Oma tänases, seega juba kolmandas saates Soome rahvamuusikast teeme kõigepealt tutvust ingerimaalt pärit pillimehe deporeboga. Teppo rebu esindab Soome rahvamuusika kõige vähem uuritud osa karjaseviise murrang ühiskonnas hävitas erilise karjaseseisuse ja muutis karjase ameti juba selleaastase alguses küllaltki haruldaseks. Üht-teist jõuti aga juba enne talletada. 1831. aastal avaldas folklorist kott Lund raamatu soome karjaseviise kandle ja sarvega mängimiseks ja 1915.-ks aastaks oli üles kirjutatud juba 126 karjaseviisi. Edasine töö on seda arvu veelgi suurendanud ja abi on leitud eelkõige ingerimaalt. Kuigi ei tohi unustada, et ingerisoome muusika ei ole sugugi üks ja see sama. Karjase muusikat kasutati väga mitmel otstarbel, küll andis karjus selle abil teateid koju või teisele karjusele. Küll kutsus loomi koera või äratas naist lüpsile. Küll peletas karja kimbutama tulnud võsa Villemit. Viimasel puhul olid karjasele abiks veel buss ja ligi kuuemeetrine piits. Kevadeti aga, kui kari esimest korda välja lasti, peletasid karjased pilli puhudes pahasid vaime eemale. Karjase ametit hinnati endises küla. Konnas väga kõrgelt, mida näitab juba kasvõi seegi, et selle töö peale niisama lihtsalt ei saanud vaid küla valis kevadeti niipea karjase kui ka tema abilised. Jüripäeval toimus suur pidu, kus keskseks kujuks oli karjus. Kuid ega tal muulgi ajal heast kohtlemisest puudu tulnud. Arvati, et kui karjusega halvasti ringi käia, mõjub see räbalasti karjaõnnele. Deportivo Celeviljes pillimängu praegu kuulame, sai abi karjaseks juba kaheksa-aastaselt ja pidas seda ametit 15 suve, mille jooksul jõudis ära õppida nii palju viise kui ka pillide meisterdamise. Rebo sündis aastal 1886 ja tuli Soomesse. 1913. 50 aasta jooksul, mis ta Helsingis elas, jõudis ta soome rahvaluuleteadusele anda hindamatuid väärtusi. Kuigi tema põhitööks oli õmblusmasinate parandamine, tegelast ta peaaegu kogu vaba aja pillimänguga ja sai kuulsaks, üle terve soove. Demonton üles kirjutatud ligi 80 erinevat karjaseviisi ja palju mälestusi endisest karjasepõlvest, nagu kasvõi järgmine lugu. See juhtus ükskord, kui ma magasin metsas. Seal oli kolm kaske ja seal all ma magasin. Korraga tunnen nagu oleks hunt mu kõrvale tulnud. Pani käpad mulle külje peale. Mul oli tekk peal, tõmbasin suitsu veel. Näen, et EKRE kutsub. Ma mõtlen, nüüd on susi. Mul oli buss alati käes, kui ma magasin. Ma mõtlesin. Ma ei puutu teda enne, kui tema mind. Heitsin lõpuks teki maha, tõstsin bussi üles. Ei olnud midagi või kedagi ei olnud. Läks need mitte midagi ei olnud. Isegi kärbes ei olnud musta. Rahvamuusikaprofessor väisanen sattus rebu peale üsna juhuslikult ja peab ütlema, et võlgneme selle eest tänu rebo sõpradele. Rebo ise on sellest rääkinud, aga nii. Üksvahe mängisin üsna usinasti ja sõbrad ütlesid, et miks sa ei lähe raadiosse sellepärast, et sealt tuleb palju räbalamat muusikat, kui see, mis sina mängid. Siis ma võtsin ükspäev-ile kaasa, läksin raadiosse ja läksin sisse ja ja seal oli keegi Taneli kuusisto Taneli kuu, siis ta ütles, et misasja sa meile siis mängid? No eks seda siis ma võtsin taskust. Kust välja seda näed? See hakkas naerma, et mis häälese sellest tohust kätte saab. Ja kui ma loo ära olin mänginud, siis ütles. Kahe nädala pärast tulete raadiosse mängima ja kui ma töökotta tagasi jõudsin, helises telefon. Ja doktor Väisäneni ütles. Silmapilk võtke kõik oma pillid kaasa ja tulge minu juurde. Ja nõnda see siis algas. Nõnda algas. Reboli üldse omapärane isiksus, näiteks arvas ta kindlasti teadvat, et tuleb pärast surma siia maa peale veel tagasi. Ja ma olen näinud unes. Ei, päris ilmsi olen ma seda näinud, et üks 30 aastat pärast oma surma olen ma jälle siin maailmas ja kus kohas sa uuestisünnid siin Soomes ikka siin soomes. Aga nägid sa, mismoodi? Tulin luikedega alla luikedega tulin alla. Ja siis ma tulin siia. Ja kui ma siis mõtlesin seda asja, siis ma teadsin, et et ma tulen siia veel tagasi. Ma nägin, et minust saab veel suur pillimees siia, maailma on see nüüd hea. Aga ma tulen. Nüüd aga veidiga viles pillist. Sellel 50 sentimeetri pikkusel pillil on kuus auk kokku viis peal ja üks allulatus on ligi kaks oktaavi. Tavaliselt esimese oktavi faast kolmanda oktavi myybemmollini materjaliks sobib ükskõik milline puu, kuid eriti heaks pidas rebu lodjapuud sest sellel on toorest peast pehme säsi. Ladvapoolne ots jäetakse alla ja tüvepoolsesse tuleb huuli. Kõigepealt tehakse puu pooleks ja uuristatakse hoolikalt seest tühjaks. Seejärel tehakse huulik ja augud, mida kõrvetatakse, et nad aja möödudes ei ummistuks. Lõpuks seotakse pooled tihedasti tohust paeltega kokku. Keedetud toht on nii venitatud, et ta mingil juhul lõikatel Sellest, kuidas ta Soomes oma esimese vile valmistas, räägib ta nii. Sellega oli niisugune lugu, et mu poeg sündis 29. veebruaril, nagu öeldakse lisapäeval. Mis aasta see oli, ma ei mäleta, aga nüüd on ta igatahes 39 taastane Nonii. Ja siis me läksime metsa jalutama, tema oli kärus ja mina lükkasin. Ja siis ma nägin seal ühte lodjapuud, mõtlesin, et sellest peab nüüd külvile tegema. Nii ma tegingi ja sellest tuli nii hea vile, et ma ei ole niisugust veel saanud, ehkki olen mitukümmend korda proovinud. Ja kui ma suren, siis pannakse mulle rinna peale. Peale karjaseviiside on Raivo repertuaaris ka palju tantsulugusid ja marsse. Paljud marsid on pärit esimesest maailmasõjast, millest rebu osa võttis pulmamarsid. Belimannide käest kuuldud praegu kõlav Marss on aga pühendatud. President paasikivile. Suure osa rebost jäänud materjalist moodustavad aga improvisatsiooni, reboluli võime olukordade või meeleolude ajal luua uusi meelepilte meelejuhatusi või omast peast lugusi, nagu ta ise improvisatsiooni nimetas. Professor väisenen mäletab oma kohtumisest reboga järgmist seid. Palusin teda mängida midagi omast peast, nagu öeldakse, ingerimaal. Panin magnetofoni käima. Kas mängima, kui lugu lõppenud, ütlesin siiralt, kiites, et see oli väga ilus pala. Palusin tal seda veel kord mängida. Mäletavastas rebo, ta oli tõeline improvisaator. Mõtlesin, et see lugu tuleb päästa. Mängisin talle seda mõned korrad lindi pealt ette ja ütlesin. Kuulake nüüd hoolega ja õppige oma lugu. Lasksin talle neli või viis korda tema enda lugu, enne, kui see talle meelde jäi. Niieta sedasama moodi korrata võis. Pärastpoole kujunes sellest viisist rebo üks tuntumaid lugusid. Ta kannab nimetust Pavoliini lugu. Nimetus on tulnud sellest, et hiljem pühendas rebasele loo Paolo Niilio Pavoliinile kes oli Kalevala tõlkinud itaalia keelde. Ka roopilli valmistamine oli rebole tavaliseks asjaks. Kuuleme Roopillil ema itku viisi ja kolme lugu omast peast. Roopill valmistatakse, nagu nimigi juba ütleb. Kust see peab aga olema, kui roost lõigatakse välja ainult üks jakk mille üks ots jäetakse kinni, teine aga unistatakse lahti. Sinna lõigatakse sisse ka keel, mis ühte otsa pidi pilli külge kinni jääb. Sõrmeurka tehakse viis kuni kuus ja pillipikkus ulatub 30 sentimeetrini. Omapärane instrument on niinimetatud jalutuskepp. Jalutuskepiks kutsub Revo ilma sõrmeaukudeta vilet. Sarnaneb harilikule, viljeleja on ainult pikem kuni 70 sentimeetrit. Ütlematagi peaks selge olema, sellisest pillist viisi välja puhuda on üsna raske. Võimalik. Ainult kõrgetel nootidel. Rebo muudab helikõrgust sõrme liigutamisega huuliku juures asuva augu kohal. Järgmiseks kuuleme aga, kuidas võib kahte pill üheaegselt puhuda? Esimeses loos Ingeri pulmamass mängib rebo kahte jalutluste teises vahetab ühe neist vile vastu ei, Soomes hingelisega mujalgi Läänemere ääres kahe pillimängu ei tunta. Kust siis rebole selline mõte pähe? Tulla asi on selles, et kord rääkida Kes professor väisonen rebole, kuidas oli sellist mängu kohanud, murdvas ja soovitanud temalegi niimoodi proovida. Mõne päeva pärast mängiski rebo talle kahte pilli korraga, nagu oleks seda teinud juba karjase poisipõlvest peale. Praegu teeb rebaseda ilma sõrmeaukudeta kanna saba. Karjas arv võib olla väga pikk kord valmistas. Näiteks nelja meetri pikkuse pilli see meenutab juba hakarpaatide trendiga. Ingerikeelne sõna truba tähendab igasugust karjase sarve reba mõtleb selle alla ka karjase sarve kuuessori auguga viis peal ja üks all. Truba on 60 sentimeetrit pikk ja selle huulik. Tehakse lehma sarvest ulatus on veidi. Üle oktaavi sõrmeaukudega karjases arv on põhiselt ingeripill soomes kohtab teda väga harva. Praegu kuuleme, kuidas rebo äratab kõigepealt pereemanda ja kutsub siis ka lehmad kohale. Mis lehmadest puutub, siis pidid nemad rebo jutu järgi karjasarvehäälele altimad olema kui hobused. Lambad ei pidavat sellest aga üldse välja tegema. Ka sikusarvest saab kena pilli. Kui sarvepaar tundi keeta, muutub luu osa sarve sees pehmeks, nii et seda on sealt hõlpus välja kraapida. Ka väliskest läheb pehmemaks ja sõrmeavad saab hariliku bussiga sisse uuristada. Väliselt on sarv juba iseenesest küllalt kena, nii et mingeid ilustusi sinna külge riputada. Kui aga päris sarve parajasti käepärast pole, võib samasuguse väljanägemisega pilliga lihtsalt puust valmistada. Kui Soome raadios alguses vilets pilgi naeru põhjustas mis oleks saanud siis, kui repo vile asemel järgmise pilli taskust välja oleks võtnud? See on kõige harilikum kasetoht kuid ka seda tuleb enne keeta, et ta pehmeks muutuks ja paremini heliseks. Keedetud tohust lõigatakse siis tükike suurusega umbes neli korda viis sentimeetrit ja pill ongi valmis. Nüüd aga vindi polka ja hoopiski mitte puhkpillil. Kannel, mis kannel, kuid veidi teisiti kõlab. Kannelt hakkas rebo mängima juba viieaastaselt. Veidi teisiti kõlab see kannel aga sellepärast, et veidi teisiti teda ka mängitakse. Revo kasutab Soomes harvaesinevat niinimetatud summutamis moodust. Vasem käsi summutab osa geeni ära. Parem tõmbab samal ajal üle lahtiste keelte. Sealjuures hoitakse kannelt vastu keha, surudes jalgade vahel. Nii. Pill on vertikaalselt. Ka kandled teeb rebu endale ise. Esimene omavalmistatud Bill oli üheksakeelne, siis tulid 11 ja neljateistkeelsed. Ja olemegi jõudnud soomlast ühe lemmikinstrumendi kandle juurde. Kuuleme neid kandlepalu marti pagela eemaleena Bogela sari ole ja mate kondio esituses. Kust on kere kandlikesel lohe suure lõualuust kustunud telge, kandelekesel põhjapõdrapõlveluust kustunud naelad, kandlekesel havi, suure hambaista custom keeled, kandlikesel jõuk, seista neiu noore. Viis, mida praegu kuuleme, onne, kõige levinum Soomes säilinud Kalevala Rumodest. Selle lihtsa viisikesega lauldi muiste maha terve Kalevala, saateks viiekeelne kannel. Praegusest töötluses mängivad üks üheksakeelne kaks 30 kuuekeelset kannelt. Järgmise palana kolme 30 kuuekeelse kandle esituses paljudele kindlasti tuttav Karjala küngastel. Kust on pärit aga pilli nimi, kannel? Sõna kannel, mis meile nii omasena tundub, ei ole tegelikult soome-ugri sõna. Ta tuleb balti aluskeelsest sõnast kantle mis tähendas nii laulmist kui ka pillimängimist. Eks ole ju samast tüvest ka itaalia kanto ja prantsuse šamaan. Nüüd kuuleme aga seda päris õiget esialgset kannelt. Karjala tants, ribatska. Soolot mängib viiekeelne kannel, mille omapärane kõla tuleb sellest, et keeled on valmistatud hobusesaba jõhvidest nagu varalgi ajal. Seda, et kandlekeelteks kasutati noore neiu juukseid tuli muuseas ka tegelikult ette. Ja nüüd kolm viiekeelset kannelt korraga palas nuttev neiu, kusjuures iga pill järgib täiesti oma meloodilist liini. Just sellise kõlaga pill pidi olema käes naina möisel, kui sõrmil mängis väina möinen. Keelil kandlike, helises kaljud, kostsid voored, Vestsid aed vastu, pajatid, kivid, liikuid lainel. Sõmera vesilla sõudsid. Vedajal Ilo pidasid kännud Õnnul kargelasid mis oli elajaid metsas, küürutalit käppadel, kandlekesta kuulamai. Pilodan. Imetlen onni, mis oli linde lendu tavaida, laskusid need raagudel v kaladki kõiksugused äärde ja ujusid. Maa-alused ussikesed mullapinnale pugesid käendalesid, kuulatasid seda mänguda sulada. Kandlekese iga ei looda. Vaatamata oma mahedusele võib kandlega isegi kirikukell imiteerida kirikukellad ja Pieelisi järve ahvatlused. Eelnevalt oli juttu risti kontrasüsteemist mitme kandlemängu. Praegu kõlavas loos, seda just kasutataksegi. Kaks 25 keelelist kannelt imiteerivad kirikukellade sädelevat helinat. Järgmises osas lähevad aga üle kummalisele tantsuviisile, kusjuures 30 kahekeelne kannel annab samal ajal suurte kelladega. Polladi porolulladi. Mainitud lugu Marty Bogela enda loodud põhineb lappi joigul mängib ta seda 36 keeleliselt kandlel millel on eriline mehhaaniline häälestus. Mis puutub keelte arvu, siis tõusis üle 5000 seitsmesajandatel aastatel. 19. sajandil jõudis 20 kuni 30-ni ja praegusel suurtel kannel. Nendel on 36 keelt. 1000. 920. aastal tegi Paul salminen otsustava leiutise ja nüüd saab kõiki kandle keeli. Mehaaniliselt, kas pooltooni tõsta, kui siis langeb? Kandlelugude lõpetuseks marti Bogela igatsus. Mõni sõna muusikutest marti Bogela on üks tuntumaid ja tunnustatumaid kanneldajaid. Ta on kogunud populariseerinud soome rahvamuusikat üle 30 aasta. Põhiliselt on ta koondanud oma jõu, et äratada rahvas huvi kandlemuusika vastu. Praegu, õpetaja võta Helsingi Sibeliuse akadeemias kannelt ja rahvamuusikat. Marty Bogela tütar Eva-Leena tegeleb vaatamata oma klassikalisele muusikaharidusele samuti meelsasti rahvamuusikaga. Ka tema töötab Sibeliuse akadeemias. Loeb muusikateooriat. Ja ka ansambli kolmas liige Matti kondia teenib endale elatist muusikaõpetajana. Sellise igatsuse peale sobiks nüüd minagi lõbusamat. Aga palun. Hiljuti lasid tuntud Soomed, jazz, rokkmuusikud Baroni paaku nainen ja Edward Vesala välja plaadi soomi pop Karelia mida võib julgesti nimetada rahvalaulude Rock paroodiaks. Kuulamegi saate lõpuni mõned lood sellelt plaadilt. Loeme kõrvale paar soome naljalugu. Esiteks rahvalaul, vana kallim. Ükskord sattus rändaja ööbima majja, kus elasid peremees, perenaine, poeg ja tütar, nagu ühes majas peabki olema. Nad olid kõik natuke vigased viltuste huultega ja ei osanud küünalt kustutada. Õhtul magama minnes võttis peremees küünla. Tõstis nina alla ja puhus. Aga tema ülemine huul oli pikk ja täpselt nii vigane, et kogu hingeõhk kadus vanane habemesse ning küünal põles Edasis sama eredalt kui ennegi. Sa vaene mees ei oska ju, ütles perenaine, lükkas oma alahuule pikalt ette nagu koorekannu tila ja puhus. Kuid leeki põbisemagi, sest siingi õhkleks huulte torust otse perenaise nina sõrmetesse. Oh teid, väeteid, vanakesi, andke siia, las ma näitan, kuidas tuleb küünalt kustutada, ütles poissi puhkus. Siis pühi aga poisi suuli vasakule viltu ja hingeõhk liigutas ainult kõrvaäärset juuksesalku ning küünal põles segamatult edasi. Siis haaras tütar küünla, varastas kõik vildakat, suutsin kah suured küünlakustutajad väljas. Puhus piss-piss veganeid, tütre huuledki sirged olnud, kogu õhk läks paremale mööda küünud, kuid põles. Nurisuvine majarahvas hakkas küünla kustutamise pärast kaklema ning eks nad nägeleksid vist tänaseni, kui rändaja poleks võtnud küünalt ja puhunud puh. Ja küünal kustus. Lahkudes ei tulnud võõral meelde küsidagi, kes nende. Küünla järgmisel korral ära kustuta. Teiseks lapi joig loll olla, mis peab ilmselt näitama, kui külm Lapimaal elada on. Üks tuntplaset sai kord naaberkülamatiga kokku. Teda nähes hakkas vana mees kohe pärima. Kas sina, Matti, oled ikka tõesti nii tark, kui räägitakse? No eks katsu järele. Tõlklaset mõtles pisut aega ja leidis targa mooduse Matti proovile panemiseks ja ütles. Kui sa tead, kui palju leht nii mul laudas on, võid teise neist endale tasuks välja valida. Kaks tükki peaks neid olema, arvas Mati. Rabatult jõllitas tõlklase Mattile otsa. Tõepoolest, sina oled tarti pobises ta. Tule meie poole, saad kätte lehma, mille sa oled ausalt ära teeninud. Linnad läksidki sõltlase koju ning mõne hetke pärast astus Matti juba kodu poole lehma oheliku otsas. Ja lõpuks üks tõeline pulmamarss.