13. augustil esietendub Hageri vennastekoguduse palvemajas lavastus ja peaksin 100 surmama mis etendub Eesti muusika ja teatriakadeemia lavakunstikooli 28. lennu bakalaureusetööna. Lavastajad on kursusejuhendajad, anne Türki puu ja Mart Koldits ning Eva Koldits. Anne Türnpu, kus kohas me praegu juttu räägime? Me räägime praegu juttu Hageri palvemaja juures ühel kiigel, mis siin on kogudusele kingitud. Kuidas te olete tudengitega üldse just nimelt siia Hagerisse sattunud? See oli juhus. Mulle juhused väga meeldivad ja otsisime kohta siit ja sealt otsisime nii vabaõhukohta kui ka ruumi. Aga siis üks lavastajatest, Eva Koldits leidis Raplamaa sõnumitest artikli, kus räägiti Hageri palvemajast, mis saab järgmisel aastal 200, võib-olla isegi vanemised. Esmamainimine. Väga kindel esmamainimine on 200 aastat tagasi, et see palvemaja otsib endale kontserdi või etenduse tegemise võimalusi. Ja kui selle valla kultuurinõunikuga Sigrid põlluga rääkisime, siis ta oli juba loobumas. See oli nagu viimane asi, mis ta panime Hageri lehte ja siis me mõtlesime, et äkki on õige koht, tulime siia ja see oli äratundmine esimesest silmapilgust, meie koht. Nii et meil juhus aitas meid suuresti. Me räägime juttu augusti Ja alguses ja esietenduseni on aega tegelikult veel 10 päeva. Aga teie olete siin tudengitega olnud juba pea nädala. Ja ma saan aru, et olete pidanud, massin laagrit, milline teie päeva kavasin? Hageri son. Ütleme nii, et lavastuslaager, et ta ei ole lihtsalt niisama lusti või, või noorte inimeste kokkusaamise laagerdamine vaid see on ikkagi lavastuse teenistuses. Ja päevaplaan on meil niimoodi, et hommikul kell üheksa on äratus, Syston hommikusööki, siis on füüsiline treening siis hommikune liikumisproov, siis on lõuna. Me oleme teinud ka niisuguseid lugemistunde pärast lõunat. Et ma võtsin kaasa mõned kastitäied ainest puudutavaid materjale tunnikese lugenud ja teise tunnikese või rohkem kõnelenud sellest, mis loetud sai. Ja siis on meil õhtune proov, eks me püüame asju kokku panna, selle ruumiga kohandada, uusi asju leiutada ja siis üheksast on õhtusöök. Ja tavaliselt on läinud veel nii, et me oleme saanud kiriku võtme ja käinud öösiti veel kirikus laulu asju harjutamas pillimängija harjutamas. Millised on selle lavastuse algsed ideed või selline lähtepunkt, kuste peale hakkasite? Seda on jube keeruline öelda, mis lähtepunkt on, sest et vennastekoguduse materjaliga tegelenud ma arvan, 86.-st aastast peale neid materjale noppinud ja korjanud ja mõtelnud nende peale. Ja regilauluga puutusime kokku teadlikult viis aastat varem, ilmselt kuskil 81. aastal, 80. aastal, niiet et alguspunkti on raske määrata alla, aga koos üliõpilastega see teerada, mis me oleme käinud, on siis see, et selle aasta alguses me hakkasime ette valmistama lavakõne eksamiks regilaule. Ja üliõpilased siis valisid ja said endale igaüks ühe regilaulu sellest kihelkonnast, kus nende esivanemad pärit on. Ja regilaulud, selle eksami tegime ära kevadel, maikuu alguses. Ja edasi läks nii, et regilaulud hakkasid selgeks saama, siis ma hakkasin vaikselt neid prohveti tekste juurde tooma nägemusi ja unenägusid ja sest me oleme suvel nendega tegelenud ja siis, kui me tulime, siia, olid tekstid. Sisestruktuur Mul on enamvähem paigas ja nüüd me siis otsime väliseid lahendusi asjadele sisuga kooskõlas oleksid. Kuivõrd lihtne või keeruline oli noortel oma esivanemate juurid, kui palju need teavad sellest? Nad teavad üsna palju tänaseks päevaks, et kogu see protsess on olnud üsna pikk ja seal on tulnud väga ilusaid teadmisi esile nende jaoks. Ja see arvan kuidagi, et näitleja peab olema iseendaga kohakuti, et ta on oma suguvõsa või hõimuga leppinud ja ta tunneb seda. See on päris suur materjal, mille pealt loominguliselt edasi minna. Millisest kandist noored pärit on? Aga ikkagi üle väga üle Eesti. Päris paljudel võru või setumaa juured on saari, on Lääne-Eestit, on Põhja-Eestit Võrmalt üle Eesti ikkagi niimoodi ma olen korra kaardi peale vaadanud niimoodi nende hõimukohti meeles pidades, aga et noh, igalühel on neid ju tegelikult mitu, et ta valib ühe kas siis oma vanavanemate või siis kus seal sisa poolse või emapoolse põlistalu või et neid kohti tegelikult igal inimesel mitu, nii et on tõesti üle Eesti. 2000 seitsmeteistkümnenda aasta august on nüüd esimest korda selline, kus saab seitsmenda augusti puhul rääkida Veljo Tormise sünniaastapäevast, mitte sünnipäevast. Kui palju õnne tema panust teie lavastuses? Keijo Tormis on öelnud mitmeid kordi, et mitte tema ei kasuta regilaulu võid regilaul kasutab teda ei ole ühtegi seadet otseselt tormiliselt võtnud, aga me oleme lasknud nii nagu tormiski kasutada ennast regilauludel. Selle lavastuse puhul on, see algab teil siin Hageri palvemajas pärast päikeseloojangut, mis on kuskil kella üheksa kanti. Ja pärast lavastust on teile ette nähtud ühine söömine pika laua taga koos pealtvaatajatega ning sellel söömisel selline oluline roll on. Söömaajad on alati olnud inimesi ühendavad rituaalid. Ei möödu ühtegi sünnipäeva, ühtegi kokkutulekut ilma söömaaegadeta, see lähendab inimesi annab võimaluse kõnelda. Ma arvan, et see on tore. Peale selle supp, kui karask saab siin kohapeal küpsetatud keedetud, nii et saab ka kohalikku maitset maitsta. No mida see lavastusprotsess ja kõik see eelnev nädal siin Hagerisse teile endale on, õpetad. Mida teie sellest kaasa võtate, kes te olete tegelikult ju ennegi palju kordi oma tudengitega ühes ja teises kohas käinud. Mina võtan vist kaasa hea meele sellest, et inimesed oskavad tööd teha oskavad ise mõtelda, ise lahendusi pakkuda, ise leiutada, ise süvitsiminevaid struktuure otsida. Võtan kaasa nende vaimustuse, nende avastamise rõõmu, selle materjali kui selle nende sakraalhoonete üle ja ümber. Minul, vanal inimesel jääb mõnikord uudishimust ja vaimustusest puudu, aga neil on seda topelt, nii et jätkub mulle ka. Milline läks teejuht kaasa pealtvaatajatele? Kuidagi on niisugune tunne või õigemini, mulle meeldib Uku Masingu prohveti käsitluses see ta ütleb, et prohvetid on lihtsalt täiskasvanud inimesed kaheksa aastaste maailmas. Ja täiskasvanu juttu on alati hea kuulata ja meeles pidada. Ja see, On aidanud inimesi nende elus nende ajas. 200 aastat tagasi, 300 aastat tagasi regilaulude puhul me räägime aastatuhandetest. Ma arvan, et see aitab inimesi ka praegu. Nõnda kõneles lavastaja Anne Türnpu, jätkab Hageri koguduse koorijuht ja nõukogu liige Sigrid põld. Hageri palvemaja on vennastekoguduse palvemaja ja vennastekoguduse ajalugu ja üleüldse lugu Eestis on pisut teistsugusem. Kui ta sünnimaal Tšehhis ja Saksamaal on, kus ta on eraldiseisev institutsioon ja konfessiooni öelda siis Eestis ei ole ta seda kunagi olnud, vaid ta on luteri kiriku sees toimiv äratusliikumine. Hagerisse jõudsid vennastekoguduse vennad Saksamaalt kusagil 19. sajandi alguses. Esimesed vennad jõudsid Eestisse 1700 kolmekümnendatel aastatel. Aga Hagerisse siis täpselt aega ei tea, millal nad jõudsid. Aga igal juhul on teada, et Hageri inimesed olid väga vastuvõtlikud sellele uuele liikumisele ja hakkasid kogunema siis algusest talud Aredes niimoodi vendade eeskujul ja eestvõttel ning siis hakati otsima kohta, kuhu ehitada Hageri palvemaja. Ja kuna Hageri lähedal tegelikult olid siis juba kaks palvemaja olemas. Kui Tõdva ja Pahkla palla maja siis ütlesite, sinna on kaugel käia. Ja kui mina laps olin, siis mina teadsin, et meie, tänane Hageri vennastekoguduse palvemaja on valminud 1811. Üheksakümnendatel aastatel eriti rohkem uurima seda vennastekoguduse ajalugu. Ja siis selgus, et võib-olla saab olema valmis siiski pisut hiljem. Ja ma käisin ise kolm aastat tagasi Saksamaal Hernutis arhiivis uurimas dokumente. Ja ma leidsin ka ühe sellise paberi, kus oli kirjas, et palvemaja valmis 1818 aga on olemas ka paberid, kus on kirjas 1821. Ja samas on olemas ka pabereid, kus on kirjas, et see valmis 1811. Niisiis tegelikult see on lahendamata mõistatus tänaseni. Aga Hageri kogudus otsustas, et me peame kusagile selle märgi maha panema, et kui me tahame tähistada suurelt juubelit 200. Nii et me otsustasime, et me võtame siis aluseks 1818 ja järgmisel aastal tähistame selle auväärse unikaalselt säilinud muinsuskaitse all oleva hoone kahesajandat aastapäeva. Ja tõesti, raadiokuulajatele tuleb ka öelda, et Hageri palvemaja näeb täiesti võrratu ja võluv välja ja esietendus on 13. augustil. Milline on selle päeva tähtsus vennastekoguduse. Juures ja sellel päeval on kindlasti oluline tähendus, sellepärast et 290 aastat tagasi samal päeval toimus vennastekoguduse liit kumise sees üks suur lepituse päev ja ühine armulaud. Nii et seal ei ole üldse valitud lavastaja poolt juhuslikult. Nii nagu mina usun, et ei olegi juhuseid olemas, et kusagil on siiski kõik meie jaoks ennem valmis juba mõeldud, nii et see on oluline päev. Nii ajalooliselt kui ilmselt ka siis nüüd saab olema siin Hageri koguduses taas. Oluline, milline see lepitus ja armulaud, mida see tähendab? Kuidas see tähendaski, seda vennastekoguduse liikumise sees olnud erinevad leerid, erinevad mõtlemisviisid lepitati omavahel tegelikult juba laupäeval, 12. augusti õhtul aga siis see 13. augustipäev, kui nad istusid koos ja osalesid ühisel armulaual ühises osaduses, nad võtsid vastu Kristuse ihu ja verd siis see nii-öelda leppides omavahel kõik need erimeelsused ja eri osapoole, kes muidu 11 võib-olla ei sallinud silmaotsaski. Vahetult pärast hommikuvõimlemist kutsusin Hageri palvemaja kiigele kolm, 28. lennu tudengid Priit Põldma, Ingmar Jõela ja Sander Roosimägi. Millised teie päevad siin Hageri son? No siiamaani vist selle eest olen kuidagi niimoodi juhtunud, et mina sattunud vastutajaks, sest Dane andis meile kõigile andnud lisaülesandeid, aga mina sain ühe, et kas ülesandeks sel siin koordineerida või suunata seda liikumise poole pealt, et siiamaani meil ikka hommikuti ärkame ülesse minema köögitoimkonnad hommikusööki, siis on hommikused treeningud kõik. Me peame ise läbi viima siis hommikuse soojendustreeningu ja, ja siis sealt edasi toimub nii-öelda lavastuse tarbeks tehtava materjali otsimine ja loomine. Ericsson üldse oluline enne lavastust niimoodi siin laagri korras olla. Te olete juba nädal aega siin olnud ja alles 10 päeva pärast on esietendus. Saan mingi sellise energia või sellise ühistaju, mis on, ma arvan, selle lavastuse puhul väga vajalik või ilma selleta, justkui me ei saaks minna nii sügavale, kas, kas selle antud kontekstiga, mis, millega me tegeleme või või siis nende laulude või, või selle teineteise tajumisega, et ma ise ka tajun, et mida rohkem ma saan mingit väliskontakti kas või mõne pausi ajal kellelegi helistades väljaspool seda ruumi või või käies korreks internetis, et siis kohe ta lõhub ära nagu, kas väga pisikesega mingigi osa nagu sellest ühisloodud mingisugusest ruumist selle lavastuse tarbeks oleme tasapisi loon. Priit jah, see on ikkagi suur õnn, et saab niimoodi kaheks ja pooleks nädalaks me oleme tulnud ära ja üldiselt kellelegi noh, väga palju mingeid muid tegemisi või kohustusi ei ole, et aeg-ajalt siin mõned inimesed ikkagi on pidanud ära käima, aga põhimõtteliselt ikkagi see, et et me oleme see kaks ja pool nädalat siin koos ja keskenduma ainult sellele ühele asjale, et see on hirmus suur luksus selles elus. Aga noh, selles mõttes ka, et, et see kaks ja pool nädalat on tegelikult hästi lühike prooviperiood, aga et et me oleme nende materjalide ja nende lauludega tegelenud juba veebruarist saadik veel. Et ta on selles mõttes selline võib-olla natuke tavatu protsess, et me veebruaris hakkasime õppima laule, siis oli meil koolis nendega eksam, siis suve jooksul oleme me käinud Annega niimodi individuaalproovides oma tekste harjutamas ja nüüd siis siin kahe ja poole nädalaga paneme selle kõik kokku, et et noh, see on selline intensiivne Buspurt immersa hoidjaga midagi. No seesama, et neil on mingisugune nagu müstiline aeg, ruum ja energia, mis tekib nii intensiivselt ja kaua koos olles, et meil on kindlasti, kui see üldse võimalik on, pärast kolme aastat koos õppimist, siis noh, eks ta lahendab veelgi. No ma just tahtsin küsida seda ka, et te olete kolm aastat juba õppinud koolis, teil algab viimane aasta, nüüd lavakas, mida on see lavastusprotsess teile õpetanud või mida te sellest kaasa võtate rohkem kui võib-olla nendest eelmistest töödest? Just seda sama kindlasti, et Anne usaldab meid väga palju ja kindlasti arvestades, et ta on meie kursuse juhendaja, siis kindlasti rohkem kui võib-olla mingisugune külalislavastaja võrreldes siis diplomitöödega, mis on varem, oleme teinud, et väga paljudel meist tegelikult kõigil on palju suurem vastutus selle lavastuse just loomise juures. Et see on see uus kogemus, teistmoodi kogemus ja ja noh, ma arvan, et me kõik oleme nagu tänulikud selle eest. Chander Ma arvan seda, et kuigi, et juba kolm aastat ma olen kõikide oma kursakaaslaste juhendajatega juba ninapidi koos elanud, et siis on endiselt veel nii palju maad avastada nii teiste kui ka enese suhtes ja samaga teatri suhtes, sellepärast et see lavastus jällegi annab mulle jälle mõista seda, et kui suur mõiste saab olla teatri, selle võimalused, minul näitlejana olla osa sellisest noh, täiesti piirideta asjast, et see lavastus on jälle hea näide sellest arusaamisest. Võib-olla siis täienduseks seda, et eelmised vastust, kus mina olen osalenud eksale impeeriumi kogudus, mis põhinesid meie endi tüüdidel ja enda lugudel, siis vahepeal oli veel nad nad, kus prooviprotsessis rõhku oli ikkagi ju liikumisel või kogu sellel koreograafiaga sellel välisel süsteemil, et, et see on esimene kord, kui on, on võimalus niimoodi kogu kursusega koos kaevuda mingisse teemasse või või noh, just, et. Ma arvan, et nii regilaulud kogu see maailm, mis nende kaudu on avanenud või nii nende laulmise kui nende tekstidega tutvumise, nende lugudega tutvumise kaudu, kui ka siis vennastekoguduse ajalugu ja eesti prohvetite lood on midagi, millest tegelikult enne ikkagi peaaegu suurt midagi ei teadnud või noh, et et võimalusse tutvuda mingisuguse maailmaga, mis on tegelikult meil hästi lähedane või hästi siinsamas, kogu aeg kohal, aga millest me midagi ei tea, et see on küll hästi tänuväärne ja rikastav olnud. Priit, millest see lavastus sinu jaoks räägib? Noh, selles mõttes, et esietendus ei ole homme, kõik on veel kujunemises, aga ütleme nende tekstide kaudu ja nende nende laulude kaudu nende lugude kaudu, millega me oleme tegelenud. Mulle tundub, et see ühisosa on see, et ühe rahva arusaamine teispoolsusest vaim, surmast, igavikust, mingitest sellistest mingi mingi suhe selliste kõrgemate jõududega, et milles see seisneb, kuidas seda, mille kaudu seda endale endale lähedaseks mõeldakse, mis teine kiht on, mille eestlased on aegade jooksul oma olemisele juurde mõelnud või juurde avastanud või juurde tunnetanud. No Anne Türnpu lesidel vist koolitöö raames kõigil oma esivanemate kodukandist leida regilaule, kuhu teie juureteid kandsid. Minu juured on kandnud mind siia üsna kahes harus, üks on siinsamas lähedal Nissis, Hageri kõrval kihelkond ja teine on Suure-Jaani kandis, kus on siis valdav osa minu minu esivanematest ja otsing ja need leiud ja see, mida see lavastusprotsess on käivitunud seoses sellega, et kuidas ma tahan neid uuesti leida ja ja neid pilte ja neid, neid maastikke, kus lapsed, milles on käidud seal eriti Suure-Jaani kandis või hüppas saare kandis, kus mu vanavanaisa on pärit tema suguvõsa, et, et see on olnud. See on olnud nii, nii, selles mõttes enda jaoks tähtis asi, et ma ei teagi, mõtlesin, üritanud kooli jooksul endast läbi igasuguste tegevuste või olukordade aru saada, aga, aga ütleme, et nüüd nende paari viimase nädala jooksul, kui ma näen neid kohti, kus minu vanavanaisa käinud, kus tema on käinud metsad, lõiganud oma puud, kus tema on söönud, kus tema on käinud kirikus. Et ma ei tea, kas see on illusioon, aga mulle tundub, et ma saan läbi selle enda mingisugustest, harjumuspärastest olemistest või või kuidagi mõtlemisest palju rohkem aru kui, kui läbi mingite teiste tegevuste. Mina jõudsin tegelikult oma lapsepõlve koju tagasi Põlvamaale, tännas silmale see maa on nüüd maha müüdud ja kõike niimoodi, aga ikkagi siit sealt läbi. Ja samamoodi nüüd mingisugused vestlused vanaemaga või vanavanaemaga, et mida ei noh, need ei ole selles mõttes argise Testlased, aga ikkagist saad nii-öelda ära, peteti etenduse raames siis siis kuidagi nad avanevad ka nagu rohkem ja tuleb nii palju asju välja, et see on imeline. Peol on juured Viru-Jaagupi kihelkonnas. No mul on nii, et ma ei ole ka varem enne seda nüüd kevadist eksamit kunagi niimoodi üksinda inimeste ees laulnud ja see oli noh, päris selline. Hirmutav Mul on kogemus ja see ebakindlus on tegelikult ikkagi siiamaani alles, aga need ka jällegi samamoodi need mõned korrad, kui ma kevadel olin seal sealsamas kodukandis ja seal üksinda võsas laulmas, käisin oma laulu, et see et ta annab mingisuguse kindluse või mingisuguse asja, mille võtta, võtta kaasa või millega kuidagi jälle kontakti Teie etenduse lõpetab ühine söömaaeg vaatajatega pika laua ümber. Ma tean, et teiegi siin laagris peate kõike seltskonnale süüa tegema, mis teie niiviisi on olnud, seni? Minul oli eile sünnipäev ja ma olin väga närvis öösel magada, aga õnneks ma ei olnud üksinda, et mul oli kallis kursavend, Jaanus oli abiks, siis me hommikul tegime pannkooke siis päeval tegin pesto pastat, see on ainuke tegelikult selline roog, mida ma oskan teha, aga siis nüüd vedas, et, et justkui jäi selline mulje, et nüüd ma olen vilunud lihtsalt, sest et kogemata tuli välja. Küll sai siis riisipada tehtud. Väga tore. Meie Joosepit tegime erinevaid asju, ema salaja retsepti järgi minu lemmiksalatit ja siis ka kana ristitud pähklitega. Mina olen, läks köögitoimkonnas kalli kursateele ja teil on selline tööjaotus, et, et temalt on kontseptsioon ja retseptid ja siis mina teen seda, mis ta ütleb. Tegime hommikuks putru ja siis lõunaks pastat ja siis õhtusöögist me oma esimesel toimkonna päeval pääsesime, sest me käisime oma kursusejuhendaja Mart Koldits juures, kes siit elab mõneteist kilomeetri kaugusel grillimas, aga meil on üks toimkonna päev veel ees. Suur tänu, Priit, Ingmar ja Sander ja ma soovin teile sellist mõnusat ärevat esietenduse-eelset aega. Lavastus ja peaksin 100. Surmamaad etendub 13.-st 19. augustini Hageri palvemajas päikese loojudes kell 21, null null.