Tere kolmandail mail valitakse Eesti muusika ja teatriakadeemia uus rektor esimest korda 25 aasta jooksul toimuva direktori valimised, avalikkusele nähtava sündmusena ja ka rektorikandidaadid oma valimisplatvormides avaldanud huvi akadeemia tegevust paremini avalikkusele nähtavaks teha paremini ühiskonnaga kommunikeerida. Praegusel hetkel on olukord selline, et muusikaga teemal ei ole isegi mitte avalike suhete kommunikatsioonijuhti ja isegi konkurssi ei ole välja kuulutatud. Aga Eesti muusika ja teatriakadeemia neli rektorikandidaat ja on täna siin raadiomaja 10. korruse stuudios. Pianist Ivari Ilja, klarnetimängija dirigent Toomas Vavilov, pianist Marje Lohuaru ja muusikateadlane Kerri Kotta. Tere tulemast. Meie tänane jutuajamine jõuab klassikaraadiokuulajateni aga ka vaatajateni, sest meie vestluse videoülekannet on võimalik jälgida nii ERRi kultuuriportaalis kui ka klassikaraadio koduleheküljel ja seega on täna ka saatejuhte kaks ERR kultuuriportaali toimetaja Madis Järvekülg. Tere ja mina olen klassikaraadio toimetaja Anne proomik. Eesti muusika ja teatriakadeemia on olnud üks rektor juba alates aastast 1992 ja seni ei ole me päris pika aja jooksul valimistest midagi kuulnud. Ivari Ilja, miks te ei ole varem kandideerinud Muusikaakadeemia rektoriks? Kui ma oleksin päris aus, siis ma ütlen, et tegelikult seekord ma sain ettepaneku kandideerida rektoriks juba kolmandat korda ja otsustasin kandideerida ja põhjustel. Esiteks ma olen kindel, et minu elukogemus ja kõik see, mis ma olen oma eelnevas elus läbi elanud, on väga hea pagas selleks, et, et olla Eesti muusika ja teatriakadeemia rektor olen kogunud administratiivset kogemust, reisinud palju maailmas ringi näinud erinevaid muusikaülikoole. Ja võiksin võiks öelda, et minu pilt ja pilk sellest on küllaltki avar, nii et see on nüüd see, miks ma lõpuks otsustasin, et ma olen valmis kandideerima. Muusika ja teatriakadeemia rektor. Toomas Vavilov mitu korda teie kandideerite? Mina kandideerin esimest korda ja seda väga mitmel põhjusel. Esiteks, miks ma ei ole varem kandideerinud? See on sellepärast, et ma ei ole saanud kandideerida. Ma ei ole olnud professor, valitud professor, mind valiti professoriks aasta tagasi ja nüüd ma saan kandideerida, ma seda teen. Teiseks, kui ma oleksin olnud professor, ma poleks seda kindlasti vanem varem söandanud teha. Sest et ma olin osakonna juhataja ja osakonna juhataja, asedirektorina on tegelikult väga suur hüpe, see hüpe, mis sa pead tegema, on hästi-hästi suur. Ja kui ma olin kuus aastat juhatanud pupilliosakonda ja, ja tunnetanud tänu sellele, et ma olen ka juhtinud sümfooniaorkestri tööd kõikide osakondade arenguid, vist eriti arengut, tempot ja ja olekut tervikuna, siis soovides neid asju paremaks teha, otsustasin kandideerida. Marian. Jah, ka minul on tehtud ettepanekuid varem kandideerida, aga ma ei ole seda teinud. Miks ma nüüd kandideerin eelkõige sellepärast, et Ühest küljest kogu minu elu on seatud selle õppeasutus näitusega, mis oli siis konservatoorium, omaaegne laste muusikakool ja nii edasi. Ma olen akadeemias konservatooriumis töötanud väga erinevatel positsioonidel, olen olnud tavaline õppejõud, olen olnud osakonna juhataja, olen olnud juhtimises prorektor 19 aastat ja nüüd olen väiksema akadeemilise üksuse juht. Mullal väga suur kogemus rahvusvahelises ülikoolide maastikul, ma olen olnud suure organisatsiooni, mis on Euroopa kunstiakadeemiate assotsiatsioon, heli ja juhatuse liige, aga ka tegevjuhatuse liige. Ja praeguseks olen ma siis ühe erialaorganisatsiooni, mis on Euroopa kammermuusikat kammermuusika, õpetajate assotsiatsioon, president. Ja samaaegselt olema pianist, kontserteerin palju, tähendab, ma tean, mis tähendab manatseerida ühte õppeasutust. Nüüd ma ütleksin veel nii palju, et ei ole midagi inspireeriva mad, kui kandideerida ühe loomingulise õppeasutuse juhiks, sellepärast siin on niivõrd palju potentsiaali. Siin on nii palju igasuguseid erinevaid ekspertiise, mida kõik saaks hästi palju ühiskonnale välja tuua. Ma olen selleks valmis. Mind eristab võib-olla teistest kandidaatidest, et võib-olla sellise laiema tervikpildi nägemise võime, mis üheselt on võib olla seotud minu erialaga, milleks on muusikateadus seetõttu, et ma olen harjunud nii-öelda asju vaatama mingisuguses integreeritud tervikus. Ja teine asi on see, et kui, kui Marja rõhutas, et tema on olnud eluaeg seotud muusikateatriakadeemiaga siis võib-olla minu tugevuseks on see, et ma olen ka olnud seotud sellega sisuliselt kogu oma nii-öelda teadlikku, vähemalt professionaalse elu mingil viisil, kuid samas ja ma olen õpetanud ka teistes ülikoolides, ma olen võtnud osa õppekavade arendamisest näiteks ka teistes ülikoolides Ma olen nagu selles mõttes olnud erinevates kollektiivides ja mingis mõttes tean või suudan nagu ette kujutada nii-öelda siis seda arusaama või vaadet asjadele nii seest kui väljastpoolt ja ma usun, et ma oleksin võib-olla kõige võimekam, nii ta Eesti muusika- ja teatriakadeemia tugevuste tõlkimisel ja kommunikeerimisel näiteks avalikkusele ja võib-olla ka vastupidi. Täna avalikkust. Nii-öelda võib-olla isegi vapustas üks sõnum, mis tuli otsa koolist, mis on seotud Otsa kooli, õpetajate palkadega ja ka platvormides valimisplatvormides, mis on muusikateatriakadeemia kodulehel üleval on muusikaakadeemia õppejõudude palkadest juttu. Kui me räägime tänasest õpetajate palgatasemest. Toomas Vavilov, kas te näiteks olete oma palgaga muusika ja teatriakadeemias rahul? Täiesti absoluutselt olen olnud rahul? Ei ole, on praegu rahul. Et palgad akadeemias on heaks, need ei pea tõusma. Ma ütleksin, et probleem on pigem noorte õppejõudude palkadega, eriti teatud erialadel kui integratsiooni erialadel noor inimene, ta saab oma majanduslikku olukorda parandada konsulteerides erinevaid pedagoogilisi tegevusi arendades siis näiteks muusikateadlane, kui ta lõpetab doktorantuuri ja alustab noore õppejõuna oma karjääri muusikaakadeemias, siis siis ta tema ette astub, tulevad väga tugevad probleemid, sest et see künnis mitte jääda akadeemiasse langeb ikkagi väga madalale, sest et ta alles loob oma loengukursust samal ajal ta peab tegema kõrgel rahvusvahelisel tasemel ka teadust. Nii et et siin minu meelest tuleb selle üle sügavalt mõelda ja akadeemias, nagu te teate, on ühtlustatud palgasüsteem, aga aga neid ohu ohupiirkondi peaks nagu tähelepanelikult vaatama ja nendega tegelema, tõsisemalt muudatusi tegema. Palgasüsteem. Tähendab, siin ma käsitletakse veidike laiemalt, mis on üldse ülikoolide palgasüsteem? Tähendab jah, Muusikaakadeemia professorite õppejõudude palgad on madalamad keskmisest palgast. Keskmise palga. Räägime kuuest avalik-õiguslikust ülikoolist keskmise palga viivad kõrgele Tartu Ülikooli professorid ja Tallinna tehnikaülikoolide professorite palgad. Kõikides väiksemates ülikoolides. Jah, see on alla keskmise. Mina leian, et tegelikult ikkagi loominguliste erialade professuur, õppejõud peavad saama võrdväärset palka. Nii et siin tuleb, on väga palju vaja tööd teha. Meie arve on kindlasti suures osas kaetud ka meie palkadega, kuna meil on individuaalõpe ja meile väga vähe vahendeid nagu arengutööks. Siin ma näen hoopis teisi rahastusallikaid, kuidas, kuidas akadeemia kogu seda eelarvet ümber positsioneerida? Mingil määral kindlasti ma näen väga selge allikana ka ehk ettevõtjaid, mis võivad panda välja pendiumeid meie üliõpilastele. Mul on siin praktiline kogemus praegu Eesti pillifondi ka kus on viimase aasta jooksul ma olen Eesti ettevõttega, et koostöös teinud ühe miljoni euro ulatuses pillifondi miljoni ulatuses on väga suur raha, ettevõtjatel on suur tahe, statailitaar kultuuri, miks ka mitte ka stipendiumi välja panna, miks ka mitte ka toetada neile sobival viisil samuti kindlasti eurooparaat, mis võiksid olla paremini kasutatud eelkõige õppekavade arenduses ja ka oma teenitud tulu. Nii et see on keeruline probleem, kindlasti tuleb sellega töötada, see tulebki akadeemia siseselt ümber ümber vaadata, kuidas palkade proportsioonid tuleb ka raha juurde tuua. Ma väikseid korrektiive teeks loomulikult vihje sellelt erarahaga saaks kuidagi palku tõsta, muusikaakadeemiasse oli nagu sügavalt üllatav. Aga kahtlemata siin on see valiku küsimus selles mõttes, et individuaalne tund on väga kallis. Ja loomulikult me kõik peame pürgima selle poole. Ta näiteks Muusikaakadeemia professori palk oleks võrreldav Tartu Ülikooli professori palgaga, aga samas me ju teame, et Tartu Ülikooli professor annab ühe loengu 300 ja rohkemgi üliõpilasega auditooriumile, aga muusikaakadeemias toimub ikkagi see üks ühele õpe. Ja mis puudutab nüüd tegelikult pillifondi, ma tahaks seda väga-väga kiita, sest teadaolevalt see on ju 20 20 riikliku prioriteedina kirjas. Ja sellest on kujunenud väga-väga edukas projekt selles mõttes, et erainvestor saab endale tõeliselt atraktiivse investeerimisinstrumendi omal ajal neid pille, ehk siis, et need instrumendid on samaaegselt nii investeerimisinstrument kui ka instrumente muusika tegemiseks, et see on minu meelest väga positiivne, aga, aga jah, et tegelikult see palgaprobleemi lihtne siiski ei ole. Ma siiski veidike kommenteeriks, kuna kuna ma ütlesin, et eelarve proportsiooni saab muuta, ma ei rääkinud, et eraettevõte hakkab palkasid maksma lihtsalt eelarve proportsiooni. Me saame täiendavalt arendustegevustele muudele tegevustele raha taotleda stipendiumit jälle see on midagi muud kui palgaraha. Aga seda on ju kogu aeg ka tehtud. Masin oponeeriks. Mõttes, et tegelikult, kui me vaatame praegu nii-öelda seda Eesti muusika ja teatriakadeemia tervik, eelarvet, siis juba praegu arvestatava osa sellest tegelikult palgad moodustavad, mistõttu me noh, ütleme, kui me räägime ikkagi sellest nendest kindlalt nii-öelda riiklikult garanteeritud vahenditest, siis noh, nende arv on üsnagi noh, selgelt nagu paigas, et me võime siin projektidega raha juurde tuua, kuid jah, et see oleks nagu mõeldav tõesti mingi lühiajalisemalt projektidele läbiviimiseks või tõesti nagu arendustööks. Ja, ja muidugi see, see põhierinevus tuleb ikkagi sellest, et suured ülikoolid peamiselt on ikkagi teadusülikoolid, mis tähendab, et nojah, ühelt poolt räägime sellest, et seal auditooriumis on 300 üliõpilast ja võib-olla tõesti siis nii-öelda selle loengu maksumus nii-öelda üliõpilase seisukohalt oleks nagu justkui oluliselt nagu odavam. Aga, aga põhiline on muidugi ka lihtsalt see, et Tartu ülikooli all ja tehnikaülikooli all on suured instituudid, mis on praktiliselt protsendiliselt teadusasutused, tähendab, kus, kus võib-olla heal juhul toimub doktorantide ettevalmistamine, aga mitte selles mõttes meie mõttes nagu igal tasandil see õppetöö ja need, need suured summad, ressursid, me teame, et tegelikult kõikidelt nendelt instituutidele, eks ole, Tartu ülikool võtab seda niinimetatud õue arhiivi 20 protsenti. Ja tegelikult ülikoolil on üsna suured vabadused noh, teha selle rahaga edasi, mis ta tahab, ta ei pea tingimata panustama neid vahendeid konkreetsete instituutide arendamiseks, mis tähendab, tähendab, et noh, et, et need nii-öelda jah, ressursid, mis on just nimelt selle teadussüsteemi tõttu nii-öelda suurtel ülikoolidel ja mis on meil ennast, nii et selles mõttes ei ole võrreldavad, et siin jah, muidugi, mis puudutab seda laste noorteadlaste osa millest Ivari alustas siis noorteadlaste osas ütleksin seda, et siin tegelikult mingi teatav lootuskiir on, on paistmas sellega pärast, et kui siiamaani pidime nii-öelda oma oma teadlastele palgaraha sisuliselt taotlema puhtalt nii-öelda teadusagentuurilt siis nüüd on ikkagi niimoodi, et agentuur teatavat summad nii-öelda eraldab püsivalt seal vist umbes 50 protsenti saab selleks olema ja, ja projektirahast tuleb nagu teine 50 protsenti. Nii et siin ülikool nüüd saaks nagu midagi omalt poolt juurde panna ja täiesti lahendatav võib-olla selle alustavate noorteadlaste probleemi. Räägime natuke rahvusvahelisus, sest et see on selline läbiv teema, mis teil on kõikidel programmis olemas mõnel natuke konkreetsemalt üldisemalt et mitmel korral on mõista antud, et praegu muusikaakadeemia nagu taotlejat, rahvusvahelisust teatud mõttes kvaliteedi arvelt seda on räägitud Hiina tudengitest. Juko Mart Kõlar sirbis ütleb, et on öelnud, et, et kaasatakse kohati tasemelt selgelt nõrgemaid, kuid sellest suhteliselt suurt õppemaksu maksvaid välisüliõpilasi. Et Marje Lohuaru, kuidas siis on, et kas kõik võetakse vastu, kes on lihtsalt tulevad ja on valmis maksma? No ma käsitleks seda rahvusvaheliselt rahvusvahelistumist veidike laiemalt, tähendab ei ole olnud viimase kahe kümnendi jooksul kiiremini muutuvat valdkonda, kui on rahvusvahelistumine, see, mis oli algne, lihtsalt elementaarne liikuvus õppejõudude ja üliõpilaste vahel garanteeritud Euroopa rahadega, see on kõik nagu rahvusvahelistumine, ainult esimene aste. Välisüliõpil, konkreetsemalt ja tähendab rahvusvahelistumine tähendab rahvusvahelistumist kodus tähendab seda, et ka meie Ülikool peaks andma samasuguse rahvusvahelisem kesk keskkonna sama kõrge, kui on välisülikoolis, ei saada kõiki välja. Ja nüüd, mis siis moodustavad selle keskkonna, moodustavad välisüliõpilased ja välisõppejõud, kes nagu peaksid meile õppetöösse andma oletust juurde ainult kvaliteedi arvel. Ja nüüd jah, see olukord, mis on meil Hiina üliõpilastega praeguseks kujunenud, võib-olla seda kvaliteeti päris ei tõsta alguses tõesti, meil oli vaja laiendada oma haaret, Muusikaakadeemia pidi saama tuntuks ja me võtsime üliõpilase vastu, aga praegu tuleks need vastuvõtukriteeriumid ja kõik jääb üle vaadata, kuna olukord on muutunud. Olukord on väga palju muutunud. Ma tooksin siin veel välja ühe väga olulise aspekti, mis ei ole piisavalt tähelepanu ehk leidnud, aga mis on väga oluline ja see on oluline nii siseriiklikult, meie ministeeriumiga, asjaajamises kui ka välismaal. See on ülikoolide Rankings by Saplekt systeem. Me teame kõik, mis tähendab ülikoolide Rankings pingerida, kuidas Tartu ülikool võitleb oma pingerea eest koha eest pingereas, mida teeb tehnikaülikool nendest pingeridadest ja praeguseks on kujunenud olukord, kus kuuest Eesti avalik-õiguslikust ülikoolist on viis saavutanud koha selles pingereas, kusjuures viimane oli veel Eka, kes sai 150 150 hulka. Muusikaakadeemiat seal ei ole. Teine fakt on see, et meie partnerid meie ülikoolides partnereid, mis on Sibeliuse akadeemia, mis on pääskov konservatoorium, kes Londoni Royal College of Music Stockholmi Royal College of Music on kõik esikümne seas selles kategoorias, nii et mina leian, et see on ikkagi ülikooli arengu seisukohalt väga oluline, me peame sellega tegelema, me peame selle positsiooni saavutama ja võib olla ka see on üks argument ka ministeeriumiga, läbirääkimistest meie rahastuse parandamiseks. Minu meelest see olukord on mingis mõttes ka natukene laiem, et üks asi on tõesti see, missuguse taseme siin ise soovime nagu saada, aga, aga teiselt poolt ei sõltu nagu päris ainult meist selles mõttes, et üks võib-olla ka põhjus, mis on selle praeguse olukorrani viinud seal tõesti, et me võtame vastu üliõpilasi, kes võib-olla päriselt ei kvalifitseeru sellel tasemel, mis me nagu võib-olla oma oma Eesti Euroopa üliõpilastelt ootame. Aga miks me seda teeme? Jah, et see on vot see on hea küsimus, miks me seda teeme, tähendab selles mõttes, et kui kunagi see asi nagu lahti läks, siis tõesti üks põhjus võiks olla just nimelt see, et, et tõepoolest, et väljaspool Euroopa liitu tulevad, et noh, üliõpilased on, on nagu selge nii-öelda tulupool, ülikoolile probleem on aga, aga need natukene olnud selles minu meelest, et et kui me võtame vastu Ei noh, ei lähe, ütleme näiteks Saksamaal ja Inglismaal Ameerika ühendriikidesse see tähendab nende nagu, nagu nagu tasemes on, on mingisugusel vajakajäämised, mistõttu nad sinna võib-olla ei saaks. Seetõttu nad muidugi väga hea meelega kandideerivad meile või sest et ka meie kaudu pääsevad nad nii-öelda Euroopa liitu. Ja ja, ja, ja mulle tundub, et isegi kõige suurem probleem ei ole olnud mitte see muusikaline tase, vaid puhtalt see keeleoskus, tähendab, meil on väga raske olnud nendega üldse mingisugust tööd teha, seetõttu, et me lihtsalt ei saa aru. No kuuldavasti on ka mõned akadeemia õppejõud juba omandanud ka veidi hiina keelt, sest et on ka selliseid klasse, kus võib-olla on hiinlase isegi enamuses võrreldes teiste rahvustega. Aga siin on just see küsimus, et kui ikkagi õppejõud peab teatama väga sageli inimesega, kellel puudub ka võib-olla muusika, elementaarteooriateadmisi. Ja siin olekski jah, ja siin olekski minu ettepanek, et, et keele, aga noh, see on võimalik ka muude komponentide osas. Me peaksime nendega sõlmima teatavad lepingud, kui nad siia tulevad, see tähendab, et me mitte vastuvõtmisega justkui nagu ei garanteeri neile seda, et neil on nii-öelda kolm aastat haridust siin olemas, vaid, vaid ongi siiski teatavad lepingud, mis, mis välistavad nende edasiõppimise täiesti üheselt näiteks ühe aasta möödumisel, kui nad ei vasta pärast seda teatud kriteeriumitele. Ja, ja see oleks see, mis neid motiveeriks, sellepärast et tegelikult ja ma usun, et siin paljud minu kolleegid ütlevad, et need kriteeriumid on ka juba praegu olemas, aga mina ütlen, et neid lihtsalt ei täideta. Ivari Ilja ei käi. Ma ei saa sellest hädakisast nagu hästi aru selles mõttes, et tegelikult keeleoskuse probleemi lahendamine on lihtne, lihtsalt täpselt keele oskust kontrollima sisseastumiseksamid. Ja tegelikult seda, et muusika ja teatriakadeemia on väga rahvusvahelistunum, ülikool üks enim rahvusvahelist tunud ülikool Eestis on minu meelest väga rõõmustav ja näiteks oma isiklikust elukogemusest võin öelda, et ma saan iga päev vaid, ütleme, kuus mõne emaili kuskilt välismaalt, üliõpilased, kes on huvitatud õppimisest nii muusikaakadeemias või siis ka minu klassis. Ja, ja need on sellised nagu Belgiale Läti, Leedu, Soome, Itaalia, Hispaania ja tegelikult see nagu praegu jätsin nagu mulje, nagu kuskilt hädaorust tulime püksi, nüüd pead rääkima. Aga, aga tegelikult see olukord nii hull ei ole ja, ja tegelikult kui probleem teadvustada, siis selle lahendamine ei ole ju üldse keeruline, see, see laheneks paari aastaga, nii et selles mõttes sellest tohutust mingisuguste debatis tundub nagu imelik, et see kindlasti ei ole üks olulisemaid probleeme. Aga Ivari, palun tulge ja andke üks polüfoonia vabastiili või solfedžotund neile ja siis räägiksime. Seal vahepeal, sest sellest ma räägingi, et tuleb keele sisseastumiseksamid. Mis te arvate, tomohair, valged arvab, et me ei peakski rääkima ainult väljaspool Euroopa liitu tulnud üliõpilastest, et nimi on Euroopa õigus, tundub väga häid üliõpilasi, mu enda klassis on Soome tudengeid, Itaalia, Prantsusmaa, omasin Leedust, Soomest ja Hiinast ka. Ja hiinlased eristuvad selgelt oma oma erakordse töövõime poolest, et võib-olla nad ei lähe nagu alguses kohe käimas nad alguses aru, kuhu nad on sattunud, et nende jaoks on, see tuleb täiesti võõrasse kultuuriruumi täiesti teistsugusesse nõuetes, aga nad on andekad ja puhkpilliosakond, mida ma tunnen kõige paremini ja meil on selliseid näiteid väga palju, kus tudeng, kes alguses jah, Eva vabastiili polüfoonia täiesti ei kirjuta ja võib-olla isegi kõikidest heliredelist aru ei saa. On ikkagi juba ütleme neljandal õppeaastal ehk võib-olla võib-olla siis magistriesimesel kursus oli juba rahvusvahelise konkursi laureaat, need näited ei ole ainukesed, neid näiteid on, neid näiteid on väga palju, nii et küsimus ei ole tegelikult nii palju selles, et millised tudengid on, et me ühtegi ala väärtustaks või teist tõstaks. Küsimus on selles, mida me nendega peale hakkama ja küsimus on selles, kuidas me suhtume, ütleme, kaitsestruktuurides kui noorsõdur võetakse näiteks sõjaväkke, siis nad on kõik, no sõdurit hoitakse kolmeks kuuks, viiakse nii-öelda ühtlustamislaagrisse, pannakse kolmeks kuuks metsatelki ja 3500 kalori peale. Pärast seda tulevad välja, need on väga ühtemoodi, nad on kõik ühesugused füüsisega, ühesuguse mõtlemisega, ühesuguse motivatsiooniga ja nendega saab väga hästi edasi minna kitsalt spetsialiseeruda. Mikroselle paralleeli praegu tõin, on just sellepärast, et ma olen palju mõelnud selle peale. Vaadake, kui need mingid puudujäägid nagu jäävad siis nagu jäävad ja nende puudujäägid hakkavad kokku tundma just need õppejõud, kes tegelevad nagu natukene suurtemate asjadega, kui, kui ütleme, erialatund aega, üks-ühele tund, kui hakkab tulema üks, kolmele, üks neljale hakkavad tulema, suured kammeransamblid hakkavad orkestrile grupi proovida ka suure orkestri proovid siseneb põrkama selle asja vastu, mida mina olen ka hästi palju tähele pannud, et et näiteks, et märke nooli joonestikul on ta siis parasjagu diees. Võib-olla noot ise, eks ole, ei tähenda inimese jaoks võib-olla mitte mingisugust heli ja mingisugust emotsiooni, mingisugust päiksekiirt mingisuguses süsteemis tähendab kindlat mänguvõtet ja mitte midagi muud. Ja see on, see on see, mida ma arvan tõesti, seda, et, et selle koha pealt me peaksime lähenema nendele inimestele, sest fakt on see, et, et nad on väga töövõimelised, nad on märksa töövõimelisemad, kui, kui vabandust, kui põhjaeurooplased oleme selles mõttes, et, et et noh, meenutame, kuidas Hiina müüri ehitati ja nii edasi, need on kohutavalt töövõimelised ja nad on võimelised erakordseteks asjadeks. Aga küsimus on lihtsalt selles, et kui rakendatavad nad mingil hetkel on ja siis on küsimus selles, millise, millisena me kujutame ette või millise esimese kursuse ehk ühtlustamis laagrib, nendel teeme kas kahest solfeises tunnist piisab solfedžotunnist piisab nädalas ühes vaba vabastiili polüfoonia tunnis näiteks piisab või on vaja viite. Et ma olen, ma olen neid asju, ma olen asja neid asju väga väga palju proovinud, sest tegelikult on niimoodi, et ka erialaõpetajad jäävad tegelikult ütleme nende välistudengitega, kes natuke nõrgemad kui teised jäävad üsna üsna kõvasti hätta, sest ühel hetkel oled sa seisus, kus sa väga töökale tudengile pead sa õpetama elementaarteooriad, solfedžo, harmooniat, muusika ajalugu ja lõpetades veel inglise keelt. Aga see ei tähenda, et need tudengid ei ole töökojad ja vastavate võimelised. Ja ma tean, ma tean väga hästi, millest ma räägin. Aga see ongi meie missioon, näiteks meil on juba näiteid, kus välisüliõpilane, kes on meie juures lõpetanud juba tema oma õpilased tulevad õppima Eesti muusikaakadeemiasse ja nad on hoopis uuel tasemel. Nii et tegelikult see, mida me teeme täna sellest oleneb väga palju see, mida me hakkame tegema homme, nii et tegelikult noh, tuleb pingutada, kui on probleeme, siis neid tuleb lahendada. Ma olen absoluutselt nõus, aga ma siiski arvan ka praegu, et et ikkagi tuleb ka laiendada seda sihtriikide sihtriikide hulka meil või vähemalt üle vaadata missugustes riikides me tahame saada ikkagi endale üliõpilasi, et see Hiina ei ole meil ainuke, me oleme väga tugevasti fokusseerinud ennast praegu sinna. Jah, ja ka Euroopas on see olukord on niivõrd palju muutunud praegu Euroopas ja samaaegselt. No ma võin ka ikkagi öelda, et see kõik maksab, see Hiina üliõpilase õpetamine, nad maksavad meile, aga muusikaõpilane individuaalõpe maksab ka meile väga palju, tegelikult. Nii et siin ma ütleksin selle üldise pildi nagu ja üldise õppetaseme tõstmiseks peaks natuke seda üle vaatama, see on laiemas tähenduses välisturundus, mida tuleb teha. Olles täiesti Ivariga nõus, on mul siiski, ma ei ole päris nõus sellega, et, et Eesti muusika ja teatriakadeemia peaks olema nagu selles mõttes desühtluskool või, või et see peaks olema. Või et see peaks natukene võtma meie tegemisest nagu ebaproportsionaalselt suure osa, et praegu me rääkisime välistudengitest, aga tegelikult, eks meil on sama probleem natukene ka meie enda tudengitega. Muusikateooria koordinaatorina olen täiesti teadlik sellest, et tegelikult Eesti muusika ja teatriakadeemia annab muusikateoreetilist õpet nii-öelda väga algsee tähendab ennekõike algust väga halb tasemel, see tähendab, et me õpetame tegelikult, et mis asi on noodid ja noodikiri. Ja samas eks ole, on meil kõrvasse Atonaalne solfedžo näiteks, mida tehakse, see tähendab, et me tegelikult me tegelikult annamegi muusikaharidust nii-öelda selle selle väga algusest kuni kuni väga lõpuni vähemalt kui me räägime nii-öelda muusikateoreetilistest ainetest. Aga minu meelest see olukord päris nagu normaalne ei ole, sellepärast et tähendab, et asi on selles, et kui me nüüd võtame endale selle üles siis me tegelikult hakkame õõnestama eesti muusikaharidust tervikuna. Väike vahele põrgatada ma lõpetan siis ma olen täitsa valmis kuulama ka teie märkust, et ühesõnaga me siin nagu õõnestame selle meie praeguse muusikahariduse koolisüsteemi nagu alt ära kui me ütleme, et olgu, tegelikult pole vahet, mis on teie tase, kui te tulete akadeemiasse õppima ühtlustama ja tõid ära kolme kuu jooksul või siis aasta jooksul või kahe aasta jooksul. Et sellisel juhul tähendab niikuinii keskastme koolid ja see tänane lugu otsa koolist lehes ka natukene näitab, seda, nad on tegelikult päris tugeva surve all sellepärast et nende nii-öelda noh, nii-öelda nende eksisteerimise põhjus on tegelikult juba aastaid olnud mõned üsna sügavalt kahtluse all, et miks neid on üldse vaja. Miljardeid pudru pudru jaksaks selles mõttega Katsasteks selles mõttes, kui me räägime nüüd minnes meie oma Eesti järelkasvu, siis see on hoopis teine probleem ja teine küsimus on need välismaalased, välismaalaste puhul on asi väga lihtne, ei saa mõjutada seda, mis nendega toimub, enne, kui nad tulevad muusika muusikaga nimelt jaa, jaa, selle otsese langetame sisseastumiseksamid, nüüd see teine segment ehk siis meie oma oma eesti järel, kas vot see on see, kus tegelikult nüüd on tõesti puudu siia, kus muusikaakadeemia peaks rohkem kogusele teekonna vältel nagu jälgima, mis toimub ja osalema rohkem võib-olla koostöös. Ja kas sa võid kohaga trikki? Mina olen valmis, palun. Ma tahtsin tulla lihtsalt talle Kerri Kotta jutule nagu haakuda, kuna see teema, mida Ivari praegu tõi välja, on siiski väga ulatuslik teema ja seda tõesti tuleb meil arutada. Aga ma siiski tuleks välja selle tasemeni veel, et miks meie üliõpilased, kes Rasmuse son tahavad väga minna välja, kuna minu programmis oli ka õppetööks suuri prioriteete. Seda, et, et tegelikult ikkagi, kui oled tugev, väga tugev, meil on tipud väga tugevad, eks ole, siis neil nad tahavad ka samasugust keskkonda saada enda ümber, eks ole, kui meil juba käärid nende üliõpilaste taseme hulgas on ikkagi niivõrd suured nagu oli siin hiinlastega, eks ole, siis see keskkond võib-olla ei ole temale päris sobiv siin õppida. Ja loomulikult me tahame, et ta läheks välja, me tahavad, ta tuleks tagasi, aga me peame suutma teda siin hoida, pakkuda talle samasugust õpet. Nii et see oli minu repliik eelkõige Kerniga. Meetrid töötame erinevates õppeasutus, mul hakkab vahepeal lihtsalt mööda seda. Et et ei saa võtta nagu vastutus, minu meelest on siin niimoodi, et kui me võtame õpilase, siis igal juhul me võtame vastutuse. Me oleme tegelikult seda juba teinud, et me ei saa praegu rääkida, kas võtame vastutusele mitte võetud. Praegu muidugi jah, aga, aga me peaksime nagu võtma seda natukene vastutustundlikumalt, seda vastutus tähendab mitte võtma vastutust üliõpilase eest, kes ilmselgelt ei ole võimeline meie programmi läbima. Räägime natuke nii juhtimiskultuurist, mis on ka eriti akuutne just taasteotsa kooli uudiste valguses, et. Kui mitmes programmis valimisprogrammis käib läbi see nii-öelda kaasatuse nõue, et see järelikult pole rahul sellega, kuidas siiamaani on kaasatud siis Muusikaakadeemia madalamate struktuuriüksuste, siis töötajaid. Et kas te oskate tuua lahmi Kerri Kotta juures oleme, järjekorrad on, kas te oskate tuua mõne konkreetse näite näiteks Peep Lassmanni tegevusest, mille alusel siis saaks sellist etteheidet teha? Tähendab, ma tegelikult ei tahaks siin nagu isikupõhjale minna, et ma usun, et Peep on teinud oma asju paremas ära nägemises ja arusaamises. Ma pigem selle organisatsioonikultuuri all pean silmas seda, et üldiselt minevikus No võib-olla ma natuke utreerin, aga aga noh, öeldakse, et, et teadmised on võimud võim, mis tähendab, et mul on tunne, et suuresti on administratiivset võimu teostatud ja minu meelest teostatakse seda Eestis päris paljudes kohtades siiamaani selle kaudu, et takistatakse info liikumist selles mõttes, et kui teatav näiteks keegi ei tea midagi, siis on alati nii-öelda võib-olla nendel, kes seda administratiivset võimu kehastavad, kergem mingisuguseid asju läbi suruda, aga ma tahaksin minna isikute kallale, ma peaksin selle uue organisatsioonikultuuri all? Jah, pigem nagu seda, et et, et minu meelest see info tuleks nagu tõesti panna panna liikuma, ma isegi ei ütle, et see on küsimus rektoris või on küsimus eelmises rektorise, pigem organisatsiooni kultuur on ka, aga on ka see, et sageli info ei liigu teinekord ka osakonna juhatajalt oma osakonna inimestele, et see võib-olla polegi üldse tingimata rektori teema, mul on tunne, et siin on selliseid ummistusi nagu, nagu, nagu päris mitmes kohas, tähendab, miks ma seda väidan, ma väidan seda erinevate vestluste põhjal, mis erinevate akadeemia töötajatega pidanud. Et siin ma jällegi näiteks kui ma lugesin Marie programme, siis tegelikult, kui ma vaatan, eks ole, ja tema on ainukene meist, kes tõesti võib-olla pakub välja sellise väga selge nagu struktuurireformi ja, ja tõesti asendada siis praegused, nii-öelda võib-olla osakonnad siis suuremate teaduskondadega, et ma näen siin, et ma näen, et Marian tegelikult ka sellele mõelnud, sellepärast et taoline struktuurireform kahtlemata aitaks kaasa info ja kommunikatsiooni ja kõige selle liikumiseni nii-öelda selle maja maja sees. Võib-olla, mis, mis, mida, mis mind siin natukene mõtlema paneb, on võib-olla see, et, et see, see Marie pakutud struktuur minu meelest töötab väga hästi nagu hierarhilised mõttes, tähendab ülevalt alla ja alt üles ilmselt tavalise süsteemi juures peaks info liikuma päris hästi. Minu võib-olla küsimus marjale, kui marja soovib sellele vastata, et oleks see, et aga kuidas see info sellise süsteemi puhul liiguks nagu horisontaalselt, sellepärast et minu meelest üks moment, kus me peame nagu ühe sammu edasi astuma, on see, et et just see osakondade vähenev võimitus, vähene mobiilsus on üliõpilased nagu osakonda Vahel jah, ma, minu programm on tegelikult ka sündinud, mitte ainult minu peas, tähendab ma olen kohtunud väga paljut kolleegidega erinevatel tasandil ja ka ka teistes ülikoolides ja ma olen tõesti arutanud neid küsimusi ja siis on nüüd kui minu ettepanek, mida ma olen nagu formuleerinud, seda tuleb täita sisuga ja sisu täidavad seda meie muusikaakadeemia üliõpilased, õppejõud ja tugistruktuur. Minu eesmärk oli eelkõige see tuua akadeemiline kompetents juhtimisse ja tuua ja luua selleks vorm, kus tõesti hakkaks toimima. Teine ettepanek, mis on ka väga oluline, on see, et tõesti arendada ka mingil määral interdistsiplinaarset koostööd, tuua lavakunst ka selle laua taha, kus on interpretatsiooni teadus on, kus on meie jäts ja muud erialad, kus on meie loomi ja kus on ka meie teadus, et arendada seal ka niisugust omavahelist koostööd tegelikult ja siis, kui me leiame, mingis mõttes on Eigegi arenduseks mõeldud, tähendab, arendus peab toimuma osakondades, arendus ei saa toimuda päris juhtkonnas selleks, et mingit arendust saades peab tulema poolt osakondades ja see on minu kogemus minu kogemuslikule kogemusele põhinev. Ja nüüd, kui ütleme näitena, kui tõesti selle laua taha leitakse, et vaat see osakond, see eriala, see vajab arenduste mingit uut, vat siis tuli sinna juurde välissuhtlus omadega, vaatame, missuguste projektidega me saame seda katta, eks ole, missugused on reaalsed võimalused selle tegemiseks. Üks asi on muidugi lihtsalt see akadeemia-sisene informatsiooni voolavus, mida annab päris hästi ju korraldada ka mõne mõne võimeka administratiivtööd, aga teine asi on kogu selle potentsiaali, mis on meie õppejõududel väljatoomine. Ja mina arvan, et kui me tihtipeale räägib, et meie iga üliõpilane on oluline, iga laps on oluline, kes muusikat hakkab õppima, mitte seda ära kaotada, siis ma ütleks niipalju, et ka iga meie õppejõud on oluline see, mis tema arvab asjast, see, mis tema mõtleb, on väga oluline meile ja selle alusel me hakkab oma arengut tööd edasi tegema. Toomas on viidud, kus on praegu Eesti muusika- ja teatriakadeemia info liikumise nii-öelda struktuurisse pudelikael. Ma arvan, neil on üsna mitu ja ühesõnaga ühe lausega ühe saatega kindlasti nagu lahti ei räägi, see seal on minu arvates asi, ei ole nii palju nagu struktuuridega ja kindlasti struktuurimuutuste taga, vaid ikkagi inimeste taga. Et puhkpilliosakond, mida ma kuus aastat juhtisin, toonia, orkester, meie õppejõud on väga paljud on töötavad nagu mitte täiskoormusega, et ütleme, kui on, kui on vanas inimesi, kes on alates võib olla 0,0 koma kolm 0,5, mõni 0,75 ja saates laiali, saates neile iga päev igavese laiali, meile kaasates ja püüdes neid kaasata veel ikkagi arvestama seda, et nii mõnedki neid lihtsalt läbi ei loe. Nad lihtsalt ei võta neid ei loe, sest ütleme nüüd muud tööd, mille kõrvalised asjad tehakse, võtavad nendelt nii suure aja niivõrd suure energia. Ja ühel hetkel sa ei saagi seda nagu eriti palju oodata, et teil infot, info on tegelikult liikunud ikkagi kogu aeg ja asi on ikkagi ikkagi nagu selgelt inimeste taga, inimeste motiveeritus ja taga ja motiveeritus väga tihti ikkagi ikkagi sõltub sellest, millise koormusega inimesed töötavad, sest olgem ausad ka otsa kooli juhtum, millest on hästi palju, on räägitud ikkagi paljuski. Sest et, et kõik need õpetajad, kes sinna alla kirjutavad, töötavad tegelikult igaüks hästi väikese koormusega, seal ei ole väga palju selliseid inimesi, kes oleks nagu täiskohaga tööl, eks ole, kui sa ja kui keset keset hooaega vabandust joovad, mitte õppeaastast, kui vana harjumus keset hooaega ikkagi ikkagi veel muudetakse veel seda, seda väikest koormust, seda asja ka siis läheb selgelt, ärritatakse üles nagu, nagu kõik inimesed, eks ole, kes õpetavad hunnikus, põhiline põhiline asi on nagu emotsionaalselt selline. Et, et, et aga mida ma pean nagu praeguses kultuuri kiituseks ütlema see, et ta on väga lihtne, väga toimiv, et, et vaadake, kui muidugi, kui inimeste asja ei huvita ja nagu ma ütlesin, seal taga hästi palju erinevaid nagu selliseid selliseid punkte, miks ei huvita. Et siis info liiguvas, samal ajal kui kedagi huvitab, siis see esimene on saanud nagu mina sain ka tunnitasulise õppejõuna või siis dotsendina või salati minna kohe hopsti prorektori direktori kabinetti ja ja hakata nagu asjade pärast rääkima, vaidlema ja kõva häälega vaidlema ja selles mõttes on see tegelikult on inimestevahelised suhted ja inimestevaheline nagu selline kommunikatsioon akadeemias üsna ja küsimus on natuke võib-olla selles erinevas motiveeritus, mis natukene selles koormuses asjades kinni ja kõige raskem on see, et need koormused ka aastast aastasse muutuvad. Aga sa oled lühemalt ja lihtsamalt sellest rääkinud, mida tegelikult probleeme ei ole ju infos, info ju ikkagi liigub, vaid pigem on võib-olla see juhtimiskultuuris mõnel määral, sest tegelikult oluline on ikkagi see avatus ja kaasatus, et mitte selle infomaterjali tekkimise järel ei tea mitte inimesi, vaid enne mingit otsustaja langemist, toimub inimestega rääkimine, nende kaasamine protsessidesse. Ma olen ka ise oma valimisprogrammis rääkinud struktuurireformist, mis kindlasti tuleb läbi viia. Minu kindel seisukoht on see, et seda saab edukalt läbi viia ainult siis, kui akadeemia pere seda toetab. Mis siis, kui see sünnib mingisuguse konsensuse alusel? Täielik konsensus loomulikult ei ole võimalik, aga kui vähemalt suurem osa akadeemia perest mõistab, et see on vajalik, et see on kasulik. Mis puudutab nüüd seda struktuurireformi, millest siin juttu oli, see on niisugune sobilik sellistele hiiglaslikele süsteemidele, ütleme Tartu ülikoolist. Ta on väga suures osas nagu on võetud. Aga kui me vaatame, kas ühte Tartut teaduskondagi, siis on kordades suurem kogu Eesti muusika- ja teatriakadeemiast. Noh, lihtsalt suurusjärguks annan teile, et Tartu Ülikooli üliõpilaste arv on 13 14000 vahel. Aga Eesti Muusikaakadeemia praegu asub 650 680 vahel, noh, kuna see niivõrd pidevalt muutub see arv siis tegelikult sellise rohmakas süsteemi asemel oleks vaja midagi väga mobiilset nutikat, isegi mis võimaldaks sellel väiksel süsteemil tõesti töötada efektiivselt ja mitte ainult info liikumise mõttes, vaid just selle selles osas, mis oli enne selle info tekkimist, et otsuste langetamisel ja üldse tulevikku arutada, tamisel kaasataks inimesed õigel ajal, et juhtimine oleks tõesti avatud ja läbipaistev. Vot see on minu, minu kindel seisukoht, nii et seetõttu rektor ei ole ju akadeemias mingi inimene, kes kirjutab käskkirja ja siis kõik nii ongi. Meil on ju ometigi nõukogu ja tegelikult akadeemiline, täis ülitarku inimesi. Põhiline ülesanne on nendega rääkida, neid kuulata ja siis selle alusel hakata mingeid otsuseid langetama. Kirikult repliik ongi tegelikult väga, väga lühikene, Ivar, ütlesin tegelikult väga palju juba ära, tähendab, Toomas ütles jah, et need kirjad ja loomulikult need kirjad tulevad, aga just nimelt need kirjad tulevad ja me saame teada, et midagi on juhtunud. Mõnikord need kirjad muidu ei tule ka. Aga vot see probleem ongi see, et inimestega ei räägita, inimesed ei saa aru, miks midagi on tehtud, miks on seda nii tehtud? Tähendab just nimelt jällegi oma töös nagu koordinaatoriga? Ma pean suhtlema just, ma pean suhtlema suuresti, mitte professoritega, ma pean suhtlema tegelikult õppejõududega, kes peavad tegema sellist nii-öelda lihtsamat tööd. Ja nende mured tegelikult väga sageli ei jõua sinna võib-olla kus oleks vaja. Noh ja, ja võib-olla seal ei ole jah, sellist sellist teatavat kommuniga seal, nii et pigem on just nimelt see tunne, et miks, miks nagu Toomas ütleb, et üks on tõesti suur hõivatus, aga ma arvan, et mingis mõttes on ka see tunned, et vahet pole minu arust niikuinii väga palju, võib-olla ei sõltu, et ei hakata ennast. Inimene repressi tunduma, et tema arvamust loessa tõuseb, tema arvamus on oluline ja kuidas ta tunneb seda kavalalt? Ma tahan siin vastu vaielda Ivari Ilja-le, et seal rohmakas Tartu Ülikoolisüsteem, mina seda küll Tartu Ülikoolis pole üle võtnud, meie meie partnerülikoolile ekal on täpselt samasugune süsteem. Räägime Rootsist, räägime teistest, on täpselt samasugused süsteemid, need Tartus ei ole. Kas on analoogne? No Muusikaakadeemia väärib ka oma oma Ütles, et ja vääriti ja siis, aga mina tahaks ja juhtimise osas veel, kuna kaasamisest on palju juttu, siis ma tahaks olla selles osas natukene konkreetsem ja tõesti selle protsessi algatamise ja protsessi kaasamise osas on väga oluline mitte ainult seda tulemust reflekteerida ja peegeldada, vaid ka juba protsessi. Ja siin ma ütleksin, on väga suur osa meie üliõpilast. Meie üliõpilased ei ole päris kaasatud sellesse protsessi, sellepärast et meie ülikool koosneb professorid, õppejõud ja üliõpilased. Et milline on üliõpilane, osa nad on, aga nende osa on võrdlemisi formaalne olnud siiamaani ja päris seda nende häält, mis on meil iga aasta muutu, väga dünaamiline, pole päris kuuldavus. Aga see ei tule juba ka mingis mõttes nagu sellise klassikalise muusikavaldkonna spetsiifikast, eks ole, kus ongi ju tegelikult see süsteem on väga tugevalt hierarhiline, võib-olla isegi patriarhaalne, et kas tegelikult, kas tudengid on ise üldse valmis oma ideedega panustama, kas nad usuvad, et neist midagi sõltub? Ma olen nendega rääkinud ja ma ei ole tõesti teinud seda üksi seda süsteemi. Ma olen inimestega tõesti rääkinud, meie õppejõududega rääkinud ja leidnud, et see võiks olla vajalik. Ja ma olen rääkinud ka üliõpilastega ja ma olen saanud nendelt ikkagi väga niisukest üsna huvitavat, isegi üsna üllatavat ja väga aktiivset tagasisidet, sisulist tagasisidet õppetöö kohta. Kindlasti peaks üliõpilasi kaasama rohkem õppekavade arendus. Vot see on üks, üks aspekt, mis. Jah, olen ka sellega nõus, et üliõpilane ei peaks olema nagu pärisori kinnistatud ühe kindla osakonna külge ja, ja tema tuleb, tulevane saatus on sellega justkui nagu üsna suuresti ära määratud. Õppekavade järgi. Aga rääkides selle struktuurireformist üldse reformidest, et kas akadeemias on täna erialasid, mille hoidmine ei olegi võib-olla otstarbekas, sest tegelikult meil on ka selliseid erialasid, mis on just mõnes mõttes võib-olla väga sellise, kas ikas kitsa ringi huviala või siis selline, kus ei ole väga palju õpilasi. Kas te näete midagi, mida peaks kaotama ära muusikaakadeemias? See on kontseptsiooni küsimus. Tegelikult on tõesti erialasid, mille, nagu öeldakse, alles hoidmine ei ole võib-olla majanduslikult ja ütleme ka tööturu mõttes otstarbekas, nagu te teate ise, meil on selliseid muusika, töökohti, mida on Eestis võib-olla kolm, neli teatud erialad, aga kaua selles programmis ma ütlesin, et, et tegelikult üldse see, et me oleme saavutanud võime neid erialasid sellisel tasemel õppida. Et meie lõpetajad on vastuvõetavad tööturu nõuetele, on iseenesest mitte ainult pedagoogiline väärtus ja hariduslik, vaid ka kultuuriline, nii et tegelikult siin ei ole ühest vastust ei või. Ja siin see on ikka valikute küsimus ja prioriteetide küsimus. Millistest erialadest me ikkagi räägime laadset niis, te ütlesite ka, et osad erialad on nii-öelda arhailised, erinevad. Arhailisi, ma päris nagunii niimodi nimetas arhailise hailised eri, aga näiteks harf on üks nagu tüüpiline minu kogu armastusega arhingu instrumendi vastu kõige kaunima kõlalise instrumendi vastu siiski loomulikult, eks ole, töökohti, harfimängija on ju väga noh, ütleme ühe käe sõrmedel saab neid üles lugeda, mis on Eestis, aga, aga samas see Muusikaakadeemia on võimeline kõrgel tasemel harfimängijat ette valmistama. See on tegelikult kui see uuesti. Kui see nagu kaotada ja siis üritada uuesti taastada, siis selleks kulub väga vägagi soliidne aeglusele suuska lisaks, nii et aga ikkagi, ma rõhutan veel kord, et õpetajad õpetavad õpetatavate erialade nimestikku võib ju aeg-ajalt üle vaadata ja noh, ajaga tuleb muidugi kaasas käia. Toomas mulle väga meeldis ivalise praegu ütlesid, et tuleb üle vaadata, ajaga kaasas käia. Olen täiesti kindlal seisukohal, et sellist eriala, mida peaks kinni panema, ära kaotama, sellist pole meil kindlasti kindlasti olemas ja, ja aga, aga ülevaatamine hoopis teine asi ja see sõltub ütleme, osakondade ja õppejõudude ja, ja tõesti nagu lihtsalt nagu sellist tasemest. Ja see on nüüd väga oluline asi on minu jaoks üks mõõdik on väga selge, mõõdik, mina, noh, mina mõõdan nagu kogu aeg nagu meie taset. Loomulikult ma võrdlen lähinaabritega loomulikult ja ma võrdlen absoluutsed, aga ka maailma tippülikoolidega, aga, aga väga tihti võib põhimõõdikutes ma mõõdan ikkagi meie Meie õppejõudude osakondade taset on see, et ma võrdlen neid keskastme muusikakoolidega eriti otsa kooliga, millest täna juttu muusikakeskkooliga ja siis kindlasti ka Elleri kooliga. Ja võrdleme väga, väga, väga, väga tõsiselt, alati, ma toon ühe näite alles hiljuti õpilastega õpilaste jutt, ma ei ütle, mis osakonnas nad olid, aga, aga nad küsisid, miks on meil asjad niimoodi, et vaat muusikaakadeemias on meil eksami nõuded nagu väiksemal ja nii mahuliselt kui kvaliteedi mõttes, kui on näiteks meie eelmises koolis selline keskkond ja see on nagu tõsine teema, et, et siis siis ma tegelikult nendele esimese vihaga nagu ütlesin, ma oleksin tõesti oleksin eristunud värvi kohe selles mõttes, et see ajab mind tigedaks selles mõttes. Ma ütlesin neile, siis on kaks kaks varianti, kas vaatame selle üle, teeme nagu korda või majanduse erialal kinni, eks ole, praegu ma ütleksin muidugi see asi tuleb üle vaadata, et et, et siin ongi alati alati üks väga-väga tähtis moment selle ületuleku juures, et, et kuidas me peame suhtlema nende keskastme muusikakoolidega. Nii et kui me võtame neid, nagu me tahaksime, võtavad meile väga meeldiks, kui meil tuleks ühtlase tasemega tudengid, siis see oleks nagu väga hea. Aga see tähendab seda, et nüüd peaks hakkama kolmele koolil dikteerima, mismoodi nemad peavad andma, kus tasemeni võivad õpilasi tõsta, eks ole, et meil oleksid väga üle võtta. Võtaksime nendelt nagu sellise väga hea arengu ja vot selle üksikindiviidina sihukse arengu nagu täiesti maha, eks ole, seda me teha ei saa. Aga küll me saame vaadata seda, et meie õppejõud oleks selgelt paremad ja selgelt tugevamad. Intervjueeritud õppejõudude ja selgelt meie eksaminõuded oleks märksa tugevamad kui eelmistel kordadel. Seda me saame teha, sest õpilastel peab olema väga kõva tamp peal kindlasti kõvem, kui ta enne oli. Kui ei ole ja südamel nii mõnelgi alal üsna palju, siis on asjad halvasti, seda tuleb muuta. Marje Lohuaru. Millised erialad? Tee struktuurireformid. Ei, mina ei kaotaks mitte midagi, erakonna Muusikaakadeemia muusika ja teatriakadeemia on ikkagi nõudmised väga kõrged. Tähendab, peab olema koht Eestis, kus saba saab akadeemiliste professionaalset haridust. Meil on olemas ERSO, meil on ooperiteater, me peame valmistama sinna ette mängijaid, lauljaid, meie, meie, meie meil nagu nõudlus meie vastu on väga-väga suur samaaegselt me peame valmistama ette inimesi reaalseks tööturuks, meil on vaja praktilised erialad võib-olla välja töötada märksa paremini, kus on meil praegu puudujääkspetsialistidest ja samaaegselt on meil ka innovatsioon? Meil on ka, peab olema kena platvorm ka, kus see innovatsioon saaks ka esile kerkida ja et ta ei muutuks niisuguseks institutsionaliseerinud innovatsiooniks. Täitsa oleks kogu aeg uus, need meie, me peame katma väga palju ja seetõttu me mingisuguses kinni panemisest küll rääkida ei tohigi üldse. Samaaegselt ülevaatamine, mida siin Toomas Vavilov rääkis, loomulikult seda tuleb teha pidevalt. Kergelt masin, lisaksin veel ühe, võib-olla detaili sellesse mõttearendusse, et et, et, et need natuke, need mõttearendused need siiamaani on olnud, et kas ei või jaa, et kas proovi contra, et kas paneme kinni või pane, et õpetame või ei õpeta. Aga vot just tulla tagasi nende paindlik kui õppekava nagu paindlikumaks muutumise teema juurde siis ma tegelikult ei, ei näe siin nagu selles mõttes väga suurt probleemi, et need spetsiifilised erialad ja nende õpetamise teema on minu meelest just lahendatav paindlikuma õppekava kontekstis, tähendab kus meil on rohkem kui üks õpiväljund, et tuletaksin siin meelde, eks ole, et me ei ole mitte lihtsalt kõrgema astme muusikakool, kus me lihtsalt seda, mida me oleme kogu elu teinud, teeme veel kõrgemal tasemel, vaid me oleme avalik-õiguslik ülikool, see tähendab, et inimene, kes siit välja peab minema peaks olema mitte ainult tippspetsialist, vaid, vaid, vaid ta peaks olema ka inimesena avaram ja võib-olla suurem, kui ta siia sisse tuli ja vot see paindlik õppekava, mis nagu pakuks siis nagu erinevaid väljundeid ja mis põhineks, võib-olla ka tõesti Tööl üliõpilastega ja võib-olla isegi isegi teataval monitoorimisel või sellises tagasiside pidevalt. Et üliõpilane saaks ka juba õppimise ajal teada, kuhu ta tegelikult on minemas, mis on tema tugevad, mis on tema nõrgad kohad. Et, et see ei oleks nagunii jäik, et me igal juhul, et kui me võtame sind vastu sellele erialale, siis on sul põhimõtteliselt ette nähtud üks suhteliselt kitsas koridor sinu elus, vaid vastupidi, et siin on olemas tegelikult mitmeid võimalusi. Ja samas tõesti, kui on olemas üliõpilane, kelle talent ja võimekus näitab, et temast võiks tulla üks maailma tippinterpreet siis siin ma isegi liiguksin seda teed, et et võtame seda kõike, killustavad pudi-padi vähemaks ja anname talle võimalused jõuda tõesti sinna, kus ta võiks jõuda, nii et me ei peaks olema nagu, nagu, nagu juba enne ära kokku leppima, et mis on see formaat, milles me neid koolitame või vähemalt mitte nii rangelt ja nii ajas. Jah, üks moment siin veel juures, et loomeerialadel suurepärase ja väga kõrge taseme saavutamine nõuab aega ja ajafaktor on erakordselt oluline ja see on oluline ka meie lavakunstis seepärast, et lugemus on luge, too analüüsimine, loetu seminarid, nii et seda ei saa teha niimoodi kiiresti, samuti pillimängu õppimine, see nõuab aega. Loometegevus nõuab aega, et sa oma teed suudaksid leida oma isikupära suudaksid leida nii, et selle pärast, nagu minu programmis on ka, et õppetöö kõik see eriala eriala tähenduse suurendamine on oluline. Jah, et miks ei võiks näiteks üliõpilane tänapäeval teha Talle mingis mõttes ise õppekava, no selge, et seal ei saa olla absoluutset vabadust, aga ma ei räägi absoluutsest vabadusest, aga suurtes ülikoolides on, see tähendab meil tänane, eks ole, nii-öelda õppeosakonna spetsialistid, kelle tööks suuresti on ka lihtsalt nagu öeldakse, selline noh, natuke nürivõitu andmete sisestamine, tähendab, miks ei võiks minna üliõpilane andmebaasidesse miks ta ei võiks teatava siis jah, nii-öelda struktuuri või raami kaudu seda mingis mõttes ise kokku, tähendab me, me võime siin võtta oma töötajatelt olulise osa administratiivset koormust ära. Sellise Toomas Vavilov reageeris, minu meelest on niimoodi, et ise kokku pandud õppekava õpilase see ei lähe nagu mitte see ei lähe absoluutselt, sest et ma olen ju noh, me tegelikult teame, vaata kas see ongi niisugune aeg, kui inimesed tulevad meile õppima, et nad arvavad, et nad teevad muusikast kõike, ma ise mäletan seda ja ma tean väga hästi esimese kursuse tudengid, see on niisugune aeg. Et kus need on nagu väga lahtised küll, aga see ei tähenda absoluutselt seda, et nad teavad, mida neil vaja on. Nad tõesti ei tea. Ja ma olen näinud, südames on ise kokku pandud, valdavad, nad panevad ise kokku, lähevad sinna, hakkavad seda vaeva ja selles mõttes on ta vabalt valida, saavad, eks ole, ja, ja, ja kui ma kui ma ei tea, kas küsinud, miks sa selle võtsid, miks sa selle võtsid, sul on tegelikult vaja seda, sest et vaata, mina nagu eriala õpetajale kuulen tema mängust ansambli õpetajale või, või siis orkestri õpetaja kuulan ära tema mängust, mida ta nagu tegelikult vaja oleks, ka tema on oma valiku teinud ja tavaliselt on see niimoodi, et kui ma soovitan ruttu-ruttu asjad ära vahetada, võtta võtta neid asju, sest noh, puudujäägid on tegelikult hoopis mujal. Õpil ise ei näe, et selles mõttes mulle meeldiksid kui näiteks asjad niimoodi, kui minnakse ikkagi õpilasega eri, vähemalt erialaõpetaja ja võib-olla ka võib-olla ka väga terava kõrvaga kõrval nagu, nagu selline teooria õpetaja mõtlen sellist praktilist teooria Dainidest, praktilistele disainerid, et need läheksid temaga kaasa ja teeksid selle õppekavaga, õpilane ise, mitte mingil juhul Ivaril. Interdistsiplinaarsus on muidugi väga õige ja oluline teema eriti arvestades olukorda, kus ühiskonna arengut kiireneb tohutu tohutu tempoga ja tegelikult me võime ju teha mingi prognoose, aga me ei tea, milline on see noh, tööturg näiteks 20 30 aasta pärast, nii et tegelikult me peame õpetama inimesi, kes on võimeline kohanema, kas on võimeline õppima oma elu lõpuni. See oleks nagu see üks aspekt, teine aspekt on see muusiku puhul, eriti niisuguse, nende nii-öelda pikkade ajaga. Muusikute puhul on see inter distsiplinaarsuse küsimus ju mõnes mõttes spetsiifiline näiteks noh, vanematel aegadel on olnud ju traditsioone, jurist õppis klassikalist filosoofiat, et et see andis talle mingi laiema nägemuse sellest maailmast üldse. Aga muusiku puhul muidugi see harjutamise komponent on ikka niivõrd suur, et, et selles mõttes klassikalises mõttes intratist nüüd distsiplinaarsust, et inimesel on kaks muusika eriala või siis muusika mingi eriala on üpris harv ja tegelikult ega siis meie praegune seadusandlus ei võimaldagi õppida kahel erialal. Lisaeriala võimalus jah, on olemas. Aga mida kindlasti tuleks pingutada, on ikkagi nende üldiste pädevustega tuleb tegeleda ja neid tuleb inimesele anda, et ta saaks paremini hakkama sellest õelus. Vajadusel oleks võimeline muutuma õppima midagi uut, nii et selles mõttes ma olen nõus, et see õppekavadesse võiks tõesti olla võimalik, kui integreerida neid interdistsiplinaarsed elemente rohkem, aga just muusiku puhul on see, kui ma isegi ütleksin seda, et nende pikaõpe, aga erialade puhul lausa olemas selline peidetud inter interdistsiplinaarsus. Sest et kui inimene õpib näiteks viiulit, klaverit, siis tegelikult see sisaldab juba mitut teekond teekonna võimalust, orkestrantide solist, pedagoog ansamblist väga palju, nii et tegelikult mingis mõttes distsipliinid täna nad ju isegi ei ole üks-ühele päris võrreldavad, nii et see on probleem, aga fakt on see, et et üliõpilaste valmisolek kõigiks neist neiks väljas kutseteks, mis neid võib oodata, siis tõesti 15 20 30 aasta pärast on väga tähtis ja seda peab lahendama praegu juba. Anne, kas meil on veel aega üks teema püstitada? Ma ma põhimõtteliselt tahaks veel teie kõigi arvamust selles osas, et, et nii-öelda eesti muusikateatriakadeemia ja kuidas kui palju sellest jõuab üldse ülejäänud ühiskonda? Minule kodanikuna on jäänud mulje võrreldes teiste kõrgkoolidega, et ma lihtsalt inimesed ei tea mitte midagi Eesti muusika teatriakadeemias, et miks see niimoodi on nagu selline suletud süsteem, kas see on nagu mingi professionaalne eripära või ja kas seda, kas on probleeme, aga seda tuleks muuta? Ega ega ma arvan, et ega ega palju ei jõuagi, võib-olla nagu nagu palju ei peagi jõudma, et meie ülesanne ei ole kindlasti kindlasti ma arvan, meie ülesanne on kasvatada neid inimesi, kes, kes seda tegema hakkavad keskenduma väga väga nagu sellele. Ja, ja niimoodi nagu Jaan Undusk oma viimases raamatus ütles, et artist peab olema alati olemas selline kriitiline osa selliseid inimesi, kes on võimelised siis asemel üles ehitama, midagi juhtunud on, kasvatame neid inimesi väga sügavuti minnes ja väga hoolega tööd tehes. Mõte mulle meeldib, ma oleksin selles mõttes mõttes oponeeriks siin üks ei sega teist, tähendab täiesti nõustudes sinuga, Toomas loomulikult, mis, mis saaks olla õilsam. Aga kommunikatsioon muidugi on olnud, tähendab väga selgelt jäänud tänapäeva maailmale jalgu. Et see, mida sai ka juba nii saates minu meelest korduvalt välja öeldud, et see, mida me seal koolis tehakse, see on suurepärane. Aga kui näiteks klassikaraadio peab selleks, et teada saama, et mingisugune EMTA kontsert toimub helistama mõnele oma tuttavale, siis ikkagi olukord minu meelest normaalne ei ole. Niiet no ma olen kuulnud mitme ajakirjaniku suust seda, et üldse endast nagu raske ekspertkommentaari saada. Jah, sest inimesed on millegipärast ei ole nõus rääkima, tähendab me ei ole salaselts ja, ja minu programmi üks osa oleks kindlasti selle olukorra muutmine, tähendab EMTA peab olema ühiskonnale avatud organisatsioonina. Kui ta seda ei ole, siis ühel hetkel on meil väga raske üldse põhjendada, miks me üldse olemas oleme. Tähendab see on see on, see on üks missioon. Marie kindlasti, see on väga oluline ja see peab eelkõige toimuma ikkagi meie õppejõudude, meie üliõpilaste kaudu. Ja minu programm juhtimises oli ju samamoodi, et tuua rohkem inimesi juhtide juhtimise juurde, et need saaksid edastada ühiskonnale oma kompetentsi. See, see lind peaks märksa laiem, kes osaleb seal Sallo üks või kaks inimesteni. Ja minu arust on ka see probleem Eesti muusika ja teatriakadeemia maine ja, ja tema nähtavus ühiskonnas selles mõttes siin on kaks aspekti, üks on see Eesti muusika ja teatriakadeemia maine, nagu meie analoogiliste õppeasutuste hulgas ja välisüliõpilaste hulgas isegi, aga see, et Eestis akadeemiat ja kui teata sellega, ma olen nõus. Ja muidugi selle uue saali tekkimine ilmselt ka seda olukorda parandab, aga tegelikult selle nimel tuleks küll iga päev vaeva näha, et ikkagi enamus eesti inimesi teaksid, mis asi on Eesti muusika ja teatriakadeemia. Jah, nagu Ivar ütles just, et Eesti kriisist, Eesti teatri, muusika, Eesti muusika ja teatriakadeemia teadma ja ma tahan siin lõpetuseks öelda, et naljaga, et meie selline naljatleb hüüdnimi ongi Tallinna Muusikaakadeemia. Kui räägi näiteks muusikakoolide liit omavahel kokku saada, räägib, siis nad räägivad seda, seda linna muusikaga, mitte Eesti Muusikaakadeemia. Kindlasti me saame tulevikus olema Eesti Muusikaakadeemia, palju rohkem ma praegu olemas. Ja muusika ja teatriakadeemia loo. Siis, kolmandal mail koguneb Eesti muusika ja teatriakadeemia. Valimiskogu istungi valitakse uus rektor. Klassikaraadio saates olid täna rektorikandidaadid Ivari Ilja, Toomas Vavilov, Marje Lohuaru ja Kerri Kotta. Ma tänan teid tulemast. Saadet juhtisid Madis Järvekülg, ERR kultuuriportaalist ja Hanne promic klassikaraadiost.