Ja siin on punkpolitsei. Te olete arreteeritud. Jah, ja esimese loona kõlas selline bänd nagu basshoog. Loo nimi oli Ground Control ja nemad andsid nüüd selle aasta kevadel välja uue albumi, mille pealkirjaks sai pruud, eks. Et see oli siis seitsmeteistkümne aasta järel neil siis neljas kauamängiv album, nii et pluus, punki, punk-bluusi, New Yorgist. Aga jätkaks. Sellise asjaga nagu sait versus Free Willy ja loo nimi hai hops. Nonii Soomest Faid versus Free Willy et mina, no mina olin külla eelmine saade Maal, puhkasin, aga aga ma tegelesin ka vahepeal muude asjadega, käisin siin mõnel festivalile, näiteks mägede häälel, mis toimus Ida-Virumaal, Kohtla kaevanduspargis? Jaa jaa. Ma juhtusin nägema neid Soome Soome triot feit väärses Free Willy, et seda me just siin kuulasimegi. Ja, ja neid festivale on siin ja üksjagu veel võib-olla olnud, et siin eelmine nädalavahetus oli just tolm endise nimega kultuuritolm. Et seal esines väga palju minu arvates väga häid bände. Aga, aga Lauri, need rääkides Soomest, siis Soomes ju toimub suviti ja üldse aasta aasta läbi võib-olla hästi palju erinevaid festivale, ka pump, festivale, et minu teada siin lähiajal toimub seal iga aasta iga-aastane traditsionaalne Puntala rokkfestival. Pundala rock jah, on siis traditsiooniliselt juulikuu viimasel nädalavahetusel ja nii ka seekord. Ja nüüd kolmandat suve järjest, nüüd püüan ka ise sinna minna. Ja seekord võib-olla sealt ei leidnud just sellist bändi, mis mille kuulutaks enda järgmiseks lemmikbändiks, aga küll on seal üsna mitmekesine valik erinevatest stiilidest ja näiteks peaesinejad. Ja esimese päeva peaesineja anud kiits Belgiast. Pistolsi aegne bänd, mis kõlab ka selle ajastule vastavalt. Aga seda bändi me oleme mänginud juba siin. Ja siis teise päeva pea esinejal. Tau Cross kämediksi liidribänd ja kõlab võib-olla veidi Kylinktsiooki moodi. Ja siis on ka vana narkopungi bänd, anti system. Ja muidugi palju Soome bände. Ja ühte neist võikski mängida. See on Gost World, kes on sel aastal avaldanud oma debüütalbumi. Seda ei saa küll liigitada pungiks, aga väga põnev ansambel minu meelest. Balangud võidans. Kõhust Worldi kuud Ridans esinevad siis sel nädalalõpul punud ala rockil festivalile, mis toimub lembe laes Tampere lähistel. Ja see festival on ka traditsiooniliselt selline inimeste kokkusaamispaik. Et Jan palju inimesi, kes käivad seal igal aastal ja teiste hulgas ka, on seal alati eesti esindatud. Tõsi. Ühtegi eesti bändidest pole seal juba mõnda aega olnud, kuigi jah, neid on olnud, aga sinna valikusse on üsna raske pääseda, sest bändid valitakse hoolikalt hoolikalt ja sadade kandidaatide hulgast. Aga ühepundar bändi mängiks praegu veel ja seal Lassacer 68, Mehhiko bänd, väga vahva lihvimata teemant. Jonaalijale. Massacre 68 Mehhikost ja punud alateema lõpetuseks tahaks ikkagi ühe bändi veel mängida. Ma arvan, et see 68 seal massacrel tähistab Mehhikos toimunud olümpiamänge. Jah? Jah, ma ise jõudsin ka sellele järeldusele. Must ma nagu aru ei saanud, aga ma ei tea. Ilmselt ilmselt mõjus ettevõtmine tol ajal riigile väga laastavalt ja ja miks mitte seda nimetada põhimõtteliselt massacrex. Et alles see oli, kui seal Ateena olümpiamängudel seal hukkus tellingute ehitamisel hulk inimesi, keda seal sisuliselt orjatööjõuni jõuna kasutati rääkimata. Sotši Sotši mängudest, kus pühiti terved külad küll vist ilma inimesteta maha ja nii edasi, eksju, aga noh, see selleks Aga kuulame lihtühe suhteliselt noort Soome post-punk bändi Gold instituuson ja nende pala on pealkirjaga vest, appin juunifools. Gold inst Jon post-punki Soomest kold Kaug-Ida ja üks bänd, mida kindlasti üritan vaadata punud alafestivalil, siis laupäeva teise festivalipäeva pealava esimene vändamise Jamesi. Et. Ärkad üles ikka ja muidugi. Ära mine varem magama ja laabub, jah, ma usun, et leidub inimesi, kes ei lähe magama seal. Jah, aga, aga siin liiguks nüüd korra Soomest Eestisse tagasi või noh, mis korra varsti jõuame külalisi ning, ja, ja tema on täna meil Eestist. Et täna higistama täna Eestis olla, kes teab kust paljast näiteks. Aga tolmune oli jah, sinna samuti mitmeid huvitavaid bände, ta ta ei ole jah, loomulikult selline tõupuhas punkrockfestival ega see punt on ka põhimõtteliselt vist enam nii padu padubungi sest ei ole. Jah, päris üheselt üheselt mitte jah. Kui aga seal tolmul jäi, jäi mulle juba mitmendat korda silma selline leedu bänd nagu šiip kat vägistet, Lauri, sina juhtisid nende laivi nägema. Ja et kuigi ma olin kuulnud väga palju kiidusõnu nende kohta juba ette, siis ja olime kesta saates, mänginud korra et siis ikkagi bänd oli täiesti jalustrabavalt hea ja leidiski väga tormilise vastuvõtu, et kellel on veel kunagi võimalust neid lives näha, siis kasutage võimalust, aga praegu kuulame ühte Palazist nende plaadilt jõu. Nonii kuulasime, Džibkot läks ja ja oli selline suhteliselt selline psühhedeelne instrumentaalne selline džässmäss. Punkar vä? Jah, kontserdile mulle ta intensiivsematel hetkedel meenutas lausa mingit varajast NeyParmdjeefi. Aga igatahes publit lausa tantsis selle muusika järgi. Jah, et pantud antud loo kontekstis on seda võib-olla natukene keeruline ette kujutada, aga, aga jah, ei muidugi, miks mitte, et mina, mina sel päeval jõudsin hiljem lihtsalt, et mina nende laivi näinud, näinud. Aga olgu see selleks, et jätame leedukad ja ütleme tere tulemast meie saatekülalisele. Tere, Madis Aesma. Tervist tervist, tervist, ja kuidas läheb? Jõudsin kõik kõik sõnumid ära ära saata Facebookis ja, ja, ja kõik on kõik Tõnn, mis lõid käega tasapisi ja suvi. Ühesõnaga, seda teist ikka siin tasapisi nokitsen põlve otsas. On sul aega muusikat ka teha, muude kiirete tegemiste kõrvalt? Ikka jah, natukene on küll, et ma kodus ikka helistan iga päev tasakesi niimoodi ja siis vahepeal ikkagi teeme bändiproove ka, aga no nüüd juulikuus ei ole midagi teinud muidugi ikka korra või paar kuus ikka ikkagi küll. Bände, mida sa oled elus teinud, tuleb kokku päris mitu. Ja. Üsna üsna palju jah, tegelikult ma arvan, mingi ma kunagi nagu arvutasin kokku ja katsusin lähtuda siis sellest, et nagu sellised bändid, millega ma olen nagu live'i, et mingid niimodi, mingeid selliseid kollektiivis, kus on ainult lihtsalt mõni proov võib-olla, kus ma olen millegipärast käinud, neid on veel rohkem, aga aga neid, millega ma olen nagu mõnel Livil esinenud, ma arvan, neid on äkki mingi 12 10 kusagil seal. Sinu muusikutegevus sai alguse paidest. Aga kas võib öelda, et sa alustasid pungiga? Enda arust enda arust me olime jah nagu punkarid, aga tegelikult see kestis väga lühikest aega, kui me ise arvasin, et ta nagu punkareid mingil hetkel. Mitte väga kaua, mitte väga pikka aega hiljem saime aru, et see, mida me teeme Vungiga, poleks mitte mingisugust seost. Võib-olla sihuke ätituudi pool oli, sest et noh mingi vormiline selline selline pungielement seal oli, sest noh nagu nagu paljud punkarid, meie ei osanud absoluutselt mängida ja ja meil ei olnud isegi tegelikult üldse mingit Pille. No me ikkagi tegime nagu bändi ainult pastor süntesaator. Nii et selles mõttes suhtumine oli muidugi väga punk, et sellest hoolimata ainult et ainult kaks instrumenti millele siis mõne aja möödudes lisandus ka viie keelega kitarr. Meil ei olnud nagu kunagi aega juhtumist Tallinnasse sõita, et uued keeled osta siis siis nagu ädituudi mõttes oli kindlasti punk, et ma ikkagi jah. Me olime veendunud, et see, mida me teeme, on, on väga vajalik ja tegime seda takistada. Osad sätti, söödan kuidagi. Nende aastate jooksul muutunud selles mõttes Ei, ma ei tea, ei saa kindlasti on selles mõttes, et noh, siis ma olin ikkagi ja noh, ülejäänud tüübid, kellega me alustasime, bändi tegemist seal 96 alguses sest me olime ikka mingi 13 14 või midagi niimoodi, ega me siis see oleks päris päris kurb. Sellises keskmises puberteedis, aga noh, mingis mõttes ikkagi selline selline. Võib-olla ma olen oma iseloomult nagunii raevukas, siis ma ikkagi olin kohati ikkagi päris päris tüütu väga kaua, aga noh, mingisugune selline veendumus, et muusikat on ikkagi vaja teha, see on nagu säilinud, kuigi seal jah, tegelikult ilmselt mingit sellist praktilist praktilist vajadust muusikat juurde toota maailmas ju tegelikult ei ole, seda on juba niigi palju. Kuidas sa pillimängu juurde jõudsid või muusikani? See oli umbes nii, et mul oli sõber Tallinnas, kes tänaseks päevaks ansamblist Shelton San hund, eks ole, pick kitarrist nagu mu lapsepõlvesõber, ma tunnen ta sellest ajast, kui ma olin kolme, tema oli kaks midagi, niisiis me, me emad olid nagu malevakaaslased või midagi ja siis ma käisin aeg-ajalt tema juures, siis tal oli tal isa, mängis mingite venelastega süldibändis mingites muudes süldibändides tohutu sihuke muusikafanaatik ja siis seal olid hästi palju erinevaid plaati, oli, mida me kuulasime. Kas ette muidugi eeskätt ja seal olid ka ta isa akustiline kitarr ja klaver basskitarri, siis meil ikkagi tuli mingi mõte kaheksandaks hakkama ka nagu kuidagi bändi tegema või midagi. Ja siis hakkasime, kes nägi välja niimoodi, et et siis me olime veel nooremat, see oli kui mingi 11 12 midagi, niisiis nägi välja nüüd Onsnagis klaverit ja siis kuna mina ei osanud ühtegi akordion, mängisin seal akustika nagu bass, ühe näpuga. Mingid lood ka mingi neli lugu umbes aga siis see nagu, kuna me ikkagi elasime eri linnades, siis nagu vajus ära, aga sihuke tunne, et peaks nagu ikkagi bändi tegemistest seal nüüd ahetsee nagu jäi, paradakse, oli ka selleks ajaks seda ära vajunud ja näita, kuidas. Tegelikult, ega ma nagu, nagu seal oligi, paides ütleme 95. aastal 96. aastal ei olnudki mitte ühtegi bändi mitte ühtegi eeskuju, mitte midagi, ega ka ühtegi konkurenti ja seda ka mitte ja seda ka mitte siis, kui me olime aasta otsa tegutsenud selle ansambliga Ansambli roosa öö küll. Kõigepealt üldse esimese aasta jooksul me vist 96, terve aasta tegime nagu hästi palju lugusid, ilgelt palju lugusid kirjutasin, ma ei tea, mingi tohutu hunniku siis esimest korda üldse esimene siuke trummidega proov oli alles aasta lõpus. Mõnuga kuulsime, kuidas nagu trummid nagu bändis kõlavad hinge nagu siis nagu kõik tundus veel 50 korda lahedam jahe. Ja siis meil tulid mingid kontserdid ja 97. aastal ja siis yks kass vist teine kontsert oli Roosna-Allikul, kus oli mingi Järvamaa noortepäev, siis sõrme nagu nägime ka mingeid mingeid teisi Järvamaa bänna nagu kelle olemasolust. Et infot polnud põgis näiteks ja blogis oli seal siis seal esines veel ansambel siia muuli tol korral serva, seda küll mitte hea, aga see on lihtsalt nagu meelde jäänud, et nad seal olid. Backwogisega Merli Türil oli kolmas kontsert, koos augusti. Võimsad pildid ilmusid Järvateatrisse. Hiljuti oli meil külas Kaido Kirikmäe, temal sellel ajal tegi ju ka kindlasti juba bände. Ta oligi Popovil, tema oligi see ajada. Ta elab nüüd paides mu all. Naabrimehed ja muud oma, noh, ma ise iga päev. Et seal elaga ta nüüd mu vanemad Alt naaber, jah, see see Pokpogise kontsert, seda ma olen varemgi öelnud augustist 97 ja see oli, see oli ikkagi selline tõeline, tõeline pauk. Pole välist. Ostetud, et ma isegi sõitsin rongiga Tallinnast sellele. Türil äkki ja Türil kohaselt mingi kunsti garaaži mingi liivane põrandani selliseid köök, garaaž, see oligi nii, et pärast seda teist kontsert, me olime nagu selle oma roosa ööüli gängiga suhteliselt veendunud, et noh, siit saab minna kõik ainult paremaks ja, ja võimalik, et ei ole üldse maailmast paremaid bände, nii nagu kui meie agendi takistusena või. Ja siis me sõitsime paidesse Roopalu surnuaia juurest liinibussiga tõrile kontserdile. Siis esinesime ära. Me olemegi täitsa lõpp, nii, ja kõik lisaks pohholoogid esinema, siis oli veits siuke tunne nagu oleks nagu püksi teinud, sest et see oli ikkagi noh siis me saime aru, et nagu tegelikult see, mida me teeme, on ikkagi suhteliselt selline nanotasandi värk. Oktoobris oli ikka nagu niisugune päris päristanud Okei, aga kuulaks siis vahelduseks sedasama roosa öökulli. Et stuudio, sellist salvestust ma saan aru ei olegi nagu otseselt? No neid on tegelikult isegi tegime Mälli nagu Eli meessõber, kelle juures Roosna-Allikul saunas Me salvestasime mingi neli jalga, aga mingisugust, aga, aga ta salvestab, need albumid on tema käes. Kassettide peal, kusagil kassettide peal, jah, need on olemas, on, ma olen neid ka hästi natukene arvutisse tõmmanud, aga suht vähe. Avata te saate kunagi teha kambaki ja siis ka minna mõnele suurele nagu 10 aastat tagasi või kaheksas. Tagasi mölli Krahlis oli kontsert, see oli, see oli ööüliaegade kõige suurem unistus esineda Krahlis, aga siis nii-öelda selle esimese perioodi jooksul. Aga see juhtus paljude vanade bändidega, Lätist tulevad 20 või 30 aastat hiljem kokku ja siis tuleb alles see tõeline menu, et te peate veel neid kambaki tegema. Meil on nüüd järgmine, ongi 30, sest et praegu on juba noh, 21 on juba möödas. 25 sobib ka tähistada ja sobiks küll, jah, see on suht varsti juba. Aga kraan on nagu alla ka käin, mõnes mõttes. Ära lausa nii. Muutunud ära hoida kõike, ma ei ole käinud seal nii tõsiselt, ma ei ole käinud seal ammu. Siis on alla käinud. No latt on sinu võrra langenud. Veiko okei. Olgu, aga kuulame. Mingit live esitest ja see võib olla meie, kusjuures see on see, paides oli üheksakümnendatel, tegutses ka üks selline nii-öelda UG klubi B12, mis oli siis Paide vallimäge teevad paljud, seal kõrval on vana Paide vallavalitsuse hoone ja selle keldrisse siis sellised ärksamad noored kusagil üheksandate lõpus tegidki klubi, kus siis käisid bändid esinemas Tallinnast mäletan eredalt Saitidelt esinemas päraspeksist bändiliikmed peksid paid ossi kettidega. Me võime selle üle väga õnnelikud, sest me ise ei ole neile vastu astuda, aga siis võõrast linnast tulnud tüübid seal ikkagi ründasid neid. Ja neid muidugi oli n rünnatud, nagu see käis ja, ja ja siis seal me esinesime nagu päris palju ja seal, kes seal käis, veel mäletan Ansambel ansambel Dallas koos selle Kanada bändiga, kellega natuuris Sest laul ise ka seal mängisid, seal mängisin seal lausa jahma, asendasin ütte, murdis käeluu ja et nende ükski siis kitarristidest oli? Jah, Eestis Eestisse jõudnuna pärast esimest pidu ma ei tea, hüppas kuskilt rõdult alla pudi pärast ja siis murdusid mõlemad käeluud. Esimene laiv oli neil koju tagasi, Tallinnas siin kahe ja edasi vist oligi, ja slaide siis oligi. Ma mäletan, ma seal nägin tallast esimest korda, avaldas mulle väga muljet. Jaajaa Tauno pärslane jah, siis ütles mulle, et see bänd võtsid kitarristi, et neil oli, oli vaja teha kitarriga igasugu imelikke hääle. Neil oli siis hunnik plokke, mida see kitarrist oli kasutanud ja siis ma mida saab olema, polnud tol hetkel mida kasutanud, ega ole ka ole ka hiljem jah. Et ma tean, et seal oli mingi selline tore asi nagu i põu. Sina, klopp, tead mis on, see on see, mille sa paned keelte vastu ja siis nood kestab igavesti ja et see poogen, see oli elekter, tav vidin. Aga kuulame siis nüüd roosat öökulli. Ja see on siis kontsert seal selles samas klubis, aga see vist, kui ma õigesti mäletan, siis see võis olla ka meie viimane lai. Selle esimesel perioodil. Ja selle loo nimi on siis, nagu ma aru saan, painima Paider. Kuulane. Et. Nii ja naa. Te kuulate pump politseile ja meil on külas Madis Aesma ja praegu kuulasime just tema esimest bändi roosa öö, kuid see oli võimas. Eriti lõpp. Nuudeldamine lõppenud, aga sa võiks ka rääkida nendest koosseis koosseisus teha, mis neist inimestest saanud on. Tänaseks. Ja noh, mina ja siis mina mängis bassi seal ja siis olime viiekesi enamuse ajast vahepeal kuuekesi, kas mina võiksin passi siis siis paju Kesson ansanduris tänasel päeval ka tema mängis ühtegi kitarri ja siis Suns, Elton Johnist mängis kitarri ja siis meie laulja oli selline dipliku võsa, minu klassivend, kes siis pärast seda küljeks laiendada, vastakate ise pasktarn mänginud kogu aeg tahtis, proovis ka, võttis ikkagi. Ma muidugi oleks naati karjuma ta peale. Sest et ma olin tollal siuke närviline värdo. Aga siis, kui me väldiks nagu laiali roosa ja küll siis tal muidugi oli vaba voli seda teha ja siis ta asutas koos Erki Reimi, Ken Koemets Nevesis Nevesis esimene nii-öelda bassimees, aga kuna tal on kombeks pidevalt ümber maailma reisida nagu lakkamatult, ma isegi ei tea, kas ta praegu on siis ta reisis minema ja nad pidid võtma kellegi teise bassi mängima. Ühesõnaga. Ja siis meie trummar oli Marko Sirila ehk siis ma Ats millegipärast see on eluaeg olnud. Ja siis, kui noh, tema oli nagu selline päris muusikat, me olime kõik ise õppinud ja seal mängisime ühe näpuga akordionit, aga tema oli tema õppis Elleris trumme. Ja siis mingil ajal ma isegi ei mäleta, kas see oli juba samal ajal, kui mööbli tegime või oli seepärast siis ta kolis ansamblisse umma, muudu ja tänaseks päevaks, siis ta mängib ansamblis karavan. Nii et Karl Madisega möllavad kikilipsud ees nüüd selline lugu. Ja siis üksvahe selliseid lühike periood, kui me olime kuuekesi, siis. Ma käisin kusagil, mina siis und, Andreas, Johan, me mõlemad olime ka sellised muusikakoolipoisid, mingisugune puhkpille nagu erinevaid, siis me käisime konkursil kusagil Jõgeval või ma ei mäleta, kus kohas võistlemas sattusime nagu sinna kokku, tema oli Tallinna muusikakoolist, mina paidest ja siis tema temaga oli kaasas selline tüüp nagu Andres Kontus, kes oli siis tohutu virtuooslik trombonist ja ühtlasi ka selline suur proge fänn, ei mäleta selline klahvpillijumal. Ja siis mõtlesime, et ja loomulikult miks mitte, et meie bändi meil on väga võimas bänd. Me olime selleks sedasama ühe kontserdile esimese kontserdi. Ja siis ta tuligi ja siis teisel kontserdil kohal, sest no väänas tohutuid soolosid, seal me mängisime ikka sedasama kolme duuri siukest. Niisugust ma ei teagi, kuidas seda muusikat nimeta seal taga ja siis ta mingil hetkel ta jäi nagu umbes aastaks ja siis selle asja niisugune. Üks markantsemaid moment oli see, kui ta otsustas ühel hetkel hakata ise nagu lugusid tegema ka ja siis ta muidugi kirjutas valmis ikkagi partituurid nagu noodid saatis paidesse sellise hästi paksu ümbriku oma uute lugude nootidega ja siis pajuga kahekesi võtsime. Me leidsime mingid vene pillid mingitelt, nuiad ikkagi Pajula liita kitarri ja mul oli mingisugune täiesti ilma nimeta pass, siis me üritasime neid nootide järgi maha mängida, neid lugusid, aga siis, kui kontost tuli valitsusse kohale nagu proovi ühe korra ka siis koolis nagu kuidas me neid esitasime, vangutas pead ja natuke hiljem lahkus bändist. Kuni aastani 2002 ja 22 alguseni siis me hakkasimegi Evans anduritega hiljem hiljem hästi lühike vahel ja seesama kontsert, mida, kus ta seda lugu kuulasime sõlmist jaanuaris, see on vist 2001 olla, ma ei mäleta, kas kontsert oli üks või kaks, aga jaanuaris väga teistkümnendast vahel ja hästi lühike sõge käis kuidagi väga sujuvalt ka nimel. Meil oli ka ikkagi see probleem, et Me olime kõik eri linnades, eks ole seal tüübid, eks ole, kes oli Tallinnas, kes Tartus, kes oli jälle ümber maailmareisilt siis paidesse oli vahepeal tekkinud ka teine väärikas ansambel, mis oli siis vendade kirsside ansambel, mille nimi oli lõpuks pill skill. Ja siis meie suureks nördimus, eks Nad hakkasid väga ruttu tegema väga palju paremaid lugusid, kui meie nagu olid väga, kerkisid kusagilt esile komisjonipoe uudist ja siis muutusid kohe väga heaks bändiks, siis me olime natuke pettunud, sest me olime nii kaua tegutsenud ja ometi meil ei olnud nagu lood võib-olla nii head. Hakkasime pajuga nende proovides hängima kogu aeg siis mingil hetkel kuidagi nende, nad olid kolmekesi siis nende ansamblisse kolmas liige. Siin kuidagi kadus ära ja siis me moodustasime ruttu nagu uue bändi. Siin, kes oli, kes mihkli ja madisega, eks siis foto ja lokibändidega alguses kolmas kirss tema nüüd paides sellisesse paljuson tegutseb selline rahvuslikult meelestatud ansambel ka AKG, ta mängib seal ainult kaks granaati ja, ja meil oli üksvahe siin mõned aastad, kui me tegime. Sandriga Paide südalinnas proovisid, nad olid nagu kõrvalruumis tegid seal, kolmandas ruumis käisid mingid tüübid õhtuti karaoket laulmas nagu üksi. Kolmekesi sülti päris huvitav kompleks, aga nüüd saame viimaks kuulata ka seda legendaarset ansanduri Pala liiklusummikut Paide kesklinnas. Kresega oraga. Tõeline suurlinna melu? Jah, et lausa graafikuid tuleb kohvik. Seal oli paar. Paar paika, mida seal loos mainitakse, millest võib-olla nagu Paide ja Türi välised inimesed aru ei saa, et seal on mainitud siis seda, et ummikud tekivad paides siis kui kõik ristiku inimesed lähevad kesklinna poodi, ristiku on selline üks nii-öelda linna asi pais. Ja siis Türil tekivad need siis, kui Epetaja rahvas läheb kaupluse aeg Türil oli päriselt poodiumil niimoodi aeg, ma ei kujuta ette, eks toidupood aeg. Ja noh, EDT muidugi eebeedeesidele igal pool Türil oli ka inimesed, kes siis nagu orientiiri ütlesid, et nad elavad EPT mäel. See on sihuke värk. Aga selle logo, seal see põhiinstrument oli see Casio sent, mida siis paju mängisin nagu see on vist kõige esimene anduri lugu praktiliselt üldse või mingi teine või kolmas nagu hästi algusest. See variant oli salvestatud minu juures maal. 15 aastat tagasi, suvel, umbes umbes samasuguse, umbes ma arvan enam-vähem täpselt 15 aastat tagasi, kusjuures, sest siis tuli kohe meie esimene kontsert Vormsi restoranil. Ja siis oli niimoodi, et me nagu sünti olnud meie oma, see oli mingisuguse, ma ei tea, kas kultuurima kellelegi oma või midagi, niisiis kuidagi meie kultuurimajas vahepeal ei teinud proovi, kui me sinna tagasi läksime, süntellmiol, siis me oleme nagu käi ja me ei saanud seda lugu mitte kunagi kontserdil that never, sest et ühelgi teisel ei olnud neid soundi, mõõtsime seda senti mingi põhimõtteliselt kogu selle 10 15 aastat nagu igalt poolt netist, meid ei mäletanud enam, mis, mis, mis mudel see oli mingisugune asi, eks ole. Ei mäletata seda marki ja siis otsisime igalt poolt tasime IPS midagi sarnast ost. Ükski ei tundunud nagu pildi peal, õige ka üks Ta ütles, et olid rohelised nupud, üksildased, kollased nupud ja ühegi foto peal. Ja siis lõpuks oli niimoodi, et me leidsime sellesama konkreetselt sellesama sündi. Nüüd kui meil oli veebruari sellise, meil tuli see kogumik välja selle ehitlasele astmelt lugu, et kindlalt leidsime sellesama sündi. Ühe vana oligi tema oma lihtsalt ma võin laenata küll. Laenaski siis me saime seda lõpus kontserdil teha. Õigete Saunidega. Kunagi jäi ju kultuurimajades vedelema igast vana nõukaaegset aparatuuri. Küllap hiljem ka, kui oli mingid bändid, olid laiali läinud ja tehnikat lihtsalt seisma, et ma kujutan ette, et seal on igasugu väärt instrumente leitud veel aastakümneid hiljem võib-olla. Ja ehk on veel kusagil, meil oli paides oli ka mingi suur kultuuri ja sealsamas Me alustasime anduriga, proovi tegemist, seal, seal need vennad, kirsid tegid oma, proovisime, pressime ennast seal vedelas paides oli kunagi selline. Enne roosa öö külviaega oli teise koolitüüpide selline ülilaga Depašmaudiste inspireeritud ansambel, terminal, yks selline selline sündi ansambel, sündid, laulja. Ja siis Nende süntelisel Roland T 50, millega me tegime igast asjast lahedate nimedega. Omatehtud saudid olid sinna mälupulga peale salvestatud nagu kõiksi, mingid siuksed hästi. Ja mingid võimud olid ka Maran paradokse ajas sinna jäänud, millega me ka mängisime, mingi Tšehhi võimud vist äkki midagi sellist. Kui ma lugesin just hiljuti kusagilt, et 70.-te lõpul, et paljud punkbändid hakkasid kasutama sünte kuna mingit teatud mudeleid olid lihtsalt moest läinud ja neid oli odavam soetada, kuigi tarre. Ja siis seetõttu toimus võib-olla selline klahvpillirevolutsioon Ma arvan, et mingisugused bändid, kus kasutatakse ohtralt silte, on väga pungid, näiteks Maido, Taivo või mida iganes. Ja muidugi ei muidugi jah. Aga kuigi kuigi on tegelikult ju ka ikkagi mõningate traadikollektiivide seas ikkagi aastaid valitsenud ka selline sündi põlgusega, ma arvan, et seal võib-olla rohkem mingi siuke, ma ei tea, mingi monovarem seda teevad või midagi siukest. Eks nemadki on kasvatanud teid klahvile. Vaata ei ole, ei ole nii tark. Raamat peaks ütlema, enam ei mäleta, aga, aga jõumehe nägu, et nad kasutavad rohkem võib-olla kostüüme, hantleid, hantleid kui seinte. Aga Vene sõjaväest jäänud vanad 70.-te senini olid päris rasked iseenesest tõste. Aga? Ka ansandoril? Jah, et millal ilmus esimene esimene kauamängiv, mis, mis ka avalikus ruumis nii-öelda saadaval oli. No seesama mis, kust me kuulasime seda liiklusummikute lugu, selle me tegime ainult seedeerinev, viies eksemplaris. Ilmus 2002, siis nii-öelda me ikkagi loeme seda ka nagu plaadiks, panime ta netti, ülesanne on see siiamaani üleval. Aga selline, mida nagu toodeti ikka vabrikusse ilmus 2005 Seksoundilt. Tahaks väga kuulata veel mingit vana anduri lugu. Jah, et millist Palaza. Näiteks kas sealt esimese plaadi pealt jah, just, sest sealt mida ma soovitaksin. Mida aga, eks ma arvan, et eks me võib-olla selle saate sellisest Imestunult lähtuvalt Me võime kuulata siis lugu valel on lühikesed jalad, mis oli ka üks meie esimesi lugusid ja mis on üsna selline tempokas ja mida me siiamaani mängime kontsertidel, tavaliselt viimase loona. Varajastanz andurit ja pump politseil oli täna külas Madis Aesma. Räägi, millal andurit saab laval näha, jälle. Loodetavasti septembris siin teeme nüüd jälle tasapisi uusi lugusid ja siis me mõtlesime, et sügisel oli plaanis minna stuudiosse salvestama ja mõtlesin, et prooviks neid lugusid enne kontserdil mängida, siis saavad hästi selgeks, sest et siis nagu keskenduda proovis on siuke, mängib Šveitsi ja siis võib-olla käid kusagil, ma ei tea midagi. Kontserdil peab keskenduma. Kontsert on nagu 10 proovi. Sul on võimalus, nüüd saate lõpuks valida veel mingi lugu, enne mainisid. Nüüd ja ma arvan, et ikkagi sellistest tagu tõsisest, ütleme hardcore pungist ansamblites Edgar töö on ikkagi pikalt mu lemmik, sellepärast et nad ikkagi suutsid nii geniaalseid meloodiaid panna, nii, sellise ütleme siis vihase kastme sisse. Aga see lugu, mille ma valisin, see on siis umbes sellest ajast, justkui nad enam päris selline hardcore nüpeldamine ei olnud, aga ei olnud veel ka päris selliseks nii-öelda popbändiks muutunud sellised piiri pealt, see on. Selle loonime siis Everything poolset part väga, väga selline universaalne tõdemus minu arust. Ja ja Madis, tänan tulemast ja rahvas täname kuulamast ja järgmise korrani ja kahe nädala pärast kohtume ja lõpetamachiskerdi aitäh. Chow.