16. juuli 2014. Et kõik ausalt koerte kadumise ja leidmise kohta ära rääkida, tuleb alustada sellest, et tegime esmaspäeval emotsiooniostu. Kuna turismitaludes ja muudes sellistes peatumine on kodumaal muutumas üha kallimaks ning paljudes kohtades pole koerad teretulnud, siis ostsime telgi, aga ei näinud mõtet väikesel telgil ikka koos eeskojaga ning nii, et tagatuppa mahuks vajadusel rohkem kui kolm pikutajat. Tartu matkaspordis saime lisaks Gabriimuse, mis tõesti ajab vee keema kui välk. Ja nii jäi mõelda välja telkimiskoht. Kui juba siis juba otsustasime avastada ürgset ala, kuhu pole sattunud, ehk Emajõe suursoo alumist poolt. Loomulikult ei oleks osanud ette kujutada, et selle koha võlusid ja valusid nii lähedalt saab tunda. Igatahes sõitsime esmaspäeva lõunal Meera palukülla ning kuna RMK on mingitel müstiliste asjaoludel ametlikult sellel Emajõe poolel pillid kotti pannud, siis kohalikud ütlesid, et tõlkige, mõnes rannasopis. Nii ka tegime, seadsime telgi üles. Koerad olid jalutusrihmade otsas, kuna valitud koht asus kaitseala lähedal. Aga asju lahti pakkides läksid nad koos järel lohisevad rihmadega uitama. Miia tuleb alati lõpuks tagasi, nagu tegelikult ka lõpuks öösel tuli lihtsalt randa, ei leidnud nähtavasti pimedas üles. Ja nii ei teinud me esialgu suurt lugu. Aga kui üheksaks õhtul polnud välja ilmunud, siis loomulikult hakkasime muretsema ja otsisime mööda rannajoont kuid ei kippu ega kõppu. Ärevaks tegid kõikjal olevat mammuti jalajäljed. Nii kujuneski esimene öö uues uhkes telgis suhteliselt üksikuks ärkvel koonutamiseks. Öösel igaks juhuks kiire postitus kalameeste foorumisse. Sest mine tea, äkki mõni Emajõe suursoopiirkonda hommikul kalale minev mees vaatab enne foorumisse. Võis oletada, et koerad liiguvad kiiresti edasi, kui ei leia tagasiteed. Öösel uurisime kaarti põhjalikumalt ning oletasime, kus nad võivad olla. Valgenedes nelja ajal läksin otsima teisele poole Meera paluküla. Enne suhtlesin järvele kalale minevate kohalikega ning need ütlesid. Siin kaob tihti koeri, mülkasse lähevad sigadele järele. Issand, kui palju siin sigu on, koerad ei oska enam tagasi tulla või kuldid löövad neil soolikad välja. Aga varahommikul võtsin siis igaks juhuks ise Paksu terava roika kätte ning sukeldusin ürgsusse. Olen neid soid enne ka näinud, aga selline padrik võttis suu lahti. Madal ja ülitihe võsa all 20 kuni 30 sentimeetrit võsalehti täis vett. Igal pool mets ja jäljed. Ja parmud olid võsas pöidlapikkused ning paarutasid oma suure kere tõttu nii aeglaselt, et jõudsin n eest ära kui parmuma paksu kere maanduma navigeerimis. Kui ligi pool tundi olin ragistanud ning röökinud kordamööda mjaa Puntsel siis kuulsin ülivaikset piiksu. Liikusin piiksu poole ja siis sain aru, et seal Puntslinut leidsin ta ühes mülkas vaikselt istumas. Miiast oli ta nähtavasti rännakul maha jäänud ning pimedus tuli peale ja istus maha, jahutas. Ei tea küll, mida või keda ta ootas, aga hüppas mulle sülle, kui ta leidsin. Myya otsingud mülkas hommikul tulemusi ei andnud. Nii hakkasime kuulutusi vorpima ning neid laiali vedama asulatesse ja üksikutesse taludesse soode vahel. Pange Elmarisse Kuulutus. Meil kuulavad kõik Elmarit, soovitas Meera palu. Proua Maret. Tegime ka seda. Facebooki teate peale reageerisid mitmed sõbrad, kes olid valmis õhtuks appi tulema nii otsingutele, soost kui vee pealt paadiga. Veel kord suur aitäh kõigile. Ja kui olime tagasiteel ühest väga üksikust talust soode vahelt saime kõnet, tulge Meera palu taha otsa ühe elamise juurde. Autoga kohale, kui Ott Tänak ning seal siis Miia, istus laste vahel ja Vitsutas pakse suitsuvorsti. Vihlakaid oli hommikul maganud maja trepi ees ning inimesed kuulsid raadiost kuulutust ja nägid ka silti Mehikoorma poe uksel. Tagantjärele võib tõdeda, et sai seda ürgset loodust tundma õppida suhteliselt lähedalt. Ja loo moraal on see, et kes satub Meera palu või üldse Emajõe suursoo kanti koos koeraga siis mitte mingil juhul ei tohi koera lahti lasta ja isegi rihma otsas vajab ta erilist tähelepanu. Info, et koerad on kadunud, oli kohalikele justkui igapäevane. Neil on oma koerte ohjamiseks kohati kahekordsed aiad tehtud. Tasakülamees ütles lihtsalt lähevad jooksu. Seal looduskaitsealal on metsloomad kasvanud üle pea. Loodetavasti lähen kunagi suurema seltskonnaga Meera pallu tagasi ning siis jääb aega ka kalapüügiks. Kui vett mööda koeri otsisime, lõid igal juhul kaladel raskelt sulpsu. Suur telk on olemas. 23. juuli olen üksi loomepuhkusel maal, see tähendab, katsun hommikuti kirjutada. Täna hommikul umbes kell kaheksa 30 laman läpakaga voodis ja toodan habrast dialoogi. Järsku kuulen mootorimürinat ja siis koputust uksele. Naabritest vanapaar Marina ja Ahti on ukse taga ning nende kena roheline Moskvitš hoovi peal. Meil läks pesumasin katki ja naabrimees laena pesumasinat. Muidugi laenan, ütlen ja proovin meelde tuletada, kas meil on veel maal üldse pesumasinat ja millal keegi sind masinaga viimati pesu pesi. Lähme sauna ja leian sealt ühe ümmarguse läikiva kesta. Välisel vaatlusel ütleks, et Poolautomaatne värk siuke, mis lihtsalt peseb ja ise pärast väänad välja või pistad tsentrifuugi. Vean selle poolautomaatse vana kooli pesumasina uhkelt õuele. Palun väga. Vas proovime, et kas töötab ka, paneb Ahti ette õigemate. Ühendame vooluvõrku ja keerame pesumasina ainust nuppu. Ja ei juhtu midagi. Mitte midagi ei hakka ringi käima, lihtsalt teeb mingit müra. Valame vett sisse valame kanname kaevust vett, pangega mürisevasse silindrisse ja ikka ei juhtu midagi. See pesumasin on katki. Teen ettepaneku, mis oli mu lemmikettepanek juba väikese poisina kruvimäe lahti ja torman otsima ristpeaga võtit. Ärme kruvi, me ei oska seda parandada, kaalutleb lahti, kruvima lahti, vaatame lihtsalt, mis sees on. Proovin teda veenda. Ärme kruvi, seal on mitu põhja, ei oska seda kokku panna ja jääbki asi katki. Marina korjab peenra pealt veidi, meie metsistunud münte ja kahjux vurab Moskvitši ilma pesumasinata hoovist minema. Kolm tundi läheb mööda. Tead, seinakontakt oli katki, pesumasinal polnud häda kedagi, teatab Ahti rõõmsalt. Mul ka kohe hea meel. Moraal. Kui sa kaasad kellelegi millessegi, siis anna talle alati tagasisidet, kui ta seda ka ei küsi. Vähe ei ole hea meel, et marinali Ahtil on pesumasin terve. Ja üldjuhul ma ei osanud kunagi väiksena kokku panna asju, mille olin lahti võtnud või tükkideks teinud. 24. juuli kuidas mulle meeldivad päevad, mil väljaminekud on null eurot? Loomulikult maal kasutan läpaka laadimiseks, vikerraadiost, uudiste kuulamiseks ja elektripliidi jaoks. Puupliit muudab sellise ilmaga maamaja köögisaunaks elektrit. Samuti on külmkapp sees ka muru. Niitsin hommikul kuurist leitud bensiini abil. Kaudseid kulusid on, aga otseseid kulusid pole juba paar päeva olnud. Ma arvan, et on väga oluline teha puhkuse ajal mõned täiesti nullpäevad. Eks linnad ja restoranid ja meelelahutus on loodud selleks, et Sult raha röövida. Loomulikult on sotsiaalsus rahast olulisem. Kuid ikkagi, need on ilusad päevad, kui eelarve on ümmargune null. Kaheksas august käin jälle koolis lühikestel kiirkursustel grupis, mina minu abikaasa, üks härra ning veel kümmekond naist ja neiut. Omandame Olustvere maamajanduskoolis kolmanda taseme põllumajandustootja kutsekvalifikatsiooni. Mine tea, äkki läheb tulevikus vaja. Ja esimesest koolipäevast üks lugu, üks karakter, tuleb arvutiklassi proua ütleks, et umbes 65 aastane mittemidagiütleva välimusega lihtne suvekleit kotad, jalas lihtne soeng ja käekotike. Ta võiks olla tagasihoidlik pensionär Kopli, trammis või Rakvere linnas või ükskõik kus Eestis. Tund on jõudluskontrollisüsteemi kasutamisest ja selle kodulehe ja exceli sümbioosist. Lihtsamalt öeldes on loomakasvatuses ja piimafarmis tata töötlemise oskused otseselt seotud toodangu hulgaga. Ühesõnaga läheb siis proua jõudluskontrolli lehele ja oma farmi andmete sisselogimiseks klõpsa mobiil-ID-ikoonil võtab oma lihtsas käekotist Aifon viie ning kasutab tarmukusega kogu süsteemi. Mõne hetke pärast repliigid, tunnist õppejõud ja noh, kellel on rohkem lehmini näiteks koguni 400, siis proua Meil on laudas näiteks kaks ja pool 1000 lehma. Ja siis lihtsalt huvist ikka jälgid inimesi. Päeva lõpp ja parkimisplats. Proua istub uue suure ja võimsa džiibi rooli ja vurab minema oma lehmade suunas. Võib oletada, et kohtasime üht eesti jõukamat töötavat pensionäri. Haifa on viis ja džiip ja mobiilidee. Ei loomulikult Provast veel farmi omaniku. Kuid võib oletada, et proua, kes mõistab tata süsteeme ja on kogu elu lehmi kasvatanud, on hetkel Eestimaa sool. Ilus. 21. august. Eestlastel on üks suur viga. Ma mõtlen üksikisiku tasandil kõike võetakse liiga isiklikult. See omakorda märk enesekindluse puudumisest. Jumalast, ükskõik mida üks või teine isik raadiosaates kõnes või leheartiklis kirjutab. See on ülinormaalne, et arvad risti vastupidist. Aga tihti pole mõtet rumalana tunduvatele sõnadele reageerida. Sellest tekib juurde lihtsalt halba energiat. Kõik tuleb lihtsalt uputada oma positiivsesse maailmapilti. Kõik päevad, kõik puntrad, kogu sinu arusaam Eestist. Kolmas september 2014. Täna on vist eestlaste peale kade iga leedukas, poolakas pole midagi teha, sellised päevad tõstavad rahvusliku enesehinnangut Pole midagi teha. Toomas Hendrik on rahvusvahelise mehena praegusel ajal suurepärane president. Midagi pole teha, tänane päev oli sotsiaalmeedias, eriti Twitteris, äärmiselt huvitav. Midagi pole teha. On vähe asju, mis panevad erinevaid inimesi rääkima ja uhkust tundma ühes rütmis. Obama on igatahes lahedam mees kui buss. Lennart Meri oli ülikõva vaimne president ja Toomas Hendrik on ülikõva rahvusvaheline president. Need tema suunurgad, kui Obama tema kõrval avalikult Eestit ja meest kiitis. Ja Eeerr Forss One on üks kuradima ilus lennuk. Uute nutiseadmete esitlus tekitab elevust. Veel rohkem elevust tekib, kui näed kedagi teist kasutamas mõnd seadet, millest sul aimugi ei ole. Kui nutikell oleks päriselt mõne su töökaaslase käe peal või sõbral, kellega õhtul kohtud, on Google'i prillid ees. Sel suvel sain sellise elevuse osaliseks. Sattusin situatsiooni, kus üks umbes kümneaastane Maal elav tüdruk kasutas läptopi mida ei ole kellelgi teisel tõesti mitte kellelgi teisel. Ta oli teinud endale suurest kommikarbist läpaka. Kommikarp käib ju samamoodi lahti. Isetehtud klaviatuur ja vahetatavad ekraanipildid. Kommikarbi kaane vahele sai lükata ise joonistatud pilte, nii et ekraanil taust muutus. Tüdruk kandis läpakat endaga kaasas, nagu ikka, kantakse läpakat. Ja vot see oli vann, morfing, João, ehe seade. 19. september. Kuidas pakutakse kohvi? Meil on tööl 76 aastane koristaja proua Mai varahommikuti, vestleme oma koduaias, on mail õunu üle ja mul on temaga tulnud jutuks see teema, et tulge, tehke mahlaks ära. Eelmisel nädalavahetusel saigi vana kooli kuldvara mahlapress Valgamaalt ära toodud ning sõitsime kolmapäeva õhtul May juurde mahla tegema. See vaatepilt, kuidas May silkas õnnelikult paljajalu oma õunaaias ringi ja ja muudkui tahtis aidata õunu korjata. Ma toon teile kohvi, teil pikk tööpäev selja taga, tead, polegi praegu nii oluline, ikka ikka kohvi, vastas Mai ja ruttas õunapuude vahelt maja poole. Ja siis mõne aja pärast avanes kustumatu vaatepilt. Tõstame pilgud ja näeme, et mai tuleb maja poolt õnnelik nägu peas, paljad varbad rohu sees ning käes hoiab kandikut. Kandiku peal on serviis uhked, kohvitassid ja kann kannu tilast. Aurab kohv. Seda kohvi ei löö üle ükski Starbaks või jura või 99 kohvipoissi. Loevad ainult stiil, süda. 26. september. Täna on reede õhtu. Kevadel-suvel septembri alguses vohab reede õhtuti mitukümmend 1000 autot Tallinnast igas suunas väljamaale maaelu nautima, närve rahustama ja värskelt rahu süstima. Paariks päevaks elama nagu esivanemad. Sõitke Tallinnast välja ka sügisel, sest just praegu juba käib ja hakkab aasta värvilisem aeg. Just praegu algab õige saunahooaeg. Sõitke sügisel maale tagasi ajalukku. Kaheksas oktoober on väga hea lihaaeg, aasta parim lihaaeg. See konkreetne rass on vastupandamatu, sellest konkreetsest rasvast läbi imbunud porgand ja kaalikas on vastupandamatud. Mart, tule homme läbi, mul on teile midagi. Helistas mulle hea tuttav jahimees, esmaspäeva õhtul. Tuleb väga külm talv. Vaata rasvakihti. Teisipäeval tulin koju mitmekilose metssealihatükiga. Täna töölt koju tulles ootas mind praad, ahjupotis. Lihatükk, kaalikad, porgandid, kartul kaussi, lusikaga ülikonnast rasva peale. Head sinepit ja teravat Kukekest, lisaks marineeritud kõrvits, kurk, kõrvale punane vein. Kõike mitte liiga palju parajalt. Pärast mahuks ka koogike ja tee. Seitsmeteistkümnes oktoober. See hetk, kui jõuad sügisõhtul maale ja on kuiv ja veidi külmem, tuuletu ilm ja teed nii pliidi alla kui ahju tule. Ja siis lähed õue, pimedas pissile ja puulehed krabisevat maas, kui piss nende vastu läheb. Ja siis vaatad üles ja näed tuhandeid tähti. Esimeste tähtede taga on veel teised tähed ja teiste taga veel rohkem ja rohkem tähti. Ja siis saad aru, et täna on see üks päev aastas, kui endal võiks olla peegelpikksilm. Hiljem läheb juba köögis kiiresti soojaks. Sööd Rõngu pagari-st ostetud linaskit marinaadis ning kuuled, kuidas puut praksuvat pliidi all. Ja pistad veel kord välisukse vahelt pea välja, sest kuigi mul pole just eriti hea nägemine, on see tähtede mass täna öösel. Maagiline.