Tere tulemast tagasi Raadio kahe eetrisse imelisele veidrale tripile, minuga, sander varusk, see on psühhoviiskümmend 50 aastat armastuse suvest. Ja meie pikk teekond on oma teises osas alles. Ehk siis armastuse suvas endas see, mis saab olema meie keskne. Kui eelmises saates me tegime rohkem sellise sissejuhatuse sellesse, kuidas psühhedeelia jõudis 67.-sse aastasse, siis tiirles peamiselt Ameerika roki ümber selle just tänu sellele garaaži, ehkki suurele mõjutusele, aga selles saates läheme rohkem briti poolele. See on alati olnud selline nagu kujuteldav Pendulum üle Atlandi Inglismaa ja Ameerika vahel, et nagu oleks selline kord ühele poole, kord teisele poole, kord mõjutab 11, kord teineteist, kord loob üks trendi, siis teine järgib ja nii edasi. Kuid enne seda, kui hakkame neid Briti bände kuulama lähme tagasi Ameerikasse ka läänerannikule ja San Francisco lähedale Monterey popfestivalil, mis on keskne sündmus armastuse suvel. See on, võib öelda siis selline suursündmus. Suursündmus, mis ei olnud nii suur kui näiteks muud stopp. Klaastamburi. Ta oli pigem nendele selline kuidas öelda trendilooja, mitte ainult uudistuklevi Assamblerile, aga Monterey popfestivalil sai küll selle aja kohta väikse festivali mõttes 100000 inimest oli seal, sai temast kõiksugu meie tänapäeva festivalidele selline alustala või, või eeskuju, kõik siuksed asjad nagu, mida me tänapäeval mõtlema normaalselt, nagu piletisüsteemid. Biotoidud. Telkla alad. Muusikat. Ka kahe bändi vahepeal lõik, need said alguse Monterey popfestivalilt. Ja ajastus oli ka täiesti ideaalne, see oli kohe peale. Saatsin Peppersi ilmumist, millega me eelmise saate lõpetasime. Kell oli see peas, kõigil oli see meeles, see oli selle festivali, selle ütleme siis tegelikult selles suve soundtrack, eks ja kogu see niisugune vaba ja hea vaibifiil, see oli kõik see, mis, mis viis välja selle Monterey Pop Festivalil, et nagu keegi pidi mingi suure sündmuse ära tegema ja selleks oli maamazempaapased John Phillips kes oli tol hetkel oma karjääri tipus, täielikult. Ta isegi kirjutas loo sellele festivalile Ifirkovitus San Francisco sellesse üks enimmüünud lugusid läbi aegade, isegi tänu sellele, kui Scott Makendidele esitas Ja Monterey popfestivalil ideaalne, kõik on vaadanud sellele tagasi väga senti, mentaalselt oli enne kahe neid 68. 69. aasta sellised rohud kui siia ja sellist protestimeelsust, see oli täiesti rahumeelne festival, nii nagu see mõeldud oli ja kuidas John Phillips selle käima sai, oli see, et ta tegi selle heategevuslikud sülitiseks. Muud moodi ta poleks saanud sellist Rostrit sinna, seal olid, saime nõngaar frontel, Outis reading pahvale Springfield ööd, kratvulldeet, Jefferson Air, Preine Animal stanis, Chaplin, Zuckertiienndeeemm, diisel muidugi. Esimese saate peaaegu et avanud meil ravisi Hankar. Uskumatu nimekiri, kui nüüd tagasi ja ta, aga see ei ole kõik väga psühhedeelne, isegi kõik rock kohati soul, folk, maailma muusika. Ja see kõik läks peale inimestele eriti ravi, Sancard olevat kõige rohkem pisaraid inimestest välja toonud oma Ilusa muusikaga India traditsioonilise kitarrimuusikaga. Isegi politseid ehtisid end lilledega, isegi telk oli valmis halva drifio tripi ohvritele. Sentimentaalse taandub sellele tagasi animalusi, Eerik põld on. Tema jaoks oli see põhimõtteliselt oma elu, tippette ütles, see oli nii ilus ja nii ilusti korraldatud. Aga kõige suurema Kraugu tegid viimasel Päevaleht pühapäeval. Viimased kaks, esinejad. Nad veel vaidlesid pikalt ilge selline konkureerimine Nad küll Sämmisid sõbralikult näiteks lava taga koos Jeffersoni ja Kreitulteeriga, aga nende vahel käis suur konkureerimine, et kes on ikka kõige tugevam ja kõige suuremat Kraudegevam rokkartist. HU lõpuks ikkagi alustas, kuigi nad vaidlesid, kes läheb esimesele peale. Ja sealt pärinebki Monterey popfestivalil pärineb Timi Hendrik sisekurikuulus kitarripõletamine lõhkumine. Kas keegi kahjuksin mõlgub, kes oli aga keegi, kes ütles väga ilusti tagasi, et kui ta oleks nagu vägistamine, siis Jimi Hendrix oli nagu armatsemine. Esialgu šokeeris inimesi. Väga rahumeelne vaiba oli. Ja siis tulid õhu ja siis tulid imi. Jimi Hendrix lendas kõrgelt siis vähemalt sama kõrgelt, vähemalt Ameerika edetabelites lendas depressioneer plain oma psühhedeelsed lennukiga. Chefrezeebeeenn oli siis ka üks nendest esinejatest, Monterey popfestivalil ja nende üheks suureks armastuse suva hümniks sai loomulikult sammaritullaav, mis oli tegelikult sündinud selle eelbändis eel. Sambaarid sulav, ajatu klassik. Ja oleme veel Monterey popfestivalil natuke edasi, 67 aasta kuum suvi. Monterey popfestivalil oli muuseas prominentseid näod publiku hulgas, kõige prominentsemad olid nendest tõenäoliselt Blaiend, Jound koos Nikaga. Neil vist midagi susiseb tol ajal. Ja Nicole endale, kusjuures ilmus ka 67 aasta esimene sooloalbum peale Velvet Underground lahkumist soolalvu nimetasite Charlesi Köl. Seda üllatuslikult aitasid väga. Aitasid väga-väga temal teha, kirjutada lugusid, produtseerida pille, mängida luu riideid, Jon Keil Velvet, Underground, kes mõlemad on veel, siis olid seal. Pärineb selline üsna folgil hüpnootiline lugu, seda enam üllatuslik on, et selle kirjutas luuriidsin kuidagi selline õrn. Isegi üsna võiks olla hipiliik, aga samas seal on ikka mingisugune selline. Jäätvad. Selline tumealad on. Nika räpi prints in rivis. Ta oli Pop Festivalil eteks jäid, tulevad päris suured nimed, keda veel kavandati, mitte seal Rostovi päris uskumatu poleks olnud piix poisi näiteks, neid sooviti sinna. Aga nad ei saanud tulla ka üks tänu Brien Wilsoni mentaalsele seisule, mis oli juba päris päris omadega pahuksisse jõudmast oli ka nii-öelda happe ohver, nagu neid palju oli tollel ajal Rolling Stonesi tulemata. Kuigi Brien, Jon seal möllas ringi, siis Rolling Stones oli just oma Reedlansi kriisis suur selline past, kus nad jäid vahele ja võeti kinni Richard ja Mick Jagger ja see tekitas isegi siukse korralikku vastupanuliikumise tagasi seal Inglismaal, Londonis. Mis oli niisugune naljakal kombel selliste, selle, selle suve nii-öelda nagu armastuse ja vabaduse liikumise üks ühendavaid jõudusid, oli protesteerida koos Rolling Stonesi vabastamisest. Friinikentiid ja Kings ja Donovan näiteks ei saanud tulla, sest et nad ei saanud viisasid. Kinksil oli muidugi teatavasti karm ameerika bänber sellest kohast raamatuid kirjutatud, see on täiesti omaette lugu. Biitlisi kohta käisid kõlakad tegelikult kuni ju päris sinna pühapäeva ehk viimase õhtuni välja. Et äkki nad teevad mingisuguse üllatusesinemise, aga teatavasti oli selleks ajaks juba biitluse lõpetanud igasuguse live-esinemise. Chuck Berry keeldus. Sest et Chuck Berry ütles, et, et ainus heategevus on Perry jaoks, Chuck Berry ise 2000 taala, palun ei tule muidu. Ja detoorsi peale nagu keegi ei tulnudki, kuigi nad oleks võinud vabalt tulla. See festival isegi tegi sellise nalja ka. Lüke muusikaajaloolased päästis muug süntesaatori, sellise süntesaatoriga hakati kõvasti 60.-te lõpust kasutama, seitsmekümnendatel kasutati päris palju. Suhteliselt revolutsiooniline Pill oma aja kohta ja ka tegelikult selle loojad olid juba päris meeleheitel, keegi ei tahtnud, see tundus liiga keeruline inimeste jaoks. Ja nende viimane meeleheitlik katse oli sealsamas Monterey popfestivalil mingit putka üles panna ja hakata seda müüma. Ja järsku kõik need prominentseid artistid, külalised, seal kõik ostsid omale neid hakkasid kasutama, tegid seal populaarseid järsku enne imet, 67 aasta lõpust ja 68 aastal juba korralikult oli igal pool albumist Intel muuk süntesaator olemas. Järgmiseks aga. Ma ei teagi, miks, aga laav? Legendaarne Elley bänd ei olnud ka seal festivalil, aga 67 aasta lõppu üks ilmus, nendel? Võib öelda mitte ainult üks kõige tähtsamad psühhedeelsed albumeid, mis on kunagi tehtud, on üks kõige tähtsamaid albumeid üldse. Et näiteks igasuguseid läbi aegade toppe, siis forever Cheinses on seal alati tihtilugu top 10. top 20.. Uskumatu album üsna folgil, aga täielik meistriteos ja sellel on lugu nimega house'is, noodame hotell, mis võiks öelda. No võtab väga hästi kokku sellise selle ajastu nagu natuke isegi võib-olla liiga vaba mõtlemise, nagu Artur Liiv tahab öelda, selle looga paneb hästi Vihtedele. House is not about seal. Guess knows pop-art, eksperimentaalbänd Loogas möllab Vincent sinna lavi järgi. Väga. Selline on 67. aasta vabas suve tuju, aga nüüd lähme sealt Ameerika läänerannikult ära tagasi Inglismaale, nagu lubatud saate alguses. Ja vaatame, mis hakkas toimuma peale Saarsempepperit Inglismaal. Kui see album oli ilmunud, siis tegelikult ei saanud enam ükski ka mitte psühhbänd, kes oli populaarne rokkbänd väga sellest mööda vaadata. Näiteks õhu esines selsamal Monterey, popfestivalil tegi varsti järgi oma eksajale siis kõige esimene kontsertalbum, mida meeldis tegelikult päris paljud tegema hakata hiljem kontserte, albumeid, sell-out. Selle üle võib muidugi vaielda, aga mu meelest parim tõhu album ja seal peal oli isegi kaks psühhedeelsed numbrites on tegelikult. Tõhu oli tegelikult arenbiistunud bänd ameerika muuseas muusikast, aga ikkagi väänasid ka oma psühhedeelia, et sinna sisse. Ja sealt oli siis ainult üks singel, Aiken for majandus, mis on võimas teos, võiks lausa selle kohta öelda. Üllatuslikult sai see nende Ameerika edetabeli kõrgemaks, esinejaks oli üheksandal kohal lausa USA edetabelis ja hukas see peaaegu et põrus ja Townsend ütles, et tol hetkel ma sülitasin UK ostja peale. See on üli ülivõimas. Normaalsingel ilmus 67 aasta sügisel, peale armastuse suve. Võimas, kas pole isegi 50 aastat hiljem? Aga ta huu polnud kaugeltki ainsaks bändiks, kes oli arrembi ja soulisugemetega rokkbänd ja otsustas siis mingi hetk psühhedeelia või siis otsustati muidugi seda nende eest kunagi ei tea, selles mõttes. Tollel ajal oli teatavasti ikkagi leibelitel väga suur ülemvõim bändide üle, ükskõik kui kuulsad nad olid. Järgmine hea näide on ka mood, arenbee bänd. Wolfeissis kes alustas siukse väga jõulise Arrambi rokkareid täna aastal 66 oma debüütalbumiga, aga siis nad kolisid, et firmasid ja võeti üks selline nii-öelda kogumik. Eelmise leibeli polnud veel välja terami poolt, kus nad kunagi olid ja pandi siis mõned katsetused peale ja siin on nagu näha. Ta ikka väga hästi, kuidas all just eriti trummi ja bassimängimises on selline väga jõuline arrembi. Muskel on alles, aga peal käivad selliseid väga, väga vallatud tegemised, see on Smolfeissis ja täpne. Lõbu smaal päises ja veel üks bänd, kes oli, kes tuli, tähendab sellisest modernistide arem Vii Scenest tol ajal Londonis värvilises Londonis Krietion, mis oli tegelikult üks hinnatumaid kultusbänd, 60.-test kuulsaks ei saanud, nad olid isegi Saksamaal kuulsamalt kui oma kodumaal. Ja nemad olid selline bänd, kes samamoodi tuli moe pärast psühhiga kaasa. Aga nad olid üldse väga moekas bännale, olid alati väga huvitavalt riides. Tahtsid alati käia kõige uuema muusikalise moega kaasas ja nad olid sega mitmes asjas esimesed Nad olid esimesed, kes tegid, et sellist nii-öelda häppeningi rokkmuusikas laval, et panid näiteks näiteks maalisid, viskasid värve suure lõuendi peale, siis panid selle põlema. Ja samamoodi kitarrist Hedi Phillips oli esimene, kes kasutas poognat kitarri peal kõvasti enne sellist meest nagu Timi Page. Ja nende singel haudasid biilsele, oli kaks versiooni ja nüüd me kuulame Ameerika versiooni, mis on palju lõikavama teravama kitarriga just sellepärast, et seal alguses kuulab, kuidas kitarrikeeli raagistetakse viiulipoognaga sõjandekvieisin haarasid Pihl. No kuidas on? Jätkame oma siis 50 erissaatesarjaga teise osaga, kus me oleme sügavalt 67. aasta sees. Järgmiseks näide, kuidas näiteks bluusipõhine bänd läheb siis edeliasse, kõik läksid sellega kaasa ja selleks on muidugi noore Eric laptoniga hõim kelle teine album disrailigeeris võttis täiel rinnal psühhedeelia vastu. Ja ka mitte ainult Ta ei olnud ta sellepärast oluline album, et segunes psühhedeelia, bluus, mis iganes kellest sai ühtlasi briti 60.-te rokkmuusika üks olulisemaid albumeid üldse punkt. Kriime streinsbruu ja nüüd vaatame, kuidas psühhedeelia võttis üle hästi tuntud folk. Laulja Donovani, kas siis oli nii-öelda brittide vastus, Bob Dylanile debüteeris ta 65 aastal. Aga no ütleme, et tegelikult folke psühhedeelia kokku läksid, see pole nii tavatu, kui nüüd mingisugune modernistid, arrembi bänd. Siiski Donovani ütleme suurimaks selliseks psühhoetteasteks peetakse Sansa Superman nii eelmisest aastast kuus. Kuid peale seda ilmus album Mellov Elloes sellel albumil, ütleme nii, et aspektrum läks veel laiemaks tegelikult ja selle nimilugu Me laiali. Pealt lihtne mõnus lugu, aga tegelikult all oli päris kõva produktsioon. Ja 67 hakkab meil lõpule jõudma. Jaa, Rolling Stones oli oma suurest krahhist üle saanud ning isegi nemad kõige suuremad konkurendid biitlitele, kuigi sõbralikus mõttes ei saanud mööda vaadata psühhedeelia sti ja tegid aasta lõpuks 60. 67. aasta detsembriks oma ainsat psühhedeelsed albumi terset tänik madestiisi luik vast mis on võib-olla üks enim rokikriitik, kuid, ja, ja ka fänne tegelikult lõhestunud albumisest on need, kes ütlevad, et see on meistriteos. On need, kes ütlevad, et siukest albumit poleks Rolling Stone kunagi pidanud tegema. Vähemalt selline ansambel nagu plahend Johnston mässaker arvab kindlasti ühtpidi, sest et võiks öelda, et terve selle bändi olemust tuleb just sellest albumist. Ja minu meelest on see ka väga hea album ja võtame siit loo, mis oli lõppude lõpuks, sest ainus, mida nad tol ajal laivis tegid. Kuulajuga, kuidas nad lahkuvad siit ilmast? Veidrate saundidega. Rolling Stones süütaoson, laikirs from Haum. Rolling Stones kosmoses võiks selle kohta öelda. Muuk, süntesaatori kuulsin kusjuures tõenäoliselt Brian Johnsoni retk Monterey popfestivalil tasus ennast selles vallas ära. Et nad said oma muusikaga korra, kas seal nii kaugele käidud, aga rääkides Rolling Stones, siis nende kurikuulus mänedžer, rändu luug, Huld, ham oli tollel ajal limiidid Recordsi boss või põhiline asjale. Ja ta oli sellel ajal nii vaimustunud Beach Boysi bet soundi albumist, mis on ka loogiline. Et te tahtsite briti vastet sellele ja võttis ta või siis leidis oma imiidi ET rekordsyleybile alt sellise noorhärra nagu pilli Nicols, kellega Systaati teha, selline suur orkestreeritud album. Ja appi võeti, stiib märjad, kusjuures, kas siis tuli oma Smorfeizzisega nagu enne öeldud vahetes leibelite tuli myydieti alla ning juhtus selline asi. Albumil hakkasid egod teineteisele vastu põrkuma, Steve märjad panio kitarriga nii kõvasti üle. Et pilli Nicolas oli häda see, et kuidas seda tema laulu ja seda orkestreerinud tausta üldse vahel kuulad. Kuulame seda kurioosumiks pilli, Nicolse kõrb from New York lugu iseenesest väga hea, aga Steve märjalt ikka trügib oma kitarriga vahele. Täitsa kitarr. Nikal kör from New York, tegelikult on see fantastiline lugu, aga kahjuks jäi Billy Nicolsi album Mutjuubi liiv, kust see pärit on tema ainsaks ja mis isegi siis, kui ta välja tuli, oli ta juba päris tundmatu ja läks radari alt läbi. Aga seda juhtub, kui konkurents on nii suur. Lähme natuke põhja poole, nüüd Šotimaale ka, seal oli psühhedeelia täiesti liikvel ja sealt tuleb üks prominentsemaid tolle aja bände, inkrestring, bänd, kes oli, kes tegi väga palju muusikatele päris palju albumeid. Algselt ütleme folkbänd ja kui seda bändi kuulata, siis sellel bändil on selline loogilisem kohtumine psühhedeelia, kas folgi ja psühhedeelia või sellise nii-öelda vabad jammi vahel on väga loogiline seos olemas, kellede peale string bändi on muide see huvitav, et nad võeti tol ajal. Võeti siis elektri alla, mis oli prominentne Ameerika psühhedeelsed tropp Ki tarnib leibel just sealsamas San Francisco Elley kogu selle California kandis. Nad tulid Šotimaalt selle lehekülje alla ja, ja mainime ka ära, et me oleme nüüd 68 aastas ehk vaatame neid järel võnkeid armastuse suvest. Üks seiklusrikkamaid bände Briti saartelt kuuekümnendatel link vedelenud strinud bänd, Seli, nende koe aadid R ja järgmiseks mitte nii väga psühhedeelne bänd, aga briti bänd zombis oli tohutult edukas alguses, kui nad alustasid paari hitiga 60.-te alguse poole ja siis ei suutnud kuidagi tabada seda hitti soontel, mis nendele näiteks kas või Ameerikas annaks mingisuguse sellise top 10-l hooajal. Ja tegid otsustasid nii, et nad teevad ühe albumi veel ja siis panevad pillid kotti, nii et ei ole enam mõtet üritada selleks albumiks. Odyssey on Doracal selle kindlasti nende kõige psühhedeelsed telekatsetustega lähedasem album. Ja selle plaadi õpetajaks oli selline lugu, mida nakatud tagantjärgi vaatama võib-olla kui ühe esimese loona, mis võiks pähe tulla, kui mõelda sellisele 60.-te lõpusoojusele või üldse sellisele 60.-te lõpuvaibale, kõik see sõjavastane ja hipi vaib ja ja mida iganes. Ja see lugu sai nii populaarseks, et lombis pidi tagasi kokku tulema. Hiljem. Ma ei räägi muidugi mitte millestki muust, kui. Aimates siis on. 68. Aasta. Märts. Ja nad isegi ei mõelnud sellest singlit teha. Vaat aga siin oli kõvasti klahvpillimängimist ja huvitav fakt muidugi siis, või siis mitte nii väga huvitav selles mõttes, et rood Ardjelt, nende klahvpillimängija oli, see, kes selle loo kirjutas ja põhimõtteliselt selle bändi karjääri kindlustas ka järgnevateks aastateks. Järgmise looga oleme 60 kaheksandas aastas endiselt ja Lähme tagasi Ameerikasse. Lõpuks, aga ma ei ütle kohe, kes art istun, proovige arvata, sest et see on üsna huvitav. Suund sellise pop gruppima just. Mongis sedasama Annabeli Iverymongis ja veel üllata. Võtame selle loo kirjutasid Kerri Kohvini jaga Raul kingi unistuste loo kirjutamise tiim, mis 60.-te alguses tõi Pill pildingust nii palju suuri, suuri Ameerika edetabelite popid. Aga vot sellised popbändid ja poplaulukirjutajad said kokku isegi, et selliste väga-väga unistavad psühhedeelia ja see oli 68. aasta oktoobrist kui tüliga. Meil üsna suur projekt oli ka nendel film välja heed ja albumi albumiks, mis seda saates oli ka heed. Ja pealkiri oli lool pois song, ehk siis Tiim promehed ja veel üks huvitav fakt, et lisaks Araniseeris selle Jack Nietzsche meister, organiseerija, kes keda siis põhiliselt seostatakse Niiliangiga edasi jääma Ameerikasse ja kuulame klass kaamelit, Hauzuk, lääs. Mõtlane siis, et üsna ele weiter, soli, bänd Elleyst. Ja see on raudselt nende tipphetk albumilt elektrit bänd. Ja seda on mul on siin isegi mitme plaadi peale seda lugu, sest et see on üks pisike teelse kuue ajastu, 68. aasta võrreldamatuid rokivad tipphetki. Kui äsja kõlanud klaastameli ausalt, klaas oli ele weiter silik, ma räägin siis sportinktoorile weiter, sellest, keda me esimeses saates kuulasime siis järgmine bänd on palju tihedamalt seotud kõrt imploorile Veitrisega nimelt nad olid nende leibeli kaaslased, semud, sõbrad. Ehk siis samamoodi International artist sealt, mis baseerus Texases. Mis oligi selline leibel, kus olid juhuslikult ainult Texasest psühhedeelsed bändid. Ebatavaliselt ja nende 68. aasta album jäi igavest nende ainsaks albumiks. Paul pland oli väga võimas ja väga, isegi liigagi Eleveitrislike, eriti kui me hakkame kohe kuulama seda vokalisti. Kõlab täiesti nagu roki Eriksson. Aga üllatuslik selle bändi puhul on see, et nad läksid kohe peale seda lahku. Need bändid seal üldse kaua ei püsinud, aga null null hindate või siis 2000.-te alguses tuli see bänd korraks isegi tagasi kokku paariks aastaks. Nad olid siis kauem koos, kui tollel ajal. See on siis Võimas võimaluste klaas saameli, vabandust, kauden, toon ja maid tim. Kui keegi. Ki huvitub nendest Texase bändidest, siis samamoodi tõrtsiplareenevetrise, veel mõned kurioosumeid sellest ajast on ilusti kokku kogunud selline leibel nagu Charlie, ma väga soovitan seda leibelit kaeda. Ja järgmiseks Californias selline huvitav kamp nagu Iron Butterfly, ütleme seda albumit ja seda järgmist teost on vaadatud kui pentsikumaksifed eelse ajastu sellise veidrusena osad on osad rokikriitikud on sellele peale vaadanud, kui kui ütleme, selle aja liialdusena liialdust oli selles mõttes, kui ta albumil nende teisel albumil ilmus Airan pater flai teisel albumil hiina Kadada viida, siis samanimeline lugu oli tervelt 17 minutit terve teine pool sellest alu kui vinüülist. Ja miks selline veider Pealkiri laulja vuristas algse pealkirja inde kaardil iidel valesti trummarile. Trummar oli, et mis asi kaduda ja okei, jätame selle loo nimeks. Aga me muidugi ei kuule seda 17 minutilist timistust, vaid singliversiooni. Meie pike veider trip on alles alguse faasis olema 60 kaheksandas aastas. Süüf 50 saatega siin raadio kahes. Äsja kõlas Chilai Mike Laun, nende tuntuim lugu, millega me läksime ühtlasi ka tagasi Londonisse. Gyulai tegutses vaid 68 69. Aga seda lugu leiab päris mitut kogumikud põhjusega ka selle üks vahva psühhedeelne Naget. Järgmiseks. Üks hea näide jälle sellisest Arembi rock n roll bändist need võrdsustatud The Rolling Stones iga pütippinglis KesK astus psühhad eelsesse maailma juba oma kolmanda albumiga. Aga nende neljas album 68. aasta SS Arrow sai üheks tähtsaks punktiks ka ajaloos üldse. Kuna see oli esimene nii öelda rokkooper, album, see oli just vahetult enne tõhu Tommyt. Ja ütleme nii, et see on üks esimestest punktidest ka, kus me näeme, et siis need eel ja hakkab vaikselt kokku põrkuma progress või arenema siis progressiivseks rokiks. Aga see on vokintrumaid, viimset naid, mis on pigem selline psühhedeelne rokk. K2. Raja vappa endas Zolt ja Luzziper. See oli Zolti ainus singel, sest see oli ideeline grupp, mille korraldest jovileviin, kes juhuslikult sai kuulsaks säärase mulli popi looga nagu jammi ja Miami. Ilmselge saatsin Pepperi mõjutada, oli, sellel ajal kuulan veel 68. aasta järel Lipleid Saarsempepperile. See järgmine on võib-olla üldse täielik biitlite fännide eero panud ja resorrection. Nad viidi häbiraudile lindistama albumit. Unistus sai teoks, väga noorgrupp, kahjuks album kunagi välja ilmunud, aga seal ilus lauluke, mis siis? Eero, pannes järveserveksin, millega me ühtlasi jõudsime aastasse 69. Ja vaatame järgmiseks ka 60 üheksandat aastat taga vahelduseks korraks ka mujale angloameerika teljelt ja Prantsusmaale alustas bänd rock n kiuus. Ning nad arenesid selliseks. Ma pean seda hääldama, ma loodan, et see läheb õigesti less varjessioons kuidas iganes õigesti prantsuse keeles ning nendel ilmus 69 aastal. Omanimeline ei vabadust, naatori nimeline album ja samanimeline lugu on see, mis me nüüd hakkame kohe kuulama. Ja ühtlasi oli see eriline gruppe otsesemalt. Esimene prantsuse grupp. Kes võeti Ameerika leebel alla? Ja esimene prantsuse grupp, kes esines Ameerikas üldse. Ja kui uuesti seda bändi nime ütlema, aga lugu on naaber. Komajutused psühhedeelia ka. Järgmiseks läheme uud Stocki. Sellisesse friik autmaailma pahvisaid meri oli päris arvestatav folkartist ameerika folkartist, kes oli juba viis albumit välja andnud ning 69. aastal andis ta kuuenda illumi Nations millega kõvasti muutis oma suunda väga palju üksik Heda eel. See oleks väga palju Janiselikumaks optimistlikumaks. Ja ütleme nii, et, See on üks korralik, kutsuti aegne friik aut trahvi, snaiperi, isegi pürafaja. Kuuekümnendad hakkavad läbi saama ja sellega ühes sised eelne muusika kui selline 70.-test alates ei olnud enam normiks sellega edetabelitesse minna. Psühhedeelia hakkas vajuma põranda alla ja morfeeruma erinevateks stiilideks. Üks neist oli progressiivne rock. Ning seal kuskil vahepeal on Kevin Ayers üks armastatumaid kultusfiguure Briti muusikas. Kes alustas passistina Softmesiinis ehk siis tema on üks tähtsamaid osasid Canterbury Scenest mida seostatakse proge sünniga. Alguses ta oli nagu ka soft, siin oli üsna psühhedeelne projekt ning kuulame reklari. Eda, räägi. Kevin Ayersi debüütalbumilt, Joiavad toi nagu pealkiri äärmiselt lõbusalt. Kemineersi deklarvi Ethan rääk aastast 69. Ja nüüd me peame tõesti ei taha, ütleme 60.-tega. Kuulame veel ühe loo selles teises saates erisaatest siis 50 sil raadio kahes, mis jätkub järgmisel neljapäeval. Kus me juba vaatame, kuhu läks psühhedeelia, järgmisena? Kuhu tal minna oli, oli küll minna. Aga järgmiseks. Üks üks psühhedeelsed Priidi vähemalt psühhedeelsed muusika alustalasid. Pink Floyd oli kaotanud siit Barretti ka kahjuks siis. Kuidas siis öelda happe ohvriks? Kuid kaks sooloalbumit saida tal lindistada. Teine omanimeline Barrett ilmus aastal 70. Selleks ajaks oli kahjuks temaga juba nii raske, et David Gilmore ütles, et siit massiliselt huvitas minema. Skisofreeniat paranoiat on kuulda nendele albumitele äärmiselt huvitavaid argumente. Ja Ilmar ütles, et selle teise albumi lindistamise ka oli, nii et. Läks siit peret ühele poole siis teda oli oodata tagasi samal päeval. Ja kui Ilmar nägi stuudio aknast, et oleks teise poole, siis ei olnud mõtet enam teda tagasi oodata. Lihtsalt ei öelnud midagi. Aga see on beibi lema, neid tähed kuulasite.