Praegu ma istun raadiomikrofoniga siin Tallinnas ja Kadriorus ja siin tenniseväljakute keskel jaamu kõrval pingil istub Andres võsanud. Teine küsimus on mul selline, et mingisugused Ameerika teadlased nuputasid ja uurisid välja, et inimene oma elust kulutab kaks aastat ainuüksi valgusfooride taga seismisele. Olete te kunagi kokku arvelt arvestanud ja mõelnud selle peale, et kui palju on teil elus kulunud aega sporditegemisele? No ilmselt on suur osa minu ajast oleme tegelenud spordiga ja ilmselt see on väga minu jaoks väga ilus asi, et mul on õnnestunud spordiga tegeleda justennisega. Nii et seda aega kogu aega arvestades ma ei tahaks nagu ütelda, et see on kehvasti möödunud. Teil ei ole tulnud sellist mõtet pähe, et oleks võinud tegeleda millegi muuga, oleks kuskil pangaametnik olnud või midagi sellist, midagi kergemat. No ma ei tea, mida keegi kergeks peab, minu jaoks on nagu suhteliselt on kerge tegeleda sellise asjaga, mis mulle meeldib. Ja ma kujutan ette, et nad on pangaametnikke, kellele pangaametniku töö meeldib, on tennisemängijad, kel tennise mäng meeldib, on ka vastupidi, et kummagile kumb see meelde tahaks hoopis kolmanda asjaga tegeleda. Aga noh, kuna see asi mulle tennisemäng siiamaani on meeldinud ja ilmselt jääb ka meeldima pärast tennise profimängimise lõppema lõpetamist siis ilmselt mängin hobina veel edasi, nii et ma kujutan ette, et pangaametnikuna praegusel Hetkel mul ilmselt istuks tegemine. Kui tihti teil elus tuleb ette selliseid perioode, kas siis pikemaid või lühemaid, kus ei viitsi, et hommikul peab tõusma ja ma ei tea, kuidas ta päev ette näeb, jooksma minema või mingit kangitrenni tegema mingit füüsilist trenni, see on ikka selline koormus ja selleks peab ikkagi ennast kokku võtma, pingutada. On teil olnud mõnikord selliseid madalseise, kus tõepoolest ei tahaks teha? Ausalt öeldes. Ma usun, et ma olen liiga palju ilmselt omaenda keha ja mõtteid, arvestan nendeni. Nii mõnelgi korral mitte jooksma õhtuti läinud, kui Peaks võib-olla minema, et lihtsalt aga üldiselt väga palju ma ei ole pidanud ennast sundimises, mingil määral on distsipliin juba esimestest spordiaastasest, sest on nagu juba juurde jäänud ja viie-kuueaastaselt hakkasin malet mängima ja nii mõnegi võidu seal saanud ja nii edasi siis kogu aeg spordi juures olnud ennast pingutanud spordi suunas. Siis ma ei ütleks, et mul see väga pingutamise kätt ei viitsi, sellist sõna nagu minu jaoks nagu ei olegi. Et kas mul lihtsalt, kas ma olen väsinud või niimoodi, aga et ei viitsi nagu laiskus, ma ei ole endale siiamaani veel elu sees ette heitnud. On teil mõni selline tagunud sundi ja ka olemas või olete iseenda jaoks karm tagant sundida? On teil iseenesega selle tõttu konflikt sisemisi tekkinud, et ise sunnite ennast liiga palju tagant võib-olla mõnikord ei tahakski, nii palju? On kindlasti teatud perioode, kus lihtsalt kui näiteks jääme nagu tennise juurde, eks ole, et kui tennises nii hästi ei lähe, siis pingutad ennast võib-olla rohkem ja siis võib tekkida selline momendid, pingutad ennast lihtsalt üle, et ületreeningut ja siis on praktiliselt pärast ületreeningut, siis alustad täiesti nullist. Missugune on selline igapäevane tennisetööna, me kujutame väga täpselt ette, kuidas üks, no kasvõi siin oma pangaametnik läheb hommikul tööle, seob omale lipsu ette, kuidas tennisemängija, kes ameti poolest on tennisemängija, kuidas tema selline elu kulgema? No elu kulgeb põhiliselt võistluste tähe all, et kõik tehakse selleks, et võistlusel kõige paremat resultaati näidata. See on umbes nii, et kui pangaametnik läheb mingi suure firmaga lepingu tegema, et see on nagu põhihetk nägu tema selle päevatöös nagu ka minul on, eks ole, treening ja kõik, see joondub siiski võistlustele, et ma võistlustel hästi mängiksin. Kuivõrd enne võistlust on ka selline mingisugune rambipalaviku rambinärv sees nagu näitlejatel ütleme, kes laval läheb, on selline mingi närv ka, et kuidas nüüd läheb? Kindlasti on siiski seal sa pead maksimumi endast andma või vähemalt püüad anda. Nii näitlejana kui tennisemängijana, siis lihtsalt mina olen oma jaoks nagu sellise perioodi enne võistlust näiteks mingisugune pool tundi, nii et ma pean olema üksi, eks ole siis kontsentreeruma, mis ma tahan teha väljaku peale, mida ma, mida ma ei soovi teha. Ja no ma kujutan ette, et selline rituaalide rada on ka ilmselt näitlejatele enne lavale minekut läbi tehtud. Missugused on need tennisemängijad, sellised konkreetsed ebausud ja mida nad kindlasti enne võistlust läbi viidud, ilma milleta enam ühtegi mängu ei alusta? Raskematest see kohtadele enda kohta on? Umbes et oleksid reketid, oleksid korras. Jalanõud oleksid nagu tasemel, eks ole, et ja mingeid särki maha ei unustaks ja enda jaoks on niimoodi paaniline hirm, eks ole, on need kuhugi, et hiljaks ei jää ja ei saagi võistelda, eks see on selline nägu. Ma ei tea, kas ebausk ja niimoodi, et ma ikka tulen ikka suhteliselt varem n enne mängimist kohale ja et ei jäta midagi sellise nagu juhuse hoolde, et kuskil on jälle noh, autode tropp, pea mingi avarii ja jääd sinna pidama ja siis ei jõuagi kohale. Mina isiklikult kujutasin tennisereketit ette tennisemängija ja sportlase jaoks sellist kui mingit püha eset. Seda hoitakse hästi ettevaatlikult ja niimoodi ei julgeta õietigi maha panna ka siin, kui ma vaatasin ringi ja ootasin, millal ma intervjuud hakkan tegema, siis ma nägin, üks väike tüdruk rabas ühe reketi kätte, hakkas tangidega väga uljalt neid keeli katki lõikama, ilmattal mitte mingisuguseid emotsioon oleks temas tekitanud sellise näoga, et see on väga igapäevane, väga tavaline asi, et kui, kui, kui palju on ühel tennisemängija. Et kuidas reketisse suhtutakse. Kui kunagi varem. Kui siin nõukogude ajal veel tennist mängida, siis see oli nagu paremaid reketid oli igal inimesel üks, kaks, eks ole, siis neid hoiti nagu rohkem ja ja noh, tehti kõik need reketid nagu katki ei läheks ja nii edasi ja nii edasi. Praeguseks ajaks on nagu põhiline, põhiline minu jaoks on nagu omaenese keha, eks ole, et see kuskilt katki ei läheks. Sest rekka täitsa ostaga oma keha kuskilt teist enam ei osta. Et nagu põhitähelepanu on sellel, noo endal on mul praegu kaasas seitse reketit nagu võistlustel, et nagu neli nädalat järjest, et igaks juhuks nagu rohkem kaasa võetud, et töid. Ja nagu noh, keelest suits panna, eks ole, vanema praktiliselt iga mängu järel uue sisse ühele reketile, vähemalt need selles suhtes on päris kallis, lõbureketid peavad ikka igalühel olema ühesugused ühe raskusi ühe balansiga. Sa oled, millega sa oled harjunud, sellega mängid. See on nagu noh, võtad autoga, eks ole, et ühe, üks päev sõidad Ühe autoga teineteisega, siis on nagu tunne on siiski teine ja sama on ka kuigi sama firma rekesid siiski on reketitel ka mingil määral pahe. Missugune on teie enda selline reliikvia ja lemmikreket on? On teil üldse selline? Ausalt öeldes ei ole. No reliikvia, Ena mul esimene reket, millega mängisin, oli vist Estonia nimi puureketi, selline lamba sooltest olid keeles sees, et et see nagu reliikvia säilinud. Ja noh, kõige esimene Palmis ma kunagi rannas leidsin, eks kummipall. Aga noh, rohkem selliseid repliike, et mul ei ole nagu, kuidas edetabelikoht praegu olnud mitmes on, see on uue 100., kuskil 618 või midagi sarnast. Ja noh, praktiliselt näiteks selle turniiride sarja siin, eks ole, kui võites inimene 600 870.-lt kohalt võiks juba tõusta 330.-ks 350 läks. Nii et praktiliselt no päris nutma ei ole selle koha pärast veel hakanud, sest no kui näiteks kuskil hästi mängida, siis nende punktide saamine, kui hästi mängid, siis on suhteliselt lihtne. Kui pikk see edetabel üldse on, kui palju seal nimesid on? Ja kuidas see kujuneb? Minu teada on, siiamaani on see, kui mingi 1000 1500. mees on veel maailma edetabelis, see tähendab, et seal on profipunkte nagu see need turniirid siin Pärnus ja Tallinnas ja Leedus ja Helsingis pärast. Et need ana nagu kõige esimesi ATP punkte. Et see nagu profiturniiride punkte. Ja noh, kui sa näiteks siin ühe punkti saad, siis oledki 1500. meetris maailmas. Ma isiklikult kujutan ette, et mängutaseme poolest. Ma olen paremaks läinud. Ise arvan muidugi võidud, kui selliseid on jäänud ilmselt ka seetõttu ära, et teiste mäng on läinud palju paremaks. Ei ole selliseid lihtsaid võite, profiturniiridel praktiliselt on raske saada, sest kvalifikatsioonist esimesest ringist alates on juba väga tugevad vastased nii liiva peal kui ka kõvade pinnas kõva kattega haad koodi peal nagu. Ja no ma kujutan ette, et, Oma tase ei ole kehvenenud, sest sa siis kogu elu on nii, et kõik autod, eks ole, sõidavad nüüd mitte enam 100 kilomeetri tunnis sõidad juba 200 kilomeetrit 300 tunnis, eks ole. Nii on ka tennisekäsi tempo ja vastupidavus ja kõik see on väga Atletli juukseid, ainult nii et. Nii et see ei tahaks ütelda, et isa oleks kehvemaks jäänud, lihtsalt on teised võib-olla paremini mängima kui mitmel nimel, sealsamas tabelis on nüüd tööd hästi kerge leida ja kelle peale tuleb selliseid pakkumisi ja kes saavad pidevalt turniiridel osaleda ja saavad ka raha selle eest? Väga hästi elavad praegusel hetkel tennisemaailmas, ütleme esimene 20 30 nime sest neid tahab igav, igav, kõige suurem võistlus tahab saada ja ilmselt seal garantiirahad väga suured sees. Pluss sponsorid on, praegusel hetkel on just sellistest inimestest, kes esimese 30 hulgas on need nendest rohkem huvitatud, kuna televisioon on suurtel turniiridel taga ja nad on lihtsalt saavad oma nime väga palju reklaamina kasutada. Kuni kuni esimese 100-ni, eks ole, need on inimesed, eks ole, kes võib-olla garantii summasid nagu turniiridel, et enam ei saa, aga kuna turniiride auhinnafond on väga suur, siis sellest võib väga ilusti ära elada. Pluss ütleme näiteks 100-st kuni esimese 200-ni on põivad hästi omadega välja tulla ainult perspektiivsed, juuniorid nagu teis t mänge, teisi mängijaid, nagu nagu profiturniiridelt oma raha ei teeni. Kindlasti on, eks ole, Saksamaa klubides Saksamaa mängijad, Tal on selles suhtes lihtsam või võib-olla ka Prantsusmaa parematel mängijatel, et neil on nagu klubides kuskilt veel raha võimalik saada. Ja kindlasti Nov, mingi rikka maa nagu esimene number, nagu oli, paar aastat tagasi oli nagu Soome. Soome esinumbrid said päris palju sponsoritelt raha, nüüd nüüdseks on see vist ilmselt natuke kehvemaks muutunud. Aga no ülejäänud mängijate jaoks kõik on praktiliselt loodavad ka sinna nende esimeste hulka jõuda. Et ilmselt. Oskama sellise vastu sellele kuidas teie endaga lood on. Ma küsin kaks küsimust korraga, mitmendaks, teie plaanite veel selles tabelis jõuda, kui te üldse selle nimel pingutate ja teine, kus teie raha teenitat, missugune on teie selline põhiline tuluallikas? Ma püüan, eks ole, jõuda selliste kohtadeni, kus, kus on võimalik profitennises raha teenida. Sest praegusel hetkel, et pean ma lihtsalt oma raha välja andma, sest satelliiditurniirid vennagu väiksemal tasemel turniirid nende pealt raha ei teeni. Ja no minu üks põhjaallikaks ning kus mina oma raha teenin, on siiski klubimängud Saksamaal. Et nagu sealt on nagu rohkem raha tulemas kui näiteks prohviljon. Aga kui profiturniire mängida, siis ei ole ka klubiturniiridelt teenida nii et seal noksidki nokk kinni, saba lahti. Kui tennist profitasemel mängida, siis ilmselt see on tee, mida mina pean. Et mängida siiski saksa klubi mänge ja püüda ennast profitasemel paremaks saada. Kuivõrd ilm ka mõjutab kuidagi mängu tulemust, on veel mingi selline Lembit kill, millega on hea mängida, täna on selline hästi palav ja lämbe ja päike paistab lagipähe. Niidis on halb või hea ilm. Päike paistab lagipähe on väga lämbe. Selle kohta oskaksin ütelda, et minul lemmik ilm võib-olla on juba troopiline ilm, eks ole, seal on lihtsalt tennisemängu jaoks. Et siis on nagu rohkem 35 40 kraadi sooja. Et on nagu natukene Wella ämber, aga see ilmunud tennisemängus, ma kujutan ette juba ideaalne ilm, sest ei ole palju tuult ei ole. No päike ei sega ilmselt praegusel hetkel ja seda võiks lugeda nagu ideaalseks tenniseilmaks praegu oma lemmikilma oleks natukene veel soojem. Kui kaua me nüüd Eestist siit olete vara olnud? No elama Saksamaal juba viis aastat, et nagu noh, jõuludeks ja niimoodi vahel tulen vanemaid vaatama ja saan oma sõpradega kokku, aga nagu praegusel hetkel on juba viis aastat sellest, kui ma olen Eestist ära läinud on meil kunagi tekkinud selline mõte, et võiks siia nagu tagasi tulla või, või eriti ei ole aega sellele mõelda. No üks asja, teine asi on, eks ole, mida ma plaanin oma eluga teha ja kuidas kõik see edasi välja peab nägema ja ilmselt praegusel hetkel on minu jaoks tennise jaoks on nagu targem Saksamaal oma Saksamaaga oma plaane nagu pidada kus ta Saksamaal elatud. On teil mingi oma korter, kuskil pilvelõhkuja üüritud või oma maja või missugune teie selline igapäevaelu on? No ma elan Stuttgardis ja mängisin siiamaani, mängisin Stuttgardi klubi alt. Aga no nüüd nüüdseks mängin ühes teises klubis Smansis ja noh, see on teine Liisa Saksamaa regionaalliiga. Ja mänginud seal ilmselt teist või kolmandat numbrit. Missugune on ühe? Ma ei tea tavalise sakslase elu võrdlased, ütleme, ühe eestlase eluga. No ma usun, et teenust ise sakslased loomulikult ei pea, ka saksa ühiskonnas elades tuleb ilmselt omaks võtta ka mingisugused saksa ühiskonna tavad ja reeglid, erineb seltse kuidagi. No erineb ilmselt tavalise tööinimese koha pealt, võib-olla selles suhteliselt seal tehakse ilmselt paljuski kontsentreeritumalt ja tugevamat tööd saadakse, ega kontsentreeritumalt ja tugevamalt ilmselt raha selle eest. Ja no ilmselt on, Saksa on nagu elus elus ja suhteliselt võib-olla isegi ütleme töösse suhtumises palju tõsisem kui Eesti inimene. Aga no suurt erinevus, eks ole, ilmselt siin on. Raske, ühesõnaga midagi ütelda, sest no näiteks Saksamaal nagu konkreetsus ja nagu omaenesesõna on nagu väga kõrgelt hinnatud. Ja näiteks, kui inimene ütleb ja siis mõeldakse ka ja kui öeldakse, eisisi öeldakse ei, aga siin, kui öeldakse ja ei või umbes niimoodi, et siis nagu et siiski nagu arvestama, et võib ka midagi siis selle sõnaga juhtuda poole tee peale see sõnalised ära süüakse. Kerge ei ole seda ütelda, siin kahe sõnaga räägiks, mis need erinevused on, aga ilmselt on ka erinevused elustiilis ja ilmselt on praegusel hetkel siiski eestlase elu selle võrra raskem, et kui ka hästi ja kõvasti tööd teha, siis seda telehinnata niivõrd palju, et sa näiteks noh, endale väga head autod kohe osta ei saa ja näiteks kuskile puhkama minna või midagi. Et selles suhtes see on siin veel väga suur vahe, on viiekümneaastane aegs. Mis auto teil on? Muu maise sõidan Mercedesega. Et noh, mul oli võimalik klubist, kus ma mängin, neil on suur Grand Prix turniir, miljoni dollarine oli võimalik väga palju odavamalt auto saada ja siis mõtlesin, et ostsin väga hea auto. Vaata võib, olete selline kihutaja või olete siin ettevaatlik turvavööd, panete ikka kinni sõitmist või mitte? Turvavööd, pead kinni vanaema Saksamaa reeglite kaudu. Reeglite põhjal ja kihutaja oma kihutajaks ma ennast ei peaks. Sest Snow oleks auto, millega kihutada, näiteks Ferrariga, kes mul oma klubi sponsor on. Et selle Ferrariga kihutab, eks ole, oma autot nagunii ei kihuta. Kuidas saksa keelega lood on? Selles mõttes, et kas mõni inimene veel tabab ära, et ta ei ole sakslane? Tahab kindlasti, sest ma ei ole koolis nagu saksa keelt õppinud ja see on praktiliselt nullist alustatud. Lätilisi vigu on väga palju seeskonna ITAR-TASS, eks ole, kes saksa keelt oskab, eks ole, see ei ole nagu reeglite alusel tuleb nagu praktiliselt sakslastele endale juba kõhust, eks ole, mul kõhust ei ole midagi tulema, siis ma sellega teen päris palju veel vigu nagu mees- ja naisvormidega, eks ole, kas on nüüd see puu, on nüüd mees või naine, selle kohta ma ei oska täpselt. Aga noh, niimoodi näiteks kui oleks vaja, mille istitaati kirjutada ja nii edasi, siis ma nagu õigekirjavigu ei tee. Teie abikaasa sakslane. Kuidas nii, kodus suhtlete ka kogu aeg saksa keeles, nagu ma aru saan. Alguses suhtlesime inglise keeles päris kaua aega, aga nüüdseks on läinud ainult saksa keele peale. Mis teie sellist, ütleme, töölt vaba aega kõige rohkem sisustab selles mõttes, et sporditöölt ja kuidas sporti ei tee ja olete niisama jõude ja siiski midagi teete siis, mis asi see on? Mulle meeldib, väga, meeldib mulle lugeda, näiteks kui ma olen näiteks, kui ma kodus olen, siis ma ikka püüan rohkem oma kodus olla, kuna kuumaturniiride loendis käin väga palju, käin väljas õhtust söömas ja kinos ja nii edasi ja nii edasi, eks ole. Kuna siis on turniiride ajal on vaba aega palju rohkem. Ja kui ma siis kodus olen, siis lihtsalt puhkan ja organiseerin oma asju, mis mul on vaja just sel momendil organiseerida. Kui kerge on Saksamaal endale uusi sõpru võita, kas üldiselt võetakse Saksamaal kergesti omaks või on, on see ka mingi probleemi jaoks? Oleneb inimestest, oleneb huvialadest, eks ole, kui on näiteks mõlemale meeldib golfi mängida või squashi või ükskõik mida siis võib ka leida, aga noh, seal on ikka põhiliselt. Ma kujutan ette, et sa pead tuttava tuttav olema või keegi peab sind tuttavaks tegema, et nii päris sellisel tasemel Lähed tänabel juurde, et tere, saame sõpradeks. Nii päris ei ole. Nagu päris sõpra, keda usaldada, eks ole, on ka ilmselt Eestis samamoodi raske leida ja see on suhteliselt inimlik. Ma ei kujuta väga suuri erinevusi selle selles osas Eesti saksale tõmmata on. Kuivõrd teie enda meelelaadiga sobib üldse Saksa ühiskond, tunnete ennast seal vabalt ja hästi. Ja alguses kindlasti ei tundnud ennast vabalt ja hästi, no keelebarjäär oli suur. Aga nüüdseks on juba noh, niivõrd ära harjutada juba elad Saksamaa jalgpallimeeskonnale elad kaaslasele. Ja siiski huvitud sellest kohalikust elust ja nende probleemidest vägagi jaan selles suhtes, ma arvan, et ma olen päris hästi oma arvamuse kohaselt sinna integreerunud. Mis on praegu Saksamaa lehtede esikülgedel, mille pärast nad praegu südant valutavad või vähemalt viimati, kui te sealt ära tulite. Suhteliselt globaalsete probleemide peale siiski on, pannakse seal päris palju rõhku seal nagu näiteks osooniaugud ja siiski seda, mis on seal eks-Jugoslaavias ja nii edasi nägu näidanud kõige suuremad, sellised teemad, mida ma praegu grimasklust ütelda oskan. Aga kindlasti ka väga palju on viimasel ajal probleeme olnud nagu viimaste seadustega, mis nad vastu võtavad tulumaksude osas ja koos veel sellega, eks ole, et väga palju inimesi hoiavad oma raha Šveitsis ja Luksemburgis ei taha omal nagu näiteks seal tulumaksu maksta ja nii edasi, eks ole. Sellel teemal on viimasel ajal päris palju olnud, nüüd nad said ühe pankuri said kätte kes mitte pankuri, vaid see oli vist himu imobiilietega tegelev inimene sainet majja Amis kätte. Et ta oli nagu väga paljudele inimestel võttis töökohad käest ära, lihtsalt jäi pankadele väga palju võlgu ja no sellisel tasemel probleemidega. Nüüd, millal ma viimati olin seal nüüd on juba kolm nädalat möödas, eks ole, et millised probleemid seal praegusel hetkel on? Need siiski vahetuvad ja väga vägagi palju on siiski kõmulisustena seal sees. Vahepeal, kui oli nüüd Oklahoma see pommiplahvatus, eks ole, siis oli, sellest oli lehed kõik kohad täis ja siis unustati eks-Jugoslaavia praktiliselt ära, eks ole. Ja noh, see on siiski ka kõmu, eks ole, et rahvale kogu aeg ühte ja sama jutustada, eks ole, seda nagu ei siis enam keegi loa. Ma kujutan ette, et Eesti ajakirjandus läheb ilmselt tasapisi polegi, et kõmu, Annika kõmu, millega teie abikaasa nii igapäevases elus tegeleb, on ta ka suur tennise tennisemängija ta tennisearmastaja üldse spordiarmastaja, aga noh, suurt harrastajat temast endast praegusel hetkel ei ole. Vahelme, koksime tennisteni oma lõbuks ja nii, aga noh, profi profitasemel või ta ei ole või tõsiselt ei ole spordiga eriti tegelenud. Aga kui talt tema käest küsida näiteks mõne mõne mäesuusataja eesnime või jalgpalluri, esineda kõik ära. Et suhteliselt on spordiga väga kursis, ise tõdeb tööd. Ta on saksa suurimas tõlge firmas on ta maaketingi bossiks. Et üldiselt on väga suhteliselt kõva koha pealt oma vanuse kohta, aga noh, ma kujutan ette, et tal on võimet selleks kindlasti. Mida nüüd lelu teile edasi toob? Eestis olete olnud siin, ma ei tea, mõned päevad vist või nädal võib-olla pingutab välja. Mis edasi saab? No Eestiga elu on, nüüd sõidan homme sõidan Mastersile Soome ja siis millalgi sõidan ka Saksamaale tagasi jälle. Ja millal järgmine kord Eestisse tulekut on võib-olla siis ilmselt aasta lõpus mitte varem nägu Eestiga osas nägu, Eesti osas nagu sellega, nagu elu on nagu noh. Lihtsalt elan oma elu Saksamaal on nii nagu Eestiga väga palju kokku ei puutu. Mäletatud enda jaoks veel sellist probleemi viimases taskustel mõnia tohtisid osta, ütleme, hamburgeri ega raha ei ollut taskus. Et raha ei jätkunud selles mõttes. Ausalt öeldes ma pean ütlema, et selles suhtes on mul kahju öelda, et nagu selline nagu nõukogude ajal nagu selline et raha ei ole selline tunne, et nagu ei olnud siis näiteks kui oli juba bussiga kuhugi sõita ja sõitsin jänest tõsis, tuli jänest jänesele tülli nagu trahvi võtma, siis nagu sellist tunnet ei olnud, et see kaks uba oleksid nagu väga suurrahana. Et ilmselt selles suhtes on mul õnne olnud. Aga noh, kindlasti raha on juba selline asi, et no et iga inimene tahaks, et oleks natuke rohkem või küsida miljonäri käest, eks ole, et kasvõi mõne eesti miljonäri käsud naad, kui palju raha on, ikka tahaks natuke rohkem saada. Mida te ise peate oma karjääri selliseks kõige õnnestunum maksma momendiks või kõige õnnestunum maks perioodiks või kõige paremaks mänguks? Tennisekarjääri juures ilmselt oli, võib-olla? Võib-olla kui ma võitsin turniiri, võitsin Casablancas, kes mängisid Bru koerad ja varesed ja nii edasi poisid mängisid kõik kaasa, eks ole. No kindlasti oli, suures mastaabis oli, Prantsusmaa lahtistel võistlustel oli kolmandasse ringi jõudmine siis kaks päeva järjest vihmapausiga Agassi vastu mängida. Et see lei, noh, oli siiski huvitav, et olla nagu ajalehtedes põhiteemaks, eks ole. Et kes nüüd võidab gigant Venemaalt võsanud või või Agassi, eks ole. Et siis nagu teised nagu mängisid nagu Jannik noa mängis seal Sancheze vastu ja nii edasi, need olid väga väikselt kirjutatud, et sööri nägu väga ilus nägu tennisemängija jaoks. No kindlasti ka esimene turniir võib, eks ole, mis ma mängisin, kui ma olin kaks nädalat mänginud, võtsin reketi kätte, jaa. Donald Masingu esimene treener, nagu pani mind kohe võistlus, mängime, võitsin oma esimese mängu. Nii et see on väga suhteline. Mis ogossiga mängides on selline raske moment, kas see on nii kuulus ja nii hea ja tuntud mängija, see psühholoogiline moment, mida tuleb ületada, võib tõepoolest emasid, need füüsilised eeldused ja tema väga hea mänguoskus. Tea, ilmselt tuleb see kõik kokku, aga no kui sa ise juba sellisel tasemel mängid, siis sa ei mõtle selle peale, mis nüüd hiiglasse vastuse, mängija ise pead ennast ka juba mängumeheks, mängid lihtsalt oma oskuste ja võimete piiril ja püüad teda siiski võita, sest noh, umbes sellise mõttega. Ma ei ole vist kunagi platsile läinud, et ja kui ühe geeni saaks Kuidas see turniir siin Tallinnas on möödunud? Möödus minu jaoks kehvasti, kuna ma kaotasin teises ringis nii üksik kui paarismängus. Nii et väga palju millegagi hoobelda ei ole. Kindlasti Nov oleks oodanud, võib olla näiteks paarismängu ajal, et võib-olla ka, et rahvas minu ridade peale päris paksutama ei hakka, aga noh. Kuna ilmselt vahkali võitu sooviti rohkem, siis ei saa nagu kellelegi halvaks panna kuna seal on nagu praktilise praktilisi probleeme selles suhteliselt nagu tema mängistaviskapi, mina teaviskapi mänginud ja ilmselt probleemid nagu sügavamale nagu viis aastat, mind ei ole siin olnud ja nii edasi, nii edasi. Aga üldiselt üldiselt ei tahaks ütelda, et ise kehvasti mänginud, lihtsalt Lenho soomlasele, kellele kaotasin, mängis päris hästi. Kuivõrd te olete selline üleelaja läbi ela tüüp, võtan teda väga südamesse, oma kaotusi. Usun teatud kohtadel kindlasti, kui on minu jaoks mõni tähtis mäng minema tähtsaks pean kaotanud, siis ilmselt no õhtul minust väga suurt vestluspartnerit ei ole. Aga noh, üldiselt, Tuleb siis enda jaoks olen võib-olla nisse mõtte jaoks nagu realiteet jooniatest, siiski läheb mul suhteliselt hästi. Et ei noh, pole vaja ennast nagu kõige-kõige kehvema ja kõige kõige vaesema inimesena tunda. Selles mõttes, et siiski on suhteliselt hästi läinud ja väga paljudel inimestel läheb palju kehvemini. Et nüüd ma päris ei ole muide, tagada.