No nii, selge, siin pole enam midagi, siis teeme ühe perepildi. Tulge. Pere filmida, kuulata, teine kuulab. Laboreid olles, palun, koguneme nüüd natuke, kus ema on oma selge tähelepanu köita. Nardodermi supp, modell ei mõjuta emakat. Tere, armsad pere, pilli kuulajad, mina olen Tiina Vilu. Tänases saates räägime muusika õppimisest ja võimalusest õppida muusikat stressivabalt. Sellest, kuidas muusikaga tegelemine võib olla nakkav eeskuju, mis pakub rõõmu kogu perele. Pilliõpe ühendab peret ning kasvatab mitmekülgsust. On neljapäeva pärastlõuna, kevadine päikesepaisteline ilm ja mina olen tulnud juttu rääkima. Kriisa ja Gretega. Me istume ühes mõnusas hubases klassis vaiba peal maas, tean, et sinul there is on väga tihe päev, selja taga Gretel samamoodi koolipäev ja veel mitmed asjad on ootamas ees. Kes on Theresa ja Grete, kohe kuulete. Ma palun, et nad kõigepealt tutvustavad 11 meile Grethe, kes on Theresa, millega ta tegeleb, iseloomusta natukene. Ta on üks oma emasid ja ta on viiuliõpetaja täpsu sokimeetodit ja siis tam veel vene keele õpetaja. Ja siis Ta veel ühes kohas nimega hea vesi ja ta on selline väga musikaalne inimene, kes armastab oma tööd. Ja talle meeldib igasuguseid asju teha ja ette võtta ja ta on väga hoolitsev ja armas. No vaatame, mis Theresa ütleb Grete kohta, Grete on minu kolmas laps ja ma alati, kui jutt on Gretest, siis ma ütlen, et Grete on minu elu hobi. Kuna Greete sündis siis, kui minu aastat olid juba huh siis, siis ma pühendasin oma elu Gretele ja Grete on väga hea laps ja mul on temaga väga kerge, ma leian temaga ühist keelt alati ja. Ta on hästi hoolitseb ta alati muretseb, kas mul on kõik hästi, ta teab kõik nina asjadest, kõik me räägime hästi, palju, meil on saladused. Ja vot selline on minu Grete, räägi natuke, millega Greete tegeleb, Greete tegeleb hästi paljude asjadega ja alati, kes kolme aastasena siis ta juba hakkas käima igasugustes ringides ja esimene selline huvitav tema jaoks, Riin, kus ta käib siiamaani ei, see on ETV lastekoor ja varsti ta sinna lähedki siis kunagi peotantsuga ja päris tõsiselt jõudis juba hästi kaugele, aga siis oli aeg valida. Ja kuna paralleelselt peotantsuga ta nagu ma ütlesin, laulis ja siis mängis viiulit ja, ja siis me tegime otsuse, et viiul on see, millega me jätkame tõsiselt ja need Grethe mängib viiulit, mängib klaverit, laulab ja vot see on tema põhitegemine. Ma olen kuulnud, et siin on üks väiksem pill veel, mis Gretele meeldib, Gretamisson. See on ukulele, see on selline minikitarr, keda seal nelja keelega siis. Grethe, meil on jutluses jäänud ütlemata, kui vana sa oled, sinu puhul me tohime öelda, mõeldaks, kui Teresa ütles toredasti, et sa oled tema suur hobi ja ma saan aru, teile meeldib koos olla ja koos tegutseda siis mõeldes, et üks on pilliõpetaja ja teine mängib mitmeid pille, ma arvan, et te ka teete koos muusikat, kas nii? Ja me nüüd tuleb meil varsti koolis näiteks üks perefestival, kuhu me kavatseme ka vist minna. Ja ma olen seal läti keeles. Miks läti keeles selle pärast, et mu ema, pooleldi lätlane, nii, kas see etteaste, mida te mõtlete seal festivalil teha, on juba nii valmis, et te võiksite mulle seda praegu esitada? Ei me võime proovida mingi laulu, laulda laul või pillidega, kuidas me otsustasime, et muidu me tahtsime seda Ukuleeled kasutada, aga kuna Ukuleeled olid nii palju üldse, siis me mõtlesime, et ma mängin klaverit, saadan klaveriga seda. No palun, Ma ootan huviga. Okei. Kas teeme selle väiksemaga? No väga uhke aitäh mõne sõnaga, Theresa, ütle ka, millest see laul oli, siin on kaks laulu, üks on läti hällilaul, mis ma laulsin tegelikult Gretele, kui ta oli väike ja ja sellepärast ta võib-olla mäletab ja nii kiiresti sai seda õpitud, saan ühes karumõmmi ja tema ema laulab talle, kui palju ta armastab ja luu ongi, ta ütleb nagu äi, äi teine laul on ühes Kukekest, kes hästi vara ärkab üles, ei anna magada teistele ka. Ning Gretel on võileiva, katkes, võid süüa, ma tean, sest koolipäev on selja taga ja ring on ees. Ja see vähene aeg, mis teil vaba oli, on minu käsutuses, nii et sina söö väga head isu ja meie räägime juttu edasi. Meil on jäänud rääkimata, kes teie pereringi veel kuulub, siia kuulub ka meie ei saa, Imre. Ja siis on veel minu vanemad lapsed, see on minu poeg Antoni, minu tütar Alissa siis meie pere kuulub ka minu lapselaps Dominik taan, minu tütrepoeg ja siis Alissa mees. Robert Robert on filipiinlane teema, tuli siia Eestisse Kanadast ja elab siin teist aasta ja Talle väga meeldib siin Eestis elada, ta arvab, et siin on laste jaoks hästi turvaline maa. Kui te niimoodi koos musitseerida, kas mõnikord on selline võimalus ka, et on need vanemad lapsed ühiselt saate midagi teha? Jah, oli, no mitte ühiselt näiteks oli selline päev, kus mulle helistas tütar ja ütles, roobile on vaja abi, mõtlesin, oh, mis vaja teha. Ja siis ta ütles, et tema valmistab ühe laulu, tema on Music inseneb, ta kirjutab laulu ja ise need salvestab ja ja siis tal on vaja, et ma mängiksin viiulit seal. Ja siis ma tulin Robi juurde ja siis ta lihtsalt näitas mulle, mida vaja teha. Ja me tegime hästi mõnusalt mingi pool tundi või 40 minutit tööd ja oligi lugu tehtud. Samas kõrval jooksis minu lapselaps, temaga tegeles mu tütar ja minu tütar õppis riiulit ja päris kaua ta lõpetas muusikakooli ja õppis ka otsa koolis ja siis tuli hetk tal valida ja täitlased, ta tahab hoopis tantsida ja laulda ja mul oli nii palju tarkust öelda talle ja sa võid lõpetada ja see oli õige otsus. Sest praegu tegeleb ongi tants ja laul. Aga ta oskab mängida, tal on elektriline viiul. Aga ta mängib, kui tahab, kas poeg Anton ka mõnikord võtab pilli või tema ei ole muusikainimene, ta ei ole muusikainimene, kui oli see aeg, kui lapsed, et läksid muusikakooli, Anton proovis ka ja tema võib-olla tahtis rohkem kui Alissa, aga seda Anned oli lihtsalt rohkem hääli, see sai Andoni saanud. Aga tema mängib kitarri, seda ta, ta oli vist kooli lõpu need klassid, kui ta kas huvi tundma täis proovis ja kui vaja, ta mängib. Mis teile üheskoosolemise juures meeldib, mida te koos teete? Ma ei mõtle neid tavalisi asju, kui emad ajavad lapsi üles, ütlevad, et tee seda või teist või kolmandat, aga mis on need väga mõnusad hetked ja ajad koos ema ja isaga. No näiteks siis, kui ma ei tea, lähme kinno või kuskile või vahest käime ujumas või erinevaid sidemega näiteks siis on ka väga tore, kui näiteks koos midagi laulame või teeme, et seis on hästi mõnus. Praegu meil meie peres on üks selline isegi julgen öelda, et see on meie hobi, et see algas sellest, et ma ostsin Gretele kuule, et ja ta hakkas mängima ja siis no mul oli kõige kergem sellega hakkama saada, aga ikkagi see ei olegi tarrelgi tarri ilma, mängin, aga ukulele pidin õppima ja siis üllatus, et meie issi ütles, et teda huvitab ka see pill ja hakkas proovima ja nüüd meil on kolm, Ukuleeled. Me ostsime veel mulle kontsert ukulele ja siis meie issil on tenor ukulele ja me kõik praegu juba on niimoodi, et me saame mängida koos ja kõige raskem on meie issilad, harjutab kõige rohkem. Me tuleme koju hilja ja Grethe vahest ütleb nooo, mina pakun, dissiis, pea õpib, praegu see tal ei ole, et nii ongi, me tuleme ja tema midagit helistab ja ütleb, et on mingid lood, mis ta saab juba ära mängida. Seda ukulele, et ma tahaksin ka täna kangesti kuulata, sest et ma vist ei ole niimoodi teadlikult kuulnudki ja ma arvan, et väga paljud kuulajad ka ei tea, et missugust häält see selline pealtnäha nagu minikitarr ja, ja praegu. Ta ta selline atraktiivne Pillehhidaks on väike, et on kergem, teda on väga kerge häälestada ja seal on hästi hea ka õpetus, kuidas, et sõrmed sinna panna ja kuidas kasutada ja mida mängida ja ma isegi pakun iga iga inimene, kes tahab midagi mängida ja laulda, võib seda teha uhule elega. Siimre isa Imre on õppinud pilli varem ka, on temal ka muusikataust, mitte kunagi isegi ta praegu ütleb, et ta mängida oskab, aga laulda ta veel ei julge. Aga seda perefestival, mis meie koolis on kunagi, kui Grete oli vist teises klassis, sest me perega võtame iga aasta osas, nüüd tuleb meil kuues kord. Ja nii esimeses klassis, teises me tegime seda perega. Me mängisime Gretega viiulit ja meie issi saatis meid konnapilliga. Ta tegi meile rütmi. Nii et me oleme koos juba esinenud nii, Grete, panin vahepeal ukulele häälde ja missid, nüüd võiks välja tulla. Aitäh kuulates sinu elualade kirjeldust, Theresa, sa oled väga mitmekülgne ja ma saan aru, et sinu lapsed ka, kuidas see niimoodi läinud on, kuidas kasvavad sellised väga mitmeid väikesed inimesed? Ma ei tea mind alati elus huvitas see, mis on seotud muusikaga ja mina ei karda õppida, mul on muusikaharidus, aga juhtus nii, et noh, külma natukene algusest peale seda haridussaamist ma tegelesin muusika siis suured lapsed olid, väiksed ajad olid ka teised, siis oli vaja rohkem olla nendega jama, olin lasteaias muusiga kasvataja või õpetaja, jah. Muusikaõpetaja. Ja siis lapsed läksid kooli ja siis mind kutsuti tööle raadios, siis ma olin seal 10 aastat raadios tööl, see oli väga huvitav periood. Ja siis sünnis, Greete. Ja ma sain aru, raadioosa minu elust on lõppenud, ma pean edasi minema. Ja siis ma läksin tööle ühte firmasse ja siis Gretel oli aeg minna kooli. Ma ütlen ausalt, et suure tüdrukuga oli selline kogemus viiuliga. Ma ütleks, et raske, aga tal ei olnud väga huvitav. Ta õppis tavalises muusikakoolis ja läbiraskuse ja raskus selles mõttes, et tal olid hästi palju igasugused erinevad huvid ja, aga no oli vaja pilliga mängida, saime hakkama ja mõtlesin, et ei, Gretega ma seda teed ei lähe, ma nägin, et ta on väga musikaalne, et tal on hea kuulmine, ta laulab, aga mõtlesin kuidagi, et ma selles lähen mööda ja siis, kui ta üks hetk küsis, aga millal mina hakkan pilli mängima, siis mõtlesin ups, et noh, peab midagi tegema ja siis mis teevad emmed, kelle lapsed kuskil käivad, õpivad või laulavad või mis iganes või tantsivad emmed istuvad ja ootavad, nja lobiseb. Siis räägivad igasugused juttu ja siis läbi seda juttu kuidagi ma sain teada, et on ka mitte tavaline klassikameetod, mis saab õppida, on selline Suzuki metoodika, mina ei teadnud sellest mitte midagi ja alguses isegi mõtlesin, et mingit autodega on asi. Ja siis sattusingi selle ühe õpetaja juurde, kes siin Eestis õpetas seda metoodikat. Ja see meetod eeldab see, et lapsevanem on lapsega tunnis kaasas ja kindlasti proovib ka ise mängida, et aru saada, mis on, kui raske lapsel on, mis tähendab pillihoid, eriti viiuli. Sest väga ebamugav tegelikult lapsele panna pill siia õla peale võtta poognad ja mingi heli seal tekitada. Aga mina, kuna ma oskaksin pilli mängida, õpetaja sai aru, tegu ei ole tavalise lapsevanemaga ja mingi aja pärast siin Eestis oli korraldatud selline kursus ja kes tahtis, võiks minna õppima, mina ei mõelnud selle peale ta ise mulle kus, kuna ma olen selline inimene, ma ei karda õppida, ma arvan, et mida rohkem sa õpid, seda huvitavam sa elad ja ma läksin sinna, gene õpilane seal, kes ise läks õppima, teised kõik olid mingi kooliõpetajat ja siis ma väga edukalt lõpetasin selle esimese aasta ja saingi diplomi ja olingi Suzuki õpetaja ja nüüd on juba kolmas aasta, kus ma ametlikult õpetad. Ta on aga paar aastat, mul ei olnud selliseid õpilasi, siis ma ei mõelnud. Ma nüüd hakkan sellega tõsiselt tegelema, ma mõtlesin, et noh, see on Grete õpetamiseks abiks nagu ütleme nii. Grethe, kes krõbistaksin porgandeid, peab nüüd vastama minu küsimusele, kirjeldan natukene sina, missugune see Suzuki meetodil tund välja näeb, sina ei olegi tavameetodil kunagi õppinud, aga eksa teiste käest kuuled, et kuidas nemad õpivad ja kuidas siis sinu tunnis asjad on? Minu tunnis on esiteks see, et alguses küll noodist absoluutselt ei lugenud, aga pärast küll pidi selgeks õppima ja nüüd ma oskan siis noodist lugeda, aga teised siis hakkasid kohe nooti lugema. Ja siis see on väga tähtis pilli hoide kõik tunnis on niimoodi, et alguses alustame tunde, et õpetaja tuleb, me kummardame ja siis saak mängima mingit sõrmede soojendust, et siis mingi etüüd väike või siis heliredel või midagi, mida sa mängid parasjagu. Ja edasi tulevad siis sinu need lood, millega sa nagu tööd rohkem, et siis soololood või mingisugused sellised lood, millega sa nagu kontserdile lähed, kontserdile minna. Ja siis, kui need lugu teha, on kõik tööd ära tehtud, siis tavaliselt juba läbi ja siis jälle kummarda mäel siis kõige vaid ära. Aga see sukki meetodis on see ka, et meil on grupid, kes mängivad, näiteks imetlesin jälle vihikut, 10 vihikut on kokku, mina hetkel olen kuuendas vihikus noodivihikut, siis noodivihikud, kus on palju erinevaid lugusid, see grupp, kes parasjagu mängib ka seda sama lugu, mis sina saad siis sellega grupis. Ja et siis me mängime kõik koos ka neid lugusid. Theresa täienda natukene, miks see sinu arvates hea on, see meetod, sina ise oled õppinud klassikalisel meetodil, kui sina olid laps, esiteks Suzuki meetodis töötab kolmnurk ja mina alati ütle nii, et see on laps, lapsevanem ja õpetaja siis meie, kui võtame lapsed õppima. Me ei testi, neid, nad meil ei tule midagi, laula Nad ei plaksutanud. Me võtame neid nagu puhas leht ja ise hakkame voolima. Ja kõige kõige peamine asi, et me tahame kasvatada väga head inimest. See ongi Suzuki meetodi põhimõte, et koos muusikaga, sest mina arvan, et muusika on sellised väga minu jaoks hästi kõrged vibratsioonid ja mina võin vabalt nutta, kui ma kuulan muusikat, isegi kui ma kuulan muusikat, ma võin naeratada, mul on, mul on lõbus, mul on hea tunne, võimul on kurb ja see kõik annab muusika ja sukki. Tõde on see meetod, kus laps võib alustada, kui ta on kolmeaastane. Läbi mängu, mõned ongi sellised peret ja alustavadki väga varakult. Ja mina alati tunnis arvestan, mis tuju lapsel on. Mul ei ole, oot, ma pean. Ei, ma ei pea te nii, et laps tuleb rõõmuga tundi ja läheb ka tunnist rõõmuga, et ta ei tule, ei taha enam, et seal oli nii, ma pean seda, ei et alati peab tundi lõpetama positiivselt, et laps tahab siia tulla ja kui midagi ei tule välja, et lapsed on erinevad, et üks läheb hästi kiiresti, tal on kõik hästi ja teine ei saa ja mul ei ole tagant mingi tampi, et vot nüüd on mul järgmine nädal mingi heliredelid arvestus, et laps peab tulema. Ei Me õpime stressivaba. Vot see ongi, mis mind nagu inspireerib edasi mõtlema ja, ja lastega olla ja seen, miks, kuidas öelda, et mina sain aru, et see pilli õppine võib-olla ka väga huvitav alguses kus suutis selle meetodi leiutas, ma ei tea, mis sõna kasutada või ei, tuuma mõtles välja. Jaapanis, kui teine maailmasõda oli lõppenud, siis ei olnud võimalus inimestel mängida ja ei olnud raha, et minna õppima ja siis ta tegi sellise meetodi me hästi palju kuulane plaati. Et lapsed tunnis, nad ei mängi, noodis me juba õpime seda ja alguses nad läbi muusika kuulmise hakkavad seda kõik tegema ja lapsevanem miks see kolmnurk, et laps ja lapsevanem on kogu aeg kontaktis, kui Greete alustas seda, mina olin algusesse sukki lapsevanem ei olnud õpetaja, ma täpselt tean, mida ma tegin Greetega kodus ma nägin, mis oli tunnis ja ma tulin koju ja mina, esiteks see annab sulle oma lapsega olla kodus veel mingisuguseid hetked koos ja teda õppida tundma. Ja miks lapsevanem peab proovima ka pilli, pane siia ja hakata mängima, siis ta saab aru, kuidas ta saab oma last aidata. Et kui ta näeb, et midagi valesti ta saab parandada. Kas see tähendab seda, et lapsevanemad siis ise õpivadki ka kaasa võtavad, ise ka omale viiuli ja proovivad ja alguses ongi ette nähtud tegelikult, et enne seda, kui laps tuleb tundi mingi kaks, kolm, neli nädalat saab seda kursuse lapsevanem, see on ideaalis, praegu tulevad koos lapsega näiteks tavaline lapsevanem, kes ei tea sellest mitte midagi, kus seda pilli võtta, selleks me olemegi siin. Et mina ütlen, kuhu on vaja minna, mida küsida, kelle käes ja, ja mida teha, ja siis, kui ta tuleb juba pilliga, ei tea mitte midagi. Ja uskuge mind, esimesel tunnil, iga lapsevanem on lugu, mis ta juba tuleb koju ja oskab mängida, isegi kui ta ei ole enne kunagi pilli õppinud. Täpselt nii. Ja meil on plaadid, et kui näiteks laps on tunnis, mina õpetan teda alguses võtma poogna või pilli ei mängi mitte midagi, ta tuleb koju, tal on igav, ta tahab mängida, kasvõi teha Kreuscreuks, aga, aga neil on lugu, esimene lugu, mis ta mängib kodus kohe nagu orkester. Kuulame nüüd ühe katke viiulitunnist. Kusteresaga on seitsmeaastane Marta, kes õpib pilli seitsmendad. Väga tubli ja mis mulle meeldis, mulle meeldis see siis, kui oli selle teema osa, siis su käsi muutus nii pehmeks ja poogen oli nii ilus. Ja see väikepoogen, mida sa tegid, sa muutsid sa oma küünarnukiasendiga, et vaata, kui laagi eita oli, siit läks e keeled, näite A hoia Danedalejale pehme vaht. Siin kujuneb. Jälle EL, mis oli meil üks lugu, kus sa mängisid need niimoodi läbi keelde ja siis tegid nagu liftiga? Lahtiste keelte lugu oli, äkki ma saan kohe mängida sinuga, kuid võib-olla on see peas. Ei ole. Väga tubli vähki, kui me lähme kontserdile, Kristiina Külee, seal seal on kõige äkki ainuld Serbia näitama. Naudi naudi, kuidas sa mängid näite esimesega. Suzuki meetodil viiuliõpetaja Theresa teada tütre Gretega. Kuna sa oled samas ka lisaks sellele, et sa õpetad viiulit, mängid ja saadad klaveril tunnis ka vene keele õpetaja, nagu me kuulsime. Kas Suzuki meetod sobib ka mingisuguste muude asjade õpetamiseks, kas näiteks kasutad samasuguseid võtteid ka oma vene keele tundides? Kuidas seal kindlasti kasutan samamoodi nagu Gretasin rääkis tunni alguses, esiteks me teeme harjutusi, sest minu tunnid vene keele tunnid on reeglina esimesed tunnid, kuna on arvestatud sellega, et mul on ka viiulitunnid, need, nad on nagu esimene, teine või kolmas reeglina lapsed, on veel siis unised ja me siis teeme harjutused võimleme natukene. Siis me teeme koordinatsiooniharjutused, et hästi palju plaksutame, teeme peaga igasuguseid ringid ja mina õpetan seda vene keelt läbi laulude, kui võtame mingi teema kindlasti otsi mingi laulu, mis on seotud selle teemaga ja lapsed, see on hästi imelik, aga nad väga suure huviga laulavad neid vene laulud. Ma ei ütleks, et eesti lapsed, praegune teavad väga, sest vene keel mulle ei meeldi nii-öelda, see on nii, ei ole populaarne, sest lapsed ei kuula seda keelt. Ei telekas, ei raadios. Kui peres on keegi, kes siis, aga ei, nad kuulavad ainult tunnis ja mina räägin nendega ja meie koolis on see kolm korda nädalas ja lapsed õpivad alates kolmandas klassis ja ma arvan, et see on väga hea ja hästi palju laulame ja kuna see vene keel on, ütleme, minu emakeel, ma kasvasin koos selle keelega, siis ma oskan neile kas seletada seda, mida nad peavad mõtlema, kui nad räägivad seda või teist, et mis mõtted neil peas peavad olema hästi palju toonud paralleelid eesti keelega, et miks ütlevad nii, miks venelased ütlevad nii, mis on näiteks Malacoomehitlema, kirjutame mogo, aga keegi ütle muu logoogikitlevat mahlako ja see ongi nii, et kui lapsed lähevad ellu ja nad koolis ütlevad muu logo ja keegi vene inimene, ütleb Malaco, siis nad ei tea, mis sõnaga on tegu. Siis meil on sellised vene keele väiksed luuletused, et nagu Deutschland, Deutschland. Noh, servod, kõlava rukki kui check ja siis kui hakkame need kehaosad õppima, siis on väga kerge juba, sest kõik luuletused oli sees. Seda on väga tore kuulata see luuletus, ausalt öeldes on isegi mulle vene keele tundidest tuttav ja mina mäletan küll oma kooliajast, et niimoodi mänguliselt pides või mingisuguseid harjutusi ja liigutusi tehes oli palju lihtsam õppida. Ja mulle nagu tundub, et niimoodi saaks õpetada ja ükskõik mis ainet kui Suzuki meetod, nagu ma aru saan, haarab sellist loomulikku rütmi, liigume edasi nii nagu parasjagu see õppija on valmis ja proovides ja ühiselt tehes mõtlen ma, aga see võiks toimuda ka muudes ainetes. No rääkides sukki, meetodist ja vanematesse näiteks need lapsed ja need vanemad, kes lähevad esimest aasta õppima ja näiteks oletame, et nad septembris tulid ja maikuus on kooliaasta läbi ja tuleb suvi ja järsku õpetaja ütleb, et meil on suvelaager ja Suzuki suvelaager eeldab seda, et lapsed tulevad koos vanematega. Vot siis nad alles saavad aru, mis, mis huvitab, asi see tegelikult on, see lõpeb hästi suure kontserdiga. Me terved päevad, lapsed mängivad õhtul vaba lava ja mitte keegi seal pole öelnud, et ta on väsinud, kui tal on näiteks kuus tundi päevas ja erinevad õpetajad annavad neid tundi ja neli päeva ja neljanda päeva lõpus või viiendana anname suure suure kontserdi, kus koos mängivad ala 70 last. Vot see on juba selline, sa ütled, vau, ma tahan seda. Grete, kas sa kujutad ette, et sama lahedasti võiks näiteks toimuda matemaatikat? Ütlemine, no ja see oleks väga tore, matemaatika on küll väga tore, aga noh, ma tean, et väga paljudele üldse ei meeldi matemaatika ja kõik ütlevad, et ah, see on nii nõme, ma ei oska, miks ei tundu üldse olema peab, et meil on kalkulaatorid ja kõik need asjad. Kui matemaatika oleks selline, siis ma usun, et, et kõik tahaksid seda õppida ja see võiks olla isegi mõni lemmikaine, kui õpetaja seletaks seda kuidagi teistmoodi kuidagi mängulisemalt, sest et tavaliselt on matemaatika tunnid, kas siis päeva algusest, minul vähemalt, kus kõik on jälle väsinud ja kellelgi pea ei tööta näiteks Kaharetes ei teeks nagu siis vene keele tunnis, siis oleks kindlasti palju kergem kohe hakata tegema. Kas ema on sinuga, aitäh, aga mõnes aines ja ta on minu vene keele õpetaja Nonii, räägi mulle, kas see on siis nii väga tore, nagu me praegu kuulsime, see kirjeldus tundus küll väga vahva ja see on küll väga tore, sest et noh, ema on olnud mul kaks aastat, need vene aitäh. Et enne on mul olla teised õpetajad ja nüüd kus ema on vene keele õpetaja, ma ei taha küll kiita või kuidagimoodi, kui ma olen näinud, kuidas noh, minu teised klassijad käituvad siis teiste õpetajatega ja kuidas nad minu emaga siis käituvad teistega nad on kogu aeg etapp, nii nõmedad, jälle vene keel, ma ei oska midagi. Aga noh, emaga on, et oh keel vene keel, et me saame seda teha. Seda on küll väga tore kuulata, ma arvan, Theresa sul endal ka, kui su oma laps annab tagasisidet ja tunnustab sind töö eest ja no kõige rohkem minu jaoks on see, kui ma, ma saan tagasisidet lapsevanemates, näiteks eile just eile, ma olen õhtul midagi istunud, ma ei tea, teen, järsku tuleb sõnum telefonis ja ma näen, mingi lapsevanem kirjutab mulle, et oh aitäh, see oli väga tore video. Ma üldse tahangi tänada, et vene keele tunnid on nii toredad ja ma näen hästi suured edusammud, lapsel mul on, kolmas laps õpib ja nii nagu talle ei ole kellelgi läinud. Vot see on minu jaoks oluline, et lapsevanemad kodus märkavad, et laps hakkab rääkima, kuna me laulame, et lapsed kodus laulavad, kuna laulud on vaja õppida, et oma sõnu õppida ja siis nad kodus laulavad. Ja ma alati lastele ütleme, et me väga palju õpime seda läbi dialoogide, sest sõna õppimine, see on, ma arvan, et see on vajalik, aga kui sa ei oska rakendada, kui sa ei oska rääkida, mida sa teed sellega, siis me teeme sellised elu vajalikud dialoogid teemadel alas nagu Omstwaprirooda, toiku, Aastwayasquova, Sobudnev Riine, ja siis lapsed õpivadki rääkima ja mina alati ütlen niimoodi, et tule oma ema juurde, mis ema õhtul teeb uus viia siis tule kööki, tule ema juurde ja siis ütleima, kuula mind, ma räägin sulle, mis sa arvad, kas ema viitsib nuhid ja kas sa arvad, et ema sulle ütleb, et mul ei ole aega? Ikka on. Ühesõnaga, ma veel õpetad, on neid, kuidas peab õppima, mida peab tegema ja kui on dialoogide vastanil, ma küsin, kes oma emaga noh, tegi siis hästi palju tõstavad käed, ütlevad mina ja vanemad ka teavad, teevad tunnis ja kui palju nad oskavad ja hästi tore, kui, kui sa näed, et silmad säravad tunnis ja kui sa näed, et lapsed on ka erinevad, eks ju, et mõni tuleb hommikul ja ütleb, et õpetaja ma ei jõudnud, sellepärast, sellepärast ma mitte iial ei tee talle haiget ja ütlen, et see on sinu probleem, sa pead ei, kui ei jõudnud. Loomulikult muidugi ma ei lase ära kasutada seda jaa, aga lapsed on erinevad, aga tegelikult nad on kõik väga toredad. Kõlab tala Suzuki õppe esimesest riiulipisikust ja plaadilt, mida väikesed mängijad teavad tuulelauluna. Tere, kuidas need siia pilti sobib, see, et lisaks sellele, et see annab pillitunde vene keele tunde, jõuad sa veel mingisugust tööd teha. Õpetajate päevad on niigi väga kiired ja tihedad ja siis veel vajab, kreetasin oma laulmist ja pillimängudega, kuidas see nüüd siia käib, no see vot niimoodi on ja ma olen väga tänulik oma tööandjale, et praegu on see nii, et mul on see võimalus ja, ja ütleme veel, et kus õpetaja palk oleks natukene suurem. Võib-olla mina võtaks rohkem õpilasi ja teeks rohkem seda vene keelt ja, ja siis oleks hakkama saanud, aga kuna ma pean arvestama oma perega ja võib ma ütlen ausalt, et mulle rohkem meeldib õpetada ja viiulit mängida, aga. Ma käin seal sellepärast, et see praegu mul on vajalik, toob vorstiga leivata peale ütleme otse välja toitšnedagida ja nonii, kuidas seda mitmekülgset elu elada niimoodi, et me ise ka terved ja rõõmsad oleme praegu me istume siin viiuliklassis vaipadel maas, teil mõlemal olid salatikarbid ja porgandid ja võileivad kaasas. Sest mis siis, et tegelikult kontoriinimestel praegu tööpäev lõppeb. Teie tööpäev, sugugeim lõppe. Grete, kuidas sa sellise pingelise nädala ja päevakava sees toime tuled, mida ema sulle õpetanud on? Noh, tavaliselt ma olen küll väga väsinud ja, aga no tavaliselt ütleb, et noh, kõigepealt tegema ikka koolitööd tera viiulit mängima ja kõik need asjad ja siis saab puhata. Täna näiteks on mul kella poole üheksani laulu koorsis ja viskama väiksemal. Ei ütleks nii et siis ma arvan, sellel ajal ma juba magasin, aga no nüüd ma pean ikka üleval olema ja siis vastu pidama, kuigi nüüd ma olen juba harjunud selle tempoga. No mina tegelikult nägin natuke kõrvalt, enne kui me oma salvestaja lahti tegin, ütles Teresa Kredele, et näe, siin on padjad, viska pikali, puhka natuke. Kuidas sa ise sätid oma päevakava elukava niimoodi, et selle tempo juures püsiksid tervena ja elujõulisena? No mina olen selline planeerija inimene, mul on väga oluline, et tean, mis mind päeval ootab. Kõige raskem ongi see, et see, et ühest majast teise sa liigud ja sa kuna tegemist on lastega ja mulle ei meeldi hilineda ja see ongi kõige suurem stress, et jõuda õigeks ajaks kuskile õhtul alati enne seda, kui ma panen silmad kinni, ma mõtlen, milline on järgmine päev, mida ma pean tegema ja alati tretele ka ütlen et mõtle, milline päev on, mis on vaja, see aitab sind. Et sul ei tule mingisugused üllatused, vahest lapsed ikka unustavad ma ka. Aga ma planeerin ja mõtlen ja õhtul juba sätin kõik, et hommikul on juba kotid, kid ukse ees, kõik viiul, söögikott oma koti, Grethe viiul, vaja ukulele, ETV kott, koolikott, kõik kotid, siis pakime autosse ja liigume. Õhtul tuleme koju, oma pere toimetused, et on vaja ka suhelda, natukene. Vahest last ei näegi, läheb oma tuppa ja tegeleb oma asjadega, aga nädalavahetused seal me ka oleme, sellised planeerijad. Alati valime sellise päeva, kus me õpime, harjutame ja siis on päev, kus me rohkem oleme vabad. Kuna mul on ka lapselaps, siis siis vaja olla ja vanaema rollis ja tegelikult ma väga igatsen ja tahan teda võtta, aga ma annan endale aru, et ma pean ka puhkama. Ja mõnikord ma lihtsalt, et pean olema üksi omaette, et jälle seda jõudu koguda ja järgmine nädal olla jälle rivis, aga pingelise päeva sees. Kuidas sa siis need sellised laadimise hetked võtad? Just siin praegu üks viiulitund lõppes, teine algas küll, olid seal individuaaltunnid ja grupitunnid enne seda ma tean, sa andsid vene keelt. No kui sa näed siin praegu Gretasin patjade peale, pikutab natukene, ma võin alati klassi kinni panna, kasvõi 10-ks minutiks, panen tule kustu ja olen siin 10 minutit, panen silmad kinni ja olen omaette natukene. Ma ei taha öelda, et ma oskan mediteerida. Ei, aga ma võin ennast häälestada kuidagi, et vaja sest mitte kordagi ma ei ole seda teinud, ma ei ole seda isegi mõelnud, et laps saab aru, et õpetaja on väsinud. Et nad võivad mulle ise küsida, kas õpetaja oled sa väsinud, mõtlesin, kas on näha? Ei no lihtsalt kuidagi silmad kurvad, vot silmad võib-olla annavad, näitavad, et õpetaja on väsinud, aga reeglina ma olen, ma ootan, eriti need grupitunnid, ma rõõmuga juba mõtlen. Ohoo, tulevad seitse last siia või kuus, ah, mis ma saan jälle nendega teha, et oi, teeme seda või teeme toda ja väga huvitav, Nonii, aga siia sina juurde, Suzuki tundidesse tulevad ka lapsed, kellel võib-olla ei ole väga hea muusikalised eeldused, sa ütlesid, et sa sugugi meetodis ei valita, sedda tulevad ka lapsed, kes ei ole võib-olla väga tugevad keskendujad ja kohe valmis meeletu morfiga minema. Kuidas sa sellega toime tuled, kui tuleb sul see esimese klassi laps pärast oma, ma ei tea, mitmendat tundi ja sa näed tema silmadest, Ta on väsinud, ei jaksa enam siin seista ja seda viiulit hoida ja jaksa keskenduda, mis siis sellega peale hakata. Aga siis ei keskendubki, siis ei teegi, siis räägime või isegi istume klaveri taga ja ta laulab mulle, ma mängin talle või ta räägib oma muredest, aga ikka ma tahan, et ta ikkagi, kas viis minutit võtab seda viiulit. Et nagu sa näed, et meil klassis on siin vaip ja klassis alati võib istuda klassis isegi võib minna pikali. Ja kui ma näen, et laps ei saa hakkama või ei viitsi või ta on väsinud. Ma alati ütlen talle, et nüüd on sinu vaba aeg, sa võid istuda, õpetaja mängib midagi või räägib midagi. Ja kõige huvitavam vangi rasked lapsed, sest see on nagu väljakutse, et mul on, praegu on üks õpilane, kes on väga tubli ja ma olen väga uhke, et ta on praegu selline, nagu ta on, aga ka oli kõige raskem algus. Tema ei saanudki hoida tähelepanu rohkem kui viis minutit. Tall huvitas kõik muud, mitte ainult viiul, nii et tema oli nõus tegema mis iganes, et mängida klaverit, lihtsalt olla. Aga see, mis me kõik tegime, sandis sellised viljad, et praegu ta on väga tubli ja ma ütlen, see laps ei osanud isegi koputada mingi tavalise rütmi. Nii et ma arvan, et kui sa tahad siis sisse saada. Mulle tundub, et selliseid lapsi on päris palju, kes tunnevad huvi väga paljude asjade vastu, sest aeg on selline, et me peame tegelema väga paljude asjadega korraga. Lapsed kohe sünnivadki niimoodi, et nad tahavadki kõike ja väga palju korraga teha ja sageli nad jäävad koolis jänni ja saavad mingil moel tõrjutud ja vanemad ei suuda sellega toime tulla, et kuidas siis panna see väike, võib-olla väga andekas ja taibukas laps sinna ühes suunas keskenduma, mis sina siis teed, kui sul on selline nii-öelda raske laps, kes tegelikult lihtsalt vajab õiget suunamist? No mina näiteks kasutan alati mingisugused näidet talle oleneb lapsest muidugi. Aga mina räägin, tead, et mina olin täpselt samasugune nagu sina. Mina ei saanud hakkama, mina tahtsin teha teisti ja tead, ja siis pärast ma mõtlesin teada, mis saab, kui ma kogu aeg mind proovime. No kui ta proovib kasvõi ühe minuti olla või teha seda, mis ma tahan, siis on minu võit juba siis ma lasen talle jälle olla, ta vaatab midagi ja siis ma ütlesin, kuule, aga mis sa arvad? Ma alati annan talle võimaluse valida, annan talle kaks varianti ja need on kaks variandid, sellised, et seal ei ole vastuse. Ei, ta peab valima. Kas ta teeb seda praegu või ta teeb seda nagu minuti pärast, kui ma luban talle näiteks koputada siin aknalaua peal midagi pulkadega, mis ta leidis praegu ja tal on väga huvitav, ma ei anna varianti öelda, ei kas sa teed või kuidagi nii, võib-olla. Teresa, kas see on sul tulnud seesugune meetodiga või sa oledki alati oma lapsega nii kasvatanud? Oh, ma arvan, et ega võib-olla ei olnud väga kerge Gretele, sest kui minu mees ütles, no vot sulle see meeldis, sina laulsid, sina mängisid, vot lapskaa laulab, mõtlesin, aga minu mehe näiteks hobi on hoopis teine ja ma ütlesin, et sul on ka võimalus panna last tegeleda sellega, mis sulle meeldib. Aga noh, tema ei leidnud aega, sellega. Mina leidsin. Ja nüüd Greete Grete mängib viiulit, krite laulab aga läbi mängu ja kui great ei taha, siis mina võtan ja teen. Kui näiteks oli tund, siis ma ei olnud veel Suzuki õpetaja. Me tuleme koju ja on vaja harjutada ja laps ei taha, mis teha, emme võtab ise pilli. Siis lapsel on huvitav talle häbi, Lukmizeme teeb, meharjutab, sest mul on vaja ka seda teha. No ma ei tea, milline laps siis ei tunne huvi, mis emme teeb kasvõi, istub ukse taha ja piilub või kuulab Mizemede pess tuleb ikka kõrvale sinna ja hakkab tegema. Nii et see on üks kaval nõks, haarata nad eeskujuga kaasa mistahes tegevusse siis parasjagu ei ole. Teresa, sa ütlesid mitu korda, et sa ei karda õppida, kust selline ellusuhtumine sinusse tulnuna? Minu isa tahtis, et mina õpiksin mingi pilli, sest tema lapsepõlves tal ei olnud võimalus õppida ja ma mäletan, et lapsevanemad viisid mind Lätis muusikakooli katsetele. Keegi ei valmistanud keegi mitte midagi ei teinud minuga, lihtsalt läksin, laulsin, koputasin, midagi tegin ja sain muusikakooli. Ma praegu imestan, kuidas ma jõudsin kõik need asjad ära tehtud, mis mind huvitas. Esiteks mängisin viiulit. Siis ma käisin mingi lauluringis, siis olid ajad, siis ei olnud vaja maksta ja lapsed, kes tahtis, siis sai, siis mul oli mingi võimlemisring, midagi oli veel, ühesõnaga ma kogu aeg otsisin endale midagi juurde, millega saaks veel tegeleda. Ja kõik tuli hästi välja. Ja kui ma tulin siia Eestisse elama, oli see, et ma ei osanud rääkida eesti keelt, kui vanalt seal ma tulin siia, ma olin vist 13 või 14. Ja ma läksin vene kooli muidugi, ja siis öeldi ood tüdruk lätis tuli, vabastame eesti keelest, et ei pea õppima. Kuidas ei, ma tahan õppida, et ma juba teadsin, et ma pean siin elama ja ma sain kolmanda klassi õpiku. Ise olin kaheksandas klassis ja õppisin ja vastasin, õpetaja küsis, kuidas on, sound sai Ma ütlesin päike, kuidas on see sõna siis ma ütlesin, aga elasin Vene tänaval ja jalutasin raekoja platsil ja siis olid need ajad, kus olid kõik vene keeles kirjutatud ja siis mul oli väike märkmikke ja ma panin kõik kirja, sinep, leib ja nii edasi. Ja mina arvan, keel on inimese rikkus ja ma vahest imestan. No võib-olla ei ole hea sellest rääkida, aga ma imestan, et inimesed, kes on siin Eestis sündinud, ei oska rääkida. Ja nad leiavad 100 põhjus, et öelda, et miks ta ei räägi eesti keelt. Ja siis tal on kurb, miks ta ei leia sind tööd. Mina näiteks tegin siin eksami ja mul on Eesti kodakondsus, mina oleks saanud võtta vabalt läti kodakondsuse, elades siin nagu Läti kodanik ja ütlenud seda elamisluba, ma mõtlesin, miks ja mul ei olnud mitte ühtegi takistust tööandja poolt või mis iganes, ma tean, kuidas ma räägin, ega ma ei räägi õieti, mul on vead, Ma tean, aga mul ei ole probleemi siin ja mina imestan, et inimesed istuvad ja vinguvad, et tal ei ole kellelegi rääkida. Äkki võib-olla sa ei taha? Mul ei olnud ka, aga ma tahtsin ja ma läksin ja rääkis siin ja praegu isegi lapsed parandavad mind tunnis ja mul on nii hea. Ma ütlesin muidugi, parandage, et õpetaja teeb vigu. Aidake, ja ma õpin, mina õpetan lapsi ja nemad õpetavad mind. Kas sa siis olidki selline laps, kes tahtis alati proovida ja saada selgeks või kuidagi sinu pere innustas seda suhet, et ma julgen õppida? Ma julgen eksida, ma julgen proovida. Ei, pere absoluutselt ei innustanud ja minu vanemate elu ei olnud minule eeskujuks. Juhtus nii. Ja võib-olla sellepärast mina tahtsin tõestada neile iseendale, et saab teistmoodi elada. Ja mina ise tahtsin, mina olin see, kes iseennast lükkas sinna edasi ja ja ma ei kartnud mingit rasket asju pida ja siiamaani, et kui vaja, lähen ja õpin. Mina üritan alati öelda, et alati alusta rõõmuga, kui teed midagi, siis tee rõõmuga, kui, siis pigem ära tee, küll sa jõuad veel aitäh, mul oli hea meel teiega rääkida. Võib-olla teil on veel mõni palav. Grete võtab hukuleeleja, Theresa võttis viiuli ja vaatame, mis siit välja tuleb. Sära sära, täheke see lugu, mida kõik lapsed mängivad esimesena, kui nad hakkavad viiulit õppima ja selle looga me lõpetame iga Suzuki kontserti, see on meie visiitkaart. Aitäh. Saate tegid Tiina Vilu ja Maristomba kõike head ja kuulmiseni. Järgmisel laupäeval.