Suur lõunamere armastus stuudios on teiega messer ja Üllar Jörberg. Hindormaasik. Reena nisupõllu. Ai Murray. Aiaid Murray kasvukutsed kuule. Ta pole paikas juurte poole soodus. Ootab päike. Päike, tänavus, Spartacus. Pimedus oli. Ükski. Oskavad saapa sisse. Vehkida. Tantsime läbi. Ja pole armunud, kogu jääb meiega kaunis. Ori. Haiaid Murray kutsed, huuled, Mordori, Rimi surnuaia juurdekasvukutsed, kuule. Ei lahuta aasta edu nendegi tuuled radika kuumad. Suur lõunamere armastus stuudios on teiega Ester ja Üllar Jörberg. Hindormaasik. Nonii, lugupeetud raadiokuulajad, mul on selline tunne, et meie siin Ester, Üllar ja, ja Igor Maasik oleme jõudnud omamoodi hedonismi ajastusse, kuulame head muusikat. Ütleme head toitu, ma tahan öelda, et täna üllatus-üllatus, jälle on minu suupisteks punane kalamari, mida ma siis eestrija ülleriga lahkelda jagamas olen. Ja mõnel hakkab suu vett jooksma ja ei palu ja võtke. Ja nagu saate kuulajad regulaarsed kuulajad mäletavad, eelmine kord jäi meie saade pooleli Tuneesia radadel. Kuigi tänase saate põhiteema on Lanzarote, mille juurde Me jõuame, võib-olla saate. Teises kolmandikus jäime eelmine kord siis koos estri ja mõnes mõttes ka Üllariga pidama sellisesse paika nagu kõrbe Hotell. Ester olid ainult safarile kohtunud kõrberebase Remmeliga. Ja nüüd tuli pilk ja pime. Araabia öö oli vaja minna siis nagu, nagu magama või, või ültse. Ühesõnaga. Läks väljas pimedaks, mis sai, edasi? Jõudsime kõrbe hotelli nii ja nii siis panime seal hotell oli väga uhke, üllatavalt uhke, see on nagu araabia muinasjutt, hästi-hästi, kõrged laed olid ja suurejooneline oli. Nii ja siis panime oma asjad sinna oma numbrisse ära, mis meil määratud. Ja läksime siis õhtu seal oli ka niimoodi õhtusöögini oli veel aega, uksed olid ka ikkagi ikka? Ei no ma mõtlesin, et kõrb e täielik korralik maja, ikka. Hoone jah, lossi moodi pesed Pill täitsa välja ja, ja täiesti araabia muinasjutt ja, ja nii, ja siis panime asjad ära ja läksime siis õhtusöögini, oli paar tundi aega ja läksime siis sinna hotelli ümbrusesse jalutama. Nii, ja siis seal oli termaalveed, bassein, kuhu me ka sulpasime sisse. Vesi oli seal suur, korralik bassein, aga seal hoones sees kõrvalhoones ühes nagu lahedalt, ei katusega asjas ja aga õues oli ka lageda taeva all tavaline bassein olemas, täiesti. Kus sai siis ennast vahepeal kasvõi jahutada, kui seal liiga eakas. Ja nii, ja siis sealt tuli see maapõuest tuleb seal roheline, selline rohekas, ilus vesi tuleb. Ja otse maapõuest soe, niisugune paras nagu vannivesi. Ma võiks nii öelda. Ja siis me seal siis ja siis need nagu sellised joad tulevad ja seal sai nagu loomasseerivad kohe Joal oldud ja ja natuke ujutud nõnda öeldagi. Roheline vesi, ma võin öelda, et äkki on kroomisisaldusega võimalik noh, ma seda keemiat ja see hull ei ole. No ta on ikka tervistav, pigem arvata võib, et ta on kasulik siis vä ega siis, kui ta oleks kahjulik lausa siis vast ei kasutataks. Bassein oli täis ja kogu aeg voolas juurde ka. Rahvas seal palju ei olnud, nii et seal me siis saime mõnuleda. Ma küsinud sellise küsimuse, mis võib-olla on natuke ebadelikaatne, aga saab ikka või sai õigemini planeelses korralikult naised nagu kupsukatajas, ringide bassein, keegigi, Toomas või ei, ema eile ei euroopamaanuas tähendab põhimõtteliselt need, kes üldse randa lähevad vaata seinide äärde, need inimesed on reeglina turistid ja kohalikud naised ei lähe üldse. Nii et ja, ja muidugi selle kallal olla oldakse, harjunud, et turistid niimodi käituvad. Ebatsensuurselt turistid toovad toidu ja hauale moni ja anna andeks, ei ole, valan kuulama nii, ja siis oli siis oli meil õhtusöök seal hotellis, mis oli ka väga uhke, teenindati mehed muidugi kõik siis hästi palju, ütleme kõigepealt sai, võis, ühesõnaga, saime igasugust sööki. Ja praed toodi ette ja külma söögi külmlaud oli ja, ja magustoit võeti ise ja siis mis oli hämmastav, et, et no kuskil üle 10 selle koogivariandi oli saada. No ütleme, see mulle eriti ei huvitagi, aga aga oli olemas täiesti jäigi osavus hakkama, magusamad kui meil, pigem mitte, mitte vastupidi. Nii, ja siis näiteks martsipanikoogid olid, mis mul meeles on, ütleme samasugused nagu meil. Martsipan ongi iseenesest ja ja, ja muidugi teisi igasugused kreemikoogid ja igasugused need ühesõnaga laialt võttes samasuguseid kooke päris niisugusi ei olnudki, mida ei ole saanud või näinud või nii, ja siis oli nii, peale õhtusööki siis varsti läksime nagu oma numbrisse läksime magama vara, sellepärast et me pidime järgmine hommik tõusma enne liik, sest me pidime soolajärvele jõudme jõudma kella kella viieks, vähemalt õiglase tõus päikesetõusu imetlema, nii-öelda õigemini lasta päikesel tõusta oma kehal hellitada keset tõusu koormavast või, ja ja, ja mitte keegi peale minu ei oska seda, õigus sellega ei oska. Okei, nii määrasime vahepala ja siis ole järvel oli tehtud selline, noh, see selleks oli tehtud selline kuju, et nagu hobune oli tehtud soolast ja siis ratsanik tal ka seljas näed, olin, on sihuke tunne, et äkki see on kaamel. Ah issanda jumal, hoolas kaame, aa jajah. Vabandust, ja nii ongi, et see on, me vaatame ta jälle pilte. Jajah, näe, päikesetõus ka on, see on kirss tordi peale. Ma vaatan soolast ja, ja ja ega ta ei lagunenud ilmselt. Üllar küsis, et tõsta siis ära, ei lagunenud juuda oli siis niimoodi tehtud, et ta, ma ei tea, et seal vihma ei 100 ju oluliselt ja ka ja keegi puutu ka seda ilmselt ei ole see kaameli jooga vä? Ei, joogavete sees laguneks välja. Et see on kaanel ja, ja ma alguses vaatasin ka nende piltide peale, et ohoo, et kas on Trooja hobune, aga tegelikult anatoomilise eripärasid vaadata, siis on tegemist ikkagi kõige sama kaabliga sinule ilmal ka pähe joonistatud, mismoodi seal tehtud mustaga, seega võib-olla söbliiad võib-olla ja nagu lumememmedel ja kusjuures ratsanik on ka siin ju tal seljas, kas see on ka soolast ja ikka ikka vahi väga vahvat, nii, päike tõusis. No ilmselt siis jah, kas siis oli, hakkas tõusma, hakkas, siis oli räme külmus ka väljas või? Ei olnud, näed, ma olen nii küllaltki nii traksidega kleidiga. Külmetasin külmetanud ei külmetanud kindlasti. Ja see oli täitsa kõrbes. Nii ja öösiti võib külm olla jah, ega ei tea nagu päike võib küll, võib-olla, aga ei olnud vähe, ma vaatan, et keegi on soolahunniku otsa roninud, jah, seal oli üks unika, kõige ehedam sood ja nii, nii, ja siis seal soolajärve juures müüdi, kui me sealt hakkasime eemalduma, oli kohe üks plats, kus müüdi kõrberoose, mis on ka soolast, mis on koobastes tilkumisega tekkinud. Jaski aga hästi huvitavad niuksed, ma mul on kodus üks, aga ma ei võtnud kaasa sindel raske, Eino ühesõnaga ta inimeste teravate nurkadega roos nagu selline ja Neid oli erinevas suuruses vastavalt siis erineva hinnaga. No ega see hind ilmaime ei olnud ju suht odav ju. Mõni Eurokene, eks ole, jah. Ja ma ostsin ka ja siis ma siis ma ostsin ka ühe roosi ja, ja nii ta oli. Ja siis siis siis segas, päev jätkus, päev jätkus, nii et me istusime bussiga, Läksime ütleme bussiga, läksime siis kusagile seal soolajärve juures ootasid metsiibid, nemad üldse vahetavad vastavalt olukorrale siis neid sõidukeid. Buss tegi oma etteaste ära ja siis läksime džiipide peale Kõrblase sabussiga liiva kõik ja, ja aga maantee mingi tee läks ka sealt ikka läbi, aga, aga tehti meile muidugi seda düünide vahel seda džiibisõit. Nii džiibisõidu või see autojuht oli siis nagu hästi stiilne, ta oli nagu see noh, näoga nii ja mask, ei, tal oli nina ees ja peas oli liiva, ei tule niisugust ja tolmu nati, stiilne oli ka muidugi meile või siis liiva tulla, eks ole. Meil ei olnud mingit maski, ei tuld, midagi sisse, aga siis see meesterahvas siis, kes seal oli niisugune paras selline. Kas oli niisugune Tommi Mäkineni tüüpi autojuht? Kihutas ja no selle, see oligi nii ette nähtud, et natukene naised killuks ja niimoodi ilmselt siis sellepärast, et, et ta ikka muidugi ta võttis õige nurga alt, kui ta läks düünide, ta sõitiski siis maantee pealt mingil hetkel ära ja siis tegi seda teenide peal seda oma vigursõitu näitas siis nagu kui, kui jahjah baasliiva üles ja tagant liivi õnneks jäi meist taha, nii. Meie meile ei juhtunud midagi ja mulle tegelikult suitsu sil õudselt meeldib see son trikki mööda ja tolmu. Jajah. Et kui teised selle tolmu omale nii nagu üldse ja, ja, ja siis siis tegime selle selle naljasõiduga ära, tükk aega, kiljumist oli siis, mina ei kirjutanud, ma arvan. Aga nugade öö muidugi džiibisõiduga vä, nojaa, nojah, egiptuse saia sõidetud taolises asjas nii ja siis siis me sõitsime. Siis me sõitsime, siis oli see kõrb, oaas, kus see juga tuli alla ja noh, see oli niisama, et seal sai nagu puhas vesi ja Buaali ja palmid ja. Ah, siin on see sinna sõit ringi, aga ta ei ole jah, see ei ole õige, kõige hiljem pilt, no okei. Nii, ja siis kõrbeva siis läksime siis sõitsime mingisse linna, vabandan väga, aga ma ei mäleta, mis ei ole üldse oluline, ei ole oluline. Nii, seal oli kõigepealt siis käisime vaibad vaipade näitusmüüki ossa, nii vaipade löök oli niimoodi, et siis nende toodetud vaibad siis seal olid vastavad inimesed, kes neid lahti rullisid ja näitasid, mõned ostsid ka. Nii, ja siis suuri ja väikesi, igasuguseid, ühesõnaga. Ja siis oli veel niisugused vaibad, mis on nagu niisugused ribad nagu, mis, nagu lähevad voodi ümber. Ahah, need, kui mina välja antud, siis on ühel pool teisel pool ja siin jalutsis ka veel vaid niisugused olid ka. Sa tulid Eestisse vaibaga või vaiba ilma ilma vaevata, see pole minu stiil. Nii ja siis siis esitleti neid vaipu päris tükk aega, siis oli niimoodi, rahvas istus suures ruumis, pingid olid seinte ääres keskel, siis esitleti keskel esitleti, vaipasid rulliti lahti ja siis viidi. Ja, ja siis vastavalt mõni ostis, ostis küll jah, lossis küll mõni ja. Ei, mõned ostsid vaipa, kõik väga-väga hea ja ilus on üks niisugune ebakõlade juures kogub tolmu käima, koba kloppima. Jajah. Jajah, nii rasked on ka ja arvata võib ja ja siis siis käisime mošees järgmisena, kus pidi, kus pidi rätikut pähe panema, seal pidi oma nõud ära andma ja rätikud pähe panema, nii nagu sai siis kuidagimoodi. Ja õnneks, et oli kaasas üldse ja seal oli ka niimoodi, et kellele rätikut ei olnud, siis sai laenutada sealt ja, ja nii, ja siis siis jõudsime siis sõitsime jälle edasi, mu sees oli ka käidud. No mis ma selle mošee kohta oskan öelda, kõik aknad olid ilusti selle ilusti ära kaunistatud, suur mošee ja vitraažid nii. Ja siis mitme korruseline rõdudega suured ruumid, olid? Jah jaa, aga juhimaam luges ei olnud momendil, aga seal nagunii ju iga tüki aja tagant nendest. Lettidest kostab see palvetuse kella, ega ta eelmine nädal selles saates rääkis, oli kell viis hommikul hakkab jaja. Otse oma halvetama jaja ja kutsuda majasin palaga segamini, aga jaa ja, ja siis siis olid siis tuli mägedeleriood, vaat seal niimoodi, et noh, kõik need poolkõrb ja kõrb ja vahepeal niisugune, enne seda oli mingisugune niisugune keskis segasel loodus, noh, nii ja naa ei olnud kõrbe veel ja siis kõrbes ei olnud üldse taimi oluliselt, mõni üksiktutt võib-olla oli kuskil püsti. Nii, ja siis siis oli siis atlase mäed, atlase mäed olid niisugused eri eri eriti huvitavad minu jaoks, sest nad olid nüridad, nendel ei olnudki teravaid tippe üldse, nad olid lamedad, sellised, aga siiski kõrgemad sellest aluspinnast nii-öelda või merepinnast või kuidas arvestus käib ja ristali siis ta oli niisuguste vagudega nagu niisugune niisugune huvitav nagu niuksed läikisid vist valgusega tumisel, sest päike hakkas võib-olla tasapisi, tollane Need on, need mäed näevad välja hommikul ühtemoodi ja kindlasti muutuvad ja, ja pilves ilmaga ühte pea kogu aeg muutub. Ja nii, ja siis siis oli hästi, palju oli oliivipuude istandusi siis osad istandused kuuluvad riigile ja osad on erakätes. Nii, ja siis, nii, ja mis siis veel oli? Ja siis rääkis giid, vat see pikk sõit, kahepäevane sõit, ega me pikalt sõitsime ikka teada. Ja siis giid rääkis vahepeal ajaviiteks meile igasuguseid asju, pulmakombed, matusekombed, misega, kuidas üldse on ja, ja niisugused asjad, mis, mida, nagu otseselt kokku ei muutunud, giid oli või muidu ju giid oli väga hea, giid oli hästi-hästi, rääkis igast vajalike asi ja kui midagi küsisid, et aga kuidas sellega oli näiteks lapsed lapsed, kuna need vahemaad on niivõrd suured, siis lapsed õpivad internaatkoolides reeglina väiksemad lapsed, sest et see on võimatu üldse iga sest tared ja need majakesed on neil ju täiesti eraldi seal. Üksikuna tihtipeale ju nõnda öelda maainimesed. Ja, ja sellepärast on lapsed reeglina Nad koolides õpivad ja vahel vahel harva, siis vanemad saavad neid üle vaadata. Nii, ja siis siis matusekombed olid nii, et ainult mehed tegelevad sellega ja enne päikseloojangut peab ära matma ja nii ja ei tähistata kuidagi, aga mingid alad on vist kus sisse matmine käib, aga võib-olla mingi oksakese või millegi torkab sinna, et vot seal on maetud. Aga aga üldiselt on niimoodi, et, et ei tähistata, ei viida lilli, ei viida seal ei viida pärast ja noh, ühesõnaga niisugune asi on, need mehed vaatavad enne päikeseloojangut ära ja soovitavalt sama päeva õhtul, kui inimene suri, jah, ja, ja siis pulmad kestavad mitu nädalat ja pulmad, pulmapidu kestab ka kaua, isegi isegi võetakse kas või võlgu, et pulmapidu teha kas või nädal aega, näiteks peetakse pulmi, isegi vaesemad inimesed ostavad. No ja ninaesine, ole neil siis kehvem, aga see ninaesine kehvem on, seal on, küsimus on selles, et suure olnud, kui me mõtleme nüüd Eesti tasandil, siis suure osa pulma nii-öelda lauaeelarvest võtab alkohol, aga alkoholi seal ei tarvita ja seal lõiked on laual ja inimestel on hea ja head pillimehed, on nad ise, paljud teevad seda, ilmselt osalevad seal ja laulavad ja tantsivad, ühesõnaga Tuneesia on jätnud sulle väga meriino. Tali. See reis oli küllaltki mitmekesine, kuna sai, eks ole, erinevad piirkonnad läbitud ja erinevaid asju nähtud. Nii et see oli küllaltki minu jaoks, oli ta küllaltki nagu mitmekesine. Selge küsi. Lõbu tähendab Tuneesia osa lõpuküsimuse, meie saade läheb loomulikult edasi. Kas tahaksid sinna tagasi minna? Ei oska öelda. Üllar, kas sa tahaksid Tuneesias minna? Ma tea? Ei ülla ruumithormaakonnaga, aga ega kõike tõmmet ei ole tõmmet ega kõiki asju maailmas isend ei sa ei saa ise näha, sellepärast et maailmas on nii palju asju, mida võiks näha ka elul õppeb ennem otsa, nii, nüüd täname saatemuusika ei ole mitte mingitki moodi seotud meie uue sihtpaigaga. Saate muusikalised vahepalad on mõeldud ennekõike selle jaoks, et anda meie saatele tempo ja peale vaheaega me jätkame peale muusikalist vaheaega. Loomulikult me jätkame juba oma reisisaadet teemal. Lanza Rotte, anname piiki. Suur lõunamere armastus stuudios on teiega Ester ja Üllar Jörberg. Hindormaasik. Kujutame nüüd ette, et nagu nagu uus saade või nagu üldse peaks algama, meie teemad on vahetunud, oleme tegelikult oleme Tuneesias üsna lähedal. Läheme, Lanzarote ja Lanzarote on üks asustatud Kanaari saartest ja siinkohal tasub meelde tuletada, et on olemas inspikerda, kusagilt on seitse asustatud Kanaari saartel hierola Palma, Tenerife, Gran Arila, komera suhete, Ventura ja Lanzarote sai seitse. Millal käisid? See oli 2000 aasta alguses, 2001 oli Üllar on, käisime mõlemad, nii et mitte mina v jeee. Tänane saade on siis selline, kus Üllar sarkama vahetud muljed natuke saan. Lanza Rottele 2001. aastal minu teada Eestis otse ei saanud, praegu küll saab, Soome kaudu sai nii, kuidas, kuidas alga Arcifis, Kadri Simson ja see lennu ja nii et ja, ja seal on küll, Puerto del Carmen Playa, Blanca kostati Kaisele kõige suuremad kohadusel, kuidas sa Helsingisse said? Tartust? Läksime laevaga. Läksime lennukiga ei sõitnud, nii see korda. Ja siis mind huvitab ka see, et kuidas sa siis sadamast lennujaama said Helsingisse, minust läksime taksoga. Taksoga kindel värk nii. Ja oli Aurinkomatkad või finnmatkade, ega see Imeenusus ei olnudki, mingist matkad omab ja läksime nagu sina, ei no seal oli kohtliku juba välja valitud, aga aga siit ei läinud vist mingi Marko? Ei, ma räägin, firma imestavad, kas on finnmatkad või Aurikama, kumbagi? Ei kumbki. Ise ise panite kokku reisija. Me olime selle, meil oli üks hoolide klubi, ollakse peal A ja et selle alla niimoodi. Ja siis seal oli see üks. Pikalt tuli sinna sõita. Koha peale ja Helsingis, kus on viis pool tundi või kuus. Nii hirmus on jah niimoodi. Lanzarote on universaalne koht, seal võib veeta tegelikult oma puhkus aasta läbi, see on kogu aeg, on soe, keskmine temperatuur on 22 kraadi. Olgu siinkohal siis öeldud, et hinnanguliselt elab Lanzarote, mis on üks Kanaari saartest, 143000 elanikku, arretsiifest konkreetselt siis 56000 elanikku ja õhutemperatuur on isegi vulkaanide, siis me räägime. Õhutemperatuur on isegi juulis-augustis, kui võiks oletada, ta õudne kuum peaks teoreetiliselt olema, ei ole seal kuumusega. Ravim jaanuari lõpuni Robernoovad mul novot kolm null kraadi oli vahepeal, millised olid esimesed muljed, kui kohale jõudsid näitlejale, palun räägi, ilus puhas õhk, ilus Ester Lothar. Valged majad ja siis põhiline koonistuseli, sinise sinise värviga oli rõdu ääred ja need trepi käsipuud ja kõik must, sinine, valge. Milline oli see hotellituba, kus olite, no meil siin omati väike inglaste klubi oli see haaraid. Diamond kalipso klubi oli nimi ja siis selline väike väike bassein oli seal kahekordne Ta oli omaette elamine, vesi oli soe, basseini vesi oli väga külm, tegelikult küllalt karastav. Täiendi eelsoojendusega ei paista, ei paistnud olevat niuke hästi, korgi oli. Savees käisid, käisin ikka. Is puhas reisija tõesti omaette vaikne niuke inimesi, kui oli enamik, olid inglased ja norrakad. Ma olin kohe inglase, olin pidevalt siin kõrvuti, istusime, istusime ja rääkisime, juttu lamasin ja seal elavad põhiliselt kõik Laima käib kaks korda aastas selle juurde. Üheksa aastat juba rääkis, et tal ainus ainus saar, mis talle meeldib, see koht, on see, need Lanzarote ja nimelt Lanzarote selles klubis kadeleid. Vaata vestluste juurde ma jõuan, aga räägi sellest toast ka. Kas see on niisugune klassikaline Hispaania tuba, magamistuba ja siis on siuke keeduvõimul keeduvõimalusega. Ta oli keegi kööginurgaga ja ester tegi mul süüa rassi, rõõmus oli kuulda, kui kutsus mind lõunat sööma. Üllar, tule sööma. Tuli selline kodune kodune tunne, täpselt seal unustad ennast ära, nagu oleksid voorus. Põhimõtteliselt on toiduained kõik ja ma mõtlesin, et ma siin on rõdu peal heina seedime näiteks seal kanalihakonservi ja ja nuudleid ja pakisuppi, jah, ühte koma teist leibu ja, ja aga noh, ega see mina ütlen selle peale nii kui mina puhastas, on palju nädalaid aastas, eks ole. Ja kui mina ühel nädalal ei saagi söögitegemisest loobuda, siis see ei ole õige. Aga lihtsalt sellepärast, et lõppude lõpuks ma saan aastas ühe, ainsa nädala, kus ma ei pea süüa tegema ja ma arvan, et ma olen selle ära ka teeninud, on looduse loomulik. No vot ja minule see ei meeldigi, et ma pean ise süüa tegema, selles mõttes kuulsid? Emal ei no temal või sinul tore olla. Mina läksin varem ära, et süüa teha, eks ole, aga no ega ma ei vingu, aga ega mul tihti nii ei olnud, mul on ikka hotellid, ma tahangi söökidega. No ja seekord seekord oli teisiti, aga muidu oleks, põhimõtteliselt on võimalik minna kuhugi, väljus Eino välja, söömine võtab pool päeva aega. Lendavaid sööklaid kusagil ei ole, reeglina pubis oleks olnud, kasulik oli, aga pubi toidud hakkavad pikapeale üle viskama. Jajah. Nii, Üllar või tähendab, Eeessercis kutsus Üllari sööma ja sõime ja tulin välja, kodus oli oma rõdu peal, hõikasin talle sealsamas basseini ääres, ahah, nii et noh, peaaegu sain nagu märku anda. No oli vist meie arvestuste järgi talvine kuu, kas oli inimesi basseini ääres palju? Palju ei olnud, aga need, kes seal elasid. Ja numbrid olid seal ruumi küll, aga väikeses majanduses täitsa kodune tunne. Nadal oli nagu ümberringi palmid ja siis basseini ääres oli, seal oli pandud. Rõdu, roheline vaip selline, no pehmed. Ja see basseinile need seal käisid oma rõdudele laeval käisid seal harjutamas need, kes sukeldujad õpivad seda värki seal märguannet ja siis õpetaja oli seal ja igapäevaellu ning sa ei viitsi, ma ei, ma ei tahtnud, ma vaatasin, Beatrususi käib, on näha, et see õpe on intensiivne ja sest seal ei ole märku ja nad käivad sukeldumas. See stange Kruka lipsa kalipsot selle oma maja ja siis hakkame asiagnooseoloogilise juurene jõudma täpselt niimoodi. Nüüd küsimuse järgmine rõhuasetuse ehk küsimusena siis selline, et kas selles hotellis aga selliseid aktiviteet ega pakuti, ma ei mõtle, et ise pidid selles kindlasti osalema. Aga et noh, et mõnikord Lääne turistid hakkavad vinguma, et igaval neil peab olema niisugune noh, kogu aeg nähtaval tegevuses olema ja õhtul oli seal, mis oli, õhtul korraldati pida korraldajate vigurit värk ja see oli müügis, üks iiri laulja käis seal laulmas ja ja siis mul nagu ma läksin sinna siis administraatorile väga jutukas ja täpselt selle Cheile koopia, selline on see saatejuht ja täpselt samamoodi administraator materjali ta suhtles väga inimestega seal, kes seal kõik oli. Nii et kui basseini ääres hoolimises käis paljude juures koos kõikides maha või rääkis juttu ja kui ta läheb ja niuke üks suudlemast ei ole ma kunagi veel kohaneda, nii olen kohanud. Ma käisin koerte ventuural. Jagate Saar ja seal oli siis ka sihuke aktiviteet läbi viia prantsuse kutega. Rääkisime ma prantsuse keelt ei oska eriti ainult viisakusavaldusi, aga sai kuidagi käte-jalgadega äraseletatult, eks ole. Et Sava Jetrigi siin aga teil oli siis koguni administraator võtnud nii-öelda juhtohjad enda kätte ja siis käis külalisi külaliste käest küsima, sealhulgas kõik ombueen. Sealkandis öeldakse, et mõtlesin, kas ma olen nagu laule ja skin, kinkisin talle oma plaadid ja nii siis ta kuule kuulas, ka nei kuulas ja siis järgmine päev ütles, et äkki ma kujutasin, nagu tahtsin, võimalusena äkki tuleks ka esinema tööle vä? Pakkuskis, et võikski jääda sinna tööle, aga aga mul nagu ootamatusena siis Morgan sinna jääma ja kauaks. Aga see oleks ikka ja, ega sealt ära siia tulla. Esialgu, kui just, kes seal esines. Inglismaadesse pakkus oma sama vahetuse ära nagu olemas. Ja pakkusin enda juures elamiskõht lamedana majandusele. Ta ju loonud talle oma maa. Ja ise oli selle jumalale oma abielupaar. Nii et ta oli seal iga päev ja Üllar kahetsed. Selline suurepärane võimalus ja ei ei noh, mõtlen, libises käest, kujad mögutama, siis kaob see koht ära. Ja siis ongi pärast siile ja käsikirjavahetusest kirjavahetus, siis saatis mul selle kutset nagu praegu ei saa, siis ma ei tea, mis seal oli, tähendab, vähemalt viisakas nii. Aga, ja siis see nagu jäigi sinnapaika, see on ütlemata kurb, nojah, no midagi ei saa nii kohe minna, siis mul oleks pidanud estriga kaasa võtma kõik. Ei no jah, tulla tagasi ja uuesti sinna minna ja ega see ei käi nii lihtsalt. Paljud ütlevad ka, et no davai, hakka aga minema. Togaa moon, kuhu ma lähen, ma pean elu ümber korraldama, ei satuks küllaltki head tasuvat, võtke seal õhtu ees on öelda, mis oli ikka päris head selgunud ja repertuaari probleeme ei ole, ei ole. Ja mõtlen, et just täpselt nii nagu sa ütlesid, et mu kui läheme sinna teemaga, ei ole. Esiteks neid kohti seal on niivõrd vähe. Lanzarote võrreldes näiteks Tenerifega on ju tegelikult suhteliselt rahulik saar ja on küll jah. Sama rahulikum ka koerte ventuurani, seal käib vähem rahvast ja vähemrahvas jah, Kanaaride või Gran kanalid ja Tenerife, need on need kõige suurema asustusega. Aga Lanzarote on peaasjalikult nendele inimestele, kes siis igatsevad rahu ja päikest muusikalise pausi. Siis räägime edasi, me jõuame väga põneva koha poole. Suur lõunamere armastus, stuudios on teiega, Esser Üllar Jörberg. Hindormaasik. Milline on siis Lanzarote kui saar või nagu üldse sellest me olegi õigupoolest rääkinud, me oleme rääkinud siin kolmest resortist põrtodel. Carmen, Playa, Blanca ja kostati Kaise. Aga milline nagu selline üldine maastiku või, või noh saare nagu üldine niisugune loodus välja näeb, seal on vanu kustunud vulkaane väga palju ja külastasid on lei eemalt vaatad, need on ikka küll palju liiv rannas on, kas seal on ka siuke vulkaaniline must liiv või on ka siukse heledama liivaga? Natuke tuumele sihuke. Ma rahase kliend eemalt vaatsem, kuna meil on mõtet sinna minna, sest aasta oli kõva niuke, meri oli külm ja Felmanni meres jaanuari lõpp ja ja rand oli teisel pool, et me olime nagu ääre seal linnas oma oma Grubise seal basseini ääres ja ja üks üks selline tänav oli, käisime edasi-tagasi peatänavat pidi tagasi puudused poodides ja nagu seal, ega seal eriti midagi käia ei olnudki, nii, meeste mantel. Me käisime seal, jah, nii, minul oli selline asi, mina mõtlesin juba kodus. Kodus mõtlesin juba välja, mida ma tahaksin osta. Nii, tahtsin valget nahkmantlit. Nii siin on siis ja ta on sellised lehaa, lõikeline, ilma kraetavaid, säär on ainult nii ja tahtsin sellist. Ja muuseas üks seal peatänava poes oligi, oligi täpselt üks täpselt minu mõõt, kõiki oli mantel ja vähemalt seda ma oli mannekeeni seljas kohe. Ja, ja ja siis jah, ja siis sain, saimegi selle mantli osta, aga muuseas ma mõtlesin täpselt kodus tegumoega välja ja oligi täpselt selline olemas. No selline on sinus. Me vaatame, millel on nüüd 16 aastat tagasi ostetud, vahepeal ma ei pannud teda enam, teenib pere nas ja, ja täiesti kusjuures ma vahepeal ei kannud teda mõned aastad mõtlesin, et noh, et hea küll, las ta olla kõrval üks ükskord kogemata võtsin välja, vaatasin jumalast korras maanteel ja hakkasin jälle kandma sellel mantlil. Selle Fassongile on niisugust Hispaania vurtsu. Ta on selline kaval selles mõttes, et ütleme, olgugi, et ma olen kaalus pigem ikka juurde mitte vas, selles ei, teda sobib täpselt samuti, sest tal on selline lõige ja jumalast ilusti kohe sobiv. Üllarile sai ka midagi, varsti on siin üks pilt, kus otsesärgiga nii Ameerika, Ameerika siiamaani kannan seda tuutu ja kanali kallis ka Joalasest stiili midagi 1000. Siis oli seened peerud peeso ja üldse rahadega sassi, aga olgu ta 1000 on see ola moone 1000, ta on spetsiaalne tee, taanduvad peesot, arvad? Vähk ja ajaloolise peeso sisse? Peeso oli väga odav. Võrreldes raha oli ja üldiselt üsna eurot nagu siis ei olnud ja meil kroonid ei kehtinud, aga dollarid dollaritega see ei olnud nagu otskroonid. Meie krooni keegi ei tunnista, ei, ma räägin kroonides, arvestada vestlused ja, või vahetasid, majutasime raha on kindlasti vaja ära. Nii, ja see särk teenib peremehe siiamaani. See on, mulle meeldib. Köistee pikkus on normaalne. Et eurone õlgadeni välja nagu aa. See on lühikese näite tänapäeval. Logini peaaegu käisin siin, jah, ta on heast materjalist ja materjal ja ei olegi väga ära hulluks läinud välimusele särtsu ja veel head, lase minu mantel valge ja maanteede ja Üllarile nagu mu Üllar on alati vaeslaborolli vaeslased selles mõttes meestel on alati vähem saada asju liin välisriikides või no meie, need, kus meie vaata, need rannakohad ega nendel ei ole õigeid kauplusi, nendel annakuna putkad nõnda öelda, et ega ei mingeid ilma kilo kergem tagasi tulla küll, aga mina ostsin Fuerdlementuurata endale jooksukingad, et saias need ja need teenisid peremeest kas kolm või neli aastat. Noh, kui me siit ostan nagu hiina päritoluga jalanõud üheks hooajaks. Ta on jah, sealt oli väga hea niisugune. Väga. No rääkige, mis te ostsite mujal tosinkond Luze mitel, ana Rottel, punased tossud, ostsin kuidagi hästi. Anna. Tähendab, kas need tossud on peremeest? Siiamaani siiamaani teenivad ja ta on selline aukudega kasti kerge materjal, õhuline, kindatasi musta-valgega. No vot nüüd hakkame iga peale ja pikapeale täieliku tõeni jõudma, et tegelikult ikkagi kui ilusti vaadates midagi ikkagi nelja venna mõned kauplused, näiteks selles, et kus see särk, minul, seal olid spetsiaalselt see Ameerika firma mingeid asju, niisiis, kauboisaapad, mida, mis sel korral oli nagu mida meil ei olnud saada niiviisi nahast või midagi taolist, et neid ta ostis, punased kauboisaapad. Vala nahalisena jah, ja siis kingad, Vokasin kingad musta valgena. Nii, ühte teist, kallid kolleegid, Ma ma saatejuhtide kaassaatejuhtide kohta võib, nii, meisterdab rohkem asju kui mina. Ei, ei, mitte ei praegu, ma tahtsin seda öelda, et jalanõudele tasub pöörata kõrgendatud tähelepanu, sest Eestis ei ole hinna ja kvaliteedi suhe ennekõike jalanõude territooriumil, nokk küll mitte sugugi paigas. Taolised saapad võiks meil maksta, ütleme, maksid 5000 krooni. Nii, näiteks noh, tead, see ja seal oli ka, sai odavamalt. Hispaania on ju vana härjavõitluse maa ja nahatoodete ja selline osatähtsus on seal ju ikkagi olulisel määral suurem. Nüüd on siin väga ilus pilt, mille taustal on ester pildistatud. Kujutan ma ette, et tegemist on siis rahvuslikus stiilis pood, võib-olla nurgakese või suveniiri poega pood ilmselt, jah. Ma tean, et see trall, igasugused kujud, jaja, et teil ei ole nagu traditsioon tuua suveniire, pigem on juba siin ainult see taust ja interjöör ja kogu või tähendab värvikas ennekõike seetõttu, et siis tasub. Suveniire oli kahtlemata hästi palju, ütleme, mingi puukauplus oli kohe suveniire paksud. Oo, ma näen siin isegi kasse. Ja neid on mitmes kihis selle pildi peal. Näete, kas kas kunstipood oli ka, mis kunsti posija poest Me ostsime kokteilikõrred, millel olid niisugused loomad otsas, mis oli nagu spiraaliga sellisel noh, meil sel korral veel ei olnud, nüüd meil on ka taolisi, aga noh, nad olid rohkem tasemel, vaid mitte ei viska ära, vaid pesed ära ja läheb jälle taaskasutus hea ja siis põhimõtteliselt tegite ka ju saareekskursioon ei teinud. Seekord jäi isegi saare ekskursioon ära, aga omal käel ka ei võtnud, ei, ei rentinud autot. Niux passiivsed ja väga hea. No mitte ei ole niimoodi, et ma lähen puhkusele, olen puhkusel ja tulen siis tagasi ja sedapuhku ei hakka puhkusest puhkama ja no vot, see see on ka minu meelest selline, aga seal on ka niuke huvitav tunne tekib, et kui oled päeval seal päikse käes ja tunnustatud teises kohas, kuhu noh, nii oma kodumaal, aga, ja see loodus ja kõik see, see õhk. Ja siis õhtuks oled nii-nii läbi, et üheteistkümnendad magama ei taha mitte kusagile minna. Mitte seal hakkab öine elukassat ujuma, ei olnud enam selles vanud ja pubis tuli ja muusika ja jäid ilusti vaikselt magama. Hommikusele rahulge, toiduainete pood oli. Ta. Ei olnud, ega selle peatänaval oli meil väga, meil oli üldiselt nagu enam-vähem kõik olemas muuseas, teatud kohtades nendes, kus on hotellid ja kõik see on toiduainetepostidel, mitte midagi, ostagi otseselt mujalgi kehva niukene kuivpajuk. Et ega ei ole midagi niisugust ilmaimet küll osta, midagi me kindlasti ostsime, aga, aga midagi kapitaalselt ma küll ei mäleta. Et oleks saanud midagi väga maitsvat või mahla limonaadi koga tol ajal niisugused asjad. Ikkagi ostjatega ja ilmselt siis sellel Kanaari saartel kasvavad kaktused ja kaktuse viljad ja katuseviljadest tehakse moosiga seda juurde proovinud langust. Päris hea on, nagu öeldakse, ei ole saanud õige täht. Näiteks juustusööta, juust moosiga, ei meel muidugi söönud, juust moosi ja need järgmine kord palun toote mulle juustu, mis moosiga suva, täiesti kama ja juust moosiga, muide viimane trend ja see on väga fänzi siis kopsujuustu, maitse, novot, siis tulebki uus osta, osata valida, ta peab olema niisugune äkiline juustu. No täitsa huvitav, meeldivad küll, jah. Mul ei ole selle vastu mitte midagi, ei midagi. Tühiasja pärast, vabandan, arretsiifer, millise mulje jättis, kui linn Te käisite linna paljuimejal käinud? Lennujaam on lennujaamas selle, et ega meil keegi vastu tulnud, need meie saime roomlaste bussid, soomlaste bussiga pandi Rimi hotelli juurde, pandi maha ja siis me läksime edasi eral viie kilomeetril mõni aretsiifeni maad või midagi. Lanzarote tehakse muide kaport Rementuurale selle kiirlaevaga jaajaa Ma ütlen, see vahemaa on hästi lühike. Ja need inimesed, kes satuvad minu võrdlementuural käik oli niimoodi, et mis see laev on seal ja Fredold seal rõdul Redolceniga seal siis sõita. Koeritavant tuurad Lanzarote ja kujutame nüüd seda pilti ette, see on siis enam-vähem niimoodi, et me sõidame või tähendab, olen pankrannikul või rannikut ja me näeme teist saart. Puerto del Carmen on siis Lanza Otepää poole peale ja palju see vahe võib olla suur kõver, mis ta on astuv Muhumaa ja Virtsu vahel. Rohkem rohkem laev, laevad käivad hästi tihedalt seal ja nagu üldse nii. Nüüd meie saade hakkab ka lõpufaasi jõudma, tahaks siin kool anda siis võimaluse, enne kui ma, kas te tõesti tahate kalamarjaga puidu, ma söön üksinda, räägid nii? Millised sinule mõeldud Errziipeku moodsas kraatias. Skraatses teistele inimestega, kes seda saadet kuulavad, millised on soovitused ennekõike kui inimene, kes tahab minna Lanzarotele. Teie olete seal käinud, mida te soovitate, milliste tunnetega peab lähenema sellele saarele? Tullar do pea olema ja ja nautima seda, mis saar, vagu. Ja et lihtsalt tuleb minna ja ja ikka käia nendel Kanaari saartel. Ester, palun. No kala. Tähendab, Lanzarote on muidugi niisugune vaikne ja turvaline, kahtlemata üks põhitänav, mõningad hotellid ja kohalikud elavad seal taamal natukene on neil kõik valged ja rahulik ja puhkuseks, kes ei või liiga ei rabele ja ei taha, ei tea kuhu veel omakorda mingu rohkem. Ta muidugi oleks võinud neid. Muidugi oleks neid vulkaaniasemeid võinud ju vaatama minna, aga noh, juhtus nii, et me ei läinud kusagile. Meil oli hea turvaline rahulik olla, et ühesõnaga võtame kokku, et kaua menüüd, kirikuid ja kivihunnikuid ikka vahi mendatud ei või pikalt niimoodi alla ja erinevalt, et oluline on puhkused tõmbase miljöösse oma klubis ja Klubi oli pidevalt lukus, nii et ma koodiga sinna ei saanudki võõras hiiglasse või läbi septsioonist läbi retseptsiooni majast, et üldse sinna õue peale saada. Sina oled selle klubi liige ka, vä? Ei ole, enam ei ole enam ei ole küll, kurat küll siunamine, võimalus õhus ära ei hoia, pöidlad peos, mine tea, veel. Tuleb elu toob veel paremad võimalused ja ma ei või võib krabistada, võib Matsutada ja võib ju. Nii. Ühesõnaga tere tulemast, Lance Rotterdam põen, viienda Lanzarote. Meie taaskohtumine leiab aset nädala pärast. Hispaania keeles adjozka. Kõik ütlevad. Harjus adjasse. Korra leida maailmas pole veel seda kuidas vajan hellust, kuidas ma ootasin? Ei ole rahupäeva. Tänavu suvel, elu on kaunis siiski asjaga. Olgu ööl või päeva. Ja las seda kõik siis sellesse ja õnnelik saavutajaile. Vara leida maailmas pole eesnime. Kuidas oma vajaneerindlus, kuidas ma ootasin? Rahu, taeva. Sinuga koos otse taevasse ei koosne seal sulame. Õnnelik aeg tuleb seda korra. Südame ukse. Kuidas mahutada see ei ole rahupäeva? Torman moodul lõpuks ja sinuga minna taevasse. Läheme ka seksi. Ja.