Tere õhtust, kell on kuus ning Päevakaja võtab kokku tänasest olulisema. Meil ja mujal stuudios on toimetaja Margitta otsmaa. Valminud eelnõu järgi hakkavad tuleva aasta jaanuarist mõnede liiklustrahvid sõltuma rikkuja sissetulekust opositsioonile. Eelnõu ei meeldi. Ei karistada enam mitte tegu, vaid rahakoti ja see on põhimõtteliselt vale tee. Järgmiseks neljaks aastaks on vahendid maakondade tasuta ühistranspordile planeeritud. Kuna uuest aastast lõpetavad töö maavalitsused, siis need ülesanded ühistranspordiga. Avalduses saab endale maanteeamet. Veering käivitab aastal 2020 Harku-Lihula-Sindi kõrgepingeliini. Täna allkirjastati lepingud selle liini ehitamiseks ning tööde maksumus on ligi 60 miljonit eurot. Sügisestel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel kandideerivad kõik valitsuse liikmed peale peaminister Jüri Ratas ja kaitseminister Jüri Luige. Savisaare ja Ivanova nimekiri sai täna nime. Nime on välja mõeldud, ametlikult ei ole veel sisse andnud need dokumendid ja registreerimine, aga otsustasime ära, et tuleksid Savisaare valimisliit ametlik nimi. Välismaalt Barcelona rünnaku ohvritele arv kasvas 15-ni. Kaubikuga jalakäijate sekka sõitnud mees pussitas põgenemisele endale autot, röövides auto omaniku surnuks. Londoni Big Beni torn läheb remonti ja kuulus Kell vaikib neljaks aastaks. Okupatsioonide muuseum saab riigilt 600000 eurot toetust, uuendada ekspositsiooni ja suurendada näituse alaruumi. Selleks muuseumihoones jagub. Me võrdleme praegusest kontoripinnast küllaltki suure osa, samamoodi viisime välja muuseumikogud, nii et pill, mis varem oli kogude all, saab olema siis näitusepinnana avatud. Spordist ka Pariisis alanud maadluse maailmameistrivõistlustel jäi Ardo Arusaare ja Eerik absi laeks kaheksandikfinaal. Ilm on öösel ja homme sajuhoogude ja äikesega, õhutemperatuur on 16 kuni 20 kraadi, öösel langeb üheksa kraadini. Ja nüüd siis kõigest järgemööda koalitsioonilepingus allkirjad saanud põhimõte, et raskemate liiklusrikkumiste eest saadavad trahvid peaksid sõltuma sissetulekust, on saanud eelnõu kuju. Opositsiooni ettepanekut heaks ei kiida. Reene Leas. Eelnõu kohaselt seotakse trahvi suurus süüdlase sissetulekuga praegu vaid kolmel juhul ehkki ministeerium ei välista, et tulevikus võib selliste väärtegude ring laieneda. Need on joobes juhtimine, korduv juhtimisõiguseta sõitmine ja kiiruse ületamine, kui see on suurem kui 40 kilomeetrit tunnis. Vandeadvokaat Indrek Sirk ütles, et karistus peab olema mõjuv. Selline ühe vitsaga löömine ei, ei taga kindlasti seda, et individuaalselt inimesele mõjuks ehk siis pensionärile ja jõukele firma omanikule on 300 euro väärtus oluliselt erinev. Ja seetõttu selline karistuste diferentseerimine vastavalt inimeste sissetulekule on igati põhjendatud ja väga paljudes riikides ka kasutusel. Opositsiooni esindajad eelnõu heaks ei kiida. Reformierakonna esimees Hanno Pevkur peab põhimõtteliselt valeks, et ühe ja sama teo eest saavad inimesed erineva karistuse. Ka täna on võimalik politseinikul valida siis nii-öelda vahemik, mille järgi karistus määratakse. Nüüd antakse mõõdikud ette, et selle rikkumise puhul nii palju ja ei karistada enam mitte tegu vaid rahakoti ja see on põhimõtteliselt vale tee. Hanno Pevkuri erakonnakaaslase Jürgen Ligi hinnangul võiks jääda kehtima vana kord. Kindlasti ma jätaks selle kehtima, sest et karistuse mõjusus seisneb põhiliselt ikkagi karistuses endas hukkamõistvast riiklikus hukkamõistus, mida summa suurusest. Riigieelarvesse võib sellise trahvisummade diferentseerimise tulemusel laekuda ligi 10 miljonit eurot lisaraha. Eelnõu on planeeritud jõustuma 2018. aasta jaanuarist. Indrek Sirk leiab, et muudatuste rakendamine võiks minna valutult, sest süsteem on põhijoontes kehtinud juba pikka aega. Ma usun, et tõsiseid vaidlusi seal, et sealt tekkida ei saa, sest sest sissetulekud ametlikud sissetulekud on ju maksu- ja tolliameti poolt täpselt fikseeritud ja eelkõige tekivad, tekivad sellised vaidluskohad selles osas, et kui palju saab siis sellest ametlikust sissetulekust maha võtta seoses võlgade ja ülalpeetavate, ega see võib teatud vaidlusi tekitada, aga aga tõenäoliselt mitte mitteolulisi ja suuri. Sügisestel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel kandideerivad kõik valitsuse liikmed peale peaministri erakonna esimehe Jüri Ratase ning Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva kaitseministri Jüri Luige. Teistest IRL-i ministritest kandideerib sotsiaalkaitseminister Kaia Iva Järvamaal, rahandusminister Toomas Tõniste Viimsis justiitsminister Urmas Reinsalu ja keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler Tallinnas. Sotsiaaldemokraatliku erakonna ministrid kandideerivad kõik Tallinnas Keskerakonna ministrite kandideerimine oli selge juba mais. Haridusminister Mailis Reps riigihalduse minister Mihhail Korb on juba nimetatud vastavalt Nõmme ja Kesklinna valimisringkondade esinumbrid. Maaeluminister Tarmo Tamm kandideerib kodulinnas Põlvas majandusminister Kadri Simson Pärnus, kus ta oleks ka linnapeakandidaat ja ta on lubanud linnapeaks saades ministriametist loobuda loobuma. Edgar Savisaare valimisliitu vedav Olga Ivanova ütles intervjuus Raadio nelja toimetaja Margarita Tšernjajevale, et sügisel kohalike omavalitsuste valimistele minev valimisnimekiri saab nimeks Savisaare Valimisliit. Nime on välja mõeldud, ametlikult ei ole veel sisse antud meil dokumendid, registreerimine, aga otsustasime ära, et see tuleb siis Savisaare valimisliit, ametlik nimi. Ja kui palju inimesi on siis selles valimisliidus liidus praegu? Mina ei hakka spekuleerima, kuna iga päev tuleb neid inimesi juurde ja lõplik arv selgub juba viiendal septembril sees, kui on juba. Te plaanisite täna registreerida oma valimisliitu, aga seda ei juhtunud, miks, mis need põhjused olid? Põhjus on lihtsalt, kuna reedel toimub suur üritus kultuurikeskuses Lindakivi, kus me kutsume linnarahvas samamoodi ja pressi selleks, et tutvuda meie valimisplatvormiga. Ja kuna antud hetkel toimuvad ka mõned kohtumised, läbirääkimised inimestega, et et lükkasime natuke edasi, et eeldatavasti see juhtub, kas neljapäev, reede? Elering sõlmis täna lepingu aktsiaseltsidega Empoweria Leonhard Weiss Energy Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse põhiosa Harku-Lihula-Sindi kõrgepingeliini projekteerimiseks ja ehitamiseks. Suurprojekti maksumus on ligi 60 miljonit eurot, rajatava liini pikkus 175 kilomeetrit ehitus algab järgmise aasta teises pooles, kogu liin valmib kava järgi 2020. aasta lõpuks. Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et liin on põhiosa Eesti, Läti kolmandast elektriühendusest ja ühtlasi olulisim eeldus balti riikide lahtiühendamiseks Venemaa elektrisüsteemist. Edasi aga läheme välisteemadega ja Kai Vare, palun. Barcelonas kaubikuga jalakäijate hulka sõitnud kaubiku juht on värsketel andmetel vahistatud. Ta peeti kinni 40 kilomeetri kaugusel Barcelonast. Politseiallika teatel sai üks inimene politseioperatsiooni käigus vigastada. Hispaania politsei kinnitas varem, et Barcelonas kaubikuga rahvased ka sõitnud autojuht oli 22 aastane joones Abu Jakub ning kuulutanud seda üle-Euroopaliselt tagaotsitavaks. Barcelona rünnaku ohvrite arv on viimastel andmetel 15. Lara Ambla jalakäijate tänaval hukkus 13 inimest. Lisaks sai üks naine surma kambrilsi linnas, kus auto jalakäijate hulka Ta sõitis. Politsei teatel on nüüd aga avastatud ka 15. ohver. Barcelona eeslinnas leiti surnuks pussitatud mees, kelle sõiduki kahtlusalune põgenemisteel röövis. Täna antud pressikonverentsil ütles Hispaania politseiga, et tõenäoliselt suunas noori mehi äärmuslike ideedega üks imaam kus pommide valmistamiseks kasutatud hoones toimunud plahvatuses. Prantsusmaal Marseille's rammis kaubik täna kaht bussipeatust. Üks inimene sai surma ja üks raskelt vigastada. Autojuht on kinni peetud, prantsuse prokuratuuri kinnitusel ei olnud tegemist terrorirünnakuga. Juht on prantsuse politseile varasemast tuttav ja tal on vaimsed häired. Suurbritannia parlamendihoone kuulus Kell Big Ben vaikib neljaks aastaks, sest tornis algab remont kohaliku aja järgi keskpäeval Eesti aja järgi kell kaks kõlasid viimase kellalöögid, mida kogunesid kuulama tuhanded inimesed. Ligi 14 tonni kaaluv Big Ben asub Elizabethi tornis, mis valmis 1856. aastal. Esimesed kellalöögid kõlasid kolm aastat hiljem. Briti poliitikud kohkusid teate peale, et remont kestab neli aastat. Peaminister Theresa May sõnul ei saa see tähtaeg õige olla. Parlamendihoonehalduse eest vastutav komisjon lubas korralduse üle vaadata. Vaata ka komisjoni liikmed rõhutasid, et kõige tähtsam on töötaja. Olete ohutus päris vaid kell siiski ei jää teatud sündmuste, nagu näiteks uusaasta puhul kõlavad Big Beni kellalöögid siiski Kelbjaks uuesti regulaarselt lööma hakkama. Hiljemalt 2021. aastal. Ja taas kodustel teemadel Tallinna halduskohus arutas mittetulundusühingu Eesti roheline liikumine taotlust peatada reidi tee ehitamine roheliste taotlusest räägib lähemalt vandeadvokaat Karin Morozov PVC legalist. Me taotleme seda, et reidi tee teise etapi ehitusluba tühistataks põhjusel, et sellel ei ole eelnenud kohustusliku keskkonnamõjude hindamist. See keskkonnamõju hindamine, mis kunagi tehtud, on tehtud 10 aastat tagasi ja teistsugusele teeprojektile planeeritud süvendisse ja tunnelisse, ehk siis me leiame, et see varasem keskkonnamõju hindamine ei ole aja- ega asjakohane. Menetluslikke rikkumisi, mis on meie hinnangul kaasa tulnud ebaõige otsuse, on veel ja aga see kõik siiski puudutab keskkonnaküsimusi ja me oleme arvamusel, et antud olukorras ei ole piisavalt kaalutud erinevaid alternatiive, millega oleks saanud arvesse võtta siis keskkonnamõjusid, vähim kaasa toova lahendi. Eelmisel sügisel ametisse astunud valitsus lubas 2018.-st aastast käivitada tasuta maakonnasisese bussi, sõiduplaan on endiselt jõus. Järgmiseks neljaks aastaks on tasuta ühistranspordi loomisele ja toetamisele raha planeeritud. Jane Saluorg jätkab. Esimene juuli 2018 on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede ja raudtee osakonna juhataja Ain Tatari sõnul kuupäev, mil kõikide inimeste jaoks muutub võimalikuks tasuta sõit maakonnaliinidel. Seejuures tasuta saab olema riigi poolt doteeritav bussiliinivõrgustik, millega paralleelselt jäävad tegutsema tasulised kommertsbussiliinid. Tatari sõnul on järgmiseks neljaks aastaks vahendid tasuta ühistranspordi loomiseks planeeritud. Et järgmisel aastal selle arvestusega, et on pool aastat tasuta ühistransporti ja siis 2019 juba täis. Ehk kui sel aastal on maakondliku ühistranspordi toetuseks riigieelarves ette nähtud suurusjärgus 22 miljonit eurot, siis järgmise aasta eelarve eelnõus on vahenditena ette nähtud 34,8 miljonit ja 2019.-ks aastaks 42,2 miljonit eurot. Võrreldes algse plaaniga ehk tasuta maakonnasisene ühistransport tööle saada esimene jaanuar 2018 on summad ja tähtajad tateri sõnul muutunud, sest. Tasuta ühisnähtav üleminek eeldab ka teatud õigusliku analüüsi ja tehnilise ettevalmistamise, nii et tegelikult meil on olemas ju bussivedajatega sõlmitud 59 avaliku teenimise lepingut riigihangete teel. Riigihangete lepingute muudatused tuleb ette valmistada. Lisaks on seal lepingutes teatud kohustused, vedajatele pandud validaatorite temaatika, kaartide temaatika, nii et see tõtt osutati. Pool aastat hiljem oleks islandlane õiguslikult korrektne ja tehnilised valmidus olemas üle riigi. Kuna järgmisest aastast lõpetavad tööga maavalitsused, siis maavalitsuste ülesanded ühistranspordi korralduses saab Tatari sõnul endale maanteeamet. Kultuuriministeerium toetab okupatsioonide muuseumi 600000 euroga, et tagada uuenenud ekspositsiooni avamine Eesti vabariigi 100.-ks sünnipäevaks vähemalt kadrilaupäev. Okupatsioonide muuseum on juba mitu aastat töötanud selle nimel, et muuta oma püsiekspositsioon kaasaegsemaks. Tänaseks on valminud põhiprojekt ning taotletakse ehitusluba. Okupatsioonide muuseumi tegevdirektor Merilin Piipuu avaldab lootust, et laienenud püsiekspositsiooni näevad külastajad juba tuleval aastal. Muuseum hakkab ekspositsiooniga kajastama nelja teemat, milleks on okupatsioon, vastupanu taastamine ja vabadus. Selleks jääb aga praegu muuseumis ruumi väheks. Merilin Piibu. Tänane püsiekspositsioon on juba pea 15 aastat vana ja ta asub tegelikult ainult mõnesaja ruutmeetril. Meie maja ise on on 1800 ruutmeetrit ja meie plaan ongi ekspositsiooni laiendada kuni 1200 ruutmeetrini, ehk siis võtta võimalikult palju sellest majast kasutusele. Me võtame praegusest kontoripinnast küllaltki suure osa. Samamoodi viisime välja muuseumikogud, nii et pind, mis varem oli kogude all, saab olema siis näitusepinnana avatud. Piibu ütleb, et püsinäitus muutubki sisukamaks. Täna meie näitus on muse loogiliselt natukene vananenud, meil on väga palju esemeid klaasi taga, aga esemetega teksti tähendust ei ole liiga palju lahti kirjutatud muse loogia vaatenurgast on ta omas ajas väga tugev ekspositsioon, aga täna on juba sellised lähenemised päris palju muutunud, et rohkem pööratakse tähelepanulugudele mitte ainult esemetele, vaid milliseid lugusid need esemed räägivad. Pärast hoone uuenemist jõuab Peebu sõnul muuseumi külastajatel kõikide esemete lugu. Meie muuseumil on 40000 eset, mis on inimeste poolt annetatud ja, ja iga ese annetatud ikkagist väga liigutava looga. Et kõik need lood täna ekspositsioonid jäävad, selles mõttes rääkimata, et kui, kui just külastaja ei käi koos giidiga siin. Muuseumi uuendamine läheb maksma 1,8 miljonit eurot, millest kolmandikku katab kultuuriministeerium ja kolmandiku perekond Kessler Thompson. Ülejäänu kogutakse annetustena. Pärnu vabadussõja mälestusmärk vajab remonti täna allkirjastati Pärnus hea tahte leppe, mille kohaselt mälestusmärk Eesti vabariigi 100.-ks sünnipäevaks korda tehakse. Silvia sool. Pärnusse rajati vabadussõja ausammas 1922. aasta juulis, pea 13 aastat hiljem, 45. aasta kevadel hävitati see nõukogude võimu poolt. 1993. aasta juulikuus avati mälestusmärk taas. Täna sõlmiti Pärnus hea tahte lepe selleks, et ausammas ja sõdurite hauad Eesti 100.-ks sünnipäevaks korda teha. Eesti muinsuskaitse seltsi auesimees Trivimi Velliste rõhutas, et Pärnu linnal on vabariigi sünni juures olnud tähtis roll. Kõigepealt Eesti riik kulutati siin esmalt välja, teiseks on siit pärit ka Eesti riigi kõige olulisemad alandajad, esimene valitsusjuht ja kolmandaks kõige esimene suurem ja kunstiliselt väärtuslik vabadussõja mälestusmärk rajati just siia Amandus Adamsoni kuvandi järgi Kuusalus oli küll aasta varem tehtud palju tagasihoidlikum mälestusmärk selle tõttu. Tegemist on väga erilise, väga märgilise tähendusega ausambaga. Pärnu alevi kalmistul asuva ausamba ja seda ümbritsevate vabadussõjas langenud sõdurite haudade korrastamiseks kulub 10000 eurot. Ja ilmast räägib nüüd sünoptik Helve Meitern. Eeloleval ööl on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma ja on udu, merel võib olla ka äikest. Tuul on muutliku suunaga üks kuni kuus meetrit sekundis ja sooja on üheksa kuni 15 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm, paljudes kohtades sajab hoovihma, kohati on äikest ja sajuhood võivad olla tugevad. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga, õhtul pöördub loodesse ja põhja ja kiiruseks on kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Sooja tuleb homme 16 kuni 20 kraadi. Kolmapäeval on pilves selgimistega ilm, vaid Lääne-Eestis on pilvi hõredamalt. Siiski on kõikjal hoovihma võimalus suur ning kohati võib olla ka äikest. Neljapäeval on päikest enam ja saju võimalus on vaid Ida-Eestis. Tuul puhub neil päevil loodest ja põhjast neli kuni 10, rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösiti üheksa kuni 14, saartel mõned kraadid enam ja päeval 16 kuni 20 kraadi. Ja päeva sündmused spordis võtab kokku Juhan Kilumets, palun. Glasgow's alanud sulgpalli maailmameistrivõistlustel alistasid Kristin Kuuba ja helina Rüütel paarismängu avaringis endast maailma edetabelis 26 kohta kõrgemal asuva Saksamaa paari Johannaga Olizelski plain kindlalt kahes geimis 21 15 21 15. Eesti esireket Raul Must alustab MM-i homme soomlase edu Heino vastu. Raul Must. Ma tunnen, et vorm on, on väga hea ja, ja tegelikult ka enesekindlusega ei ole probleeme, viimased võistlused on läinud ikka küllaltki hästi ja ja, ja ka vastase puhul ei, ei ole nagu sellist muret, et, et oleks nagu võimalik, võimatu vastane, vaid selline tasavägine vastane, kelle, kellega on, on väga hea mängida, kui, kui enda vorm Heame. Ja sellepärast me vaatame väga lootusrikkalt homsele päevale. Pariisis alanud maadluse maailmameistrivõistlustel käisid esimesel päeval matil Ardo Arusaar ja Eerik Kapp. Arusaar alustas kuni 98 kilogrammi kaaluvate meeste seas üheksa. Null võiduga hiinlasel Sanglinglongi üle. Kaheksandikfinaalis võitles ta ukrainlase Dmitri Timošenko vastu välja üks. Üks viigi, kuid võidu sai viimasena punkti teeninud vastane. Ukrainlane finaali ei jõudnud ja sellega oli Arusaare võistlus lõppenud. Kaalukategoorias kuni 85 kilogrammi pidi Erik aps kaheksandikfinaalis tunnistama Iraani maadleja Hosseinahmad nuri kolm. Üks paremust. Homme maadleb MMil Heiki Nabi. Eesti võrkpallikoondise peatreener Giorgio kreetsu nimetas need 14 mängijat, kes sõidavad Poola Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Need on sidemängijad Kert Toobali, Andres Toobal, keskblokeerija Ardo Kreek, Andri Aganits, Henri Treial ja Timo tammemaa diagonaalründajad Oliver Venno ja Renee Teppan, nurgaründajad Robert Täht, Andrus Raadik, Kristo Kollo ja Oliver Orav ning libero Rait Rikberg ja Denis Losnikovad. Eesti alustab finaalturniiri neljapäeval Soome vastu. Aitäh spordisõnumite eest ja selline sai tänane Päevakaja toimetas Margitta otsmaa kena õhtut ja kuulmiseni.