Eetris on teatri lup, mina olen Keiu Virro, seda intervjuud salvestame sedapuhku kui 29. aprillil, mis on tantsupäev asukohaks Kanuti Gildi saal, kus igal aastal tantsupäeval toimub selline traditsiooniline hommikusöök. Sel aastal üht klassikalist preemiat sõltumatu etenduskunsti auhinda enam välja ei anta, küll aga anti võimalus anda kõigil, kes soovisid preemiaid nii palju, kui kulub. Kolm preemiat anti neist kahe üleandjatega, nüüd siis juttu teemegi. Esimene on siis Henri Hütt, kes andis juba viiendat korda endanimelise muusikalise kujunduse eripreemia välja ja teiseks kojakann, kes andis küll täiesti esimest korda üle Zoja Kosmodemjanskaja nimelise preemia. Henrüti preemia pälvis Karl Saks ja sooja Kosmodemjanskaja nimelise preemia Sandra Jõgeva. Ma alustaksin hea meelega sellest teisest preemiast just sellepärast, et juba see pealkiri või noh, see nimetus sellel auhinnal on väga pretensioonikas tegemist 18 aastaselt hukka saanud näitsikuga, kellest sai Nõukogude kangelane põhimõttel. Mõtlesin, et noh ja nii palju, kui mina olen lugenud internetist informatsiooni, vastab tõele. Aga see kaheksateistaastane näitsik ei ole küll süüdi kõigis Stalini ja Lenini kuritegudes, et selles mõttes seda kommunistliku partei tausta tuleks võtta või mina võtan nagu väga abstraktsed, et ükskõik millise ideest inimene on nõus surema või võitlema või või ta järjepidevalt töötab millegi nimel, millesse ta usub, et ma arvan, et see point on siin antud hetkel palju tähtsam. Aga ikkagi, miks selline preemia pigem kaja, oled sa see inimene, kes justkui ei usu traditsiooniliselt vähemalt sellesse preemiate üleandmissüsteemi, mis praegu on, ometi otsustasid sa oled on tarvis preemiatele juurde. Kas ma usun või ei usu preemiates usun või usu jumalasse. Ja ühte preemiat on vaja juurde, sellepärast et kui ma ei suuda muuta neid struktuure ja neid süsteeme, mis praegu toimivad institutsionaalselt ja üldiselt neid väärtushinnanguid siis korraks otsustasin proovida, et ma ei saa minna teiste juurde öelda, et kuulge, te teete kõike valesti või ma olen seda proovinud hommikust õhtuni teinud ja see ei vii mitte kuhugi. Ja nüüd ma mõtlesin, et äkki oleks kuidagi edasiviiv ja natukene positiivsem lahendus see et ma asun sõtta nende endi vahenditega. Et see summa on täpselt sama suur, kui annab kultuurkapital sellele etenduskunstipreemiale andis enne varem. Antud hetkel on lihtsalt see, et me oleme kulutanud 100 korda vähem inimeste tööjõudu selleks, et nad vaataksid etendusi selleks, et nad analüüsiksid kõik läbi, kas üks tantsusamm oli õiges suunas või natuke vales suunas. Et tegelikult? Ma annan täpselt sama suure preemia välja ja seda oli nii lihtne korjata. On väga palju inimesi, kes ütlesid, et jah, Sandra, Jõgeva peab selle preemia saama, jah, Sandra, Jõgeva on tänasel hetkel tähtis nii teatrimaailmale, nii kunsti, maailmale, nii etenduskunstile, millele iganes. Ükskõik, kas lahtrisse sa kuulud, see, mida Sandra Jõgeva teeb, on tähtis asi ja seda peab väärtustama. Ja kuna institutsioonide nii aeglased ja ma saan sellest aru, nad peavad tegema mingeid reegleid, nad peavad pidama koosolekuid, nad ei saa nii kiiresti muuta oma arvamusi. Mina eraisikuna seda saan ja vabakutseline sõna, seda enam on mul ka väga palju kaasamõtlejaid ja 1000 euro ei ole mingi probleem, mille pärast siin vaielda või tülitseda või see on tühiasi, leida 1000 eurot ja anda inimesele, kes seda väärib. Aga Henry, miks sina omal ajal otsustasid hakata endanimelist preemiat välja andma tahtsid oma nime lihtsalt suurelt kuhugi saada või oli mingisugune muu vajadus? Ei, vastupidi mitte just otseselt enda nime kuskile saada, mul oli just tunne, et kaasaegses etenduskunstides oli puudu selline lahter või tühimik mida ma leidsin, et ma olen väga objektiivne inimene täitma just eriti pöörates tähelepanu, et noh, kui oluline osa on kaasaegsel etenduskunstile erinevate komponentide kooslus ja see oli lihtsalt üks võimalus, ma pikalt kaalusin, et see võiks olla samahästi ka nii-öelda visuaalse poole nagu eritähelepanu või midagi sellist, aga lihtsalt sellel hetkel oli muusika minu jaoks nagu kuidagi hingelisem ja siis On see olnud nagu missiooniks ja näis Mis edasi? Minu arust on just väga hea näide tsentreid ja auhind ka, et, et see on olnud minule natukene eeskujuks, kuna Henry on 105 aastat järjepidevalt teinud ja kui ma ühel hetkel sain aru, et, et miksteatriliidu preemiad tekitavad ainult nagu ärritust minus ja Henry üdi preemia, järsku on nii tore ja positiivne, et see vahe on selles, et et ühe taga nagu riiklik tunnustamine, mis tähendab sa oled vajalik Eesti vabariigile. Aga Henry itipreemia on natuke selline, tänaval tuleb keegi vastu, Arv nööbist kinni, ütleb, et kuule, sul on ihu pähe äge pluus ja ma saan selle üle siiralt õnnelik olla, sest tema märkas, mul ongi äge pluus ja ma saan rõõmustada terve päeva selle üle, et siin ei ole mingisugust tõe kriteeriumi. Aga samas see, et see bluus on äge, on absoluutigal juhul sel hetkel. See on üks asi, mis Henry kohta tahtsin öelda Henry preemia kohta, aga teine on veel see, et et miks meie preemiad on natuke sarnased, on see, et seesama etenduskunst on alati arvestanud kogu maastikuga või, või nende teistega. Et ei ole mõtet rääkida sellest, et kas minu tuurid ja piletid on nagu perfektselt sooritatud, kui ma olen tantsija. Et me loome ühte maailma, me loome koos helikunstnikega valguskunstnikega, koreograafidega teksti kirjutajatega. See on nagu üks maailm, mida me loome. Ei taha nagu niisugust monopoli, et tants on tähtis ei ole tants tähtis. Tähtis on see maailm, mida inimesed koos loovad ja seda ütleb minu meelest Henry preemia ja minu oma sinna takkajärgi. Mulle just tundub jah, et meie auhinnad kuidagi vaatavad seda skaalat arvestades ka nagu kõige väiksemaid tegemisi ja nagunii-öelda põrandaaluseid liikumisi rohkem, et selles mõttes, et selleks, et saada nagu kogu tervikpilti kokku, mis üldse nagu aasta läbilõikest ainult selle jaoks, siis need auhinnad, mis täna jagatakse, tegelevad sellega nagu palju seostatumalt julgen öelda. Kui räägime natukene neist inimestest ka, kes said, millega ikkagi siis Sandra Jõgeva selle preemia ära teenis? Kui sa ütled, et ta on väga oluline olnud erinevatele valdkondadele, siis millega ta ise ütles? Vastu võttes, et peamiselt on see tema Facebooki vingumise eest. Nõustun minu meelest väga asjakohane märkus Sandra Jõgevalt, et selle Facebooki eest mina ei nimeta seda vingumiseks ja ma arvan, et Sandra ise ka ei nimetanud seda hingamiseks, ma võisin tõlgendada täiesti poidluselt praegu Facebook'i Rant, ütles ta küll hiljem ja et see, mida Sandra teeb väga keeruline või raske on mul siin isegi üles loetleda või me ei taha üles loetletud tema teoseid, aga noh, mis on suurem asi, viimane hetk on see tema dokfilmi armastus ja tema näitusetegevus. Mis on minu meelest oluline, on see, et kui ta mulle tundub, ega ma ju ei tea, mida Sandra teeb. Aga mulle tundub, et kui ta midagi teeb, siis tal on vaja seda teha, seda ei saa teistmoodi, kui ta peab seda tegema. Et tal ei ole seda näha, seda kalkulatsiooni, et ma tahan teha karjääri või ma tahan saavutada selliste sellist positsiooni kunstnike hulgas või, või kuskil etenduskunsti hulgas või teatri hulgas, et ma tahaksin oma karjääri kuidagi ehitada. Et mulle tundub, et ükskõik, mis ta teeb, ta rikub alati oma karjääri ja tal tuleb inetult see asi välja. Dokfilm armastus on nagu kas nii tohib teha, kas sa tohid tõmmata samal ajal, kui sa räägid tegelikult ühest alkohoolikust tütarlapsest? Selsamal ajal tõmbad vee peale ka kogu kunstiakadeemiale. Et kui sellises olukorras on võimalik kool lõpetada see olukord, kus seal oli alkohoolikust tüdruk, lõpetab kooli ja kuidas meie tunnustatud ja premeeritud õppejõud kunstnikud kiidavad takka, et väga tubli tüdruk, väga ilus maal Lähme edasi lõpetad kooli ära. Et see on minu meelest nagu kohutavalt julge samm sülitada enda kaevu aga me ei saa seda nagu märkamata jätta, et see ju toimub päriselt. Ja tema on üks inimene, kes julgeb niukestest asjadest oma kunstiteoseid teha. Ma tahaks. Et Carli puhul ma olen talle tegelikult mõelnud seda auhinda ka eelnevalt anda, sest et tihtipeale on jäänud silma, et kui inimesed mõtlevad Carli loomingust või räägivad sellest siis mida iganes ta teeb, siis tihti märgatakse seda just nagu see koreograafia külge ees. Ja Karl ise kunstnikuna ma tean, et ta ei tahaks, et seda niimoodi märgatakse või, või et ainult sellest räägitakse, ta tegelikult tegeleb helikunstiga ka väga pühendunud ja see oli lihtsalt hea võimalus külg välja tuua, sest Ta tegeleb ju praegu ka noh, edasi ka oma etendustes ja teeme koos ooperit ja nii edasi varasemalt kõikide etendusel sidunud heliga väga tugev suhe, aga see on jäänud alati nagu kuidagi tahaplaanile ja seal oli lihtsalt hea võimalus. Sina andsid siiski preemia põhimõtteliselt oma sõbrale, koja andis preemia. Ta isegi ei tunne, kes on temast teinud isegi standopia. Andsin preemia oma vaenlasele. Aga siinkohal need preemiad ongi natukene erinevad, et et üks väärtustamine on läbi positiivi, teine äkki läbi negatiivi, et siin antud hetkel on vist tegemist ainult minu isikliku iseloomuga, et ma natuke olengi negatiivne inimene ja mina arvan, et negatiivsed asjad elus on väga tähtsad. Me ei saa siia roosamanna sisse äramatuda ja rõõmustada, kui tublid me oleme, kui ilusasti me kõike teeme. Ja ikkagi teatriliit püüab ka. Me kõik püüame. Minu jaoks on tähtis on täht, kes tähistab No see oli nii kaunis lõpetus, neil teemadel on edasi mõelda ja küllap kirjutada igal juhul suur aitäh, Kaja Kann, Henri Hütt natukenegi lahti rääkimast neid eripreemiaid ja mille eest ja kes need said ka oluliselt. Suur tänu. Mina olen Keiu Virro.