Head kuulajad, kell on saanud 12, läbi peaaegu 14 minutit. Mina olen Kadri Toomest, jätkab suvetuur. Äsja kõlas eetris Sanctus Giuseppe Verdi reekviem-ist esitasid Ameerika noorte sümfooniaorkester ja Euroopa koor Academy plassiido Domingo juhatamisel. Stuudiokülalistele on ennast sisse sättinud Õnne-Ann Roosvee ja Kätli Talvik. Tere. Tere. Tere. Me sinatame 11, sest neid kolme ühendab see, et oleme laulnud, kes küll vähem, kes rohkem. Ja laulame jätkuvalt edasi eelpool mainitud koori Euroopa koor Academy ridades. Enne kui hakkame rääkima, mis ja kus selline koor eksisteerib. Küsin hoopis, millega te igapäevaselt siin Eestimaa pinnal tegelete muusika valdkonnas, kus te töötate, kus te laulate, mida või keda te juhatajate. Ja võite siis öelda ka, et mis aastal teie esimest korda euroopakur Academy ridades nagu üles astusite Kätlik. Mina hetkel, veel viimast nädalat olen kodus oma pisipojaga. Järgmisest esmaspäevast asun taas tööle Eesti filharmoonia kammerkoori ridadesse. Olen seal ka varem juba töötanud poolteist hooaega alates siis 2014.-st aastast. Ja nüüd jätkan. Lisaks kammerkoori tööle Ma lõpetaja lõpetasin otsa kooli ja õpin muusikaakadeemias ja kuna ma otsa kooli lõpetasin koorijuhina, siis mul on ka oma väike koor, Riisipere kammerkoor keda me siis nädalas korra juhatamas käin. Ega kõige selle kõrvalt nagu väga palju muuks laulmiseks aega ei jäägi. Et nii palju kui võimalik, käin ka Euroopa korjakadeemias. Aga järjest vähem on kahjuks seda aega. Ja millal sina alustasid eluga, kuulekad ennast, minu esimene projekt oli 2011. aasta novembris. Õnne, mina töötan põhikohaga praegu Eesti muusika- ja teatriakadeemias, olen siis dirigeerimise osakonna kontsertmeister aga oma südames, hingelt olen koorimuusika uskuja ja koorilaulja usku. Nii et ma ise dirigeerinud mitut koori praegu Nõmme kultuurikeskuses ja Püha Miikaeli koolis olen mudilaskooris seal koos Maret alanguga. Aga laulnud olen ma ise väga paljudes kooslustes ja koorides, et, et see on minu nagu südameasi ja mulle väga väga meeldib see ja mulle üks hea ja kui noored kasutaksid võib-olla rohkem isegi võimalusi käia väljaspool Eestit laulmas, sest tegelikult neid võimalusi ka on. Et kui ise natukene otsida ja huvi tunda selle vastu. Ja kui kaua sina oled olnud Euroopa, mina olen peaaegu algusest 1998. Laulsin siis Mahleri kaheksandat sümfooniat koos seitsmeteistkümne toreda lauljaga Eestist. Ja kooriakadeemia kui selline sai alguse tegelikult 1900 90 seits seitsmendal aastal. Ja selles projektis osalesid koorist Sis, Klaskust, Danskist, Varssavist, Riiast ja Eestist. Päris esimesel projektil ei osalenud mitte kedagi. Ja kontserdid olid siis mantsis Hamburgis, Freiburgi Strasbourgis ja Triiris. Nii et tegelikult me varsti lähemegi professor Jozzartausi juurde, kes on selle Euroopa kooriakadeemia looja, ellukutsuja jätkuvalt heas vormis ja mõnikord on meil jäänud täiesti arusaamatuks, kuidas ta suudab Euroopa parimates kontserdisaalides parimate dirigentide, orkestrite ka kõike seda läbi viia ja korraldada. Mille kunstiline juht ja koormeister ja dirigent on ta juba 20 aastat, nüüd saab täis ja ta ise on nüüd, 70. eluaasta künnisel. Nii et, aga jätkuvalt on heas vormis ja paneb kõiki laulma, nii nagu tema tahab. Aga kus oskad sa neile siis ka kohe seletada, et kus see Euroopa Korakadeemi asub, kus on, kas tal on peakorter või kes seal laulavad, kuidas inimesed, kui tulevad? Ma päris algust ei teagi, kas tuli nüüd Muusikaakadeemia kaudu, mis siis oli konservatoorium või siis ka kooriühingust, ma tean, et midagi sealt otsiti. Ja kaua aega oli see peakorter preemenis ja põhiliselt proovid siis olid Mancise preemenis. Aga nüüd on natukene see keskpunkt Poola poole kaldunud. Need on Poola ja Saksa piiri ääres üks väikene kohakene, kus tavaliselt siis nende proovidega alustatakse. Ja, ja need Bremeni maitseliidu just sel põhjusel, et ja seal taust oli ise seal õppejõuametis. Ja kui ta seal lõpetas, siis muutus ka meie proovipaik ja esimene pilootprojekt siis toimus 1997 ja see tähistas siis Johannes Gutenbergi nimelise mansi ülikooli taasasutamise viiekümnendad aastapäeva ja teoseks oli Gustav Mahleri teine sümfoonia, dirigendiks Mikkal kiilen, kellega on päris palju ka koostööd tehtud. Ja orkestriga oli süüdvestoyczewount, funk sümfooniaorkester ehk siis Edela-Saksa ringhäälingu sümfoonia orkester mis kahjuks need on oma tegevuse lõpetanud ja see viimane kontsert toimus eelmisel aastal ja siis me kõik seal nutsime. Et ka Saksamaal kahjuks tõmmatakse kokku neid orkestreid, mis tegelikult on väga heal tasemel. Nii et seda orkestrit tegelikult enam nüüd sellises koosseisus ei ole. Aga õnne on päris aegade alguses praktilise eriti ka seda, et siin Tallinnas toimusid eelproovid lauljatele, kes Eestis tahtsid sinna minna, et kus need toimusid ja kes neid läbi viis ja miks need ühel hetkel lõppesid. Kõigepealt oli Elo Üleoja, kes neid proove tegi, siis oli annehall, Janne Aldsis andis minule selle toreda ülesande. Ja algusaastatel olid need koorid päris suured, nii et isegi 100 lauljat oli seal Saksamaal kokku tulnud. Ja eestist vist kõige suuremas projektis osales 20 lauljat. Ja kuna neid lauljad oli nii palju kohapeal ei olnud võib-olla võimalik nii pikka prooviaega lubada endale, siis olid kohapeal saadeti noodid ja me tegime siin täiesti tõsiselt ja pikalt proove. Ja proovid olid muusikaakadeemias, nii et ikkagi see muusikaakadeemia on nagu olnud selline kasvukoht ja ja mul on väga, väga kahju ühest asjast, et Euroopa kooriakadeemia, juhatus ja Ozzart Housson mitu korda käinud Eestis uusi lauljaid kuulamas. Ja vaatamata kõigele ei ole siiski Muusikaakadeemia leidnud võimalust suuremaks ja tihedamaks koostööks. On pakutud isegi sellist võimalust, et terve koor saaks minna muusikaakadeemiast sinna ja ka näiteks Leedus. Ma tean, et antakse selle dirigeerimise osakonnas lausa punkte. Et kaks punkti, kui sa oled käinud paaris projektis seal osalemas. Ja minu meelest võiks ju ikkagi kasutada seda võimalust, sest selliseid dirigente näha, seal nendega koostööd teha ja selliseid külastada ja esineda. Euroopa parimad kontserdisaalides ikkagi niisama ei ole võimalik. Aga mida sa mäletad sinu enda esimesest projektist, mida esitati, ja see oli selline suurteos nagu Gustav Mahleri Kaheksas sümfoonia, mis on maailmakooli suurvormi literatuuris üks üks mastaapsemaid nii vaimselt kui ka muusikaliselt teoseid? Mina mäletan sellest muidugi algusaegadest ka seda, et me käisime ju bussiga. Ja tookord oli veel selline asi, et väga ei kontrollitud, nii et need meie bussijuhid, kellest eriti tahaks tänada ja Riho Toom, Brat, kes oli selline alati, leidis kõik õiged kohad üles ja me kunagi ära ei eksinud, mis juhtus mõnikord teiste bussijuhtidega. Ja bussijuhid sõitsid meil ööde kaupa, nii et meil alguses ei olnud ka ju üldsegi neid ööbimisi. Nii et läks ikka ühe jutiga, et hommikul siit Lätist, Leedust, Leedust võeti ka veel lauljaid peale läbi Poola. Ja need ööbimised tulid natukene hiljem. Nii et, et ma mäletan, et kui me sellest esimesest projektist pääsesime, siis me hakkasime Viinist sõit. Ma hommikul kell 10 ja me olime järgmise päeva lõunaks juba Tallinnas, nii et see oli selline kiir kiirbuss. Ja mida veel esimesest projektist nüüd rääkida, seal osales 17 lauljat, ma loeks nad ka ette. Triin Ella, Aivar Hunt, Riivo Kallasmaa, Elo Kalmet Kesküla, Maarja Kasema, Marja Kiple kais Eerikuma Row arele ooke erige Lääneanne Läänes armuldme Andri Maide Everi pruuli, Kirsti Raidma. Õnne on Roose, Juulia Semjonov, Valenzmann, Raina Tamme riike, Priit Velmre. Nii et meid oli 17 ja kontserte oli päris palju. Nii et nad esimene ütleme, et kui üks noor inimene saab siit välja. Ja kohe sellised kontserdisaalid, siis võttisid ka täitsa pisarad välja. Meil. Kõigepealt preemen, klopp, Kuke Maints, Rain Cold, Halle Freiburgi kontserdisaal, Tizumonis, Frankfurt tagasi Freiburgi vaaden vaadeni ja viinimusi, Aini saal, kuldne saal, kus ma arvan, et koorilauljatena me olime täiesti esimesed Eestist, kes seal üldse on esinenud. Et minu teada varem ei ole seal keegi esinenud niimoodi. Väga muljetavaldav valgus. Kätli, kus ja millal oli sinu algus? Nagu ma ütlesin, minu esimene projekt oli 2011. aasta novembris. Esimeseks projektiks oli Schumanni seene Göte Faustist. Tegelikult see, kuidas ma sinna sattusin, oli lihtsalt see, et mul üks kaasõpilane otsa koolist, Ivo Rosenberg kes oli seal juba käinud vist ühes kahes projektis, rääkis, et oi kui lahe ja mina käin, käin sellises kohas ja ja sellised projektid, dirigendid kõik väga super. Ja ma ütlesin, et ma tahan ka. Ja siis ta ütles, et aga et kirjutuaalele. Ja mina siis kirjutasin ja alets, jah, palun tule järgmine projekt on see ja lähme. Ja siis võtsingi noodiraamatukogust välja, tegin endale loo selleks ja läksime. Ja ma olin väga rahul oma valikuga. Edasi, edasi tulid juba Schenberg ja kõik muud, vaid räägime, tulite sönbergi projektist, sellest käesoleval aastal sai ju viis aastat. Ja see oli täiesti erakordne projekt, kuna prooviperiood oli hajutatud üle terve aasta tegu ei ole sugugi lihtsa teosega. Ma räägin sellest, kuidas see see tundus alguses täiesti müstika ja ma praegu mõtlen ka, et viis aastat, et see oleks nagu eile olnud kõik aga see projekt algas siis, niiet et esimene, esimene proovisessioon toimus minu mäletamist mööda jaanuaris kaks nädalat vist oli. Saime kokku, me hakkasime seda nooti nagu nii-öelda siis tudeerima, igaks juhuks ütlen vahele, et tegu oli siis ooperiga Mooses ja Aaron just. Noh, eks sai ju kodus ka vaadatud seda teost, aga siis tundus asi nagu noh, et kas me seda nüüd laulangi, et kuidas ei see, see ei ole ju võimalik, mis seal kirjas on. Aga, aga härra taust on selline inimene, et ta teeb sulle selle nii selgeks, kui veel vähegi olla saab. Et juba, kui sealt jaanuarist jaanuari proovidest nagu ära minna kui me sealt ära läksin, mina läksin isegi veel varem, sest et mind ootas siin projekt Eesti filharmoonia kammerkooriga. Ja noh, ütleme nii, et lugu oli juba peaaegu selge, võis juba mingeid kohti, mida kodus ei osanud laulda, juba juba oskasime laulda. Aga siis tuli veel järgmine proovitsükkel oli juulis. Ja siis kogu see kontserdite aeg hakkaski augusti lõpust ja me olime ära vist peaaegu kogu peaaegu kuu aega järjest neli nädalat jah, minu arust, kas kuskil 28.-st augustist. Ma ei mäleta, kas 21. 22. septembrini või midagi taolist. Noh, ja loomulikult kõik need suurepärased kontserdimajad, esimene kontsert oligi ju tegelikult Berliini filharmoonias teisel septembril, kui ma õigesti mäletan siis kaks kontserti olid Madriidis teatri Realis, siis ohohhoo puur ja kindlasti sellist viimane ja lutserni ela sõlmis, oli möödas Šveitsis just ja sinna vahele veel. Kuna viimase kahe kontserdi vahe oli nii suur, peaaegu vist nädal aega, siis sinna vahele tegelikult mahtus ka veel üks prooviperiood preemianist järgmise projekti, nagu ettevalmistus kus me valmistasime siis ette selleks iga-aastaseks vokaale, Benedict Bayerni kontsertideks minu meelest, et aeg oli ikkagi väga loetud ja seda kasutati kogu aeg maksimaalselt ära. Ja seda projekti dirigeeris üx prantslase dirigent sil väänkamber Lään kes on Euroopa kooriakadeemiaga palju koostööd teinud ja palju juhatanud ja väidetavalt tema valmistus selle teose ettekandeks kõvasti üle 10 aasta või isegi veel rohkem. Ja orkester oli seesama eelpool õnne poolt mainitud Edela-Saksamaa ringhäälinguorkester, muusikud Baden-Baden inist ja Fraiburgist. Aga räägime siis sellest kooriloojast ja, ja dirigendist ja Sartausist veel räägime just selles valguses, et milline koormeister ta on milline on tema töökultuur, milline on, millised on tema nõudmised distsipliinile ja kuidas see kuidas see meid õpetanud on. Noored prooviperioodid on väga mahukad ja väga intensiivsed ja kui on suuremad projektid, siis on ikkagi seal kohapeal olnud vähemalt nädal aega proovid. Ja need prooviperioodid on niimoodi, et hommikul on proov, ütleme 10-st kahe ning siis on väikene lõuna. Ja siis läheb järjest viiest kuni kaheksa, üheksa Niiani, kuidas maestro tahab. Nii et kõik käib tema sellise sõrmeviibutuse järgi ja mitte kõiki ära ehmatada, aga lihtsalt seal on vajalik päris selline tugev närvikava ja vastupidamine, et ta on väga-väga nõudlik. Samas muidugi tema nõudmised on kõik õigustatud. Kohati muidugi mõnikord tundub, et ta läheb võib-olla liiga pisiasjadesse ja detailidesse ja lased näiteks seal sopranite laulda mingit mingite ise oktavi laadsiid võib-olla 20 korda järjest nii kaua, kuni ta lõpuks selle tulemusena rahule jääb. Nii et see laulja peab seal olema päris vastupidav. Ja ega oma sellist väsimust ei saa ka välja näidata, sest tema valvas silm paneb kõik tähele. Nii et kui sa seal natukene nahistad, hakkad midagi tema arvates nagu kontsentratsiooni kaotama, siis ta seda kohe näeb ja ei ole kaugel see, kui tema võib sulle öelda päris halvasti. Nii et mõnikord on lauljatel, kes ei valda või ei saa saksa keelest aru isegi parem seal olla, sest et nad ei saa aru mida nende kohta öeldakse. Aga Kätli, sinul on kogemus siin Eestis meil endal profikooriga Eesti filharmoonia kammerkooriga, et kuidas sina võrdleksite seda milli milline keskendumise tase on nõutud seal Saksamaal, et kas Eestis on teisiti või, või on see sarnane? No eks professionaalidelt kõik eeldavad, et see keskendumine ja töökultuur, et seal on kõik väga kõrgel tasemel. Aga ma isegi. Ma loodan, et ma ei tee kellelegi nagu liiga, kui ma ütlen, et Saksamaal on see ikka tunduvalt tugevam. Sest et need seal proovides on isegi nagu kohati on hirm. Aga, aga see, see, aga selle juures on samas ikkagi miski, mis paneb sind iga kord sinna tagasi minema. Et sul on hirm, kas sa pead seda ühte, seda kõrget siid või laad üksi proovis kolm korda ette laulma kõigi selle ülejäänud 90 laulja ees. Ja kas see tuleb sul välja sellel hetkel siis kui vaja on üksinda? Eestis sellist sellist nii-öelda peedistamist minu arust on ikka nagu tunduvalt vähem. Et Ma saan aru tema nagu soovist teha seda kõike, nagu, et kõik lauljad oleksid võrdselt väga head. Aga samas. Ma näen seda Eestis, et saab ka teistmoodi. Et ta loomulikult tase peab olema kõrge, aga aga eks selleks on väga palju erinevaid meetodeid. Jah, ja eks sellepärast polegi seal kõik nagu pidama jäänud, et kes selle stiiliga suudavad kohaneda ja kes mitte. Aga mina pean ütlema küll, et see on olnud hästi valgustav tema selline koormeistri töö, kui täpselt ta nõuab mingeid tekstile mingeid pikkade nootide lõpetamisi ja see on täiesti nagu nagu juurde minu sisse, kui ma midagi laulan, siis ma teen ise nagu samamoodi täiesti kolmandal löögil ära või, või, või kuskilt kaheksandiku pealt ära, et see on täiesti saanud minu enda osaks ja see ongi näiteks kui ma mõtlen sellele, et kui ma tulen siis siia näiteks tööle ükskõik missuguse kooriga või nii siis minu esimesed küsimused on siis mitmendal mitmendal löögile äravõtmine, mitmendal löögil tuledkee ja kuhu me need asjad paneme ja et tihtipeale sellistele pisiasjadele siin võib-olla lihtsalt nii palju ei pöörata tähelepanu, et võib-olla eeldatakse, et sa tead seda kõike juba ise. Või Ma ei, ma ei kujutagi ette, aga aga seal noh, tõesti tehakse igale inimesele puust ja punaseks. Kuidas peab. Ja noh, see on eelkõige siis ikkagi osaltausi, koor ja tema on ise väga palju selle kooriga teoseid ette võtnud ja salvestanud, eriti armastab ta muidugi saksa romantikuid France'il rohverit, nendel soni, aga väga, väga palju me oleme teinud ju temaga ka Bachi missioone ja Hendelit. Aga muidugi see, mis innustab meid koorilauljatena väga on see, kui me satume mõne külalisorkestri külalisdirigendi käe alla ja sellest me kohe räägimegi edasi. Aga enne kuulame, oli peamine seani teost. See on siis Jeesus Kristuse transfiguratsioon ja me kuulame sealt ühte osa, mis kannab eesti keeli pealkirja koraal Püha Vaimumäele. Kõlas üks osa, mis Jaani Jeesus Kristuse transfiguratsioonist esitas Euroopa koor, Akade, nii. Ja dirigent oli seal vähem, kamber, lään. Tema on üks dirigent, kes on Euroopa koorakadeemid palju juhatanud ja palju koostööle kutsunud. Kuna just tema oli pikka aega sellesama Edela-Saksa ringhäälinguorkestri eesotsas ja tema käe all on, oleme saanud teha väga palju kaasaegsed 20. sajandi muusikat. Mida tegelikult Pole siin Eestis ette võetudki, et see on üks paras õppimine ja kogemus olnud. Aga meil on olnud veel palju nimekaid dirigente, keda kindlasti ka eestlased teavad. 11 aastat tagasi suvel toimus üks väga suur ja tähtis projekt, Õnne on, räägiti sellest. Ja see oli siis Giuseppe Verdi reekviem. Ja kui me sellest teada saime, kes on dirigent, siis hakkasid külmavärinad käima, meil nimelt dirigendiks on plassiidot Domingo ise. Ja proovid toimusid nii nagu. Peaaegu et peas, nii et tegelikult, kui öelda, siis päris mitmed teosed on lõpuks niimoodi, et sa juba peast tead neid. Ja siis esimene proov temaga oli A capella proov, kuhu ta tuli ja kõik olid niimoodi, et silmad olid suured ja siis, kui ta hakkas juhatama. No see oli täielik müstika tõesti, et ei tea, millised tunded täiesti sõnatuks võttis ta ise, tegelikult ongi muusika. See oli lihtsalt niivõrd orgaalinile kõik, kuigi me natukene kartsime, kuna Ta on tuntud rohkem ikkagi ooperilauljana. Et kuidas ta siis dirigeerima hakkab, aga kui inimene nii sügavalt muusik, siis lihtsalt see tuleb niivõrd loomulikult ja, ja kõik see koori selline keemia ja see oli lihtsalt müstiline. Ja ma arvan, et kõige müstilisema hetk peaaegu et minu elus on olnud ka see, kui, kui siis suur päris suur koor oli peaaegu 100 liiget ja orkestriga meil oli üle Ameerikaline noorte sümfooniaorkester, mille patrooniks siis noh, sõidad loomingu ise olin. Ja kui see esimene A noot hakkas kõlama, siis oli selge, et nii parimat enam ei saa Sid tahta, et, et see oli lihtsalt müstiline, kõik see kontsert muidugi läks ka väga hästi ja sellest tehti ka DVD ja CD, nii et see on olemas nii pildiliselt kui ka siis kuulata. Ja mis puutub ka tema, ütleme, dirigeerumisse, kui vaadata seal professionaali pilguga, see oli ikkagi väga täpne ja kõik oli käest näha, et seal ei olnud vajagi sõnu. See oli selline, mis tegelikult muusika eesmärk ongi, et nagu inimese kõrgemaks paremaks muutmine läbi sellise musitseerimise. Ja ma arvan, et ka Jozzartausi üks eesmärke, milleks ta üldse selle kooriga kutsus, ellu on see, et, et ka Euroopa koorikultuuri edasi arendada ja siis et inimestel oleks võimalus koos teha seda muusikat ja selline koosmusitseerimine tekitab sellise erilise tunde ja võib-olla see on ka üks põhjus, miks me alati sinna tahame tagasi, et lõpuks tulemus lihtsalt on niivõrd hea ja selline, et sa veel 10 ja rohkemgi aastat, aga tagasi olnud kontserte lihtsalt meenutad ja tulevad needsamad külmavärinad jälle peale. Aga sellel kevadel oli nüüd, kus me tõesti kõik kolmekesi olime, oli ka mitte vähem mastaapne projekt ja, ja sellest on muljed veel värskemad kätlekki, sellest räägid sina. Ja see oli märtsis. Meil oli kontsert väga vähe enne seda avatud. Hamburgi help lärmaniis. Dirigendiks oli, kust haavatud Anell. Ja noh, see oli ülev. Duda Mell yhe. Ta on selline väike lõbus mees, alati naeratav, miski teda nagu väga endast välja ei suuda viia. Tal oli kaasas oma orkester. Kelle teda meil on pannud tõesti fantastiliselt mängima. Ja ja no näha, et inimesed töötavad kogu oma hingest, annavad selle poognetel jõhvid lendavad ja kõik annavad endast maksimumi. Loomulikult andsime meie koorina endast maksimumi, loodetavasti. Ja tundus, et tulemusega jäid kõik rahule, just toda meil ütles ju meile kooremagnifico ja ja me esitasime siis Beethoveni üheksandat sümfooniat. Ja tegelikult orkestri ja maestro Duda Meli jaoks oli see siis üks selline pikem turnee, kus nad vältasid läbi nädala. Nädala jooksul esitati kõik Beethoveni sümfooniad. Nad alustasid Austria pealinnas Viinis. Sisist tuligi Hamburg ja lõpetasid oma turneed Madriidis Hispaanias, nii et me olime osa ühest väga-väga suurest ettevõtmisest viiva Beethoven oli selle äärist koond võib-olla, mida veel öelda, et need kontserdid on alati olnud väga menukad selles mõttes, et ka publikut on väga-väga palju alati. Ja see koor saab alati peaaegu kõige suurema aplausi vääriliseks, sest et tõesti, see on niisugune kõrge tase, mida seal lõpuks saavutatakse. Et ka need Beethoveni kontserdid olid kõik ammu-ammu juba välja müüdud, nii et täiesti võimatu oleks sinna saada piletit. Ja see suur menuandmist ühelt poolt sellepärast et tõesti see vokaalne tase on, on lihtsalt nii kõrges tipus, aga teine asi on ka see, et saksa publik on vast natukene teistsugune kui eesti publik. Ja seda kindlasti, nad on hoopis minule isiklikult tundub, et need on hoopis nagu vastuvõtlikumad nagu kõigele, ja nad nad pigem ei tule kontserdile nagu eelarvamusega, nagu tihtipeale tuleb Eesti publik. Ja noh, sellest Eesti eelarvamusega publikust ei saagi tihtipeale ikkagi nagu nii ülevat oodata, kui isa võib sealt oodata. Ja et nüüd ei jääks mulje, et see koor ainult Saksamaal tegutseb, siis tegelikult on minu teada segu reisinud läbi ka suure osa maailmast. Euroopas on käidud lisaks Saksamaale, siis Austrias, Inglismaal, Itaalias, Prantsusmaal väga palju kordi Portugalis, Hispaanias, Kreekas ja Luksemburgis. Hiljuti käidi Iisraelis ja on vallutatud ka Ameerika ning Hiina, sest Hiinaga tehti vahepeal väga tõsist koostööd ülikooli tasandil. No millised eredad hetked veel meelde tulevad, mida kindlasti tahaks mainimata jätta või läheme selle juurde, et selle kooli ajalugu on nüüd 20 aastane ja sealt on läbi käinud märkimisväärne arv? Eestlasi kõige ei ole sinna muidugi püsima jäänud, aga, aga neid on palju õnne olnud, Nonii. Minu andmetel on umbes kuskil 130 lauljat. Nii et ja nendest päris mitmed on ka juba kas filharmoonia kammerkooris või ooperikooris või tegutsemas muud moodi muusikamaastikul, nii et et see kindlasti on andnud neile mingisugust sellist tuult tiibadesse. Kas tulebki mõni lõbus seik meelde? Minul tuleb üks lõbus seik sellest esimesest projektist, kuna seal me ööbisime näiteks preemenis sellises kohas nagu juugend Haus, mis oli noortemaja. Ja meid oli üsna palju, meil oli 100 lauljat, vist oli tegemist, kuhu meid majutada ja see oli siis ikkagi talvekuudel juba ja seal oli väga külm ja see oli täiesti kütt, vaata et kuna me tulime ise bussiga, siis minul oli magamiskott ka kaasas ja ma mäletan, ühel hommikul, kui ma tõusen, siis mu magamiskotid, Ta oli lihtsalt sinna seina külge kinni külmunud. Ja siis sai veel nalja, et kuna meil olid need ikkagi Me olime valmistunud mitte nii nagu natukene lääne inimesed on võib-olla liiga mugavaks muutunud, meil olid ka need elektrikeedupulgad kaasas. Ja siis juhtuski niimoodi, et ühel õhtul siis hakkasid kõik eestlased Ma vist ka mõned seal leedukad omal siis keetma vett. Ja kui kõik panid, need ühendasid vooluvõrkusid, lihtsalt sellel majal läks elekter välja nii suure pauguga ja siis õnneks me peitsime need kõik ära, nii et keegi ei tuvastanud, kes siis selle asja taga oli. No ja minul endal tuleb meelde üks selline legendi legendi moodi jutt. Ma ei ole ise sellel projektil v? Nagu viibinud. Aga see igatahes ringleb. Hiilivate sammudega käes lõhnav pitsakarp siis see olla jäänudki tema viimaseks korraks seal käia, ma ei tea, kas see on tõde aga sellised on olla, ise olin seal. No aga mida siis Euroopa kooriakadeemia võiks olla andnud, kas ta on midagi andnud ka eesti koorikultuurile juurde? Kindlasti esiteks lauljad, kes on käinud läbi sellest kadalipust, võib-olla isegi ja kes kujutavad nagu ette, millisel tasemel Euroopas koorikultuur on. Ja kuhu võiks ka siin jõuda, miks mitte? Ja ma arvan, et jah, et nüüd lauljad on seal päris palju saanud siis neid ütleme koostööd teha Euroopa ja maailma parimate dirigentidega siin võib-olla mõned nimed veel söörzaimun rattle näiteks Kent, Nagano, Vladimiri Eurovski, François Avieerde roos, Christoph Ben Michal, söönvanud ka meie Paavo Järvi Prammeldovi ja muidugi need kontserdisaalid, mida kindlasti ilma sellise kooris laulma. Ta ei saa kunagi külastada. Siin võib olla Baden pahadeni, kuursaal jäi veel nimetamata. Siin on käidud ka hollandi saarlemis näiteks Viispaadenis ja need Otto Poirena Benedict Poiren, mis on suvised projektid olnud mõnikord ka sügisel, seal on lihtsalt ka need kontserdipaigad, losside sellised kloostriruumid ja see on ka arhitektuuriliselt selline tõstev ja ülev emotsioon, et sellistes ilusates kohtades laul ja veel ja kaunist muusikat. Ja siis me nüüd jõuamegi selleni, et tegelikult on võimalus selle kooriga alati liituda. Ja praegu on asi eriti mugavaks tehtud. Paari päeva pärast tuleb ju seal taust tegema. Ettelaulmist siin Eesti muusikaakadeemias kätt ei oska selle kohta kindlasti rohkem rääkida. Ja tegelikult ametlikult on registreerimine küll lõppenud, aga minugi poolest võtke minuga ühendust ja Me mõtleme ikka midagi välja. Et härra taust tuleb siia lauljat kuulama. Et praegu on kokku lepitud nii, et iga laulja peaks ette astuma kahe palaga. Soovitavalt võiks üks neist olla Mozarti aariat. Aga kui tõesti ei ole ka midagi muud, siis siis ei juhtu ka midagi. Ja lisaks tuleb laulda ka lõike Pramsi rekviemist ühest üks oma häälepartii. Et see on väga mugavaks tehtud, taus valib siin välja lauljat, kes talle sobivad meeldivad, annab sellest pärast teada. Ja siis on võimalik astuda üles nendes projektides, mis sügisest alates tulevad, seal on minu arust väga selliseid nimekaid dirigente jälle väga palju tehakse koostööd nüüd Hamburgis just Hamburgi lais, alles just siis ollakse külaliskoorik seal, just et minu teada on härra taussise Hamburgis sündinud on. Et sellepärast tundub, et talle on see nagu väga selline hingelähedane. Ja et aga tegelikult isegi kui ei ole võimalik ettelaulmisele seekord tulla, siis alati tasub kontakti võtta. Ja nad tihtipeale võtavad suurematesse projektidesse ka siit, et nagu mõne tuttava soovitusel, kes on seal juba laulnud ja sa on võimalus seal kohapeal siis ette laulda. Ja alati on eriti noored tudengid, koorijuhid on kõik alati väga oodatud selle kooriga. Mina julgustaks ka kindlasti ettelaulmisele tulema, isegi mõnikord, kui kohe ei saa sinna järgmisesse projekti, siis nimi jääb ju ikkagi kirja ja kui on vaja jälle lauljad juurde natukene, siis võetakse jällegi ühendust nende lauljatega, kes on seal juba olnud. Est. Just aitäh teile, õnne on roosa ja Käti talviketi, tulite siia minuga koos Euroopa koor akadeemilist rääkima. Ja Me kuuleme lõpetuseks ühe Francis Bulanki loo, mis pärineb teosest. Küürus ei näinud, see on sealt viimane osa libertee ehk vabadus ja juhatab sedasama prantslane, vähendame lään. Ja kõlagu muusika. Kuul. Suvekuudel kuulete hooaja jooksul valminud saateid taas pühapäeviti kell 14. Mida kuulata muusikus saates ori, interpretatsiooni kunsti tagamaadest?