Viimane maa taidluse vabariiklik ülevaatus kinnitas, et rahvamuusika elab meil praegu oma renessansiaega. Mõnda aega söötis olnud harrastusala on jälle elustunud. Rõõmustab lihtsat mängustiili, järgivate küla, kapellide rohkus. Mõne viimase aastaga on neid tekkinud kümneid. Nende esinemises on sobiva rakenduse leidnud inimeses loomulikult elav mängurõõm ja ilulust. Kuulsite mulgi polkat Tartu näidissovhoosi Vorbuse osakonna küla kapelli esituses. Segapell asutati 1969. aastal, on praegu üheksaliikmeline ja seda juhatab Matsalust pärit põline põllu- ja pillimees Arnold Kask, kes juba pikka aega peab näidissovhoosi Vorbuse osakonnas vanemagronoomi ametit. Porbuse külakapell ise vabariiklikus kapell meistrite orkestris mängib ta bajaani Ilmatsalu puhkpilliorkestris toni. Kuulame tema juhatamisel ja kaasamängimisel vana valssi Vorguse küla kapelli esituses. Kabelis mängib viiulit Teemeister, Erich lapp, akord kannelt, autojuht Aldo Mähar kitarri või akord kannelt, hiljetool mandoliini traktorist Mihkel kuul kitarri mängib ja laulusolistina esineb traktorist Mait Meriste. Pingipilli tõmbab traktorist Nikolai hünnonen. Erisuguse konstruktsiooniga jauramit käsitseb näidissovhoosi Vorbuse osakonna juhataja, põllumajandusteaduste kandidaat Aavo Mölder. Tavalisest erinevalt on neil koosseisus Cap puhkpill. Sovhoosi autolukksepp, Jaan Meriste mängib tuubat ja vajaduse korral ka trombooni. Enamik Vorbusegapelli liikmeid on võimelised mitmel pillil lugusid lööma. Peale kurbuse küla kapelli mängivad nad veel Ilmatsalumaa kultuurimaja estraadiorkestris, Holarid Ilmatsalu puhkpilliorkestris või akordionistid orkestris. Maa taidluse vabariiklikul ülevaatusel tunnistati lõppkokkuvõttes parimaks varguse külakapell. Esimese järgu diplomi ja ülevaatuse laureaaditiitli aitasid võita kapelli küllaltki ühtlane ja võimekas koosseis. Õigesti valitud ja hästi omandatud repertuaar, mängijates loomulikult elav mängurõõm ja ilulust. Kapell esitab teile perekonnavalsi. Kuivõrd külakapell on meie rahvamuusikas uus nähtus, siis on Vorbuse kapellil nagu teistelgi temataolistel olnud palju muret repertuaariga. Küll on kapellile mälu järgi seatud rahvalikke viise küll lugusid puhkpilliorkestrite vanemast repertuaarist küll isetegevusliku autori Jaan Metsa Märdi noodikogumikust 25 pala akordionile. Mõningat abi on kapell saanud ka vabariiklikult kunstilise isetegevuse mujalt, kus küla kapellide jaoks valmis mitmeid rahvalikke pillilugude seadeid. Vorbuse Külakapell mängib teile Jaan Metsa Märdi koduküla polkat. Vorbuse külakapell elu on kulgenud Igapäevase tootmistöö kõrval vägagi hoogsalt. Et vormis püsida, käiakse üldreeglina ühel õhtul nädalas harjutamas. Kui aga ees on esinemine, siis tullakse kokkumängu harjutama mitmel õhtul järjest ikka eesmärgiga veelgi paremini mängida. Möödunud aastal oli Vorbuse kapellil Wabariigi paljudes erinevates paikades kokku 25 esinemist. Selle hulgas olid kõige vastutusrikkamad esinemised Eesti Televisioonis ja Eesti raadios. Kui arvesse võtta seda, et tegemist on taidluskollektiiviga siis ei olnud esinemisi sugugi vähe, vaid hoopiski palju. Kuulame Jaan Metsa Märdi valssi ainult sulle. Kapelli koosseisus on erinevalt teistest apellidest kontrabassi asemel tuuba. Nagu vestlusest ansambli juhi Arnold Kase ka välja koorus, on see nii sellepärast et esiteks taheti kehtivad tava rikkuda. Teiseks leiti, et tuuba sobib külakapell-i koosseisu kontrabassist isegi paremini. Kolmandaks tuuba külakapell sissetoomise põhjuseks on kapelli liikmete suur austus puhkpilli vastu. Kuna enamus neist mängib puhkpilliIlmatsalu orkestris. Kui vabariikliku ülevaatuse žürii poolt leidis äramärkimist küla kapellide üldise veana mitmesuguste löök ja mürapillidega liialdamine siis see märkus ei kehtinud sugugi laureaadiks tunnistatud Vorbuse kapelli kohta. Nendel on koosseisus vaid pingipill ja jauram. Pinge ehk krooks. Pilli valmistas Nikolai hünlanen Gescapellis ise seda pilli mängib. Erikonstruktsiooniga, jauram on aga kapellile valmistatud Rakvere rajooni liigvalla külaelaniku Arula poolt. Ja nüüd talgupolka Vorbusega belli esituses. Kevadtööd põllul ei toonud pillidele puhkust. Kapell pingutas, et Tartus toimunud piirkondlikul ülevaatusel võimalikult hästi esineda ja pääseda lõppvooru möödunud aastal saavutatud esikohta kaitsma. See ei ole muidugi kerge ülesanne, sest tugevaid võrdvõimelisi külakapell ja on meil ju õige mitu. Aga korda ta läks.