Valmistades ette folgialbumi saadet plaadist Unejõgi, sain kontaktid Gotlandil elava helilooja Mirjam talliga. Unejõgi on meelika Hain sooja Mirjam Tally koostööalbum ja seda saab kuulata 10. septembril. Aga kasutasin võimalust Mirjam Tally ka vestelda ja teada saada, kuidas tal läheb. Ja see tund kujutabki endast seda virtuaalvestlust, mida me pidasime. Sissejuhatuseks kõlab katkend Mirjam Tally kirjutatud soundtrack-ist ühele tantsufilmile, mille nimi on kollane müts või kübar Yellow hätt. Filmi tor Jesper Kurlanski ja film räägib koreograafist, kelle nimi on Virbi Pahkine. Ja pärast seda elektroonilist pala kuulate juba Mirjami häält. Tere, minu nimi on Mirjam Tally. Olen helilooja, kes elab viimased 12 aastat Rootsis Gotlandi saare peal. Rõõm kuulda su häält, jälle Mirjam, vanasti tegime kõrvuti tööd Tallinnas raadiomajas. Aga nüüd kuulen, et oled juba tosin aastat Gotlandil. Palun räägi, mis elusa seal elad ja millega tegeled. Minu kontaktid eesti muusikaga siiski õnneks säilinud ja lisaks on kujunenud ka kontaktid siin Rootsis, nii et tegutsen mitmel rindel ja juurde tulnud ka väliskontakte seoses erinevate reisidega ja melisidentuuridega. Lisaks heliloomingule on mul annaksin viimase 12 aasta jooksul ka erinevaid töökohti ja hetkel töötan ühes Rootsi gotlandi koolis administratsiooni vallas, nii et päris heliloomingust ära ei ela. See on paraku reaalsus tänapäeval ja, ja sellele ma olen vähem või rohkem leppinud. Mis võimalusi, Gotlandi saar sulle kui muusikule pakub? Kui nüüd rääkida muusikalistest võimalustest siin Gotlandil, siis siin tegutseb ju diski, rahvusvaheline heliloojate keskus, kõhuga mina sattusin aastal 2005 versideerumaks heliloojaks. See keskus tegutseb aastast 2000. Nii et päris pikka aega juba. Lisaks on siin gotlandi saarega teisi loomingulisi keskusi, näiteks kirjanike keskus ja ka kunstnikele mõeldud keskus, nii et loominguline keskkond on täiesti olemas. Ja kui mina siia aastal 2005 esimest korda tulin, siis kohtusin oma tulevase abikaasaga Yestoriga, kes töötab selles heliloojate keskuses ja juba aasta hiljem siis kolisin siia Gotlandile elama. Kui nüüd rääkida üldiselt muusika elustasin Gotlandil, siis see on ju väike koht ja paljusid asju tuleb ise korraldada ja algatada. Nii et selles mõttes tuleb olla initsiatiivid, kas võib-olla lihtsam on mingis suuremas kohas elada, kus? Jah, võimalused on ka võib-olla avaramad. Aga samas võib-olla ka mingis mõttes asja võlu, see, et on endal tänud ürituste algataja, on võimalus neid täpselt sellisena läbi viia, nagu nagu unistused lubavad. Ja meil tegutseb metodisti kirikusse viimase aasta jooksul. Loominguline ühendus nimega klubis kaev kutsutakse esinema erinevaid artiste erinevatest muusikastiilidest. Igal majal on siis pool tunnikest aega moment aastaks ja, ja selle klubi Skype raames esinenud Ameerika Hain saaga. Nüüd siin septembrikuu lõpus ja klubis Kaiv raames esinesin ise kevadel, nüüd elektronmuusikuna. Üldiselt ma ise muusikuna väga sageli üles ei astu, kuigi viimasel ajal on päris sageli tänu just meie meelikaga koostööle ja pakutud ka soolovõimalusi, nii et päris ei saa öelda, et teie ise ei esinenud. Ja ütleme, et selles mõttes on, on kindlasti juurde tulnud ka esineda sooloelektroonikaga, kuna tänapäeval elektroonika, mõnes mõttes Need aparaadid on vastupidavamad ja usaldusväärsemad, et see on alati niimoodi, et niipea kui elektroonikamängus, siis võib kindel olla kirduka, mõni tehniline äpardus või kuskil mingi kaabel, mis suriseb ja nii edasi. Sellised mured loodetavasti nüüd on vähenenud. Kuigi kunagi ei pea ja need gotlandi muusikaelust edasi veel rääkida, siis see on üsnagi väike koht, nagu ma juba mainisin. Ja tihtipeale on ka nii, et siia tuleb ise muusikuid esinema kutsuda ja Eestis oli ju huvi suur siia tulla olnud ja ikka uuritakse, kuidas küll saaks Gotlandile esinema tulla. Ma ise olen küll üsna selline laisk organiseerija olnud ikka aga mõnikord väiksemates koosseisudes on see täiesti teostatav. Keerulisemaks läheb koolide orkestrit mängus, et kes neid mõjutabki ja kõige selle praktilise poolega tegeleb, nii et seal sealt näha või minu, minu kui organiseerija piirid ja publikut on olnud nii ja naa, kontsertidele, mis ma olen ise korraldanud. Et meie kontsern eerikaga, mis meil oli aasta tagasi oli see võeti väga soojalt vastu ja liiga palju rahvast. Nii et see publiku hulk varieerub. Ja olen kuulnud ka muusikutel, kes, kellel on kontsert nii Stockholmis, kõigega. Viisbysate Ta veskis isegi rohkem kuulajaid olnud kui Stockholmi kontserdile. Ja Stockholmi kontserdielu on ju kirevam, selles mõttes on ka rohkem konkurentsi erinevad huvitavad üritused, mis kattuvad, nii et meil pole väiksel kohal on siiski omad eelised. Muidu on aga niimoodi, et mu enda kontserdid paljugi toimub ju väljaspool Gotlandil, mis tähendab aga reisimist ja Rootsis on vahemaad suured, ainult mandrile reisimine võtab aega kolm tundi laevaga. Ja kui lennates saab muidugi kiiremini kohale 40 minutiga. Lennukid jäävad tihti hiljaks. Nii et selline reisiv eluviis iseloomustab mind viimasel ajal. Mida ma siis üritan kombineerida sellise tavapärase tööeluga, nii et mõnikord läheb kokku paremini, mõnikord mitte. Väga huvitav, igatahes. Milline see saar on, mida seal tehakse? Paternet Visby linnas on 22000 elanikku. See on siis tsipa suurem kui Viljandi. Praegu hetkel, kus ma siin teiega räägin, on miskis käimas keskaja nädal mis tähendab seda, et toimuvad mitmed sellised keskaja stiilis üritused, keskaegne turg on avatud, kus võib osta igasuguseid huvitavaid käsitööesemeid, inimesed on riietunud keskaegsetesse riietesse ja rahvast on seda külastamas läbi aegade olnud alati hästi palju. Nii et praegu on meil turismi kõrgaeg. Üldiselt ka ütleme selline. Peale keskaja nädalat tulles turism hakkab vaibuma. Ja siis saabuvad sellised rahulikumad talvisemad hooajad, mis ütleme nendele, kes on elanud pikemat aega, plaan, sellised lemmikumad ajad justkui rahvast ei ole liiga palju, aga samas on ju tore, kui On midagi, mis inimesi siia saarele tõmbab. Ja mäletan ka seda, et kui ma ise aastal 2005 siia esimest korda tulin, siis oli keskaja nädal just alanud. Ja mina naiivselt nimetasin, et oi, et kas vihkistasse inimesed riietuvad keskaegsetesse riietesse, siis hiljem selgus, et see no ta ei ole lihtsalt tänu sellele festivalile. Ja, ja käisin minagi õhtuti hilja festivalimelu kaemas. Nii et see on selline päris tore üritus neile, kes keda huvitab ajalugu ja keskaeg ja sellised traditsioonid. Tõesti väga palju on selle nädala jooksul toimumas. Teine populaarne nädal, mis on juulikuu alguses, on poliitikute nädal ehk Almedals vekem. Kuhu siis tulevad kokku Rootsi kõik parteid? Iga päev on erineva partei päralt, kus siis parteijuhid peavad kõnesid, toimub tohutul hulgal seminare mis lausa mitu 1000 seminari samal ajal üürihinnad, kinnisvara üürihinnad on laes. Nii et see on aeg, mis täname. Kohalikel elanikel on selline sissetuleku allikas. Gotlandi Läänemere suurim saar ja selle suurus on nõnda, et Kosfoore saarega, mis on gotlandi väike naabersaar mis asub põhjas, on see pikkupidi 200 kilomeetrit ja laiupidi on umbes 50 kilomeetrit. Nii et suurust nagu jagub, et ta päris sellist väikse saare tunnet ei tekita minu meelest. Ja mul ei ole 12 aasta jooksul, mis ma siin olen elanud, nüüd kõik kordagi tekkinud tunnetate mingi selline klaustrofoobia päriselt, kõik kohad on juba ära nähtud ja midagi huvitavat avastada ei ole. Et ma olen selline, kes armastab sellist looduslähedust ja, ja palju värskes õhus liikumist. Ja nüüd ma olen siin jalgrattaga suuremaid ja väiksemaid ringe looduses tegemas ja ükskord võtsin ka ette sellise hulljulge mõte, tahtsin teha Gotlandile rattaga ringi peale. Kaashoidsin end magamiskoti, aga kahjuks läks poolsaart, jõudsin ära sõita niimoodi koseerimisega. Kahjuks läks kumm katki ja tuli tagasi vist selline kummi parandama. Ja kaks päeva niimoodi sain sõidetud ja poolsaart selle ajaga sai sõidetud siis teine pool. Või peaaegu teine pool tuli teha ja siiski eraldi retk, et ei õnnestunud niimoodi kõik ühes jutis ära sõita. Muidugi arvestamata foore, sa saaled, käimistatud, piirdusin ainult selle suurema saarega nii-öelda. Ja võib-olla on ka teada kuulajate hulgas see, et foore saare peal oli Ingmar Bergmani kodu ja toimub siin suviti Ingmar Bergmani nädal. See on tavaliselt juunikuu lõpus ja see on ka üritus, mis pakub inimestele suuresti huvi. Ja võin öelda sellist asja, et järgmisel suvel aastal 2018 toimub 100. juubeli Pärn mõni nädal Värmanni sünnipäeva tähistamiseks, nii et siis on see festival eriti suurejooneline. Ja mis puudutab minu elektroonilisse tegemisi, siis esinesin sellel Bergmani nädalal eelmisel suvel. See oli selline huvitav koostöö ühe Rootsi Rootsis elava improvi saatori ja vokaalmuusika Kirylal paar siga, mida ma ju ise siin on harva, aga siis küsiti just, et me teeks sellise Tarkovski teemalise projekti. Ja kuna kirivad baas oskab ka vene keelt, ta on sündinud Moskvas, siis tundus, et tema on just õige inimene kellega sellist asja koos läbi viia. See oli omamoodi huvitav kogemus, nii et. On olnud selliseid põnevaid koostanud ka siin kohapeal. Kuuleme nüüd katkendit Foomas teosest sona, mida Mirjam Tally esitas koosi Kirylal Parsiga Bergmanni nädalal Kirylal baars, hääl ja elektroonika Mirjam Tally, elektroonika. Milline on Gotlandi loodus ja mis igapäevaelu seal saarel elatakse? Kui nüüd rääkida gotlandi loodusest siis meenutab see võib-olla kõige rohkem Muhu saare sellist üsnagi lagedat keskkonda. Gotlandi saarel on ju põhimõtteliselt paekivist koosnev ja kunagi väga, väga ammu, miljoneid aastaid tagasi oli Gotlandi asukoht Vahemeres paekivi millest te praegu nagu põhineb geoloogiliselt on ju moodustunud korallidest, nii et aja jooksul on kontinendid muutunud ja Kotland liikunud siia põhja poole. See on minu meelest huvitav mõelda, et kohtan ta moodustatud moodustanud korallidest ja keskkonna mõtestamine, Muhu saart, palju kadakaid. Palju on ka kõrgelt selliselt pank, rannikuid, mis nagu mitmes etapis lähevad niimoodi mere poole, nagu tõenäoliselt on tänu sellele, et maapind tõuseb siin Läänemere piirkonnas, siis on, ütleme ka paljastanud need uued alad, mis siis on varasemalt olnud merepinna all. Ja samamoodi on Kööbisbysson näha, et kuidas on, maapind on tõusnud ja ja Visby linna pöör mere rannikust jääb järjest kaugemale ja kaugemale. Mis puudutab kliimasse, Scotland on üsnagi kuiv ja tuuline paik, väga tihti puhuvad tugevad tuuled, nagu ka hetkel siit aknast välja vaadates et tuleb tihtipeale tuulega võidelda, talvel võib päris päris niisugune läbilõikav. Suviti on meil siis veepuudus vägagi selline aktuaalne probleem millest tavaliselt hakatakse juba veebruarikuu lõpul rääkima, et et kuidas tuleb vett kokku hoida ja seda ei tohi muru kasta. Kõik sel aastal on need rohkem sademeid natukene kergema ka eelmine aasta oli veepuudus päris tõsine probleem. Ja räägitakse ka, et tuleks ehitada selline. Kas selline koht, kus saaks joogivett nagu mereveest ümber muunduda mingi moodsama tehnika abil. Nii et jah, kliimamuutused, tõenäoliselt kliima mõttes, ma arvan, et kortland on pisut soojem siiski suviti, kui eesti suvega võrrelda. Ja ütleme ka see suvi annan pikem, minu meelest ütleme kogu selline sügisaeg pikem, et talv tuleb väga lühikeseks ajaks, mõnikalt tuleb lumi maha, paariks nädalaks elan, tunnen nagu mul endal ka, et see talve algus on nihkunud järjest hilisemaks ja hilisemaks. Üks minu suuri vaba aja hobisid, fotograafia ja alati nii kui ma reisinud, siis mulle kaamera kaasas ja loomulikult palju pilte, aga siin, Gotlandil just loodusfotograafi on selline ekstra huvi, ma olin, võib-olla ei ole nii hea inimestel fotografeerida ja me oleme siin tagasihoidlik, ei iialgi pildile paluda kõigi saama, sest mõtlesin kesknädalal võiks keskhäältest riietest siin fotosid teha, aga aga, ja loodusma pildistan palju ja mõnikord tuleb päris kenasid pilte välja. Aga eks on ka seotud, ütleme tehnika arenguga, et tänapäeval on tõesti head kaamerad saadaval. Ega on lihtne teha häid fotosid. Ja fotograafiast on saanud tõesti selline, seal tal on seal mingi rahvuslik hobi või liikuminet, millega väga-väga paljud tegelevad ja väga-väga paljud inimesed pildistavad väga kauneid loodusfotosid, niiet olen minagi sellega tegelenud viimased 12 aastat. Meil on käsil vestlus Miriam talliga ja jätkan küsimusega. Palun räägi oma viimase aja loomingulistest projektidest. Mis mu käesoleva aasta loomingulistest tegevustesse puutub, siis ma olen ju kaks ja residentuuri siin Rootsis. Põhja-Rootsis tegutseb selline kultuurikeskus nimega stuudio akustika kuhu on siis võimalik teatud rootsifondide kaudu ise kandideerida. Ja, ja kui välja valitakse, siis saabki olla resideeruv helilooja ja nii kandideerisin minagi selle lehtentuurile. Ja olingi üks kahest välja valitud heliloojast. Teine, kes jagab minuga residentuuri, on Katariina backman, rootsi helilooja. Ja võimalus on töötatud siis Norbotoni piirkonna erinevate muusikakollektiivide, igaüks neist on väga hea uue muusika ansambel nimega Norbot, näo minagi Katarina, siis plaanime kirjutada sellele ansamblile teose, mis kantakse ette järgmisel aastal Stockholmis. Festival. Ja lisaks kirjutama teisele kollektiivile olengi Ruda valmis kirjutanud Sallo, Eek, Vesperi vokaalansambel. Ja mõtlesin, et küll on kirjutatud päris mitu sellist niinimetatud tavalist koorilaulu. Siis tahtsime tõenäosusega sellist lavalist tegevusse pisut nii, et seal on mõningane väljakutse, teatas lepili läks pillide kasutamise näol. Siis Krontaales, mida kooriliikmed ise peavad mängima teatud eriskummalisel moel. Rohkem detaile ei avaldanud, avaldaks keelne enne selle loo esiettekannet. Kas see lugu on nüüd valmis ja? Horbotan nii nagu peaaegu valmis jäävad ootama? Esiettekandeaegu tõenäoliselt järgmisel aastal, siis? Ja mis on stuudio akustika minu juures on väga huvitab, on selline uus orel, suitsuakustika mõju, kontserdisaal, kus toimub igat laadi muusikaüritused, nii et terve muusika institutsioon uus orel on seal tõesti nagu selle koha kroon ja Orede päriliselt eriliseks ka see, et seal on võimalus kasutada ka MIDI ühendades tavalise oreli klaviatuur ja võimalust on ju nii, et see on iseenesest väga huvitav. Ma ise ei tunne orelimuusika valdkonnas võimalust kõigi koduselt, niiet sain küll lühemat sorti tutvustusele instrumendi kohta, aga tunnen, et mul väga palju lünki, mis vajavad täitmist, nii et sügisel plaanis sinna veel novembri, kus nädalakese sõita, nii et jaa, plaanis ta teatud oreleid registreid salvestada mida saaks hiljem elektroonilises muusikas kasutada šamplitena või siis ka kui need inspiratsiooni jagub, siis kirjutada lõpuks valmisiks oreliteos. Miks ka mitte mõne nooreli suhtelise mureliku instrumendi suhtes pikka aega olnud sellest eelarvamused. Ja tänu stuudiakustikumi orel sai need eelarvamused suuresti kuumutatud. Ma arvan, et eelarvamused oreliga seoses seostuvad if sellega, et orel on tihtipeale kirikus asuv instrument ja kui ka ruumiliselt orel, kui pill on väga suur, mis võtab palju ruumi siis tundub, et see on kuidagi selline mastaapne ja kõigi painlik instrument. Ja no ma arvan, et mingi religioosne aura, mis, mis mõnes mõttes on häirinud et võib-olla kui orel kirikust välja jõuad teistesse asukohtadesse siis see aitab ka eelolevate murdma selle kaasa ka igal juhul väga vaimustatud pealskle toredutvustust selle pill võimalustest, nii et täitsa võimalik, tasapisi tegutsen edasi ja keeldun ka oreli teose. Siiamaani on see oreliostuks pille, mida mõelda, millele kirjutamist vältinud. Teine residentuur siin Rootsis vestoraaži sümfonietta juures ja see praktikas tähendab uue orkestriteose esiettekannet, mis toimub järgmise aasta maikuus. Ja see teos on mul ka olnud pikka aega juba teoksil, nii et olen sellega jõudnud päris kaugele, aga teatud kompositsiooni tehniliste detailidega. On tekkinud probleeme, mida ma üritan enda jaoks lahendada, nii et seal on kuidagi tekkinud väike seisak, aga aga probleemid on just huvitavad, sest ajavad pisut läbimõtlemist ja nendega tuleb tegeleda ja loodetavasti leiame ka lahenduse. Lisaks sellele uuele orkestri teosele esitab Peters Sinfoniettaga kahtlemine varasemalt kirjutatud lugu laithilds mille esiettekanne oli Jaanuarikuus, Suns vahelis ja lament kirjutatud Beethoveni üheksanda sümfoonia. Kunagi paar aastat tagasi oli selline tellimus, kus telliti üheksalt Rootsi heliloojalt uudisteos ja idee oli, et selleks mingil moel lähtuma Beethoveni kõigist üheksast sümfooniast ja nõnda loteriiga, siis jagati välja sümfooniad ja hoidsin kodus pöialt ja mõtlesin, et jumala eest, et ma ei tahaks viiendat või üheksandat sümfooniat. Ja Saik loteriiga kell üheksa, nii et siis tuli leida see muusikaline lahendus, mis mulle endale sobib ja mis halvuliseerub minu enda mõtlemisega ja muusikas helile keelega. Tihtipeale leian Beethoveni muusika on liiga selline häroiline ja mõtlesin, et kuidas seda olukorda lahendada ja kuulasin usaldatud hoonet. Ja leidsin neljanda osa algusest ilusa tšello retsitatiivi teema. Ja seda ma kasutasingi. Susla moment, mida siis vestlust sümfonietta sügisel esitab. Ja sama teost esitatakse ka Stockholmi kontserdimajas veebruarikuu lõpul. Ja üksnes katsetades, muuseas ongi täpselt Eesti vabariigi aastapäeval need kellel võimalik, tulge Stockholmi kontserdile. Palun, jagage muljeid huvitavamadelt festivali idelt, kus sa oled viimasel ajal käinud. Näiteks leian siit intrigeeriva nimega taak Music teis, mis suunitlusega festival see on ja mida seal jagasid? Minu lugusid on mängitud ka mitmetel rahvusvahelistel festivalidel ja üks neist festivalidest on Dark Music täis toimub Islandil ja muuseas see teos mida ma tulin siia aastal 2005 Gotlandi rahvusvahelise heliloojate keskusesse, Looma kantigi ette festivalil Dark Music täis esmakordselt Felix elektrokunstiline teos. Nii et sealt on saanud alguse ka minu kontaktid Islandiga ja kuidagi nagu Islandi ja Gotlandi ja vahel ka mingi vaimne ühendus olemas. Tark mees, teisil oled, siis käin paaris viimasel aastal järjestikku erinevate lugudega seob muusikaline koostöö ansambliga Nordica efekt ja nemad, nemad on väga aktiivselt uue muusika tellijad ja esitajad ja tellinud Lugust mitmetelt Eesti heliloojatelt Ki. Sellepärast olen ka sinna festivalile sattunud niimoodi käima. Ja, ja see nagu siis kütust välja juba tuli, siis festival ongi uue muusikakallakuga. Toimub ka mitmeid eksperimentaalsemaid laadi kontserte. Aga üldiselt ja suunitlus on uus niinimetatud uus muusika või siis kontseptomi ingliskeelset väljendit kasutada. Täiesti uut lugu esitati ka Fääri saartel, neil suvel, aga kahjuks mitmetel põhjustel ei olnud mul võimalik sinna ise minna. See ongi ju helilooja elu paratamatus ka, et tihti oma lugusid ettekannetele ise kohale ei jõua. Aga minu jaoks on väga oluline olla kohal enne esiettekannet osaleda enne esiettekannet proovides. Sest see on kõige õpetlikum ja võib ka juhtuda, ta tahab teha oma loos muudatusi. See on väga õpetlik ja arendav protsess dolla oma teoste proovide juures. Ja eks sealt isegi helilooja luks on need proovid olulisemad kui kontsert iseenesest. Selle käigus toimub tõeliselt katseid, saab kuulda töö tulemust. Loomulikult on ju uhke tunne, kui niisugust üldse ehitatakse, kui ütlen, kontsert on ebaoluline. See oli väga oluline, et oleks selline väljund, et muusikat ehitatakse bändiproov nii-öelda proovita. Ikkagi eesmärk on see, et teoseid ette kanda. Mina ei ole eriti selline sahtlisse kirjutaja kaart. Niimoodi teeks lugusid iseenda jaoks kõigi mõningaid sketše, pigem vist elektroonika, mida. Ma olen niimoodi teinud küll, et on asju, mis on nagu ette kandmata, aga üldiselt on ikka selline eesmärgipärane inimene peab alati olema mingi väljund, et muidu ja kas üldse ette võtma. Ja miks see niimoodi on võib-olla lihtsalt ka tänapäevaelu ja maailm on selline väga eesmärgistatud võib-olla alati olema mingisugune eesmärki, mille poole püüelda. Et tegelikult teekond ja see protsess ka väga oluline, et millega sinna eesmärgini jõutakse, aga liiga palju sellest kiirustamisest eesmärgi suunas võib-olla. Nii et üks Eestis salvestatud lugu Mirjam tallilt sinu vari kirjutatud koorile kolleegium musikaale, mida juhatab Endrik Üksvärav. Kuulame katkendit. Kuulasime Mirjam Tally lugu, sinu vari, see oli salvestus su autorikontserdilt, mis toimus jaanuaris 2017. Millised kontaktid sul eesti muusikaeluga on? Ja rääkisin ka sellest, kui mu kontaktid Eestiga on siiski säilinud, annaks, tuleb aeg-ajalt kaitstus tellimus ja võib-olla küll mitte väga palju, viimasel ajal ka ka siis, kui aeg-ajalt satub, millest on suur rõõm. Et ma ise ju väga tihti Eestis ei ole. Et on hea meel sellest, et muusikutel ikka meeles olen ja tahetakse mulle esitada nii et kontaktid on endiselt säilinud. Ja mul on hea meel, et meelika minuga koostööd tahab teha ja meie koostööprojekt unejäägi õnnigi põld, meelika algatus. Sest kui ma Eestis elasin, siis umbes nii 15 aastat tagasi me tegime me ikkagi mõned kontserdid, kas siis mina nii-öelda, miks siis enne elektroonilise tausta ja ameerika laulis regilaule sinna peale? See oli vägagi selline spontaanne kogemus. Et tõenäoliselt meile mõlemale sügava mulje. Ja ma arvan, et sa miksimise komme on nii-öelda komme, tekkisid klassikaraadios fantaasias saateid tehes seal ka julgelt, miks siis on igasuguseid asju ja selliseid toredaid mälestusi, kõrghetki just raadiotöö vallast, et. Palju toredaid asju alguse saanud. Tänu meelika algatusel sai siis kontsert teoks, aga tekkis pikem paus meil mõlemal ja mina kolisin ära Rootsi ja paar aastat tagasi olime ikka lõpetamas magistrantuuri ja küsis, et kas võiks uuesti siis nende kohta tähendab mina ikka kõhklev ja kuna ma olen elanud kaugemale, et kuidas siis seda kõike läbi viia. Ja siis tekkis just see Eesti kontserdi juures resideerimuse võimalus. Ja see tundus, sest hea kontekst. Kas meelikaga koos jälle esineda? Sellise teistlaadse kavaga regilaulude elektroonika? Selline oli meie virtuaalne, vestles helilooja Mirjam talliga ja kuulame veel pisut muusikat. Hällipäeva Mirjami valik plaadilt Unejõgi laulab meelika Hainso elektroonikal on Mirjam Tally. Jube te ikka kinni kiidab te ikka, et no tuleva jäidki? Te ikka, et tegur ja kare, aga te ikka etenaadik õde joobe tee ikka, et saab täis eride laekaid ka kulgano tulla lihavõttetee, aga ikka pudinad ulatusega Ra tee kaika tulgena tõsistanumist, tee aka ikka aasta tõi siis kaklemist. Kas see ka ikka raasukese raske on ta tee kaika juma nodijatuse kõrra, tee ikka kohimiku jänes, tee paika mõni Noviies rinne maale, te ikka saadetest Saksamaale, tee kaika poodetes poolama. Tee Ääka ikka söalevas õhku ja see tee kaika Poolale poodi ja see tee ka ikka tuul olgu ravate rusi, kui tee kaika kuslapuud sõrmepundi, tee käega ikka ja sõksale. Tee kaika jabud poolare, tee ikka. Pärl väljub te ikka kinni, see kiigab, tee ikka etena tuleva jäittide te ikka et tegur ja karjaga te ikka, et nadi kõdi jõuab. Te äekaid, et hakkame täitma, näed, tee aga ikka kulgeno, kulla liha. Tee aka ikka pudinad, ulatusega tee kaika tulgeno tõsistanumist. D aga ikka Ace tõi siis ta kõnnitee, aga ikka tulgeno pidu, pikem päästee. Ikka raasukese rase ümbe tee ikka jumal nodijatused võrra tee ikka kohimiku, mis te ikka mõni Noviiast minema te ikka saadetud Saksamaa tee kaika poodetes poolama tee äärt ka ikka olemas õhku ja see tee kaika Poolale läheb poodi ja see tee kaikatuul olgu uravate rusi, tee ikka kuslapuud sõrme, kungi, tee kaika ja sõge söetee kaika jabur poola tee. Selline oli lugu plaadilt Unejõgi plaat. Unejõgi kõlab pikemalt folgialbumi saates 10. septembril. Praegu jõuame kuulata veel katkendit Mirjam Tally teosest seon inteferentsis ehk häired Anno Petriini pass plokkflöödi-il Mirjam Tally hääl ja elektroonika, Taavi tooleni Matilda Anderson hääl ning Kirylal baars hääliaadid ridu.