Suvetuur. Suvised kohtumised ja muusika. Tere päevast, head klassikaraadiokuulajad on teisipäev, 22. august kell on saanud viis minutit 11 läbi ja algab suvetuur. Mina olen saatejuht Kadri Toomeste helipuldis täna, Kaur Karsnek. Tänases saates tuleb juttu folkmuusikast ja koorimuusikast. Sellest, kuidas eesti lapsed otsivad ja leiavad oma teed pärimusmuusika juurde ning kuidas Eesti koorilauljad juba 20 aastat Euroopa tipplavadel ja koos tipptegijatega laulavad. Saate teine ja kolmas tund saavad pühendatud nähtusele nimega euroopakoor Academy. Külla tulevad koorilauljad ja kuulame ka muusikat. Tänase saate avakülaliseks on aga ansambel Tuule viiuliesindus. Kes nad on ja mida teevad, kohe kuulete täpsemalt. Mul on hea meel klassikaraadio stuudios tervitada väikest rakukest folk viiuldajat ansamblist tuuleviiul. Vestlusringis on siis ansambli juht ja ellukutsuja Kristi jalas ja tema kaks õpilast Karoliina Las ja Anna Põder. Tere Järvist. Kristi maa tegelikult alustaksingi kohe sinust. Võib-olla sa räägiksid meile, kuidas see kõigepealt kunagi üldse riiuli juurde sattusid, kuidas sa sealt edasi pärimusmuusika juurde sattusid ja kuidas sisse tuuleviiul alguse sai? See on tegelikult üks väga tore lugu. Ma elasin vanaema juures kooli Pinemiseni seitse aastat ja käisin vanaemaga kuueg lauluga kooris, aga muudmoodi ma selle muusikaga kokku ei puutunud ja siis tulin laulukallakuga kooli. Laagna gümnaasium on ta praegu, siis oli 13 keskkool ja käisin esimese klassi ära ja laulukallakuga klassis ja siis tuli väga armas lauluõpetaja Regina Oja mu ema juurde ütles, et vot selle tüdruku ikka peaks muusika juurde noh, nagu õppima panema. Ja, ja nii ta alguse sai, et ema võttis kohe jutust kinni ja läksime katsetele Narva maanteemuusikakooli ja nii see alguse sai. Aga ma arvan, et kõige suuremaks mõjutajaks ikkagi on olnud mu vanaema. Sellepärast, et tema laulis ansamblis ja kirikukooris ja sa oled lapsena kogu aeg kaasas, kuulen neid laule, siis see ikkagi mõjutab sind alateadlikult. Ma arvan. Aga laste muusikakoolis oli tegu ikkagi sellise klassikalise pilliõpingutega ja sealt edasi läksid sealt otse kooli otsa kooli ja tegelikult noh, mina isiklikult arvan, et kõige suurem mõjutaja ja üldse edasi tegutseda selle muusika vallas oli see, et ma sattusin ansamblisse sõleke, kõike mis oli nagu seotud rahvamuusikaga ja vot see koostegemine ja toimetamine. See andis nagu inspiratsiooni ka täna tegelikult oma ansamblit tehes, et ma olen täitsa kindel, et see mõjutab neid väga-väga positiivselt. Ühine tegemine, ühine musitseerimine, nii nagu mina omal ajal. Aga millal siis tekkis mõte tuuleviiuli tekkeks ja kuidas see täpselt oli? Seda mõtet ei olnudki, vaid mulle väga meeldivad lapsed ja õpetamine üldse, et see oli üks salakirg väga pikka aega ja, ja see, see mõte. No ühesõnaga, hakkasin õpetama, lihtsalt võtsin, õpilased õpetasid, seal hetkel vaatasin, et et kuidagi vajub ära see sära nagu silmist, et midagi peab nagu muutma ja pärimus on nii hinges, endal ka, mõtlesin, et ah, võtan mõned lood ja õpetame Savikoja venelane ja oksa vana valgejänese. Sellised lood olid need esimesed lood, mida, mis mängima hakkasime, lapsed olid väga väikesed ka ja ühel hetkel kuidagi hakati meid esinema kutsuma ja siis see läks lihtsalt nagu loomulikult, et ei oskaks seletada, et ja lõpuks oli vaja nagu nime ja siis tuli see nimi välja mõelda ja siis on läinud nagu tõesti väga loomulikult see ansambli kujunemine, et mida see nimi tähendab? Tuuleviiul selle nimega on väga tore lugu. Kunagi sai käidud Baltika festivalil ja seal oli üks Eesti käsitöömeister ja vot nime kahjuks ei mäleta. Aga festivali valesti ütles, et tead, ma kingin sulle ühe vahva asja, et see on tuuleviiul ja see oli selline puidust puutükike, mille, mida siis õhus niimoodi keerutatakse, siis tuleb niisugune vahel. Ja see nimi jäi kuidagi meelde. Ja vot see nimi ongi sellest siis pill kingiti mulle ja kui kaugele see tuuleviiuliajalugu siis ulatub, mis aastal ansambel loodi? No teie olete vist juba 10 aastat viiulit mänginud, sina anna vist oled veel kauem ja 12 äkki 12 ja not alguses oligi see, et ma lihtsalt õppisime seda pilli, aga ma arvan, et nagu tõsisemalt hakkasime tegelema 2010. Et nüüd ongi, et ma iga nädal, kui kooliaeg on, et iga reedeti me saame kokku ja siis me mängime tund aega ja teeme seadeid ja, ja noh, niimoodi õpime siis uusi lugusid. Kui palju neid tuuleviiulilapsi on ja kustkohast nad on pärit. Meie tuuleviiulilapsed on tegelikult kahest koolist pärit, et see ongi huvitav, et noh, ma õpetan kahes muusikakoolis Lasnamäel ja vanalinna muusikakoolis ja, ja kuna õpetaja on üks, siis oligi, et noh, et kuidas siis nagu ühed jäävad välja ja üldse kontserte korraldades on ju ka tore, kui kogu see suur kampsun, kui vanemad on kohal, siis noh, on nagu see kontsert ka nagu pidulikum, palju inimesi ja lapsi on palju ja et kahe koolilapsed on ja palju neid on? No vot ei teagi, et ma sanalateks jama aga ma arvan, et kuskil 40 ringis, 40 kaksist isegi. Aga tüdrukud, mida teie siis sellest algusest mäletate? Tuuleviiuli algusest? Ega nüüd väga hästi ei mäletagi, aga kõige erksam on ikka meeles, kus me seda esimest lugu oksuvana valget jänest laulsime. Siiamaani mängime seda lugu ja see on üks meie selline hittlugu, kui võib nii öelda Märjamaa folgil esimest korda, see oli äge, kõik näki tegelikku, siis tundsin, et niisuguse nagu staarina juba vaata aga kuidas see vahe siis oli, et muidu käsitlema erialatundides ja ja siis järsku hakkas olema. Ma sain aru, Kristi, sa teed nagu lisatundi nädalas lastele. Et veel lisatund väga rõõmustas, pesid või? Ma ei tea, kui sa oled väike, et siis juba sa ei mõtle selle peale, ma ei tea, see tundus nagu loomulikuna siis lisatund. Nii et meile meeldis igal juhul vähemalt mulle ma ei ole kunagi mõelnud seda tundi laugulisadonile, mille jaoks on nagu isegi pole aja midagi, mis on nagu loomulikult tulid ja mis on nagu tore asi, kus nagu oma aega veeta ja nagu teha lihtsalt muusikat ka seal väga äge, et nagu boonus. Ja seal saavad kõik need õpilased ju ka kokku. Ja et noh, praegu on küll niimoodi, et Tuula viiulil on kontsert kellega me siis nagu käime esinemas. Et seal on umbes 25 last, et teised on siis need nooremad lapsed, kes kasvavad peale ja noh, üritame liita mingil hetkel nad siis ka põhigruppi. Aga praegu on jah, nii, et on väiksemad ja suuremad tuule viiuldajad. Kuidas on üldse õpetajal teha sellist õhinapõhist ansamblit, et kuidas see käib ja ma saan aru, tegelikult sa vead kõike seda ju üksi või on sul vahel ka mõni abiline? Jah, no vanemad on ikka ka abiks, aga eks, eks see põhiliselt jah minu peale jääb, et kõik need projektid ja, ja korraldamine, et see on jah, päris suur töö. Aga mulle meeldib sellepärast et seda pärimust tehes ma nagu saan ise ka enda tundeid ja need laulud, need kõnetavad lihtsalt mind nii palju, et ja ma arvan, ka noored tahavad sellest osa saama, sest noh, see regilaul ikkagi ju noh, see nii vanade traditsioonidega laul, et nad peavad teadma, kust me tuleme ja mis on olnud meie mõtted, et see on väga-väga tähtis, ma arvan, kuidas repertuaari valik, kas valida ainult sina? Selles mõttes ma valin midagi välja, jah, mis mind nagu kõnetab ja siis ma küsin arvamust lastelt, et minu tunnid näevad ikkagi välja sellised, et nad kõik võivad oma arvamust avaldada, kõik, me proovime läbi, katsetame, hääletame. Kõik nende mõtted on alati oodatud, sest tegelikult laste mõtted noorte, et need on vaata et kõige tähtsamad. Sest tegemist on ju tulevikuga. Aga kes need seaded, kas te teete koos või on õpetanud midagi ette tehtud, kui palju ta üldse seal nooti kasutate? Nooti ei kasutagi just. Ja, ja põhiliselt teeb Kristi seaded. Aga tunnis, kui meil midagi mingi mõte tuleb, et ah, võiks seda proovida, siis me proovime kõik läbi ja kui see sobib ja kõigile meeldib küpsis, me paneme selle loosse sisse. Kas see tuule viiulis mängimine on mõjutanud ka kuidagi laste improvisatsioonioskust? Kuidas tundub? Ma arvan, et mõnda kindlasti mõnda võib-olla ka mitte, et aga noh, asi on ja julguses noh, neid peab panema niimoodi sellisesse olukorda, et ma vahel panen ka ja samas oma loo tegemine iga aasta toimuvad oma lugude kontserdid, omaloomingulised käärud on selle nimi, kus siis iga laps alates esimesest klassist kohe päris oma loo. Ja nii äge on see, et alguses mõni lapsele Boy, et ma ei tea, ma ei oska mitte midagi. Mul ei ole midagi. Ma ütlesin, mis võtad, kaks noodia taaditi ja muudkui muudad rütmi, mis rütme sa veel teed? Päev ja kolmas kord on igal juhul juba kergem seda oma lugu teha, et aga see improvisatsioon, see on väga tähtis ja et ma üritan neid ikka sinnapoole ka vedada, et nad vabalt nagu ja nad näitavad ise üles initsiatiivi ka teha. Ikka muidugi omi asju. Tuuleviiul on üldse väga aktiivne ansambel, pole vist üldse vahet, mis aastaaeg on kas talv või suvi kogu aeg te kuskil käite ja esineti, olid, kutsutakse milliseid välja sõita ja seiklusi, see viimane hooaeg teilegi. No nüüd alles hiljuti me tulime tagasi Soomest kaustinini folkmuusikafestivalilt, kus me siis esinesime koos näpparit kurssi ka nii-öelda ja, ja ka päris oma oma kontserdid olid meil seal, et väga tore oli, et me, meie ammune unistus oli sinna kaustini tegelikult minna, sellepärast et see on ikka üks vanade traditsioonidega festival. Ja meil õnnestus, sai ka 50 aastaseks sai viiekümneaastaseks juba? Jah, aga kuidas te sattusite sinna? See on jälle puht juhus, et siin aastaid tagasi, kui me ühele festivalile Soomes sattusime summelo festival, siis Me kohtusime Mauno Järvelaga. Ja Mauno Järvela vedas pari kurssi seal ja meie olime seal kohal, kutsus meid ka taga, tulge ka mängima ja ma ei tea, jäime kuidagi talle silma. Ja sealt arenesid jälle asjad edasi, nii et noh, meil on päris mitu koostööprojekti olnud juba temaga, nii et Alina järvele, Mauno järvele ja kõik need järvelad, kuulsad soobes. Aga tüdrukud, mis teil sellest kaustini festivalist meeles on, seal oli ka mingi ühisprogramm, ma saan aru. Oli küll, väga positiivne oli tore Hässi hästi ahva, et andis nagu esiteks sulg ostideks nagu hästi pojale ja vaadata, mida teised on teinud. Ja oli võimalus nii-öelda nende välismaalt teiste inimestega koos mängida kõik koos. Ja jällegi tuua Soomega Eestist midagi kaasa mida selline koos Jamimine annab? Noorele muusikule sõnab sellise vabaduse ja hea tunde. Ja et see on nagu suhtlusviis, et sa isegi ei pea oskama keelt, et sa rääkida, vaid sa nii-öelda annad seda kõike edasi muusikaga. Hästi, põnev on seda teha, isegi nagu sa ei pea sustama häälekeeles valetama nagu viiuli kätte saad sellega mängida ja seal nagu väga äge. Aga lähme sealt tagasi, mis te veel olete aasta jooksul teinud? Jaanuarikuus oli Moskvas Nadežda pakina Vene laulu teatrisse esinemine, et eelmise aasta novembris-ist ja käisime festivalil ja saime sealt kolmanda koha ja siis jaanuaris oli suur galakontsert, kus me siis saime kätte oma auhinna. Ja, ja noh, väga-väga põnev oli see kõike, et, et me, me ei arvanud, et me üldse kuhugi nagu noh, edasi pääseme või midagi, sest tase on Venemaal ikka küll väga-väga-väga kõrge. Kuidas on sündinud suhted Poolaga? Meil on lihtsalt ansamblis üks liige, kelle ema on poolatar ja, ja noh, eks ikka need sidemed niimoodi tuttavate kaudu levivad ja, ja niimoodi sattusime ka Poola eelmine aasta masurka festivalile, mis oli väga-väga muljetavaldav, et ka sellel aastal nüüd sügisel me meid on tagasi kutsutud, kuna jäime silma oma esinemistega seal, et siis jälle üritame minna ja ja osa võtta Tuuleviiuli ilmus plaat kolm aastat tagasi 2014. aastal, see oli teie esimene plaat ja nüüd ma saan aru, et kohe-kohe on ilmumas juba teine plaat. Mis on selle tagamaad ja mille poolest ta erineb esimesest? Kindlasti ta erineb selle poolest, et lapsed on ju kasvanud vahepeal kolm aastat on päris päris pikk aeg, lapse elusat ja plaat on kindlasti kvaliteetsem igas mõttes. Ja mänguoskused on paranenud, tunnetus on paranenud. Ja loomulikult loo seaded on keerulisemad. Et mina olen küll väga-väga rahul selle uue plaadiga, et hästi hästi tore, et peab ju jäädvustama neile endale on see ju suur mälestusaastate pärast, et see ongi kõige tähtsam. Mis selle plaadi pealkiri on? Me mõtlesime, et paneme plaadi pealkirjaks loomine, aga läks ikka jälle nagu alati kiireks. Aga esimene lugu on täiesti loomine. Nii et eks ta üks suur loomine üheskoos on olnud. Kui palju seal lugusid peale lugusid on? 20, enamasti kõik on eesti pärimusmuusikatöötlused ja kõik on siis tuuleviiuli seatud või sinu seal. Tuuleviiul on loomulikult alati abiks, et nagu siin tüdrukud ütlesid, et alati katsetame koos ja et see ongi väga äge, nii loominguline lihtsalt, et see peab olema. Ja millal see plaat välja tuleb, kas sellega kaasnevad ka plaadiesitluskontserdid ja et me oleme plaaninud 15 september kolu kõrtsis vabaõhumuuseumis kontserti teha ja algab kell kuus õhtul, nii et kõik on oodatud. Meie fännid ja muidu sõbrad. Aga mis algaval hooajal veel üldse ees ootamas on, peale selle plaat ilmub kohe hooaja alguses, nagu mainisin, et Poola on nagu esimene selline meile vanalinna kooli tulevad külla hiinlased, Hiina pärimusmuusikud, et see, see kõlab nagu väga-väga uhkelt ja vägevalt, et on tekkinud mõtet. Väga vahva oleks nendega koos üks eesti lugu ära mängida või õppida ja siis koos esitada, mis sellest välja tuleb. Eks siis paistab, et aga seal juba septembri alguses, nii et nii et see hooaeg käivitub nagu väga tugevalt kohe mitme üritusega. Et räägime korra veel nendest oma loomingulistest Kääradest, kuidas need lood sünnivad? Mul on see ja see tuleb issa, mitte midagi ei ole peas, aga siis tõde nagu kätte ja siis sa hakkad kedagi seda lihtsalt trenni ja siis mingi hetk tuleb mingi mõte ja kuna mul on väga halb mälusupp, proovisite kohe lindistab ära ja siis tuleb uus mõte ja ju see siis sellest tulebki lugu. Ja siis ma nanni Kristile ja siis me mõtleme siia veel juurde asju ja siis mõtleb, et kas teist häält, et mis seal nurgas mandoliin või kontrabass või klaver või siis teine viiuldajad. Et see on hästi põnev protsess, seda naiste põnev teha. Ja tihti ongi nii, et kõnnin näiteks tänaval, siis tuleb mingi mõte, et hakkad laulma mingit viisijuppe ja siis mõtled, et selle võiks lindistada siis ei pale neid tänaval kõndijaid tähele, siis laulad sinna nii-öelda mikrofoni ja siis nii sünnibki kogu aeg tuleb uus mõte lindistada siis lõpuks kui lugu sünnibki, paljudel juba lugusid teinud, olete oma Kärscolm, aga no vahepeal mõtet rattake juurde, et siis vahepeal teeb neid. Kas plaadile on ka jõudnud laste endi lugusid. Ja muuseas, see mõte on juba mul kaks aastat, sest need lood on tõesti vägevad. Et ma ootan tegelikult neid kevadisi kontsert ja sellepärast, et nende mõtted on nii huvitavad kui arvata, et laps ei oska midagi teha, et no mis ta ikka välja mõtleb, see esimese klassi laps ka täiesti üllatada oma looga. Et lihtsalt õpetaja jah, tahab natukene võib-olla aitama, et võib-olla mõni asi noh, läheb nagu täitsa raamist välja, siis tood nagu ta jälle tagasi toot. Vot need kaks takti olid päris head ja need, need äkki jätame välja, mõtlen, et kuidas edasi võiks minna ja noh, see on tõesti väga põnev, ongi olnud mõte, et võiks lindistada isegi selle plaadi peale, mõtlesime, aga siis jälle kaob see noh, see siis ei ole see nagu tuule Viialase võiks olla nagu omaloominguliste lugude plaate täitsa võiks välja anda, et tõesti väga-väga põnev. On see kõik? Anna siin, ütles, et tihtipeale mõtleb, mis instrumenti sinna juurde panna, et ma olen ka tähele pannud, et see on küll nagu viiuldajat ansambel, aga teil on väga palju erinevaid instrumente seal tihtipeale kaasatud ja mõni mängija on lausa ise multiinstrumentalist. Jah, lisa hästi palju pille, et oleks huvitavamad lood. Meil on kontrabass seal meil peaaegu iga soos ja siis Mäele trumme, mina mängin ka vahest peale lugudele. Ja vandaalid on ka vahepeal Erinevus lugudes olles Tõsopsus igast Pille võib panna juurde, see lisab nii palju juurde lugudele. Ja mina lisan siia veel juurde, et, et meie kõige suurem fänn on meie kontrabassimängija, ta on ka lapsevanem Indrek Vainu ja muuseas ka tema vend Jaanus vainu, kes siis kõike mehe kontsert alati salvestab ja niimoodi jäädvustab. Aga Indrek on tõesti meie ansambli hinged. Et tema on reisidel alati kaasas ja ta on alati kohal, olgu, tulgu või taevast vaid ja pussnuge. Et tõesti nagu kogu aeg anda kaasas. Aga lõpetuseks siis tüdrukud katsuge sõnastada, mida seal tuuleviiul teie ellu toonud on ja kas te üldse kujutaksite ilma selleta elu ette väga ei kujutaks, nagu nagu kehaosa juba, millest ei saa loobuda. See loomine on nagu andnud mingi vabaduse. Ja tänu sellele on ka kogemust hullud, et ja julgus katsetada uusi asju. Ja see kõik on nii tore ja sõpradega saab kokku ja seal üldse väga-väga tore koos. Tegu ongi vist ju suure sõpruskonnaga, kaheksale Mulle meeldib see mõte, et valesi tegemisi otseselt ei ole, sa võid mängida ükskõik mida, seal ei ole tegelikult mingeid valesi nagu asjad ja mõnikord ei sobi mingi asi loo sisse, äge nagu nagu see teeb, tekitab nii palju julgust juurde ja mina olin väiksena väga, nagu ma mulle ei meeldinud esineda. Aga nüüd lähed lava ette, isegi nagu seda hirmu enam ei ole, sest et kõik on sõbrad, köik nagu loevad, nagu see on väga äge ja see on nagu väga tore just ja, ja ma märkan, et need väiksemad liikmed ka väga palju õpivad jälle nende vanemate liikmete pealt. Absoluutselt. Et minu meelest ongi see vahva, et nad nagu noh, on eeskujud, kelle poole püüelda ja, ja need väikesed ühel hetkel vaatad oo et tema tahab ka juba laulda ja et nii hästi on hakanud mängima kuidagi ja tulebki kaasa, on ise ära õppinud lood niimoodi iseseisvalt, ilma minu sekkumiseta oma oskan ka seda lugu, ma mängin ka kaasa, nii ta lähebki. Ja lõpuks ongi ta ansambli liige ja noh, väga-väga tore on tõesti, et kõik need suured võtavad omaks need väikesed sanga hästi vahvad, nagu sa ütlesid, et meil on nagu üks suur sõpruskond Sansambel, nii ta ongi. Aga me võiksime kuulata uue plaadi pealt midagi, mis võiks olla võib-olla tõesti seda loomist, et see sai vahvalt eelmine aasta loodud, et me läksime poola ja meile öeldi, et seal on väikesed lapsed, et noh, mida me siis teeme, et kaheaastane ka saaks nagu aru millestki, et või kolmene või neljane siis me tegime sinna kujundeid ja merelaineid ja, ja kajakad seal ja no ühesõnaga natuke saime inspiratsiooni siis sellest laulust loomine. Aga aitäh tulemast klassikaraadio stuudiosse ja rääkimast, aitäh. Stuudios käisid ansambli tuuleviiul muusikast ja tegemistest rääkimas õpetaja Kristi Alas ning noored entusiastlikud muusikud Karolin alas ning Anna-Liis Põder. Äsja kõlas nende peagi ilmuvaid plaadilt lugu pealkirjaga loomine. Eeslauljana soleeris Miia Simona registreerunud kuid me kuulame nende esituses veel mõned lood. Ilmuvad plaadilt kõigepealt üks imiteeriva loomuga lugu pealkirjaga torupill ning seejärel veel ühe laululoo pealkirjaga vooli mäng. Just nii, mitmekesiselt kõlab noorte folk, viiuldajad, ansambel Tuuleviiul viimases loos Pauli mängus soleeris jälle Mia Simona preestri olnud. Kuid me jõuame nende septembris ilmuvaid plaadilt kuulata veel paar lugu. Rahvamuusika seaded nende endi poolt tehtud pealkirjadega ratas ja keset kopelt. Niimoodi musitseerisid noored muusikud laste folkansambli tuuleviiul juhendajaks õpetaja Kristi Alas. Me jätkame keelpillimuusikaga, kuid liigume viiulitest õige pisut suuremate instrumentide juurde. Kuulame itaallase Carlo Monieri kontserti hobusenumbriga 163, mis loodud mandoliini leia kitarrile esitavad vastavalt Detle Hiibes mandoliinid ja Boris Björn page kitarril. Millest räägivad muusikud omavahel? Uus saatesari i nagu interpreet iga kuu viimase pühapäeva hommikul kell üheksa.