Täna on meil suvetuurist külaline kaugelt maalt kaugelt maalt, küll aga tegelikult Eesti laulja, sopran Katrin Targo. Tere, Katrin. Tere, Anne. Siin mõnda aega tagasi saime me ajakirjandusest lugeda Priit Kuuse vahendusel, et ilmselgelt on Katrin Targo üks kõige hõivatumaid välismaal elavaid eesti lauljaid ja tõepoolest, et kui juulikuu on tavaliselt inimestel ikkagi see aeg, kui võib-olla natukene võetakse rahulikumalt ja isegi lauljad saavad võib-olla mõne nädala vabaks. Ta siis vaadates sinu esinemist, kalendrit, tundub, et sul on terve juulikuu olnud praktiliselt ülepäeviti kontsert ja mis on eriti tore on see, et üks nendest kontsertidest sattus ka siia Eestisse kodumaapinna peale Pärnusse, kus sa siis koos pianist Marja Vahmaniga esinesid. Aga võib-olla me alustame juba juulikuu algusest, et sa oled sellel kuul laulnud nii Mozartit kui Subertid kui ka kõiki teisi heliloojaid, et mis sulle endale kõige rohkem sellest juulikuust meeldejääv? No nagu sa ütlesid, juulikuus on olnud tõesti palju kontserte. Aga kõige meeldejäävam tegelikult oli hoopis, eks nii-öelda naljakontsert natukene nagu sa tead, eks ole, ma olen põhiliselt ooperilaulja ja oratooriumilaulja, see tähendab, et klassikalise kooliga laulja siis viiendal juulil oli meil Viinis vastuvõtt saatkonnas selle puhul, et Eesti on nüüd Euroopa Nõukogu president, seal ma laulsin Krollist ringiga koos Nende laulu üle ilma ja see oli väga tore ülesastumine, sellepärast et selline kunstide süntees on midagi sellist, mille peale ma olen tegelikult juba tükk aega mõelnud ja ma olen tegelikult isegi siin salamisi juba pinda Sandeerinud ja veel ei ole mitte midagi sellest kindel, aga, aga võib-olla kunagi teeks midagi mõne eesti poplaliga koos, sellepärast et ma arvan, et meil on siin täitsa toredaid poplauljaid ja selline süntees võib-olla läheb rahvale väga hästi peale. Näiteks mul oli Viinis, ma sattusin täiesti juhuslikult laulma sellisel üritusel, mis oli meie linnaosa kultuuripidu, erinevate kultuuride kokkusaamise pidu ja erinevate religioonide kohtumise pidu ja vinnis on selline platvorm nagu küsi naabrilt, ehk fraagneben on ja minul oli vaja oma aiamööblit parandada ja siis ma küsisin naabrilt ja selgus, et naabrimees oli selle ürituse korraldaja, siis ta ühesõnaga me rääkisime ja niimoodi ma sinna sattusin siis esinema, kuhu ma muidu mitte mingil juhul ei oleks kuidagi sattunud, eks ja, ja seal ma esinesin sellisele publikule, keda tavaliselt, et ei näe ooperisaalis või, või kontserdisaalis. Sellepärast et Viinis on loomulikult piletid nii kallilt, et noh, sa pead ikkagi olema suhteliselt heal järjel, et maksta, eks ole seal 20 eurot 50 eurot 150 eurot. Et see päris igaüks ei, kindlasti ei võta omale tagataskust sellist raha välja. Ja just see publik oli siis selline publik, kellelt oleks oodanud, et nad ütlevad, et issand jumal, ooper piima ja jumala eest, ärge karjuge mu peale. Nad olid nii rahul sellega ja ma olen kindel, et sealt nii mõnigi nüüd läheb ja annab selle 20 eurot või selle 50 eurot välja kas või üks kord aastas selle jaoks, et siis selle päriselt ka näha, et mitte niimoodi, et mulle toodi laadale mingisugune. Eks ole jupikene näha, kuidas elu käib, vaid siis võib-olla ta läheb ikkagi päris teatrisse ka ja ma arvan, et see on väga tänuväärne, et kui ma isegi selle esinemisega suutsin 10 inimest viia selleni, et nad võib-olla lähevad teatrisse siis ma arvan, et see on hea. Ja samamoodi on sellel kunstil sünteesiga. Et kui sealt tekib, eks ole, 20 inimest ooperisse juurde aastas, no super. Võib-olla see on vähe alguses, aga võib-olla neid tuleb rohkem ja ma arvan, et kui Meie meie pakutava tase on väga hea ja väga kõrge ja mitte ainult kõrge laululises mõttes, vaid ka selles mõttes, et et inimene peab ju aru saama, mis toimub. Et kui ma lähen ooperisse ise ja ma ei saa mitte midagi aru, kui kõik on eklektiline, kui kõik on kuidagimoodi väga nurga tagant siis minagi ei saa aru. Ja ma olen ometi ju jumal hoia ma tea, muusikute ja selliste kunstiinimeste pärast kasvanud ja käinud muusikakeskkoolis ja muusikaakadeemias ja teises muusikaakadeemias, kui minagi ei saa aru, no mis siis, mis siis sellel inimesel veel üle jääb, kes, eks ole, ei ole üldse muusikaga kunagi kokku saanud. Aga rääkides sinu enda ooperiesinemistest, kui ma ei eksi, siis terve selle hooaja sõitsid sa ikkagi ikka ja jälle tšehhi vahet. Õige, ma laulsin Pilseni suures ooperis Tatjana osas. Jevgeni Oneginit Tšaikovski ooperis. Ja see on muidugi absoluutselt ülim õnn, mis ühele inimesele võib osaks langeda, selliseid osasid teha. Noh, kuidas ma ütlen, see on lihtsalt nii ilus muusika, see on lihtsalt niivõrd absoluutselt kõrgeim perfektne kunst. Ma ei oska seda kuidagi paremini kirjeldada. Tšaikovski iseenesest räägib minuga väga lähedalt, näiteks sellel kontserdil Pärnus Me ju tegime ka Mariaga, eks ole, Tšaikovski pooleteise poole ja ja sellel on lihtsalt, et võib-olla on see lihtsalt selles asi, et Venemaa ei ole meistrikaugel. Et nüüd olenemata meie minevikust, see ei tähenda, et meie ei tunneks vene hinge ja et vene inimesed ei oleks, eks ole, toredad ja sõbralikud ja külalislahked ja nii edasi, et see, mis on, eksole poliitika ja ja valitsus, selle me, sellest me praegu ei räägi, jääme siia ilusat asja tööle. Aga, aga see vene hinge, see vene muusika on tohutult ilus. Ja kui ma elan Viinis, siis ma tunnen tõsist erinevust. Ma tunnen tõsist erinevust inimeste mõtlemise vahel ja kuidas nemad ei saa Tseegovskist niimoodi ära, nagu meie saame. Asi ei ole ainult selles, et ma oskan võib-olla paremini vene keelt järgi ahvida, kui nemad oskavad. Aga, aga neil lihtsalt kuidagi, vot see, see võib-olla need valged ööd ja pimedad ööd talvel ja võib-olla see kõik ikkagi moodustab sellise teatud inimese tüübi ja ma ütleks, et avab selliseid sügavusi, võib olla hinge. Võib-olla nemad ei, ei tea, et mis tunne on siis, kui sul ei ole eriti päikest. Ja kuidas siis meel läheb nukraks ja siis melanhoolia tuleb, hiilib vaikselt salamisi ligi ja sa pead sellega hakkama saama. Aga ma arvan, et see avab meie hinge võib-olla rohkem sellist sügavust ja ja võib-olla meil on sellest selle tõttu võib-olla rohkem ühendust oma sellise varjupoolega ka, et ei ole kogu aeg ainult lõbus ja tore ja siis, kui on, ma ei tea, paha tuju, siis lähen korraks kuskile nurga taha ja natuke massitan ja siis tulen jälle seal edasi. Et võib-olla meil on selle tõttu natuke suurem skaala. Võib olla nii. Ka järgmisel aastal on sind ootamas üks uus ooperiroll, absoluutne tõde ja tore tõde, sellepärast et lõpuks ometi ma saan Viini ühes ooperis laulda, see on Viini uus ooper, mis tegeleb uue muusika esitusega, vinnis on, eks ole, neli maja, eks ole, on, on vini seda super, kusain laulab tihtipeale siis anud Volksoper, kus Anneli tavaliselt laulab. Siis on vini teater andel viin, kus ma ei tea praegu, et keegi eestlastest vägal oleks ja. See on tihtipeale ka selline hüppelaud sinna, teater on värviline, et võib-olla siis katrin hakkab, seal tähendab mingil määral oleks ju tore. Mis roll see täpselt on neis ooperis? Ja see on jälle väga rõõmus uudis. Selline helilooja nagu Leonard Bernstein, keda mina armastan, väga väga armastan. See mees oli lihtsalt niivõrd lahe ja tema ogarad ja naljakad ja sarkastilised ja nonii, musta huumorioopereid ja see muidugi, mida meie hakkame laulma, on, on musta huumori tipp. Selle, selle ooperi nimi on akvaied ehk vaikne koht ja see põhimõtteliselt toimub matustel. Ja mina olen siis, eks ole, naispeaosatäitja digikelle ema on saanud autoõnnetuses surma ja kes siis saabub koos oma geist venna endise armukesega, kes nüüd on tema abikaasa. Ühesõnaga, ma saabun oma oma oma abikaasaga sinna sinna matustele, eks ole, ja, ja see on tõesti väga, väga lahe ooperi ja see on väga musta huumoriga näiteks minu esimesed sõnad, kui ma saabun sinna, eks ole, matusemajja on säästlik greid. Ehk siis fantastiline. Et noh, see on, see on väga, väga, väga selline naljakas ooper. Ja kuidas sa selle rolli sõidud, kas sa käisid ettelaulmisel või olid seal mingisugused nii-öelda muud tutvused mängus, mahhinatsioonid? Ei, ei, nii dramaatiline ei olnud ikka ette tuleb laulda, ega muidu ei saa. Aga ma tegelikult laulsin ette juba ammu-ammu aega tagasi ja siis nad ütlesid mulle, et hoidule ola meile seda ja mina ütlesin, et ei saa, ei ole aega. Sa ütlesid nad, ole meile seda, mõtlesin käimarteisa ei ole aega ja siis nad ütlesid õigel ajal. Et nad nüüd lõpuks ütlesid tõesti, küsisid piisavalt kaua ette ja siis ma ütlesin, et loomulikult ma hea meelega teen teiega koostööd näiteks Eestis ka on tihtipeale niimoodi, et küsitakse väga hilja ja see lihtsalt ei ole nagu füüsiliselt võimalik, et ma hea meelega laulan Eestis ma hea meelega loen igal pool, aga mul on vaese kalendrisse panna, sellepärast et minu kalender on täis ja seal noh, ma ei saa niimoodi nagu ja mingisuguseid selliseid teadmata aukusid ette kuskile, kuidas ma ütlen, see ei sobi ühele Business Männile. Et see on ikkagi, ma ikkagi teen tööd sellel alal ja ma olen pidanud õppima, et see on ikkagi business. Ja, ja see on pehmelt iga igast otsast sealt kohast, kus sa planeerid oma kalendrit, seal business sealt otsast, kus sa kirjutad alla oma lepingutele, mis seal lepingus kirjas on. Palju seal lepingus raha pakutakse, kõik see, millega mulle üldse ei meeldi tegeleda ja milleks ma ei ole üldse selles mõttes loodud, ma olen selline. Noh, mul on hea meel, et kunstnik ma laulan, hea meelega, ei ole emailer või, või mingisuguste lepingute väljastaja või kuidagi organisatoorselt mul ei, see ei ole väga kerge minu jaoks. Natuke tänapäeva artist peab selle kõigega hakkama saama. Meil on loomemajandus. Ja no eks, eks ma nagu kuidagi saangi. Aga, aga noh, ma olengi õppinud, et see lihtsalt on vaja, kalender peab olema inimesel, mul on sind seal praegu laua peal ka siuke ilus väike raamatukene, mis minuga käib igal pool kaasas ja mida mitte kunagi kuskile ei kaota. Ja, ja mis on lihtsalt kõige tähtsam raamat, sellepärast et muidu ei saa ju planeerida oma vabakutselist elu. Sest et ma ei ole ühegi teatri, eks ole, käe all mul ei ole. Mul ei ole ühtegi selles mõttes, et mina olen iseenda ülemus tema ilgelt karmi labast, mõnikord, aga, aga hea küll, see on võib-olla parem, kui ei oleks. Ja, ja mina ise planeerin oma aega ja, ja vaatan, et kus ma mida teen ja siiamaani on see hästi toiminud. Nüüd mulle muidugi hakkab tunduma vaikselt, nagu sa ise mainisid, et mul on nii palju kontserte, et ma enam ei jõua. Ma lihtsalt ei suuda ennast pooleks rebida, ma sest et juba see aeg, mis läheb, eks ole harjutamisele ja see aeg, mis läheb emailimisele lihtsalt nüüd juba kattuvad ja ma ei saa samal ajal harjutud. Et ma pean ikkagi vaatama, mul on seal mõned plaanid, kelle ma omale võib-olla mänedžeriks võtan või või kuidas see läheb, aga vaatame, see ei ole veel päris kindel. Aga ometi ka selle kogu selle kiire kalendri juures sul õnnestus ka lubada endale üks kontsert Eestis või kuidas sa käsitled seda esinemist Pärnus, et on see selline väga karm töö just enne siin, enne kui selle intervjuu alustasime, rääkisime sellest, kuidas eesti keel ei ole üldse tegelikult väga hea lauljatele, sellepärast et eesti keel istuksin sügaval kurgus, eks ole, seda räägitakse. Ja selle positsiooni pealt tolmu hakata on väga keeruline, mis tähendab seda, et kui ma teen omale, eks ole nädal aega vabaks ja seal keskel teen kontserdi siis tegelikult ma ei tohiks üldse kellegagi suhelda enne sellepärast, et siis mul on nii raske tagasi sinna õigesse kohta jõuda. Kus ma laulan, et ideaalvariant on, siis tuled siini lennuki pealt ja enam-vähem otse kontserdile enam-vähem, et noh, võib-olla niimoodi, et ma, ma mõtlesingi, et järgmiseks korraks ma plaanin niimoodi, et ma tulen, eks ole, kaks päeva enne, sest ma kellelegi ei ütle, et olen emale ka, ei ütle. Vaikselt hiilin seal oma maja, olen inkognito siin kellelegi ei räägi ja muudkui laulan, eks ole, siis ei ole absoluutse probleemi, aga minu jaoks on natukene keeruline selle keele pealt hüppamine, kuna ma ju ei räägi suurem osa ajast eesti keelt, siis see on väga, väga teises positsioonis ja siis on mul natukene keeruline. Aga muidu me oleme ju Kai kallastuga vanad sõbrad ja mul on väga hea meel, et ta mind ikka jälle kutsub ja ma lihtsalt käsitlen seda praegu niimoodi, et mul on võimalus võtta siin nädalakene Eestis ja mõne paranduskontserti, sest inimestele ju meeldib kuulata. Manniga olete te ka juba päris pikalt kahekesi lavalaudu tallanud nii-öelda, et omarja nüüd veedab küll poole oma ajast või võib-olla isegi veidi rohkem Eestis, sest et on ka nüüd muusikaakadeemias õppejõud, aga et kuidas teil nende ühiste aegade leidmisega on, et kas õnnestub koos harjutada ka? No meil Mariaga selline lugu, et me hingame väga ühtemoodi, mis on väga hea, mis tähendab seda, et ega me väga palju ei harjuta, sellepärast et selle programmi ma valisin ka sellistest asjadest, mida, mis ei ole väga nagu sellised krutskeid täis. Kui ma tulen siia, eks ole ükskord sinise kuu jooksul laulma, siis siis ma ju võin laulda selliseid asju, mis mulle meeldivad, sest kui me tegime viimati Mariaga Pärnus ma pakun, et see oli kaks või kolm aastat tagasi tegime seda Bergi siis me loomulikult harjutasime väga palju, sellepärast et lihtsalt juba ainuüksi see Berg ise on, eks ole, niivõrd vähe mängitud selle Bergi seitsme vareselauluga keegi ju ei, ei harjuta igapäevaselt. Ma olen hea meelega, ei ole olnud eluaeg kontsert ja sellepärast, et vanasti vanasti vare varasemad mind absoluutselt ei huvitanud, et kõrgemini kiiremini nagu valjemini see ei, see ei olnud minu jaoks mitte mingisugune siht. Et ma, ma ei tahtnud lihtsalt sellepärast olla kõva häälega, et siis nagu ma ei tea, kuidagi on parem, et minu jaoks ei olnud see parem. Jaa. Ja siis, kui ma hakkasin, eks ole ooperites kaasa tegema, siis ma sain alles aru, et kui orkester mängib, siis on vaja ikka päris kõva häälega laulda ja kohe päris terve kehaga, et muidu ei saa. Ja niimoodi viimane samm oli Tšaikovski orkester. Et seal ka noh, tohutu areng, sellepärast lihtsalt muidugi ei kosta. Aga selleks on vaja seda teha ja selleks on vaja suurt ruumi. Sellepärast et kui me kogu aeg, eks ole, muusikaakadeemias on isegi suured klassid, aga näiteks Viinis on umbes. Ma arvan, et üks muusikaga teeme klass, selline normaalne klass on kolm või kaks klassi Viinis. Et need on sellised kapid, kus sa seal kapistes karjuvad, et mina ei saanud, mul hakkas kõrval talutama ja siis ma lihtsalt ei, ei laulnud kõver. Nii et tegelikult siis selle suure hääle väljaarendamine ongi väga palju praktikaga seotud, et sellega, kui suurtest teatritest sa laulad, kui palju sa saad katsetada seda ja, ja ma arvan, et see ongi väga seotud sellega, et, et kui palju töötajaid ja, ja kui palju sul on, eks ole, võimalust laulda orkestriga ja, ja ka lisaks peab olema keegi. Vot see on ikkagi lauljatel ega ei ole nalja pärast asi, et kõikidel nendel väga edukatel lauljatel näiteks oli kas ema või mänedžer või õpetaja, kes nendega kogu aeg oli, eks ole, ninapidi koos ja sul peab olema keegi, kes on sinu teised kõrvad. Sellepärast et teised kõrval peavad istuma saalis ja on ju olnud neid, ma nüüd ei mäleta, kellelt see jutt oli, et isa istus taga isa või keegi või õpetaja istus tagasaali otsas siis kui hääl kostis, siis näitas mingit rahatähte talle, et nüüd nüüd oli õige, on ju. Aga samas, mul on hea meel tõdeda, et hoolimata sellest, et sa oled hakanud ennast avastama ooperis, ei ole kuhugi kadunud su armastus kammerlaulu vastu. Selle tõestuseks on juba ka hiljuti ilmunud album, mille sa oled siis välja andnud koos haamerklaverimängija Walther sõimeriga. No tema on juba selline päris kogenud mängija, kes on siis klavikordi kaudu jõudnud haamerklaverile, teie teed, ristusid, meie teed ristusid juba juba mitu-mitu aastat tagasi, temal on selline tema kontserdisari, temal on, temal on üks väike loss, õigemini tema, tema naise perekonnal on üks väike loss, mis asub seal liinist loodes, umbes niimoodi poolel teel sinna tšehhi piirini, mille nimi on nii tähti, nelja puhun ja niiden välja fonist, siis käivad kontserdid suvi läbi ja talviti annad kontserdid Viinis ja siis meie seal. Ühesõnaga ühe ja teise kokkusattumuse tagajärjel saime kokku ja ma tegin tema seal selles saalis, kus tema neid kontserte annab. Tegin ühe kontserdi, kus olid sellised huvitavad instrumendid nagu poe, orel, jälle auto ja mina tegime sellise vanamuusikakontserdi ja siis tegin veel ühe kontserdi klaveriga sellise liider agendi, ehk siis laulude õhtu talle väga meeldis kogu aeg ja ja siis ta ütleski, et täiet teeme ikka koos ka kontsert ja siis me tegime koos kontserti ja siis me otsustasime, et kui me selle kontserdi juba ette valmistasime, siis me ju ometigi võiksime sellega ülesanne oli meil nii hästi välja, jah, no sellised heliloojad nagu suubelt ja moodsad, kes nüüd sellel albumil on esindatud, et mulle tundub, et nad on küll sellised sinu väga head sõbrad? Ei, Mozart on minu väga hea sõber olnud juba päris pikka aega, Schubert natukene vähem, sellepärast et super. D Mul on selline tunne, minu isiklik arvamus on, et on olemas alt lauljaid ja ülevalt lauljaid, kes on loodusest, ühesõnaga Altlauljate ülevalt. Ja mina olen kindlasti valt laulja, ses mõttes, et minule siin siin siin rinnalegistes mulle meeldib. Mul on kogu aeg, hääl on olemas siin all ja ülemise osa, mis ma laulan, ma olen kõik juurde õppinud, et see on kõik nagu õpitud. Aga on inimesi, kes oskavad ülevad lollide pöödalt õppima ja ma arvan, et Hubert kirjutas ülevalt lauljatar sest et mõnikord on mul ikka väga, väga keeruline, et ma pean ikka palju nõkse kasutama seal, et et temast nagu jagu saada, aru saada ja ja mõnikord on lihtsalt väga keeruline. Aga, aga ma arvan, et ma olen sellega päris päris ilusti mäele saanud ja ja ma arvan, et ma võin olla täitsa täitsa õnnelik selle tulemuse üle ja nii, et siis sealsamas selles niidefellebruni lossist ja siis selle albumiga salvestasite. Täpselt nii see oligi, sellepärast et haamerklaver on ju teadupoolest natukene temperamentne instrument ja seal on vaja teatud tingimusi ja siis oli, see juhtus eelmise aasta suve lõpus ja siis, kui väljas, eks ole, ükstavihm teine päeva päike miinis ja Austrias nagu teadaolevalt ju ilm läheb väga soojaks, et seal viskab ikka niisugune 40 kraadi ja 35 ja ja siis muidugi see instrument ei rõõmusta ja siis seal läks, siis on selline keldri keldrisaal või noh, selle ta nagu esimesel korrusel, eks ole, aga seal on kiviseinad ja sest seal on selline sellised head tingimused võimalik luua, et see klaver on õnnelik ja samas on ka head akustilised tingimused, sest et see on ju ka vajalik, millelt võteteks mis siis saab peale seda hirmus kiiret juulikuud, et kas nüüd augustikuust tuleb puhkus? Siis tuleb hirmus kiire augustikuu? Ei, ei puhkamas ja midagi väga, mina puhkan tavaliselt veebruaris, sellepärast et siis ei ole nii palju tööd või jaanuari lõpus, aga suveti mul jah, ei ole veel siiamaani nagu sellist väga puhkuseaega olnud. Nüüd järgmise aasta veebruaris ma olen, eks ole, uues no Berliinis, et siis ma pean ikka vaatama, kus ma oma puhkusega siin midagi kunagi peab inimene ikka puhkama ka see on nagu kuidagimoodi relatiivselt seotud selleks, et pakkuda paremat kvaliteeti, on vaja rohkem harjutada või noh, ühesõnaga on vaja mitte iga päev kontserti anda, sellepärast et siis on ainult võimalik hoida teatud kvaliteeditaset. Ja, ja ma olen isegi siin juba täiesti ulmelisi variante teinud, mis, mis on olnud liiga palju. Ja näiteks ma arvan, et kunagi mais või eelmine aasta eelmine aasta mul oli 90 päevaga 70 kontserti ja see on lihtsalt, see on liiga palju sellepärast et mitte keegi ei suuda ärgata iga päev ja õhtul 600 protsenti lükata välja. Et see on inimlikult mitte võimalik. Ja siis ma lihtsalt olen hakanud ise natuke harvendama ka. Et ma päris nii palju ei tee, et ma ikka, eks ole, võtan seal mõne päeva vahepeal vabaks, eriti siis, kui mul on vaja uusi asju õppida. See on huvitav, inimesed küsivad, et et no kus sa siis oled mõnes teatris ja ma ei ole teatris, ma olen maleorkestrite juures. Et ma, ma nagu näiteks Viini residents, orkester et ega ma olen lihtsalt nende osa, sest tihtipeale mul on palju kontserte endaga. Et seda ei ole, ei ole mõtet nagu alahinnata. Ja mul on, eks ole, see orkester 17 56 ehk siis sünniaasta, kus me laulame Mozarti reekviemi tihtipeale ja et need on sellised korduvad ülesanded tulevad loomulikult augustis jälle ei lisaks, siis tuleb augustis suur marja MSN-is on 15, august on, on metsik püha. Nii Austrias kui Sloveenias, igal pool siis neitsi Maarja austamine käib ja siis mul loomulikult on fooraus, Austria keskel on kuskil ei, kusagil on üks tore klooster ja see on suur, kirikus on see muidugi väga tähtis ja siis seal mul on kontsert ülesastumine ja siis tulevad vini Saugust energilised on ka väga palju. Väga palju on augustis igasuguseid erinevaid pühitsemise, milles ma võtan osa, aga siis augusti lõpus tuleb selline huvitav, õigemini septembri alguses tuleb selline huvitav asi nagu lasteooper üks selline väga tore saksa lavastaja, kelle nimel Annegrel Riddle tema pani ise kokku Noa laeva ooperi, kuhu siis tema võttis igasugustest erinevatest ooperites tükikesi. Näiteks mina laulan konstantsed ja, ja lõpus laulan minule täiesti ebasobivad ebasobivat lugu. Mis Rihadne muidugi see loomulikult ma elus võib-olla kunagi ma ei tea, laulan, orjad need, eks ole, aga noh, igatahes kindlasti mitte praegu. Aga see on väga tore lasteooperis teha, sellepärast et lugu on ju ilus ja seal ma olen kaksikrollis ehk ester nagu Noa naine ja ühtlasi ka pingviinid, kar mis on väga armas ja meil on väga ilusad sokid peas. Aga kes on väga kihvt ja sellega minnakse siis Saksamaale tuuritama, tehakse paar kontserti Saksamaal ja siis ta tuleb jälle Viini tagasi ja siis oktoobris juba tulebki donna Anna Viinis, nii et mul on tegemist, on, on kuhjaga. Oskad sa öelda, et millal sind mõnel kodulaval taas kuulata-vaadata saab? Praegu ei ole sellest veel midagi midagi teada, aga ma arvan, et küll see varsti jälle tuleb ka, et aga seda tahtsin öelda, et see viimane praeguseks praegusel hetkel minu teada viimane Tatjana etendus Pill sees toimub kaheksandal oktoobril ja seda ma soovitaks küll, kui keegi veel tunneb, et tahaks hirmsasti prahvat näha ja Wilsonit näha, siis oleks ikka suurepärane reiside. Sellepärast Prahasse lendab ju Sactsak lennuk väga kähku. Prahastame tund aega sinna Viljandisse sõita bussiga või rongiga. Aga aga ma arvan, et see etendus on tõesti väga ilusti tehtud, seal on seal kohalik teatri direktor Tomas piraaž on kõige noorem teatri elekter üldse, kes ma ei tea Euroopas või maailmas on ja ma arvan, et ta on umbes kolmekümneaastane ja ta on juba viis aastat olnud teatud vektor ja see on, et on täiesti uskumatult hea lavastaja ja tal on väga esteetiline maitseme. Ja kõik, kes on käinud vaatamas, et tõesti, et see etendus on lihtsalt nii ilus keel, siis võimalust on kaheksas oktoober ja Wilsoni teatris Katrin Targo laulab Dianat ja kaunis Tšaikovski ooperis Jevgeni Oneginit. Aga suur-suur, aitäh sulle tulemast, Katrin, jõudu sulle, et see kiire suvi kenasti lõpetada ja alustada siis ka uue ooperiproovidega. Kohtumiseni. Suur tänu. Kohtumiseni.