd ta jah, ripub seal. Te ei ole kuulnud, kui palju see jogurti läbimüük on kasvanud. Ei ole, ma ei ole puutunud nendega kokku, tuli jälle siia tagasi ja ma ei puutu ju Tallinnas praegu, kui ma lähen, siis ma ühele teisele seal helistan. Aga ma ütlen, kui ma Tallinna lähen, siis ma ruttu sealt ka ära tulen ta kenam olla seal palju ja ja. Ma ei ole siis ma ikka mõnele vanale kolleegile helistan ja siis räägib seal mõned uudised ja aga ma ei tea siis, kas see on siis mõjunud ka või, või ei ole? No keda te ise praegu oma nii lavapartneritest meenutaksite Sulev nõmmikut või Ervin Abelit või heinari kopterit või keda? Jah, näete, need mehed on kõik enneaegselt surnud. Kõik minu mees, partnerid, Köik, kellega ma olen rohkem tööd teinud. Kõik on sujunud, kõik, ühtegi ei ole enam ei ole enam järgi. Kui ma olin estraadil, siis vaagiadele mets, kahe nova kolib aga ikkagi ikkagi enneaegselt siis Vanemuises ja tulin siis oli, oli. Jaan Saul. Noormees tegi mitu tükki. Siis Einari Koppel nüüdisAabel, Nõmmik, Nad kõik on läinud. Niimoodi otsast. Oma meenutan vaagi näiteks väga sooja südamega, ta oli väga hea ja tore kolleeg väga hea kolleeg, daalivad niisugune kolleeg, keda sa võisid alati usaldada kes sind kunagi maha ei müünud, kes ka sinuga alati arvestes ja tema tema peale ma mõtlen. Sooja südamega mälestus temast on väga tore teda, ta oli niisugune huumorimees ka eni eraei oska. Ma mäletan, üks ringreis olime, olime Võru baasil Võru hotellis aga sel ajal siis ei olnud ju kõiki asju saada kaupluses, siis tuli otsida ja tavaliselt, et kõik, mis ma ostsin, ostsin alati ringreisidelt, sest maapoodidest ikka sai ja mina ostsin, otsisin niisugust potti, näete niisugust hermeetilise poti hautamispotti. Ja ma sain selle poti sealt võrust. Ja nüüd, sel päeval, kui me hakkame ära minema, ringreis lõppes juba, hakkame ära minema, valvelauas öeldakse mulle, et et kuulge, teile toodi siia üks pakk, mõtlesin minule pakad, kas käsikirjaga ei ole? See Bagdoodide ei leia niisugune suu, ristküliku kujuline paak. Mina võtsin siis selle sinna, mõtlesin, et issand jumal, ma ei tea kedagi, niisugused tuttavadki mul on, kes mulle pakki saata, sinna viisin ta siis bussibuss, hakkas liikuma ja siis maal teised ka vaatavad seal, mis asi seal hakkad lahti tegema, et mis asi siis on, teen lahti date seal see oli praeahi, puuküttega pliidi praeahi ja vaagolisele vaagides mina, mina potti küll peab olema ikka. Vot niisugused naljad olid siis Aga jah, Nõmmik, Nõmmik, eraelus ei olnud niisugune elustiline tali rohkem endasse tõmbunud niimoodi ega tema tema nihukest suurt seltskonda ja tema südameis siis ta tahtis ikka rohkem nii omaette ja ja. Ja appi tuli küll. Abel, kui oli seltskonnas, siis tema armastas ka, oli ikka seltskonna tuju üleval hoida ja, ja ja tal Abeliale üldse niisugune komme, ta armastas kingitusi teha. Me sõitsime, siin, me oleme, ei mäletagi enam asja, ei ole ka tähtis. Sa, me tegime need filmid kolm filmi, mis me tegime koos, see on saate peal tehtud. Noor pensionär seal mujal Kaaga või see, see on vähesaare. Saare peal sõitsime Lihulas, tuli siis läbi sõita ja seal oli üks paar ja siis me läksime sealt baarist läbi, et natuke süüa osta kaasa, et me jõuame õhtul sinna. Ja tema siis võttis seal ühte kui teist ja ja siis suur šokolaadi, ostis selle karbi ja kinkis selle karbi minulegi seal kõrval ja siis tal oli üks rahasumma, ma, nii et nii et tol ajal oli kas 20 või 30 ruutu, Plaan oli see vahedal, mida ta pidi tagasi saama. Ja ta ütles sellele baaripidajale tee tagasi ei ole vaja, see jooksis raha peos, jooksis veel ukse peale järele ja see kõik on korras, kõik on korras, vat siukseid asju ta tegi, siis oli meil Kuressaare noh, siis oli Kingissepa restoranis olid need võtted resoneeri võtted, mis oli noor pensionär noor pensionär, need võtted olid seal nii nagu filmimise juures on prožektorid, kui nad on üle kuumendatud, siis nad peavad jahtuma. Esimene küll, et seal baari ees üks laud kaeti pikk laud ja aga noh, me mõtlesime, et nendel endal tuleb seal midagi, aga ei kui meil see paus tuli, siis ütle paabel, palun kõik terve, nii palju, kui meid oli, siis seal neid näitlejaid ja valgusteid kõik kõigu, kogu kollektiiv, istu sinna laua äärde, palun istuda ja tema tegi meile saam, paljad ja siis oli seal hõrgutisi veel laua peal ja ütles, et kui on tarvis juurde, tellib, tõusevad, tal olid niuksed niuksed, talle meeldis niimoodi teha, välja teistele, kinkida. Vaadata neid ise, neid filme ise hea meelega televiisorist tuleb neid kord aastas ikka. Nii püütakse näidata. Jumal, ma vaatan, praegu olen kõik üle vaadanud, aga nad ju kohutavad filmid, issand jumal küll, tehtiga. Tuseli plakati plakatitega, seal pole ju mitte midagi nendes filmides. Kohutavad plakatid, inimesed vaatasid neid teha, tulime nüüd teha, me ise tegime. Rääkisime sõjaväe, missugused nad olid, bla kaatid. Seal ei ole ju elavaid inimesi, need on mingid mingid mingid mingid liikuvad asjad, räägivad seal ei ole absoluutselt positiivne, negatiivne, positiivne, negatiivne kuju ja kõik. Noh, seal ei ole, seal ei ole elu, seal ei ole ju elu. Puhas plakat, tead kindlasti, et seal on rahvatantsud sees. Et seal on rahvamuusikapillid, siis õlut, juuakse, seltside kapad kõik ühte. Ikka ikka masendav küll, niisugust filmi tehti ausalt. Nende filmile väärtus on muidugi see, et nüüd näeme paljusid näitlejaid, keda enam ei ole, eks ole, nad on, nad on, nad on nüüd meil olemas, siin me näeme, kuidas nad mängisid, eks ole, aga, aga muud väärtust ja nendel ei ole, aga kui sa neid filme vaatad, siis tuleb muidugi üks või teine asi väga elavalt meelde. Meelde näiteks ma mäletan tsitadelli Scuse nutus, seen on seal, kui isa ajatuslikus, lappi väljaselt ja õlid ja hakkab, siis ma mäletan seda stseeni, no tehakse ju mitu korda siis ühte ühte stseeni, mitu duublit Anett nutu enam ei tule kusagilt ja noor näitleja ka veel, mis ma olin näitleja, solin veel hakatis alles ja, ja ei tule ju erastanud doga nutt on vaja ja siis korraga raport hakkas mind sõimama lausa kohe. Et kui ei tule välja, et me oleme nii palju teinud ja tuleb uus võtta ja näitleja sinna ja ja no nii, et mina hakkasin kohe eriliselt nutma ja. Ma ütlesin, jumal hoidku, ma püüdsin võistlusjuht. No kus sa võtad kanepisse istuli ja nii nagu need pisarad hakkasid tulema, nii ta kohe ütles võtetele kogega, ei valgustus võtuja, Milasid, andsin oma teksti seal ja vot niisugused trikid olid siis millega ta siis. Neid pisaraid siis välja välja meelitas, kui neid enam ei tulnud. Mul ka, kui nad oleksid glütseriini pannud, nagu pandi ju vanasti glütseriini tilgutati niimoodi siia siis need litse liinid, pisarad. Mida ma vaatan nüüd mehhiko filmidest vis küll tehase, sest need nutavad küll. Enda keelt nad üldse peale nutmise ka veel midagi teevad. Seda ei tea. Nii et te olete mehhiko või mehhiklaste hing hingeeluga päris täpselt kursis. Oi, teate, ma, vahepeal, kui ma tahan naerda siis mina vaatan seda. No mis ta on, tahmanägu, aga ükskõik mis. Keerad keegi nutab. Ja näed, ega suurem osa need filmid on üldse on, mina ei tea küll. Ma ei oska, ma ei oska neid hinnata, lihtsalt ma ei oska neid hinnata. Ka need Ameerika Need sarjad, mis on iga kaader, lõpeb väga niisuguguse vaatamise mängimisega. Väkkalist mõtlikud, niuksed, sügavmõttelised vaatamised ajab ju naerma. Nii et tõsiselt ma neid kunagi ei saa. Olete te näinud viimasel ajal televiisorit, midagi tõeliselt vaimustavat, mis teil on meeldinud ja niimoodi mingi mulje jätnud. Televiisorist ei, ma ei meenu küll praegu ühte niisugust viimasel ajal, mida ma, nii, mis mul, mida ma näinud olen, tähendab, ma ei ole ju kama, ei vaata televiisorit niimoodi, et ma vaatan teda lihtsalt keeran vaatan ainult valikuliselt, mida ma tahan vaadata. Muidugi kõige ma pean ütlema, et kõige suurem elamus, mis mul ikka oli Viimasel ajal televisioonis või televiisorit vaadates oli see, kui oli see valimiseelne kampaania ja kui Miina Hint esines, siis ma pidin surnuks naerma. Ma ei ole nii naljakat midagi kohutavat. Näitlejad on võimatu järgi teha, ikkagi ei usuks, et inimene on olemas nutiette see oli, kui ma kuulsin, kui ta hääl oli ja siis ma tulin ruttu-ruttu. Vot see oli küll, see oli tõesti elamus, kõige tipp oli see, kui ta käest küsinud, mis haridus teil on täitsa nii saamatud. Ariste käest tohib küsida, kelle poolt te hääletasite? No ma küsin ja ei küsi, sa tahaksid ise otsustada, kuidas? Ja mina, Siim Kalda poolt Kuidas te olete praeguse nii riiklusega rahul või uue uute tuultega meie Toompeale uue valitsusega? Kuidas ma rahul olen, oma isa ju veel ütelda seda sest et ei ole veel ju nad jõudnud midagi ära teha, aga aga ma ootan küll väga suure põnevusega, et need inimesed, kes enne opositsioonis olid ja kes väga palju lubasid eriti nutsid nad pensionäride pärast, mina olen ka siin üks pensionär ju ja, ja mis siis, ma tahan näha, kuidas need lubadused siis nüüd täidetakse. Ja milleni buss viib, siis mina olen seda meelt. Et parem ma kannatan alguses. Teatud aastad. Elan kitsamalt ja pingutan ja siis läheb paremaks. Ja siis hakkan lahedamalt elama. Kui ma enne hakkan siit-sealt pingutatakse välja mingi lahedus ja pärast, mis tuleb. Pärast kukutakse kop kokku. Ja ma tahan nüüd näha. Pensionit lubati kõvasti juurde panna. Kõige tähtsam kuju, üks pensionär oli vahepeal tähtsam, kujusin. Jah, jah, ja siis kui nüüd paneks, tähendab kui pannakse nüüd juurde pensioni, lubati ju kõvasti panna. Ma kardan kangesti kassi, tule äkki need ajad, kui me läksime kella seitsme ajal läksime juba sinna pensionit saama ja kas saime siis kätte sel päeval või ei saanudki üldse sel päeval kätte seda pensionipõli, teine päev jälle minna. Nii et elame-näeme. Millega teie lapsed tegelevad? Mul on kolm last, kaks poega. Üks tütar, vanem poeg, tema elab Helsingis. TEMA abikaasa isa poolt, oli soomlane või on soomlane. Ja siis nad juba läksid. Viis aastat tagasi läksid Helsingisse elama, nüüd elavad seal ja ta firma juures, agent tähendab, see on ehitusfirma puid, puit, puit ja siis Tian agent, kes käib siis kumas või lepinguid sõlmimas. Nii, noorem poeg elab sauel saue Sakus Sakus. Tema. Tema oli laia profiiliga traktoristiks, õppis laia profiiliga traktoristiks õppiv. Aga nüüd on, muidugi ei ole. Mu ära ja, ja, ja nüüd ta on varuste varustaja, skaupls käib ringi ja ja kaupa. Aga tütar on kodune. Ta lõpetas pisi pedaja, aga ta ei saanudki kaua töötada paar aastat ja siis abiellus ja tal on oma lapsed ja ja siis tema nüüd nende lastega kodus. Suviti sokutatakse lapsed, lapsed siia teie juurde. Oi, sokutamisega oli ilus sõna, näen, mina tahan väga siia tulevad. Ma kohe ootan seda aega, tütar on ka, ma muidugi nendega üksinda ei saaks Kalserdatud siin sellepärast poja laps tuleb ka siia. Poja, lapsed, ka gaasia noorem poeg, vanema poja noorem poeg, tuleb ka Helsingis suveti siia. Soeti, näete, kuidas ma kasutan valesti, kästi keel suviti suviti siia. Ja ma väga ootan neid ja ma tahan, ma tahan. Vaadake, näete, ma olen ikka harjunud, ma ei, ma ei kujuta üldse ette elu üksinda. Et ma elan üksinda. Ma ei kujutaks ta üldse ette. Mul peavad olema inimesed ümber ja kui ma peaksin ka tõepoolest üksinda jääma, siis sureksin ma vist selle tõttu, et ma olen üksinda. Ja mulle meeldib, kui on ümberringi siin kodus liiguvad inimesed, mulle meeldib see ja lapsed eriti. Ja lapsed on tõesti, nad on kohe no ja üldse ma olin niisugune vanainimene, et ma tahan noorte seas olla. Sest pidama siis nüüd vana, teise vanainimesega räägin, mis te arvate teatega noorini pidama, räägin teisese, mul valutab. Kas sa tarvitad seda rohtu, kas sul ei ole niisugune tunne, kuule, täna oli magnetpäev. Kas sa tundsid ennast halvasti? No ma ei taha niisugust juttu kuulata, ma tahan rohkem mõtted mujale viia. Miks ma pean seda kogu aeg mõtlema oma haiguse peale ja ma olen püüdnud ikka ütelda, kui keegi nii haldja all mõtlesin, põld, vii ka pärast läheb veel hullemaks. Väga vigagi ja, ja, ja siis mulle selle tutega meeldib ma tahangi kohe, kui, kui, kui siia tulevad lapsed ja noori noorima tan nooremaid inimesi. Kui tihti sunnivad nad täitsin sirmi ukse ette tõmbama ja mingit nukuteatrit. Selle mängima ja mul on tütretütar, teised on kõik poisid. Vanemal pojal on pojad ja nooremal pojal pojad ja tütred on ka üks poeg, üks tütar, tüdruk, tüdruk, see on väga-väga palju, loeb, väga palju loeb ja siis tema ja poiss, väike poiss, 24 aastane, tahavad teha. Ja siis üheksaaastane Siim ka. Ta nad tahavad, et mõned nendele ette loen, aga nad ütlevad loe ilmekalt loeni, nagu karu kleepida loeni, nagu siil ütleb ja ja sisulisi aja seda väga tahavad. Nii nukuteatrit ja teeme, päris nukuteatrit ei tee, aga, aga kui nad mängivad, siis saad sellesama laua peale siin siis nad laovad oma asjad ja siis ka tahavad, et teksti anname, tähendatan teksti, nüüd ütle, kuidas sa nüüd ütled mulle vastu ja tahavad küll niukseid asju. Kas nad on teadlikud, et te olete selline suur staar ja suur filminäitleja, vähemalt omal ajal teevad nad seda, tunnetavad nad seda. No väiksed nad on väiksed eelmisest a no-Joal staar võla ei olnud. Aga nemad, kui nad neid filme nägid, siis nad muidugi mind ära ei tunne. Nad ei tundnud ära ükski, aga siis ma ütle, aga siis hakkavad jah tulnud. Jaanuselt või vanaema vanaema, näed siin vanaema, mu nüüd see. Siin me oleme, neid lastakse ju neid hilisemaid filme lastakse üks vahel hästi nüüd koledasti, kui palju jumal neid tihti tihti tuli ja siis nad küll kriiskas Kriskavad ikka ta vaatame vanaema. Ma ei küsi teie kohta naermise kohta, millal te viimati naersite, sest te olete selle intervjuu jooksul naernud korduvalt, üsna pidevalt. Tal on seal Ja ja, ja, ja, ja mulle tundub, et no tihti paljud asjad totralt naljakad ka. Meeski mul mitu kord ütlen, et noh, jumal hoidku, mis sul sel ajal ta oli, kui ma leian, et nad on, miks siis mitte naerda, öeldakse, naera terviseks. Aga mäletan tõenäolist, millal te mõtlesite, võivad? Oi, ma võin niisama, kuidas? Ma võin kõva häälega naerda, niisama, võin ma kõva häälega ta. Viimati ma nutsin. Märtsikuul olid lapsed tütarlastega siin kahe lapsega ja kui nad ära läksid, jälle tühjaks jääb. Ma istusin siinsamas diivani peal ja ma nutsin, suurel, ma tundsin ennast nii üksinda, ma vaatasin, ma ei võinud vaadata sinna toa pooleks. Magavad üks, no no no üks tund aega vähemalt ma istusin siin ja nutsin jälle siis rahunesin ja hakkasin jälle otsast peale jälle rahunenud. Nii et ma võin nutta. Ja kohe südantlõhestavalt ja see tuleb iseenesest. Kõik need asjad tulevad mul iseenesest midagi maid, plaani, võimed, ma tahaksin nutta, aga öeldakse, et see pidi hea olema. Aga kui sa saad välja ennast nutaja välja, naerda, et ei jäta sisse, ma ei ole jah see tüüp, kes endale sisse jätab ma mul väljagi. Missugune selle maja siinne fluidum või selline õhkkond on? Siin kummitab aeg-ajalt mööbel liigub. Ei liigu, ei liigu, ei kummita ka, niisuguseid asju siin ei ole, aga no mul on jah, siin on sellest vanast talust mööblit järgi veel. Ja ja siin on mul need vanad pildid ka siin vanavanaemasse, seal talu ei ela siinsamas ees ja siis ema poolt, seal on need vanad pildid veel. See tuletab, et seda aega meelde ja ja, ja ma tunnetan jah, et minu juured on siin, eks siin, siit siit ma olen ju pärit ja, ja, ja need, mu esivanemad on nende kaudu nagu siin minuga koos. Aga niisuguseid kummitusi ja niisuguseid asju ei, ei ole. Nirgid elavad meil siin all keldris, need on meil kummitajaid, siin Oxisvat valged valged, nii kevadel, talvel valged. Aga siis need riigid on ju head. Nad hävitavad omakorda jälle rotte ja hiiri, kui neid ei ole, meil oleks vaja, oli kõlbopööningueerisin kolistasid, aga neid on ära kadunud, näete, neid ei olegi. Kuivõrd te ise usute üldse sellistes üleloomulikes jõududes? Ma ei tea. Ma ei usu eriti. Ma usun seda, et inimene, onud loomulikult on looduse üks osa ja kõik, mis looduses sünnib sinika inimeses. Kui looduses peaks juhtuma midagi üliinimliku, siis juhtub ka inimesega. Aga et nüüd mingisugune, ma ei tea, ma ei, ma ei oska seda. Kas see on sellest, et minul niisuguseid asju pole kunagi olnud ei nägemusi ega, ega, ega no näiteks kas või niuksed. Nägemusi, ja mis nagu ette kuulutaks, midagi võivat tagantjärgi mõeldes vaat-vaat-vaat. Ma, ma nüüd seda nagu tunnetasin või ma ei ole seda, seda üksainukene asi minu elus on küll ja mis on mulle ta ta mõistatus, mis asi see siis oli ja see oli üksainukene kord. Vanaema oli surivoodil, see oli Tallinnas, aga meil oli korter niimoodi, et Allani korteri üleval ja, ja rohkem ei olnud seal poole peal selle maja poole peal ja alt oli uks lukus. Ja meie olime kõik, ootasime, vanaema oli, oli, oli suremas, tähendab surivoodil ja me olime kõik üleval, o valvasime. Ja korraga me kõik kolmekesi minu ema onunaine ja mina kuulsime, kui trepi sõi puutrepp, niisugune keerdtrepp tuli üles, kui sealt leppis, tulid sammud, nii et ema ütles, liiamine, kus lahti. Et Alton vist jäänud ukse, et keegi nüüd tuleb oma inimestesse, keegi tuleks nii hilja, hilja. Ja see oli ikka hea. Hea ma näen, teen ukse lahti ja mitte keegi, mitte kusagil, mitte kedagi, mitte kusagil. Ja jäigi niimoodi seal ainuke kord minus, mis on siiamaani mõises ja kõik me kuulsime, oleks siis, et mina üksinda oleks kuulnud või, või ema seal kuulnud või? Ei, see on ainukene kord minu elus ka, mis on olnud niisugune mõistatuslik asi, mis asi see oli, vanemas oli küll jah, aga, aga noh, ma ei tea, ma ei tea, mis, mis see siis oli, ei oska selle kohta öelda. Aga saatust jah, ma usun küll, näiteks kuni sõda olime oma, vajas all keldris varjendis, keldriaknad olid siis väljapoolt niuksed, puu palkidega olid niimoodi löödud ja siis kotid olid ka need liivakotid ja mis seal olid kõik ees. Ja meie istusime emaga tugitoolis, ema istus tugitoolis, mina siin leni pealt siin kõrval ja hoidsin niimoodi emad ümbert kinni, nii et meie peade vahe võis olla, eks. No mis on viis sentimeetrit või hästi lähedal ja korraga käis lasud ja, ja ja meie kahe vahepeal siia seina tuli kuul. Noh, siin oli ainult võib-olla millimeetri küsimus, et ei läinud, kas emale või minule. Kui te püüate oma elule nüüd mingit hinnangut anda, mis te arvate, kas te olete saatuse poolt rohkem saanud saatus täit rohkem võtnud? Ma arvan ikka, et ma olen saanud rohkem. Ma olen saanud rohkem sellepärast, et. Et teinekord ma olin ju Saatus on mind hellitanud Nonanud ikka, sest ma ise olen olnud teinekord, võib-olla oleks onu võinud olla virgem ja, ja iseenda eest rohkem seista ja ja ma ei ole seda olnud. Ja, ja saatus on ikka mind hellitanud, mõnda temast ikka rohkem saanud. No selle intervjuu lõpuks ma püüan teilt välja pressida lootust, et teid võib lähemal ajal kuskil ma ei tea, kui mitte laval, siis vähemalt televisioonis näha. Ei, no ma ei, üks niisugune väike pakkumine nüüd on tulnud, aga sellest ma küll ei taha rääkida, sest et see asi ei ole veel nii. See on alles kujunemisjärgus ja ja siis, siis võib-olla ja siis tuleb tehasel äss televisiooni lavastuses, kui, kui see nüüd ikka tuleb ja asjast asja saab räägitakse igal eal võlud minna, no mis minu eas nüüd ligi seitsmekümneaastane inimene, mis võlud mind minu ajal võivad küll olla, et mina ei saa aru nendest võludest. Aga siis hakkasin aru saama. Mul hakkas hammas valutama. EAS-il hambaarsti juurde, hammas, hammas on täiesti terved, sinilaukaga midagi, et me peame seda ravima nokkena ravige ravi sisa viisid ei jää järgi, ikka valutab. Ja ma ütlesin, kuulge, palun tõmmake sammas välja, et siin ei juhtu midagi. Et ei parane. See on terve hammas. Me katsume ravida, sest teie aas oli ka mas väga tähtis. Siis ma eemad, ahhaa tähendab minu Eeaa soni. Järgmine kord lähen siis arsti juurde, see on seljas ja lähen sealt üle väljaku ja üliõpilane, niukene noorpaistev. Natukene vindine ja vaata mind ja ma mõtlesin, no kui ma temani jõuan, ta kindlasti mulle midagi ütleb. Ja kui ma tema kohale jõudsin, siis ta vaatas mind kuule valama. Me ei saanud endale hommikumantli selga vald või. Kolmas korda aha ja kolmas kord olin, ma läksin kinnituse ametisse kinnistusametisse. Ja ja minu järgi tuletuks naine, kui ma seal sisse saanud, mina jõudsin istuda ja tema tuleb minu juurde ja ütleb, et teasdema mõtlesin, tulin teile järele, et kas te olete ikka Liia Laats, mõtlesin, olen küll. No küll te olete vanaks jäänud? Hoidsin tal ei ole vigadega, tundsite mind veel ära? Need on minu ja võlunud siis.