Pütsikate guess uttu pilvemalt san vilgatus. Nagu lats kis vallatuda nukad hakast, Gilgatus. Mina olen sinuga lohe märiku Taival kurjast ilmast ära paenu, kus maisi-s ja tal. Tere õhtust. Nütsik täht on saatesari lõunaeesti kirjandusest. Raimond Kolk on avaldanud selle pealkirja all oma esimese luulekogu. See oli 1946. aastal Rootsis ja need olid võõral maal kirjutatud laulud. Need laulud on võrukeelsed. Miks nii? Raimond Kolk ise on tunnistanud tsitaadi algus, võru keel ja sellega liituvad väljendused, mis lapse east kaasas tundusid, sellele kirjanduslikulemateerijale spontaanselt ulualust andvat. Mitte nii, et ma lõunaeestilise keele traditsiooni eesti kirjanduses oleksin jätkata tahtnud. Mitte nii, et ma kirjakeeles tekkinud luule mõtteid ja tärkmeid murdekeelde ümber oleks proovinud passitada. Tsitaadi lõpp. Põhjus ikka selles, et võru keel oli Raimond Kolga emakeel. Raimond Kolk on keeruline mees sest tema ilus eestikeelne nimi kisub käänamisel kahte harusse. Kas. Kolm Kolga või Kolk, Kolgi rahvapärasem ja võrupärasem on kõnelda Raimondist. Seda kinnitab ka kirjavahetus võõrakestega. Kui ikka su vanaisa on olnud Saru koolis Kolga Raimondi pinginaaber, siis Kolgakse mees ka jääma peab. Olgu ta siis võrokeste luuletaja või Rootsi riigiametnik. Aga meie tänase saate kommentaator Ain Kaalep on otse vastupidisel arvamisel selle nime asjus. Mina õppisin Raimond kolki tundma olles Soome sõjaväes, kuigi ta enne oli elanud ka mõnda aega Tartus. Aga siin me kokku ei puutunud. Muide, maa käänan tema nime ikkagi golf Kolgi. Sest ta ise ütles, et tal on täiesti ükskõik kuidasmoodi seda käänatakse. Kas Kolk, Kolgi või Kolk Kolga raamatus, mille autor on Oskar Kruus, käänatud küll Kolga, selles on mõlemad vormid mõeldavad, aga ma lähtun sellest, et Kolgist oli eriti palju juttu meie ühise tuttava mal sarvega, kelle perekonnas kolk oli saksa okupatsiooni ajal Tartus elanud ja tema, kes ise. Ta on pärit sealtsamast Lõuna-Võrumaalt Hargla kihelkonnast Saru külast. Tema kogu aeg ütles Kolgi, no ma jään siis harjumuspäraselt ka selle juurde. Meil oli Soome sõjaväe sihukese väike sõprusring, mida nimetasime kw asi. Ja me tegime albumi, millest osa võttis viis auku, Darlit, neist vahest kõige tuntum pärast seda on olnud Raimond Kaug-või, tema kõrval olime veel mina ja siis Leenarit, tikkerpuu ja kaks nii-öelda külalisesinejad, kes meiega ei olnud ühes väeosas. Aga meie albumisega oma tekste andsid üks oli Raimond Kolk ja teine oli Endel Härm. Nii et need viis poissi siis tegid seda albumit ja kulgiga puutusin ma soomes ainult möödaminnes alles siis, kui ta pärast meie vabaduse aastaid jälle sai Eestis käima hakata, sõlmus temaga lähem kontakt. Tähtis on rõhutada seda, et oli erakordselt heasüdamlik inimene isegi teatud pehmus ja nii välja ja seda tuleb arvesse võtta aga tema kui luuletaja ise loomustamisele me ei leia temalt vihaseid poliitilisi seisukohavõtte, satiirilist kõnelemata. Kuigi harva esineb tal luules ka mõni poliitiline motiiv, aga see on kõik ilma vihata. Ja ta oli lihtsalt hea inimene. Ja sellega kuulub mingil määral kokku ka see, et poliitiliselt määratles ta ennast sotsiaal demokraadina. Ta oli sotsialist, on nagu endastmõistetav ikka vaeste inimeste poolt. Nii nagu olid ka Rootsis olevad eesti sotsialistid, nendest kõige tähtsam ehk suur luuletaja Gustav suits. Sotsiaaldemokraadid on ju ka minule alati sümpaatsed olnud. Paar joont, mis mulle ei meeldi, üks on, kui nad liiga dogmaatiliselt lähtuvad, täiesti vananenud Karl Marxi õpetusest ja teine nende ikka ja jälle deklareeritav ateism. Nüüd Kolgiga oligi niisugune paradoksaalne väike konflikt minul temaga ja ma kandsin ka ette selle oma ateismivastasuse, aga kolk traditsiooniliselt väitis ikka, et tema on ateist. Kui aga tema luuletusi vaatame, siis seal sagedasti esineb täitsa kristlikke motiive. Muidugi Kolk kiriklane ei olnud, aga see kristluse humanistlik suhtumine võlus teda kui luuletajat ikka ka nende hulgas näiteks niisugune Eesti luuleklassika esiritta kuuluv väike ballaadilaadiline luuletus, liida ja maa. Ja mida te täna siin kuulda saate? Nii et Guelgi luulegi on hea inimese luule. Nüüd veel paar sõna tema keelelisest olemusest? Mulle tundub, et parim ja omapäraseim osa tema luulest on kirjutatud lõunaeesti keele Arekla murrakus mida kõneldi tema kodukohas Saru külas Mõnistest. Et mõnikord on kõneldud ka Saru Mõniste murrakust, ei ole teaduslikult küll põhjendatud, kõnelda tuleks aardla murrakust, erineb mõnes suhtes teistest Võrumaa murrakutest päris kõvasti. Ja minulegi on ta natuke võõras ja ma lõpetaksidki oma väikese sissejuhatuse ühe Raimond hulgiluuletusega esitanud seda nüüd keelelise tekstina ja ühtlasi tõlgin teda kirjakeelde. Näitaksin ka seda, et sellist teksti kirjakeelte õieti nagu ei saagi tõlkida. Kuule, tähtis on see ikka kettal murdest. Luuletuse pealkiri on hull. Talv kirjakeeles oleks muidugi hull ja alb haad, kirjakeele rääkijad tavaliselt sõna alguses häälda Võrumaale hääldatakse aga küll. Luuletus kõlab nii, mina ole hull ja halb. Viimann võllaroog ole, keda jälda, Talv, Ross, vihmahoog. Noh, mina olen hull ja halb, viimane võllaroog-arusaadav olen kere jelda, see on kevadeta talv, russovihmahoog, rooste, vihmahoog tuleb niivida, tanumaid pini püüdva aukama. Vahiks kinni, vere jäid, peremees, löö paugu, kama, tulen mööda tanumaid, no see on arusaadav, pöörde haukuma, vot siin on tähtsad need Larjunkaal klusiilid, sõna lõpus pinid, pöördekolk ei olene kirjas märkinud. Koerad pööravad haukuma, hakkavad haukuma, vahigini vedajaid, vahin kinniseid väravaid. Peremees hakkab paukuma purjustama. Kohe lähe Kulluma surmas ridu keldi vaiet, tahad dimega saia säänest Seldi kohe see on kuhu, kuhu ma lähen kullema kuulama surmasõidu Kelly, noh, see on kirjakeeles samuti. Vai ei taha time ka saia säänest selli või ei taha temaga. Vaata sellist selli tähendab surm, surm ei taha aga võib-olla minusugust saada. Näete, tegelikult tõlkimata tekst. Aga aru saamiseks vajab kirjakeelsele lugejale ikka mõningaid selgitusi. Raimond Kolgi suur tähtsus ongi selles, et ta on eesti luulele andnud terve rea tekste ja nende kaudu ka terve ja selliseid elamusi, mida ükski teine ja üheski teises keeles anda ei saaks. Mis muud, kui kuulame nüüd Raimond Kolga võrukeelset luulet. Suurem osa tekstidest on pärit kirjaniku debüütkogust Pütsik täht Raimond Kolga, tekste loeb. Tarmo Männard. Üksik täht. Pütsik täht kui Es uttu pilve mõttes on vilgatas nagu lits, kis vallatud nuka Takast kilgates, tas mina sinnuke vaenu hämariku Taiwa all kurjast ilmast arrepaenu, kus ma esiEssijad. Tõsu latsil ära süüdi linnamehe legi müüdi ladva uppi nütsinda. Lehe pühkva kõrvalt maha Rossitanud tsaariraha time mõtlus, küsime. Tuulum hirmussenne lumme, sügisene öö kah tünne. Kede küll see uppi nuut. Miina mõõda ülem merre. Ütle geist ribassid, tere olugede time uut. Vanalell. Pime ütles Karlsson minnu ennakkõrtsi kiskuma kiput, tubakat, juma, õlle, lörtsi. Tõsi, topkamas päris palju raha. Aga kus ma muidu Saaž olla nagu taha? Meile kutska istuma Kõitu kõrtsirahvas. Siis saab Juta jutusta minu millet lahmas. Ahu Valgal, mina mõtla sinu pääle, mina mõtle sulla, kõlavam mehe hääle Buomantu mulla. Kui sa võtad Hendest huuli, tunned säänest Jannu sisu saada suurde kooli professori manu. Seal sa kuulnud aed ja kasud Angus advokaadis, oled vägev kohtu passon. Riia Liinast saadik. Tulu, keele limps tuhas, kõver rikke halga. Ütle meile, kes on puhas, mis on must, mis valda? Tühi õdak. Kuigi ümbrezzaysosaina siiski tuulu pääl sängin laua veeren, painas Tõsu Olgamise hääl. Istud süütia, pist püsid, nii kui Inemise viis. Ütte puhku küsit Enembet kuni. Läbi pehme Pümme nõrgus, väljen vihmavett. Minu sisendjääki tõrgus tundma Kevejat. 10 silme kinni läeva Kuima väega taha. Aga kui sa ütled päeva jätet jälle maha, tämber laadakaupmees pelgas Medegijasse müü, kuigi letid hakast vilgas asju. Kierriv. Kuigi homon viie lõigu ütskord siiski lõpus lähed, lähed sinnapoole. Peo pääl elu, hüppa. Mina ihka. Mina ihkan nõsuma tõsise näoga päive. Mina ihka, mine mäe merre pääle laiba. Mina ihka kodu, Tiid, härra sõitvat rongi. Nina ihkab kopliviirt. Ummi Chicu Jongi päevlik paistus siia kah. Ma ei taha, Kaia. Mis mad piiguma ei saa timest osa saia. Uut mine. Üle järve palas mõttes on päevast viiman tarvas. Istu, ülgen, Mäeots on, sa ei ole minu kõrval, õdacum kõik ilma haigu, kõik ta rohelit seal rikkus nagu väsimus ja haigusvahe pääl see aabikus. Kui sa tuled, sismi läämi tiimi, KMI ennet, Kathukese pääve säämi muinasjutust genembes. Rõõm tule siis. Seo elu, pere, pinkom, antu sulle, istu peost tõust link ja päiblik silmist kistu. Kupp õnne Saisatiil käe haardwallakat õhku. Su hammusiilaviil omantub pinne lahku. Rõõm tule siis. Rõõm Valgas lännu valust, suu naeratust ja Saisminekaos jalust. Herenemine. Veel võib-olla kinni silm, vil võtmeta nägemiisi, Viilombaiki ööja ilm, kuulda Haunu õnnist viisi. Arsti kolksas vasta ust, vangi, vahi, Curry massar. Imekuu on murdja, must. Aga sammu kassil Tassa. Juba hüppas läbi pää tund valluš vari. Hiinam surma, Valga jää. Seal tiimen Maasik mari. Sõidamatusel ballan Riin. Sõida sälle, toelda palgi Riin. Mul on kõhnanistu. Mine mõtle äre kuulust. May saaki olla pist. See on hingelakk, suu. Sist, muutii, Juusk, pike maad. Mädastikenn, valgus, Härme, muidu Lumulaku suu jalas kiitsas vasta maad. Külme varballumust. Balla. Kismu õppun, kis murraun kellel kerku valla suur kaet. Siis hingemäel ta jäät. Seom seegis kindlast tule. Kisnio sõidu Sirkkas. Veel kõrdlazas kirstu, kaasnääsu Inemise näkku. Liimetsesse tõttast jääs, ingli valge homsu kirst, sina esi. Tas Päivi pääsesin paistma. Aga sina allis see kive, Jetse mõtsa kummin. Kur, kellasin Kullus. Hiidet riided endale eteenpoolele. Et mis ma tõi, mis mad vei? Sinna tookord kullama söömäe algu, surma käkku. Mul hakkas vilu juba siin. Mis Viilgu ärel lähe. Su õnnetuses Youdu viin in mul lõpp pähe. Showelitseja sõsarkuu hõri lõid hääle ning silkveneide pisar mu süveme kivi pääle. Mu enda silmann, palas põud, Murryndom Sanna keris. Kas avitas not imejõud? Ta liha ja ta veri? Ma lase endast minema kõik mao ja lipukala ning hiidudu tühja pää suu haual ristiala. Nüüd jäänud Elle, astu seoviimann verst, sääl tulda sõba vasta jäästühjast imekirst. Seal kus ta üles härras, Daiwa ese maa. Nii ikka enda perest, et pearändena siin paigan selges Tiiet, et tuhk ja põrm Sassiie sõma viiet, kui tõmbas seal sõrm. Suberalt siiski häitses Süts igavikunurm. Lats pelgab patu päitseid. Neosinu ainus surm. Vastab kümmet mäkke. Siis on talv, kumine, lähem lumivalgelible pasha mulla vastu silmi. Minu silmum siin lätte klaasis külmete tullätte eine kahe. Ja mul ei ole kede, Kaia. Uudse lummi satas, satas Kossom sadamise hääl. Ei taha olla nii nägemalda kullamaa valda. Siis ma ole juba mujal. Korgan kodu, kerican, lingutasa lummu hingevaha Valcon rõiv in neitsi laulva jumalal versi. Paestma lõõve past, massaa ehmetiie, kuis ja kunas? Mina Joosu vasta mäkke, aia, Ulada kõik maha. Päävest kasus 10 ööl. Mis mu hingamine mas lasel lõõtsakene, lõõtsu viil ja viil ja jojoba olõq poripruunil. Kanarbik on siin neonäe mässase seolia Tõsel otsain maru härje, kõmarzarrav. Astad, tule, miin nupuskas. Ooda ooda umma, päev, kuuma käega ütte, löö. Löömisest sa enda vallus. Acon. Rõõmu lill ei kasu kaugminu akna pääl. Naaru lill, pliik, varsti vällja kardinaid päält. Häämiil tule hällutame, kata vihma, vahel naeratus skub petlikke Väi lumepilvi vahelt. Mul on enda sisse kaia rikka maja aknast. Mul on suur hõlm Kaia ummast väikest aknast. Veripalas põski pääl süvenen Berrys pallu. Kallim, palun naeruhääl ütledel Nallu. Kistumuda on murramm, sinul Helle nägu, astumi üts kelmi samm, tulu, väike kägu. Nagu valmis mõteldu una nägemisel sinu tsipa valla suu, püünel silma sisend. Tantsuviisi kirjev lang Varsticacas poolus. Jäämi tühja kässiga. Omukul lõhoolus. Kas mobiil kunagi naka kinni, kellegi käest suur tundmise perest kinni arm samba käest? Meelenõugatas, vahel kodulda, jäänuk, kutsik. Nagu Vaivoian, Ulan üksinda jäätub, kutsik. Kas sinna mäki pääle mahus tõist muudu nätet, vihmad, Lepistu sisse, tõisi silmiga, nätet. Magava järve vesi peegeldas ütte pilti. Rämbatsest pasta Tullust lõpuni võõrast. Hull ja Hallova. Mina ole hull ja halluv Liimann võllaroog. Olla kive, jelda, talv, rosso, vihmahoog. Tule müüdetanumaid. Pini pöördväe Haukkma. Vahi kinni, verre jäid perre miis, löö paukuma. Kohe lõhe Kulluma surmasõidu Kelly. Vai ei, tahad ime kaasaya säänest selli. Säält alust Perlane liidelets Moskva kirikut, üts ammune jõuluriide kumusti kirikut. Ta lugesin meie esse jäisaismusch pääl, myy ese Taiwan, Kissa esisaisus sõber seal. Allkiri külm ja tühi, väljen suurmaid sadasi. Sealpool päävel enne pühi lumi, suurmaid, sadasi, damaskuse põrmandult liivamis, balloya kandanu käärkambrist ja kiriku Siivast, mis känge kandanu. Ja siis seda jõulupuhtust tull kaema keriksand. Ta tundse seost tsipa uhkust, et esik Eriksson. Ohauline õpetaja, ütel liidad imele. Mõtle tuud omm vaja, nii-ütelda Dimele, seal altaril raami, sisenen Maarja omm põlvile. Rõiva nii poldilise kuu omm sääl põlvile et lähedal raputama tolmuda Undrocust. Nii õige vähe, siin saman seost kallist undrukust. Siis kerik sant esinedes et Maarja pildi pääl quicki Rush ja ümarik nõutas Jumalat Sirgala. Üts lats kist Talvu külmäge leibadžirgele jaga. Üts lats, kis niimuudu külmega. On issanda meelest paga. Üts lats kis, Lumid tuulu, käen leiba, võt piinus, puuta. Seolats kis nii mudu, tuisu käen, võid hingele õnnistust luuta. Kas lõud Noopala ütlesin, kui su Bay lumi kõik kinni katab? Kas nõud nime Talvutsed sirgu suupall, lumi, hääduse mata? Muu päeva, mis omma kuu makus, leib, aitsmises, kodulämmen, mu käte kingid, elu, leib, maailma Tiide pääl hämmess. Ja siiski seod leiba, hämme nüüd iluvõetu sõrmiga pooda, seod elu, leiba, hämme nüüd pala piinus pooda. Jumal tsirka õla. Tegema asju mis andas mulle kui tuulust pähe. Meelerahu saa vähe tööst, mis mu pääle pandas. Suppa lähe. Suppama arva tähte, mis paistma nakas. Petlemm üle harva. Tulin nõstatakast. Kirja ja kauest tuli kiri. Ja kiri kõnelas, hääd. Jääs maha kõrvale viril. Kõik hall jääs umma päev. Jääsütsik, tühitarn ja Rosson, ilm. Hall, vaesus kui väsunu vars jääs, uut ja väsunud, silm. Jääs mööda lännu elu. Ja kuulata jää. Jääs elul laulu hell jääs uni, ümbräppe. Ja siiapoole, kui pettus. Jääs risti-rästi jutt, jääspigatso, elu, rutt, mis kunagi ei saadetus. Latt tule ütsikirry. Ku Harre pitsi rätkost läbi, küünetad kätt, jääs maha kõrvale nirvil. Täna kuulsime Raimond Kolga luulet Tarmo Männard i esituses. Saatesari üksik täht on lõunaeesti kirjandusest. Seda toetab riiklik programm, Lõuna-Eesti keel ja kultuur. Täna aitäh kuulamast, ütleb toimetaja maris Johannes.