Päevatee suvekülaline. Tere päevast kõigile päevade saate kuulajatele tänase päeva te saate, on ette valmistanud heri operaator Kätlin Maasik. Tänase päeva tee suvekülalise on külla kutsunud toimetaja Piret rist ning nii nagu ikka, toetatakse päeva teed ravikindlustuse eelarvest ja täna räägime me oma saatekülalisega tõsistest asjadest. Ehk teisisõnu, meil on külas sotsiaalministeeriumi eakate poliitika komisjoni esimene mees, Helmen Kütt. Tere tulemast. Tere ja väga hea meel on teid tervitada kõiki. Lähed kutsusite Helmen, te olete noor naine, kellel on aastaid natukene üle 40, aga te juhite eakate poliitika komisjoni? Eks see amet või see auülesanne on mul olnud 18.-st septembrist 2002, kui minister tolleaegne minister Siiri Oviir tegi ettepaneku asuda seda komisjoni juhtima. Ilmselt põhjus, miks see ettepanek mulle tehti ja komisjoni liikmed selle heaks kiitsid tuleneb sellest, et ma pikki aastaid töötanud sotsiaaltöötajana ma olen tegelenud väga palju eakate probleemiga ja võib olla ka see, et tõepoolest mulle meeldib see töölõik, mulle meeldib töö, eaka, et ega ja kui selline ettepanek tehti, siis ma tõsiselt mõtlesin, et see on väga suur vastutus. Aga samas ma ei ole seda tüüpi inimene, kes ainult kritiseerib ja viriseb. Kui ma näen, et midagi on võimalik ära teha, siis ma olen üritanud alati oma jõu siin anda, ju mulle siis tundus, et ka selles vallas on mul oskusi ja teadmisi midagi kaasa aidata. Et eakatel Eestis oleks hea elada, neil oleks kergem, oleks alusi ka täiendavaid ressursse vahendeid leida ja võimalusi teavitada. Ja ilmselt ongi see see põhjus, miks ma tol korral ka nõusoleku andsin. Eakate poliitika komisjoni esimehe amet on teil nii-öelda ühiskondlik amet. Oma põhitööd teete te Viljandi abilinnapeana sotsiaal- ja kultuuri alal ja ma tean, et Viljandi linnas räägitakse teie kohta legendi. Kui te töötasite sotsiaalameti juhatajana, nimetasid Viljandi pensionärid teid oma ingliks. Aga mis aielde valisite sotsiaaltöös oma põhisuunaks? Just eakad inimesed. See on selline küsimus, millele ma olen ise ka mõnikord mõelnud ja otsinud vastust eriti siis, kui tööl raske ja raske just selle tõttu, et ega siis sotsiaaltöö ei ole ainult töö eakatega ja ma just rõhutan, et praegu pere aastal üks terve Eesti pere on ju läbi sajandite olnud nii et on lapsed, vanemad on vanavanemad ja kui õnne, siis veel ka vanavanavanemad. Et kuidas ma sinna sattusin, ilmselt me kõik oleme pärit lapsepõlvest. Minu suures osas kasvatajaks ja suuna jaoks oli minu vanaema. Ja võib-olla sealt pärines mul ka oskus kuulata eakaid inimesi, sest tema sõbrannat, kes tal külas käisid ja kui meie külas käisime tihtipeale nende jutt ja nende elutarkus oli see, mida ma suu lahti kõrval kuulasin. Ja mulle tundus, et ma olen nagu nendega ühel lainel lihtsalt selle tõttu, et mitte väike vanainimene, vaid Mulle tundus tarkus, mida nad rääkisid, nii hinnatav. Et kurb oli nagu seda mööda lasta tõepoolest 93.-st aastast alates töötama Viljandi linnavalitsuses sotsiaalameti juhatajana, siis seitse aastat hiljem seda nüüd kolmas aasta abilinnapeana, noh ja sotsiaalvaldkonnas, nii nagu ta alguses ka mainisite. Aga enne sotsiaaltöö juurde tulekut omavalitsuses töötasin ma Viljandi haiglas sotsiaaltöötajana ja see oli see töölõik, kus ma sain aru, et eakas inimene tihti niikaua, kuni tervis on hea ja niikaua, kuni temas nähakse ressurssi, on ka perele ja kõigile väga vajalik. Kui tulevad haigused, siis tihtipeale ja see on väga kurb, et see nii on, muutub nagu pere, ilmselt siis küll ma tahan öelda, mitte kõik pered, aga kahjuks need mõned eriti eredad, jäävad ju kõige rohkem meelde ja üks tilk tõrva meepotis rikub selle, me muutub see eakas nagu perele koormaks või ta muutub nagu mitte enam ressursiks, vaid probleemiks, olles haigla, sotsiaaltöötaja, tihtipeale ma puutusin kokku sellise olukorraga, kus haiglasse toodud inimese juurde ei tulnud kuude kaupa lapsi ja mõni eakas, kes oli suure pere vanaema ema oli üksi rohkem kui inimene, kellel ei olnud lapsi ja keda käidi vaatamas tunduvalt rohkem sõprade sõbrannade poolt. Ja ma mõtlesin, et miks see nii on. Kui mujal maailmas on riigil ja ühiskonnal teatud kohustused, siis meie hoolekande seaduse järgi onju lastel kohustused. Ja minu meelest on see täiesti normaalne, et kui lapsed on väiksed, seltsis kohustused on vanemal ja kui vanemad on väetid ja lapsed suured, siis on lastel kohustused, ehk siis aidata saab neid, kes kas veel ei jõua, või need, kes enam ei jõua. Ja vot seal olles haiglas, suhtusin ma väga paljude valdade ja linnade sotsiaaltöötajatega ja täna ka eakate poliitika. Komisjoni liige proua Helve Luik, kes tollal oli maakonna sotsiaalameti juhataja, kutsus kokku sellise koolituse ja koolitajad tulid Soomemaal seal üldse maakonnas. Üks esimene selline koolitus, mis kestis kaks aastat kus koolitajad käisid kohapeal sotsiaaltöötajaid koolitamas Soomest ja minul oli võimalus osaleda sellel koolitusel. Mulle hakkas väga meeldima, sest kogu Viljandi maakonna sotsiaaltöötajad mõtlesid nagu ühtemoodi, neid oli koolitatud töötama meeskonnana ja kui lihtne oli probleeme lahendada ka minul, haigla sotsiaaltöötajana. Kas siis hea tööõhkkond viiski teid õppima Pedagoogikaülikooli sotsiaaltööd? Kui ma 93 asusin sotsiaalametit juhtima, siis ma tundsin juba esimese aasta järel, et mul jääb teadmistest puudu. Ma arvasin, et ma teen õigesti, aga mul puudus kindlus. Ja 96. aastal ma asusin õppima Tallinna Pedagoogikaülikooli sotsiaaltööd. Kõigepealt diplomiõpe, siis bakalaureus ja tegelikult olen ma tänaseks lõpetanud magistriõppeni. Detsembris 2003 sain ma tunnistuse ja Mul on magistrikraad sotsiaaltöös. Et see on tõepoolest valdkond, mida ma armastan, mida ma teha tahan ja mida ma arvan, et ma oskan teha. Iseasi on selles, et praegu, olles abilinnapearollis ma seda tööd nii palju teha ei saa sest ma tegelen ka teiste haridus, kultuur, sport. Ma loodan väga, et poliitiku amet, nii nagu abilinnapea amet on poliitikud tulevad ja lähevad, sotsiaalametid jäävad. Et oma oskuste teadmisteharidusega ma leian kindlasti ka sotsiaaltöös võimaluse töötada oma erialal edasi. Ja kahtlemata abilinnapeana on mul ju võimalus neid valdkondi toetada kas või eelarve menetluses ja selgitada, sest linnavalitsuse liikmed ja volikogu liikmed on inimesed, kes oma parimate teadmiste ja oskustega tulevad, et linna asju ajada, aga nad ei ole selle eriala või selle valdkonna spetsialistid. Ja siin ongi nüüd hästi oluline roll nendel ametnikel ja nendele abilinnapeadel, kes teatud valdkonda kureerivad, seda selgitada ja pilt selgeks rääkida, et oleks kergem teha otsuseid. Tuleme kui kõrgedambar Ta kuldaja karda, on rööm, millede tuleme kuina võimsalt Harrodaal ollus ja targa. Ja kõikides tuleme. Meil pole, ei iialgi läigel, vaid kuumalt, viim. Tuleme. Meil ei ole kellelgi täis, on laenatud. Me saame õiguse, saame õige ja meeldis loomuda nõidade trumm ja teie ootused. Rame kõige, mis teile meeldib ja millel on. Tuleme, kuid mina ei teegi iialgi seegi, kui valmis saab. Tuleme, kui valged olleegi, kõverad v lei, mina ei näe. Me saame, kus me saame õige ja meile summuta nõidade trumm ja teie ootused raame kõiges, mis neile meeldib ja millel o. Tule nägu ja meile salaaega ja Instalaega ei seintega meid. Tule nägu ja meil pole aega tervist heada, aga ootame. Meie saatekülaliseks on täna sotsiaalministeeriumi eakate poliitika komisjoni esimees Helmen Kütt ja lähemegi, nüüd siis saate põhiteema juurde sotsiaalministeeriumi eakate poliitika komisjon, millega see komisjon tegeleb? Eakate poliitika komisjon on siis selline ministrit nõustav ministrile nõu andev komisjon ja minister on pannud teatud hulga ülesandeid komisjonile. Need on siis esiteks nõustada ministeeriumid eakaid puudutavates küsimustes ja kahtlemata toetada, see on nüüd üks olulisem punkt Eesti vanuripoliitika aluste, see on selline kontseptsioon elluviimist ja järgida neid põhimõtteid. Kahtlemata on siin komisjonil veel suur roll olla vahendajaks riigi ja eakate huve esindavate organisatsioonide vahel. Siin on meil Pensionäride Ühendus, Pensionäride Liit, kus mõlemad esindajad on ka komisjoni liikmed. Komisjonis on 15 inimest, sest 15. juulil käesoleval aastal sotsiaalminister Marko Pomerants andis välja käskkirja, kus komisjoni koosseisu vastavalt ajale lihtsalt kohendati. Meil on riigikogu sotsiaalkomisjoni liige uus liige, kes kuulub komisjoni ja komisjon ongi puhtalt vabatahtlik või see tähendab noh, tasustamata töö, iga kuu kogunetakse, koosolekud toimuvad siis üks kord kuus ja arutatakse neid probleeme ja ka neid seaduseelnõusid, kus oleks vaja nagu sõna sekka öelda. Ja mis hästi oluliseks selle komisjoni juures ma pean, et ainult mitte selline jututuba vaid kuna komisjoni kuuluvad inimesed, kellel on näiteks ka sotsiaaltöös professori kraad proua taimi, tulva Tallinna pedagoogikaülikoolist siis on komisjon olnud hästi palju sellise praktilise töö tegija, me oleme palju andnud välja õpetusliku kirjandust, on palju viidud läbi omavalitsustes maakondades, koolitust on kutsutud sotsiaaltöötajaid Tallinnasse et seal koolitussaade mindud koha peale käidud päevakeskustes ja kuna komisjoni üks väga oluline punkt on ka see, et osaleda seminaride, konverentside ja teabepäevade korraldamisel ja ka nagu organisatsioonide ja vabatahtliku töö tegijatel seda infot jagada siis praegu on meil selline tänuväärne võimalused. Komisjon, oma töökoosolekut viib läbi Poskadel päeval, seal on siis Komisjonil nagu hea võimalus olla ja kuuluda vanurite eneseabi- ja nõustamisühingu maja ruumide kasutamist. Ja koos me oleme välja kuulutanud näiteks sellel aastal ka mitmed projektivõistlused, et siis kohapeal erinevad organisatsioonid ja omavalitsused ja ka üksikisikud, kes siis on väga aktiivsed, saavad esitada oma taotlusi ja näiteks sellel aastal 300000-st kroonist selle auhinnafondist. Esimese projektikonkursile laekus 55 projekti ja rahastatud neist sai 51 projekti. See oli ühine projektikonkurss ehk siis sotsiaalkomisjoni eakate poliitika, komisjoni ja vanurite eneseabinõustamisühingu, ühine projektivõistlus ja teema oli tal, meie elujõud peitub eakate eneseabi põlvkondade koosluses, mis just pereaastal on väga hea teema siis ülejäänud summa, mis meil nagu järgi jäi 126500 krooni me kuulutasime välja täiendava projektikonkursi ja põhjuseks see, et tähistada rahvusvahelist eakate inimeste päeva esimesel oktoobril, tähistada seda üle Eesti maakondades, linnades, organisatsioonides, et see päev jõuaks nagu tugevamini ja saaks sellise kõla ühiskonnas. Nii et siis üks tähis, mida eakate poliitika komisjon kogu Eesti eakatele organiseerib, on käesoleva aasta esimesel oktoobril. Eakate inimeste päeva üleriigiline tähistamine. Selle tõttu see täiendav projektikonkurss puudutabki just esimest oktoobrit, nüüd on komisjon planeerinud suure ürituse teiseks oktoobriks, et siis anda võimaluse kohapeal, omavalitsustel ja organisatsioonidel see pidu ära tähistada. Ja me pöördume presidendi poole ja palume ta patrooniks meie teise oktoobri üritusele ja avamaga suurt üritusse toimub siis Estonia kontserdisaalis üle Eesti on sinna siis eakad oodatud ja see üritus peaks olema selline kulminatsioon või selline tänuüritus, et ühiskonnas siiski laiemalt kõlaks ka see, et ühiskond on igale eale. Aga kui tihedalt suhtleb sotsiaalminister eakate poliitika komisjoniga ja kas see suhtlus on ainult seaduse keeles? No meil on nagu öeldakse, oma mees Havannas ja kui nüüd lugeda ministri käskkirja 15.-st juulist 2004 siis on tema ja minister muutnud kaija sõnastanud käskkirja ühe punkti, ta pani punkti, et komisjoni tegevuse koordineerimine panna sotsiaalala asekantsler Riho Rahuojale, Riho Rahuoja on olnud see inimene, kes on ka kunagi olnud komisjoni juht ja kes on küll kogu aeg osalenud meie koosolekutel külalisena ilma hääleõiguseta, aga küll väga hea nõuandjana ja ka rahade osas, mis puudutavad ikkagi projektitaotlusi mängu on ta alati kohal olnud, nii et tema on nagu asjaga kursis ja teine väga oluline ja hea liige. Meie komisjonis on proua Eha Leppik, kes oli pikaaegne sotsiaalministeeriumi töötaja ja praegu tegeleb ta lepinguga, ta on nagu hellitavalt me teda ütleme, Eestis eakas, kuigi ta vanus ei ole selline, aga sellegipoolest on ta üks väga aktiivne ja sümpaatne proua, kes alati ministeeriume ja komisjoni vahel sidet peab. Kohe, kui minister asus ametisse kohtusta komisjoniga ja meil on olnud ka võimalus juba mitmendat aastat olla riigikogu sotsiaalkomisjoni külaliseks ja seal kõneleda on olnud seeniori parlamendi üritus. Enne me rääkisime põgusalt sellest, et eakate poliitika komisjonile oli kuni teise augustini ehk siis tänaseni võimalik esitada välja kuulutatud projekti võistlusele rahataotlusi. Kas nendest taotlustest me võime välja lugeda ka seda, millega eakad inimesed ja eakate inimeste organisatsioonid siin Eestimaal tegelevad? Nii nagu ka varem nimetatud, sinna laekus 55 projekti ja 51 neist sai rahastatud ja rahasummad olid väga erinevad, Nad olid 10-st 1000-st kuni 2000-ni ja projekte, mida esitati, need puudutasid ka väga erinevaid valdkondi väga palju sellel aastal ilmselt arvestades ka pereaastaga ja seda temaatikat oli just nimelt projektid, mis sellist ühistegevust sellist koos laste ja lastelastega küll meisterdamist, küll reisimist, küll ühiselt ürituste korral eldamist puudutasid, oli muidugi ka selliseid, kus taheti teatud tegevust alustada, oli see siis tantsuring, oli see päevakeskuse ruumide sisustamine, oli see külaseltside ürituste korraldamine, ajaloo uurimine, et just see, mida ühe paikkonna eakad ja ka omavalitsused ja ka need organisatsioonid just vajalikuks pidasid, neid 10 tuhandese projekte väärisid komisjoni, nagu erilise toetus oli kolm, need, kes neid siis esitasid, oli põlva, kolmanda nooruse rahvaülikool Valgamaa Pensionäride Liit ja Viljandi Pensionäride Liit. Ja tõepoolest, need organisatsioonid olid esitanud tugevad, väga arvestatavad projektid ja seal oli näha aastatepikkune tegevus, seal oli näha see järjepidevus, et organisatsioon on välja andnud küll raamatuid, oli väga mitmeid selliseid tugevaid projekte, mis näitasid, et jätkuprojektiga on tegevust, et korraldatakse ühisüritused, on väljasõidud, koos on seminarid, on tervisevõimlemise grupid, väga paljud taotlesid ka selliseid nagu käimiskepp abivahendeid, sest ma arvan, et see on see õng, mitte kala. Sest kui on grupp, kes tegeleb sellise tervise, kas või mitte, ma ei mõtle taastamisega Mulle hoidmisega, siis see annab igal juhul suure tulemuse, sest palju vähem vajab siis sotsiaalhoolekanne abistamist. Palju vähem on siis ka perel muret, sest eakas ise just nimelt eneseabi kaudu suudab hoida heas vormis ja aktiivse ja teovõimelisena kuna nagu raha sellest projektikonkursist üle ei, mitte selle tõttu, et meil oleks võinud kohe rohkem esitada. Komisjon oli koos ja pidas plaani, et just väärtustada seda esimest oktoobrit eriliselt siis teiseks augustiks ootasime projekte, mis just selle päeva tähistamist näitavad, kuidas seda kohapeal läbi viia ja kuidas seda päeva kohapealsel tasandil on see siis regionaalne omavalitsustasand rohkem rohkem rõhutada, et see kõlaks läbi Eesti, esimene oktoober, Eakate päev. Kui ma kuulasin teie ülevaadet projektitaotluste sisust, siis jäin paratamatult mõtlema selle üle, et Eesti pensionär ei ole enam selline kodus nukrutsema vana inimene vaid tegutseda tahtel Eesti ühiskonnaliige. Ja mulle tundub, et meie eakad on hakanud ja muutunud natukene optimistlikumaks. Jah, ma arvan, et see on nii, sest tegelikult elas ju Eesti ühiskond läbi mitmed erinevad šokid taasiseseisvumine, laulev revolutsioon, kõik see ootused olid alati suuremad kui võimalused, aga kurb oli just selles, et teinekord ka loosung plats puhtaks, sellesama pesuveega visati välja, eakad, jäid kõrvalemallid. Kas siis lapspoliitikute lapsajakirjanike tõttu olid noor edukas, rikas ja tihtipeale eakad tõmbusid selle tõttu tagasi, et nad tundsid, et nagu on pilt teisest raamatust? Nüüd on õnneks asi muutumas ja ta muutumas siiski juba kuskil viimases lastat vast on märgata tunduvalt suuremat aktiivsust. Kahtlemata siin võib-olla paikkondlik erinevus, aga ma arvan, et eakad ise just nimelt ise on võitlemas ja võitmas endale kätte ühiskonnas selle koha, mis neil õigusega kuulub. Nad teavad oma väärtust, nad teavad oma hinda heas mõttes ja nad soovivad olla. Meie, nad ei taha olla kõrval, nad tahavad olla koos ja vot see on just seesama, millest ma alustasin ja ütlesin, et kuulake ükskord seda tarkust, mida need inimesed omavad. Muidugi nad kirjutavad seda ka üles mälestusraamatutesse, aga tublimad. Ja need, kes oskavad kirjutada, paljud oskavad ainult rääkida seda ja nad ei, jätkas haigete sõrmede või silmade tõttu seda kirja panema. Et kui me suudaksime seda nagu edasi niimoodi nagu rahvaluule suust suhu anda ja seda nagu seda tarkust võtta, siis see oleks meile endile kasulik. Et olla uhke nulliseis? Planeerimiskuivavusel. Võib-olla need. Mured ei eksi, soome. Ei koida, eks ta. Me jätkame juttu tänase päevade suve külalisega, kelleks on sotsiaalministeeriumi eakate poliitika komisjoni esimees Helmen Kütt. Ning enne muusikapala me jõudsime siin stuudios tõdemuseni, et eakad Eesti ühiskonnas on muutunud optimistlikumaks ja tegutsemishimuliste maks kuid ehk räägiksime nüüd ühest teemast, mis on globaalne probleem, aga puudutab ka Eestit. See on ühiskonna vananemine ja sellest faktist tuleneb minu järgmine küsimus. Mida teie kui eakate poliitika komisjoni esimees arvate, kas Eestis peaks hakatama tõstma pensioniiga? Ja see on nüüd selline väga poliitiline otsus ja see on väga raske otsus, see tähendab seda, et sellise otsuse langetamisele peavad eelnema ikkagi väga põhjalikud uuringud mida see endaga tegelikult kaasa toob. Sest kui me alustasime sellest, et noor inimene üle 40 veidi, siis ma ütlen, et üle viiekümneaastasel inimesel on väga raske tööd leida. Kahtlemata on erandeid ja on väga tublisid ja aktiivseid inimesi. Kui me tõstame pensioniiga, siis võib juhtuda ka see, et üle kuuekümneaastane inimene satub otseselt sotsiaalabi kliendiks. Kui ta ei saa pensioni. Teine asi selle juures on, ma arvan, et vabariigi valitsus on siiski juba alustanud ja sotsiaalministeerium samuti seda poliitikat, et seda kaalu kallutada, ehk siis luua tingimusi, soodustusi, et sünniks rohkem lapsi. Sest vanaema, ühiskonna ja säiliva rahva saab ainult muuta. See, et meil sünnib rohkem lapsi, on tulevikus rohkem töötegijaid pensionimaksjaid ja on rohkem ressurssi. Kui nüüd rääkida eakatest inimestest, siis meie ei saa võrrelda ennast arenenud riikidega veel, me oleme selleks liialt noor, iseseisev riik. Mujal riikides tihtipeale eakad on need, kellel on suured rahalised väärtused, ressursid, kellel on suured võimalused reisida, osta, kunsti, koguda, meie riigile see ei kehti või kui, siis ainult väga üksikud nendest eakate hulgast. Siin tuleb arvestada ka kindlasti inimese eluiga, ehk siis see, milline on Eestis keskmine eluiga ja me peame selle väga tõsiselt kaaluma, et kas selline otsus toob endaga kaasa, sest et need tagajärjed kahjuks ei tule mitte kohe, vaid otsuse tegija näeb neid vilju alles mõne kolme aasta nelja aasta pärast. Et sellise otsuse langetamine on siiski hästi riskantne otsus. Ja see tähendab seda, et olema peavad väga tõsised uuringud, jää tõsised arvutused, mida see endaga tegelikult kaasa toob. Kas me oleme valmis, et meil on olemas need töökohad, kuhu need eakad inimesed, kes siis näiteks pensioniea tõstmisel asuvad tööle? Üks teema, mis Eestis on praegu väga aktuaalne just seoses eakatega, on üksikult elavad pensionärid. Teada on see, et pensionid on väikesed, korterid on kallid, toit on kallis ja siis tulekski neile ehk pakkuda võimalust minna hooldekodusse. Kuid hooldekodu kuu maksumus on 3500 kuni 4000 krooni, vahest isegi kallim. Aga seda pensionär oma taskust maksta ei suuda. Ja peale selle on need hooldekodud kuidagi ka nukrad oma mitmekesi tubades olemise elamisega. Ja siit võibki juhtuda situatsioon, kus pensionär on ühiskonna peale kuri, aga hetke sellised kurjaks olemised teatavasti tekitavad kibestumist. Jah, see ongi selline valus teema, sellepärast et et hooldekodu koha maksumus on tõepoolest suur, see on näiteks Viljandi maakonnas kõigub see kolmest poolest 1000-st kuni 4800 Jaani ja pension katab sellest pisikese osa siiski noh, sõltuvalt muidugi ka pensionist on kahtlemata üksikud erandid, aga üldjuhul keskmine katab siiski heal juhul poole võib-olla natukene veel vähem. Ja siin on võimalusi mitmeid, siin on see, et kui omavalitsus on väga vaene, siis ta ütlebki, et see on lastekohustus. Kui lapsi sellel inimesel ei ole, siis üritatakse toetada teenustega ja viimases hädas siiski kasutada ostetakse naabritelt, sest paljudes omavalitsustes ei ole hooldekodusid. Ka meie seisame täna Viljandis selle ees, et me oleme kokku leppinud kahe vallaga jäl Viljandi linn, et kolme peale ehitada üks korralik kaasaegne hooldekodu, sest paraku enamus hooldekodusid, ma julgen küll seda nii-öelda, et enamus on siiski ümber kohaldatud hooldekodudeks, nad ei ole ehitatud spetsiaalseks hooldekoduks, nad on endised haiglad, endised kiriklad, mingid muud hooned suures osas just haiglat küll, kus on siis nüüd korraldatud sellist eakate hooldust ja ta tihtipeale ei vasta nõuetele juba ka selles osas, et seal puudub lift. Nad on mitmekorruselised ja raske liikumispuudega inimesel eakal veel eriti või ka voodihaigel saada välja teda ka suvel, oleks võimalik ikkagi värskes õhus olla inimesel et nad ei vasta nendele nõuetele ja paljud omavalitsused, kui nad ise hooldekodu ei oma aia seda ülal ei pea, siis ostavad kohti naabritelt. Et siin võib öelda nüüd seda, et kahtlemata odavam on omavalitsusel luua teenuseid ja pakkuda võimalust siis hästi kaua kodus hakkama saada. Uskuge väga tihti eakal inimesel on oma kinnisvara, ta võiks selle ju kasutada selleks, et oma vanaduspäevad hiljem siis veeta oma raha eest juhul kui ka omavalitsus ei ole võimeline või siis osaliselt oma raha eest hooldekoduteenust ostes. Aga tihtipeale jõuab meie töövaldkonda see inimene siis, kui ta on oma majad ja metsad kinkinud, müünud ja seda raha ka enam ei ole või seda raha pole saadudki. Kui me nüüd varast räägime, siis teatavasti lastakse lähimal ajal vabaks üüri piirmäärad. Ja küllaltki palju meie Eestimaa eakaid elab tagastatud majades ja nagu me ennist rääkisime, hooldekodud on kallid ning tihtipeale ei vastanud nõuete räägi. Aga kuidas peaksid käituma need eakad inimesed, kes on sundüürnikud? Vot siin ma olen ka kahepidisel seisukohal ühest küljest ega omanik olla ei ole kerge. Kui maja on vana ja lagunenud, siis omanikul on väga palju kohustusi ja vastutust just. Ja siin ma näen riigi rolli küll selles, et riik siiski eraldaks, nagu ta praegu ka Kredexi kaudu omavalitsustele vahendeid ja ressursse noh, projektitaotluste kaudu võimaldab võimaldaks siis omavalitsustele no 50 protsenti korteri ehitamiseks vajalikust rahast, sest teine pool siis omavalitsus lisab juurde. Ja eks siin ole ka, et neil on omavalitsuste tarkus ja igal omavalitsusel on need probleemid natuke ka erinevad. Näiteks Viljandi linnas on meil kuskil 170 180 sundüürniku peret ja nad on ka väga erineva läbilõikega, seal on nii eakaid, kes tulevad suurepäraselt toime ja kes on omanikuga kena lepingu teinud ja omanik soovib, et elaks, sest on hea üürnik, maksab korralikult makse, on. Neid, kes ei tule enam toime ja kes on täiesti üksikuid omasteta, kellel ei ole lapsi ja kes on juba andnud avalduse hooldekodusse saamiseks ja me oleme kodus kui vestlemas käinud, siis tihtipeale selgub, et see ongi see hirm, et ta ei saa enam hakkama, üüri piirmäär vabaks läheb, ta ei saa hakkama just nimelt rahaliselt. Et kui üür läheb nii kõrgeks, et tal jääb valida, kas maksta üüri või osta toiduaineid ja kuskilt peab küttepuudeks raha võtma siis see on oht. Aga samas omaniku seisukohast vaadates omanik saab kindlasti paremini toime, aga üldiselt ma loodan küll väga, et kohapealne omavalitsus on kursis ja just nimelt sotsiaalametite kaudu nendestki tõeliselt abi vajavad. Ja kui on inimesi, kes sattunud on ka kohtuteele, sest ega omanikul on siiski õigused ja kohustused ja välja sundüürnikud tõsta saab siiski kohtu olukorras siis kaasatakse sinna kohtuprotsessi kolmanda poolena kohalik omavalitsus ja sellise olukorra juures, kus üürnik on täitnud oma kohustused. Jaam põhjendatud tema lahkumine on ka ilmselt selliseid juhtumeid, kus on omanikul vaja elamispinda just nimelt seal oma majas siis siin küll nüüd keegi ei tohiks hätta jääda, vaid see kohalik omavalitsus peaks lahendama sellega siis uue sotsiaalpinnana. Sest on ju paljudes linnades juba ka sellised eakatele mõeldud sotsiaalkorterid. Kindlasti on siin oluline ka see, et pere, kes lapsed on laiali üle Eesti, et sellel hetkel ikkagi ka pere vaatab oma jõuressursid üle, mida on võimalik oma vanaisa või ema toetuseks teha, kas on võimalik ise probleem lahendada? Noh, ega midagi pole parata, on tõesti need paljud üksikud inimesed, kes siiski on avalduse kirjutanud ja kes oma soovi juurde on jäänud, et hooldekoduteenust saada, sest ega hooldekoduga ei lõpe elu. See on tegelikult üks etapp inimese elus, kui ta seda ise soovib ja see ei ole põhjustatud mitte sellisest olukorrast, et tal ei ole muud väljapääsu, vaid kui ta tõepoolest tunneb, et tal on nii turvalisem ja tal on nii parem ja tema tervislik seisund on niimoodi kaitstud, siis omavalitsus peab leidma selle lahendi. Millel on siis Eesti eakas inimene rõõmus ja millal murelik? Ma arvan, et eakad on rõõmsad siis, kui neil süda ei valuta laste ja lastelaste tuleviku pärast. Üksik eakas, kellel neid muresid või rõõme lasteaia lastelaste pärast, kui ta tuleviku pärast ei muretse, kui ta ei ole ebakindel, sellepärast et hinnatõus tuleb ja pensionile ei jõua see mitte jälle, vaid läheb eest ära kogu aeg, et see on see, et tal peaks olema nagu kindlus sellise homse päeva ees ja pöördvõrdelised võib öelda, et kõige suurem mure on seesama. Et kui seda ei ole kõike seda eeltoodud, siis tema süda valutab ja ta ei saa onud ja ta tervis läheb halvemaks, sest kõik algab siiski psüühikast. Muidugi, kui need konkreetsemaks minna, siis rääkides paljude eakatega nii organisatsioonide üritustel kui ka otse oma vastuvõttudel. Nende suured mured on meditsiini vallas alates hambaravist, kallitest ravimitest. Ja tihtipeale kurdetakse ka seda, et ravimihinnad lähevad nii kiiresti eest ära, et jääb valida, kas süüa või süüa ravimeid mõlemaks ei jätku. Ja võib-olla just see pool, et, et hambaraviproteesid, kuigi siin haigekassa ja alusi juurde pakub. Aga need ei ole piisavad. Et küll on murelik see, kui eelmisel neljapäeval minu vastuvõtule tuli üks vanaproua, kes ütles niimoodi. Pahandage, ma räägin teiega, käsi suu ees. Ma ei saa endale proteese lubada, ma käisin hambaarsti juures, need maksavad 5500 krooni. Riigi poolt antav toetus ei kata pooltki sellest ja minu pension on väga väike, aga ma ei saa ka ilma hammasteta olla, sest ma ei ole veel nii vana, ta oli 70 aastane, et ma ei ole veel nii vana, et ma peaksin koju nelja seina vahele jää. Mis te ütlesite Dallases? See on nüüd see küsimus, mida ma kartsin, et kohe küsite. No mida ma siis ütlesin, minul on ju noore inimesena väga raske hakata õpetama eakate inimeste koguge ja vaadake, tema muidugi ise lahendas oma probleemi, aga ta tuli rääkima seda kui mure, sest ta tõi näitena seda, et minul on lahendus olemas. Mina olen suutnud natukene kõrvale panna ja koguda, aga seda ei ole suutnud väga paljud minuealised jätkas, ei võiks pöörduda haigekassa poole selle murega, et suurendatakse proteeside raha. Tema tuli nagu seda küsima, et võib-olla tuleks algatada seadusemuutust. Võib-olla tuleks algatada sellist kampaaniat, et suurendada seda, tema oli tõepoolest kogunud ja temal oli ka õnneks olemas lapsed, kes teda toetasid. Aga sellised situatsioonid, kus tihtipeale teatud haiguse tagajärjel hambad kaovad, nad lagunevad ja tuleb proteesid tellida. Need on ikkagi väga valusad, sest ega omavalitsuse ressurss on piiratud, see ühekordne väike rahaline toetus ei taga ju seda, et need hambad ostetakse. Tegelikult on nii probleeme kui ka rõõme meie eakatel inimestel rohkemgi kui täna rääkida jõuame. Aga ma annaksin praegu teile, Helmen Kütt, võimaluse öelda midagi neile, kes meid praegu kuulavad. No ma tahaks lõpetada siis positiivselt, ma tahaks lõpetada sellega, et tere aasta on suvi, tõsi küll, mõnikord sajab ka vihma, aga vihmasel ilmal on ka oma võlud, kui riietus on vastav, siis on ka vihmane ilm suurepärane suvel ja põllumees tahab ju saaki, nii et vihm on vaja küll tõsi, mitte sellist nagu Tallinnat uputab, aga õnneks meil Viljandis selliseid uputusi ei ole, ma loodan, et pool Eestit ei kannata selle all, mida Tallinn? Et ma tahaks lihtsalt soovida seda, et rääkige ja kuulake Teie eakad, rääkige oma lastelastelastega ja teine pool osake kuulata ja hinnata ja otsida välja see tera, mida meenutada, sest tihtipeale juhtub nii et tänusõnad, mida kunagi öelda ja mida sa tahadki teatud vanuses öelda ei ole siis enam neid kõrvu seda kuuleksid, sest õigel ajal jäid need ütlemata. Ja ma arvan, et need lapsed ja õigemini veel lapselapsed on tunduvalt rikkamad hingeelult teadmistelt, kellel on õnne olnud kuulata oma vanaema vanaisa ja vot, kui siin pere aasta üritustest ja projektidest oli jutt, siis mulle väga jäi meelde, ma kahjuks ei mäleta küll, kes seda taotles, milline omavalitsus või milline organisatsioon. Aga oli väga tore projekt, kus oli vanaema projekt, et kellel ei ole oma lapsi ja lapselapsi aga seal lähedal oli üks lasteaed, siis nad pakkusid ennast siin last jääda, vanaemad ehk siis mitte kõigil lastel ei ole jälle vanaema ja vanaisa ja see oli selline hästi südamlik, et koos tehakse üritusi ja lõkkeõhtuid ja jõulude tähistamist ja kingituste valmistamist. Et tihtipeale selles kiires muutuvas maailmas ei ole vanematel aega rääkida muinasjutt, et ei ole aega teha näputööd ja võib-olla õpetada kudumagi ja koolid küll seda auku täidavad. Aga küll on tore seda teha, nii kui istuvad kõrvuti üks vana hallipäine, teine noor ja kellel mõlemad vardad käes liiguvad, et see on selline ilus ja õrn vaatepilt ja ma arvan, et niimoodi kasvavad ka meil paremad lapsed, kes oskavad rohkem aru saada, mõista ja kui nad suuremaks saavad ja neist saavad poliitikud, siis nad oskavad ka paremini otsuseid vastu võtta, mis just nimelt eakaid inimesi puudutavad. Aitäh meeldiva intervjuu eest sotsiaalministeeriumi eakate poliitika komisjoni esimees Helmen Kütt. Ja teie head kuulajad, nautige seda augusti kuud, mis eile algas ja mõelge ikka selle peale, et igas päevas peab olema ühe pisikese killurõõm. Ja kui teil muremõtted tulevad, kuulake head muusikat, see rahustab mõtteid. Tänase saate tegijad, heli oper, laator Kätlin Maasik ja toimetaja Piret rist soovivad teile kõike kaunist. Täiskõrge hoopis. Ma ei seo jalu ja taevas alla ei pea, pea. Veel õde ja ka. Täitsa. Hoopis. Ma ei saa jalus.