Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku neljapäeva, 24. augusti olulisemad sündmused Eestis ja välismaal. Mina olen toimetaja Liisu Lass. Augustis olid kõige populaarsemad erakonnad jätkuvalt Keskerakond, Reformierakond, IRL-i kõrval on valimiskünnise piiri lähedale langenud ka vabaerakond, selgus rahvusringhäälingu uudistada. Matusetellitud Turu-uuringute aktsiaseltsi küsitlusest. Kohalike valimiste puhul tuleb keskerakonnale rohkem lisatoetajaid kui Reformierakonnaga, sest keskerakonda toetavad ka väga paljud mittekodanikud. Eesti kui Euroopa Liidu eesistuja valmistub esitama liikmesriikidele kompromissettepanekud niinimetatud lähetatud töötaja direktiivi muutmise kohta. Selle peamine põhimõte seisneb selles, et välismaale lähetatud töötajale tuleb maksta vähemalt sihtriigi miinimumpalka. Liikmesriikide nii-öelda vaade, majanduslik olukord on aga erinev ja tegelikult on liigid, kes leiavad, et see teema ei ole probleem täna siseturul ja on ka riigid, kes leiavad, et tegelikult komisjon peaks minema veel palju kaugemale. Kiievi kesklinnas kärgatas Ukraina iseseisvuspäeval plahvatus, mis vigastas vähemalt kahte inimest. Valitsus kiitis heaks relvaseaduse muutmise eelnõu. Edaspidi peab relvataotleja põhjendama relva soetamise vajadust. Kindlasti üheks relvaloast keeldumise aluseks saab olema siis ka julgeolekukahtlus. Soome-ugri kirjanikud peavad Tartus kongressi ja spordist ka Eesti meeste võrkpallikoondis alustab õhtul Poolas Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri. Avavoorus minnakse üliolulises kohtumises vastamisi Soomega. Ilm on öösel enamasti sajuta, hommikuks alates hakkaks olema vihmapäeva peale võib tulla hoovihma. Sooja on öösel kaheksa kuni 14, homme päeval 14 kuni 17 kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt Eesti kui Euroopa Liidu eesistuja valmistub esitama liikmesriikidele kompromissettepanekud niinimetatud lähetatud töötaja direktiivi muutmise kohta. Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori Glen jääretse sõnul võiks vähemalt osaline kokkulepe sotsiaalministrite tasandil sündida 23. oktoobril. Janek Salme räägib lähemalt. Euroopa komisjon esitas mullu ettepaneku, nüüd saaks 21 aastat kehtinud lähetatud töötaja direktiivi muutmiseks. Direktiivi peamine põhimõte seisneb selles, et lähetatud töötajale tuleb maksta vähemalt sihtriigi miinimumpalka. Tema lähetanud tööandja tasub aga lähetaja riigis ette nähtud sotsiaalkindlustusmaksed. Osa Euroopa Liidu rikkamaid riik arvab, et direktiiv soodustab niinimetatud sotsiaalsed ja palgadumpingu. Komisjoni välja pakutud muudatuste järgi tuleks kehtestada lähetuse maksimumajaks 24 kuud. Ka hakkaks kehtima kõigi sihtriigis töötamisega seotud palgaosade ja kaasnevate tasude maksmise kohustus. Komisjoni ettepanekud ei saanud liikmesriikidelt üksmeelselt heakskiitu. Arutelu lahenduse leidmiseks on kestnud üle aasta, ütles Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets. Liikmesriikide nii-öelda vaade, majanduslik olukord on aga erinev ja tegelikult on liigid, kes leiavad, et see teema ei ole probleem täna siseturul ja on ka riigid, kes leiavad, et tegelikult komisjon peaks minema veel palju kaugemale oma ettepanekutes. Kolmapäeval Salzburgis Austria, Tšehhi ja Slovakkia valitsusjuhiga kohtunud Prantsusmaa president Emanuel Macron selgitas sealsel pressikonverentsil oma muudatusettepaneku sisu. Eesmärk on piirata lähetusaega ühe aastani, tugevdada kontrolli ja kontrollivõimalusi, arendada kontrollija kontrolli koostajaid kahepoolsel tasemel ning lähtuda põhimõttest sama töö eest sama tasu, mis väldiks moonutusi, ütles Macron. Eesti kui Euroopa Liidu eesistuja valmistub peatselt esitama kompromissettepanekut Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori ehklanni. Äratsi sõnul soovitakse, et liikmesriigid saavutaksid kokkuleppe. Meie arvestuste kohaselt võiks see kokkulepe või vähemalt osaline kokkulepe sündida, mitte nüüd ülemkogu tasemel Vaida sotsiaalministrite tasemel, 23. oktoobril. Eesti on sellise kava välja saatnud, on küsimus, et kas nende ettepanekute alusel, mida meie teeme ja mis, nagu prantslaste ootused on, on võimalik kokku leppida, sest üldine teadmine on täna see, et Saksamaa ja Prantsusmaa on selles küsimuses 11 toetavad. Aga on ka ilmselge, et need ettepanekud, mida nad lauale pannud Nendel puudub tõenäoliselt võime leida piisavalt suurt heaks kiita ja teiselt poolt Euroopa Komisjoni andmetel oli kolm aastat tagasi Euroopa liidus ligi kaks miljonit lähetatud töötajad ning 43 protsenti neist töötas ehitussektoris. Üle poole kõigist lähetatud töötajatest tegutses Saksamaal, Prantsusmaal ja Belgias. Kõige populaarsemad erakonnad on jätkuvalt Keskerakond ja Reformierakond. Valimiskünnise piiri lähedal on peale IRL-i langenud ka vabaerakond, selgus rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute aktsiaseltsi küsitlusest. Erle Loonurm. Turu-uuringute aktsiaseltsi küsitlusest selgub, et kõige populaarsem erakond on 29 protsendiga Keskerakond. Nende toetus on võrreldes kahe kuu taguse ajaga juunikuuga tõusnud kolm protsenti. Neile järgneb Reformierakond 24 protsendiga, mis on võrreldes juunikuuga langenud kaks protsenti. Turu-uuringute uuringujuht. Juhan Kivirähk ütles värsket uuringut kommenteerides, et erakondade jõuvahekorrad on olnud stabiilsed terve aasta jooksul. Keskerakonna reiting on kõikunud siin 26 30 protsendi vahel ja tundub, et nad on noh, nagu ka rahvusringhäälingu meedia uuringud näitavad, eks enim mainitud erakond massimeediast ratas valitsusjuhina all olnud väga palju esiplaanil nüüd ka seoses Euroopa eesistumisega. Kolmandal-neljandal kohal on võrdse 12 protsendise toetusega sotsiaaldemokraatlik erakond ja konservatiivne rahvaerakond. Meil ongi nagu sellised vastandlikud paarid moodustunud, et kui liidritena võistlevad omavahel Keskerakond ja Reformierakond, siis siis kolmandal-neljandal kohal ka omavahelise vastandumise kaudu, nagu määratlevad oma identiteeti EKRE ja sotsiaaldemokraadid. Et jah, ikka üldiselt toimetab hästi-hästi aktiivselt avalikus ruumis ja, ja väga selliste lihtsate ja löövate sõnumitega, nii et on, on teatud hulk valijaid, kellele selline lihtsustav lähenemine meeldida. Uuringu tulemustest selgub, et valimiskünnise piiril liigub vabaerakond, kes kogus kuus protsenti toetusest, IRL, kelle toetus oli viis protsenti ja Eestimaa rohelised, keda toetas neli protsenti uuringus osalenutest. Juunikuuga võrreldes on vabaerakonna toetus langenud kahe ja IRLil ühe protsendipunkti võrra. Roheliste oma on aga kasvanud ühe protsendipunkti võrra. Küsitlus peab eelkõige silmas kahe aasta pärast toimuvaid riigikogu valimisi. Kohalike omavalitsuste valimiste kontekstis hakkaks Juhan Kivirähki sõnul oma osa mängima see, kui suure toetuse saavad valimisliidud. Oluline on ka see, et valimised toimuvad enamikes paikades uutes piirides. Tuleb arvestada, et kohalike valimiste puhul tuleb keskerakonnale rohkem lisatoetajaid kui Reformierakonnale, sest keskerakonda toetavad ka väga paljud mittekodanikud ei ja siis Vene Föderatsiooni kodanikud, kes saavad siin kohalikel valimistel hääletada. Olulisemad välisuudised võtab kokku Kärt Kelder. Kiievis kesklinnas kärgatas Ukraina iseseisvuspäeval plahvatus, mis vigastas vähemalt kahte inimest. Sündmuskohal töötavad politseieksperdid, et selgitada kõigepealt välja, mis oli plahvatuse põhjuseks. Pealtnägijate sõnul oli pärast plahvatust näha, kuidas üks raskelt vigastatud inimene lebas tänaval. Tema lähedal oli peahaavaga meesterahvas. Ukraina julgeolekuteenistuse andmetel on hetkel uurijad peamiseks versiooniks, et tegu oli huligaansusega. USA kaitseminister Jim Mattis ütles kohtumisel Ukraina presidendi Petro Porošenko ka, et Ühendriigid on valmis Ukraina relvajõude abistama. Ta kinnitas, et Moskva-vastased sanktsioonid jäävad jõusse, kuni Venemaa lõpetab separatistide toetamise ja tagastab grimmi. Pentagoni juhi sõnul kiitis Washington hiljuti heaks otsuse tarnida Ukrainale kaitsevõime tõstmiseks sõjaväe varustust 175 miljoni dollari väärtuses. Nato arvates ei ole Venemaa ja Valgevene täitnud rahvusvahelisi kohustusi olla täiesti läbipaistev seoses septembris algavate suur õppustega Zapad. Alliansi arvates hoiavad Viini dokumendi läbipaistvus, meetmed ära valetõlgendused. Viini dokument kohustab kõiki pooli andma õppuste kohta eelinfot ja lubama õppustele vaatlejaid. Taani prokuratuur kavatseb esitada mõrvasüüdistuse leiutaja Peeter Matsanile, kelle allveelaeval nähti viimati Rootsi ajakirjaniku Kimballi. Prokuröri sõnul taotleb ta hiljemalt viiendal septembril Madseni vahi all hoidmise pikendamist seoses mõrvasüüdistusega. Esmaspäeval leitud surnukehad võetud DNA proov, katus naise isiklikelt esemetelt võetud proovidega. Peauurija sõnul oli peata surnukeha metalli külge seotud arvatavasti katsega takistada seda vee alt üles tõusmast. Hispaania kohus vabastas eelmise nädala terrorirünnakute neljanda kahtlusaluse, kes jääb järelevalve alla. Tripolis asuva kaupluse juhataja, kelle poest teevad kohalikud välismaale kõnesid, peab ilmuma kord nädalas kohaliku kohtusse ega tohi riigist lahkuda. Ripolon Kataloonia põhjaosas asuv väikelinn, millega olid seotud paljud terroriraku väidetavad liikmed Ja tagasi Eestisse rahvusringhäälingu uudistele teadaolevalt on TS Laevade uueks juhatuse esimeheks valitud endine majandusministeeriumi lennundus ja merendusosakonna juhataja parvlaevaühenduse korraldamisega tegelenud kaabel. Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm ütles, et uue juhi valimisega ollakse väga viimases faasis ja ta ei kinnita veel valikut. Kalmu sõnul öeldakse uue juhi nimi välja tõenäoliselt järgmisel nädalal. TS laevu siiani juhtinud Kaido Padar suundus juulis Eesti Talleksi juhatuse esimehe ametikohale ja ajutiselt juhtis ettevõtet selle juhatuse liige Mart Loik. Valitsus kiitis aga heaks relvaseaduse muutmise eelnõu. Edaspidi peab relvataotleja põhjendama relva soetamise vajadust. Relvaseaduse muudatused puudutavad eelkõige lubade menetlemist ja laskekõlbmatud relvade regulatsiooni. Siseminister Andres Anvelti sõnul on Eestis praegu tsiviilkäibes umbes 70000 legaalselt tulirelva, mis kuuluvad kokku 28-le 1000-le relvaomanikule. Tema sõnul on muudatuste põhiline eesmärk tagada tõhusam julgeoleku kontroll. Üheks oluliseks asjaks, mida ennem ei olnud, võib-olla tundub see isegi imelik, et ei olnud, aga relvaloa andmise protsessi on kaasatud ka kaitsepolitseiamet, kes siis võib relvaluba taotleva inimese tausta kontrollida. Ning kindlasti üheks relvaloast keeldumise aluseks saab olema siis ka juurde Kuu kahtlus. Ehk siis teine asi, kui on alust arvata, et me ühe või teise isiku tegevuses võib olla oht riigi julgeolekule, siis temale loa andmine välistatakse siis üks asi, mis vajab kindlasti paremat reguleerimist, on relva käsitsemise oskust, ehk inimesed, kes relvaluba taotlevad ja on selle saanud saavad parema või üksikasjalikum tulirelva käsitsemise katse, mida peavad läbima siis kindlasti korraliku esmaabi koolitusel. Maanteeamet annab teada, et viimastel päevadel on Põlvamaal sadanud palju vihma, mistõttu võivad mõned kruusateed olla uhtumiste tõttu raskemini läbitavad. Tugeva tuule tõttu on teedele murdunud ka puid. Maanteeameti hooldepartner tegeleb probleemsete, seda likvideerimise ja tähistamisega liiklejatel tuleb aga sellest hoolimata valida vastavalt teeoludele õige sõidukiirus ning olla liigeldes tähelepanelik. Jane Saluorg rääkis maanteeameti lõuna regiooni hooldevaldkonna juhi tiitvaltiga. Maanteeameti lõuna regiooni hooldevaldkonna juht Tiit valt, viimaste päevade tugevad vihmahood on põhjustanud Põlvamaal ulatuslikke üleujutusi. No kuidas need vihmahood on mõjutanud riigiteede olukord on näiteks kui me räägime tänasest päevast ja tänase päeva seisust. Tänase päeva seisuga on siis riigimaanteedel kõige suuremaid kahjustusi saanud Mikitamäe, Veriora ja orava valla ja riigi ideed tõsineb üksikuid puude murdumisi, aga põhiliseks on siiski vihmast tingitud juhtumised. Eriline probleem on meil hetkel kaheteega Räpina kahva Suure-Veerksu külas, kus on vesi ära viinud ligikaudu 10 meetrit tee muldkeha koos truubiga ning siis sealsamas lähedal Toomas Mäe Suure-Veerksu teel, kus mädajõe veetase on nii palju tõusnud, et tee peal on 30 kuni 40 sentimeetrit. Et. Kas see tähendab, et need kaks viimast mainitud lõiku on praegu liikluseks ka suletud? Täpselt nii, et need kaks lõiku on hetkel suletud. Ümbersõit meil tähistatu Väike-Veerksu ja Rahumäe kaudu. Ja millal võiks olla see päev, kui need teelõigud on jälle liikluseks avatud? Hetkeseisuga me peame ootama veetasemete alanemist, et oleks võimalik seal ehitust õigele tegema hakata. Et tõenäoline aeg on esmaspäeval, et saame töödega alustada. Ilmateade lubab nüüd siin lähipäevadeks ka vihmaetkuise vihmasadu, ikka jätkub. Väga palju sõltub sellest vihmakogusest, palju meile vett juurde tuleb, et maapind on hetkel väga vett täis ning ei taha enam vastu võtta. Kui see sadu on selline mõõdukas või pigem tagasihoidlik, siis ilmselt ikkagi veetasemed alanevad. Soome-ugri kirjanikud peame Tartus kongressi kirjanikud arutlema Tartus ajaloo käsitlemise üle soome-ugri kirjanduses, rääkides samas ka nende kirjanduste päeva kajalisematel teemadel. Jane Saluorg räägib ka sellest. Ahjaa, nii kõlab soome-ugri kirjanike kongressil kanast saani vanaproua viisijupp. Tegemist on viimase inimesega, kes kannessani muinasjutulaule tunneb ja neid veel esitada oskab. Eelmainitu on üks põhjus paljudest, miks soome-ugri kirjastuste assotsiatsiooni asepresidendi Eeva Duluusi sõnul soome-ugri kirjanike kongresse vaja on, ehk eesmärgiks on hoida ja tutvustada üksteisele väikeseid kultuure Ühe suure kultuuri sees, et laiendada meie silmapiire, anda teineteisele impulsid, neil on võimalus siin suhelda, teada saada, kuidas teistel läheb, kuidas teised hakkama saavad ja näha, et asi läheb edasi. Kas ma sain õigesti aru, et see kongress on justkui abivahend selleks, et neid väikseid soome-ugri keeli elus hoida ja edasi kanda? Kahtlemata ka udmurdi poeet ja tõlkija mus nadi, kes on kongressidel käinud alates 2002.-st aastast, ütleb, et kongressi teemavalikud on iga kord väga huvitavad olnud, aga enim paelub teda siiski võimalus inimesi näha ja kontakte luua. Mina kasvasin selle kongressi ka, et see roll, mis annab kongress näiteks udmurdimaal, see ei ole võrreldav sellega, mis see annab praegu siin Eestis udmurdimaal olles, äkki see on ainuke võimalus tuttavaks saada eesti kirjanikud, aga kes tavaliselt udmurdimaal ei käigi ja minu jaoks kongressi laselemine avas terve maailma, et ma läksin siis pärast eesti keelt õppima Tallinnasse ja sellest ajast ma tegelengi eesti kirjanduse tõlkimisega udmurdi keelde. Tänaseks on nadi tõlketööga tegelenud 12 aastat. Kui raske on siis näiteks Juhan Liivi luuletusi udmurdi keelde tõlkida? Liivi. Keel on, tundub lugedes väga lihtne ja väga arusaadav, aga kui hakkad tõlkima, siis ei saa leida selliseid lihtsaid sõnu ja lihtsaid kujundeid, mis näitaksid täpselt sama udmurdi keeles nagu oleks see rahvaluule tõlkimine väga raske vahel tõlkida. Anna Haaval oli ka üks luuletus, mille, mida ma ei osanud tõlkida. Samas viitab nadi, et rasketest hetkedest hoolimata ei tohi tõlketöö ja looming kuhugi kaduda. Läbi nende on võimalus vähese rääkijaskonnaga keeltel elujõudu sees hoida ja üheskoos edasi minna. Jane Saluorg Tartu. Ja ilmast räägib nüüd sünoptik maile Meius. E-tundideks kerkib Eesti kohale väike kõrgrõhuhari, mille mõjul taevas selgineb ja ilm on peamiselt sajuta. Tuul puhub läänekaarest neli kuni 10 meetrit sekundis, Kirde-Eesti rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kaheksa kuni 14 kraadi. Hommikul läheneb Skandinaaviast madalrõhulohk koos järjekordse niiskuse pagasiga pilvisus tiheneb ja Lääne-Eestisse jõuavad esimesed vihmapilved. Päev kujuneb valdavalt pilviseks ja saju tõenäosus suureneb kõikjal. Tihedamad sajud liiguvad sealjuures üle Põhja-Eesti. Puhub läänekaare tuul neli kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 14 kuni 17 kraadi. Jäänud on veel spordiuudised Karl Mihkel Eller. Eesti meeste võrkpallikoondis alustab vähem kui 10 minuti pärast Poolas Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri, kui avavoorus minnakse vastamisi Soomega. Eesti koondis võitis tänavusel suvel maailma liiga kolmanda tugevusgrupi ja näitas head minekut maailmameistrivõistluste valiksarjas. MM-finaalturniirile pääsemine jäi vaid kahe geimi kaugusele. Tänase vastase Soomega mängis Eesti viimati viis aastat tagasi, kui soomlased võitsid Tallinnas peetud kohtumise kolm. Kaks neljaliikmelisest alagrupist, kuhu kuuluvad lisaks Eestile ja Soomele veel tugevat Serbia ja Poola, pääsevad järgmisesse ringi kolm meeskonda. Seega on tänane vastasseis Eesti ja Soome vahel mõlema meeskonna jaoks väga oluline alagrupi seisu silmas pidades. EM-il pääseb alagrupi võitja otse veerandfinaali, teise ja kolmanda koha omanikud lähevad vastamisi play-off ringis, mille võitja liigub samuti kaheksa parema sekka. Münchenis toimus 2019. aasta korvpalli maailmameistrivõistluste eel kvalifikatsioonist edasipääsenute loosimine olemasolevatesse alagruppidesse. Eesti valiti A-gruppi, kus vastasteks on Iisrael, Suurbritannia, Kreeka kohtumised peetakse novembris, veebruaris, tuleval suvel juunis ja juulis. Esimese kohtumise peavad eestlased 24. novembril võõrsil Iisraeliga. Esimene kodumäng peetakse 27. novembril Suurbritanniaga. Neljaliikmelisest alagrupist pääsevad järgmisesse ringi kolm meeskonda ehk kokku 24 koondist. Hiinas toimuvale MM-ile pääseb Euroopas kokku 12 koondist. Eesti tennise esireket Anett Kontaveit kuulub aasta viimasel suure slämmi turniiril ehk USA lahtistel meistrivõistlustel esimest korda asetatud mängijate hulka. Maailma 27. reket Kontaveit teenis New Yorgis peetavale turniirile 26. asetuse. Asetatud mängijate hulka kuulumine tähendab seda, et ühegi teise asetatud mängijaga enne kolmandat ringi vastamisi minna ei saa. Ameerika lahtiste põhitabel loositakse homme, mängudega tehakse algust esmaspäeval. Kvalifikatsioonis peab täna teise ringi kohtumise Kaia Kanepi, täna kohtub eestlanna ameeriklane Luisa Chichiroga. Põhitabelisse pääsemiseks tuleb alistada kolmanda ringi vastane. Aitäh sporditoimetusele te kuulsite neljapäeva, 24. augusti Päevakaja, mille pani kokku toimetaja Liisu Lass, kaunist õhtut ja kuulmiseni.